Targem on küsida, kes meie tuntud muusikutest pole Silvi Vraidi muusikapäeval Kehras esinenud. Kõik tuntumad on. Või peaaegu kõik…

Nii vastab Anija valla kultuurikeskuse juhataja Veiko Veiert küsimusele, kes Eesti tuntud muusikutest Kehras toimuval Silvi Vraidi muusikapäeval läbi aastate esinenud on.

Meenutades Silvi Vraiti

„Mäletan Silvi lahkumist 28. juunil 2013. aastal. hästi. Mul oli just valmis saanud uus laul „On üks meil hing“ ja Vikerraadio saatejuht Meelis Süld oli selleks päevaks kutsunud mu oma saatesse uuest loost rääkima. Raadiotoimetuses paluti mul Silvist rääkida. Nii meenutasimegi saates rohkem Silvi Vraiti, tema varajane lahkumine vapustas kõiki. Rääkisime tema muusikalisest mitmekülgsusest, loomingulisest  pärandist, võimsast vokaalist, meenutasime tema esinemist esimese Eesti artistina Eurovisionil,“ meenutab lauljatar Marju Länik kolleeg Silvi Vraiti.

Meie varalahkunud eurolaululikule pühendatud esimene muusikapäev toimus aastal 2014, aasta pärast tema surma. Veiko Veierti mäletamist mööda oli päeva algatajaks Silvi Vraidi ansambel Fix ja selle eestvedaja Väino Land. Koos lauljatari teiste sõprade, omastega ja kohalike ettevõtjatega plaaniti panna armastatud lauljale tema sünnilinna, Kehra linnaparki mälestuspink. Selleks korraldatigi kontsert, mille tulu pidi minema mälestuspingi avamiseks. Kontserdi korraldas Veiko Veierti sõnul Tartu Kontsert, toetajate hulgas oli ka Anija vald.

„Ütlemata kurb oli laulda, oli Silvi ju nii ootamatult lahkunud. Samas ei olnud tühi tunne, oli hea meel, et kodukoha inimesed polnud oma andekat muusikut unustanud, korraldasid mälestuskontserdi,“ meenutab ansambel Laine laulja Sirje Põllu esinemist Kehras 2014. aasta augustis, esimesel Silvi Vraidi mälestuskontserdil. Ansambel Laine esitas oma lahkunud kolleegi mälestuseks kõik oma tollased  menulaulud nagu „Sõber tuul“, „Tantsukingad“, „Muusika on rõõmu jaoks“ …

„Ütlemata kurb oli laulda, oli Silvi ju nii ootamatult lahkunud. Samas ei olnud tühi tunne, oli hea meel, et kodukoha inimesed oma andekat muusikut unustanud polnud, korraldasid mälestuskontserdi.“
– Laulja Sirje Põllu.

„Esimeste aastate Silvi muusikapäevad toimusid Kehra gümnaasiumi ees väljakul, riietusime koolis sees,“ meenutab samuti Silvi Vraidi esimesel mälestuskontserdil üles astnud Marju Länik.

Mälestuskontserdist muusikapäevaks

„Olen Silvi Vraidi kontserditel käinud, aga isiklikult ma teda ei tundnud,“ kõneleb Vraidi muusikapäevade praegune korraldaja Veiko Veiert. Samas usub Veiert, et mõnegi kuulsa inimesega on nii, nagu oleksid teda isiklikult tundnud. „Ja Silvi Vraidiga on mul just sedamoodi – on tunne, et olen teda isiklikult tundnud,“ räägib Anija valla kultuurikeskuse juhataja.

Silvi Vraidi muusikaüritusi, mis nüüd toimuvad Kehra pargis, külastab igal aastal ligi 300 piletiga külastajat. Esinejad ei ole ammugi enam üksnes Silvi Vraidi sõbrad-kolleegid.

„Kunagine mälestuskontsert on kasvanud Silvi Vraidi muusikapäevaks. Tahame üritusel publikule pakkuda kõige erinevamaid muusikastiile. Neid, kes on parasjagu tipus, kes kõnetavad noori,“ kõneleb korraldaja.

Sel aastal oli põhiesinejaks Põhja-Tallinn, taas lõi kaasa aga ka ansambel Laine. Pealtvaatajate hulgas oli ka ansambli Fix trummar ja laulja Priit Pihlap. Igal aastal külastab üritust ka Silvi Vraidi õde. Kuna üritus on kasvanud Anija valla suurimaks muusikasündmuseks, Kehra linna tunnusürituseks, siis on Anija vald ka ürituse peasponsor.

„Oleme tõsiselt kaalumas, et edaspidi oleks üritusel kõigile tasuta sissepääs. See kasvataks kindlasti publiku hulka, aitaks Kehrat suuremaks teha. Järgmine Silvi Vraidi muusikapäev toimub juba järgmise aasta augustikuu esimesel pühapäeval. Kas see on tasuta, näitab aeg.

ARVAMUS

Ütlemata ilus traditsioon

Marju Länik, laulja

Minu arvates on Silvi Vraidi muusikapäeva näol tegemist olnud ütlemata ilusa traditsiooniga, eriti kohaliku kultuuri võtmes. Muusikapäev on toonud Kehrasse erinevaid esitajaid, kes on Silvit oma mälestustes meenutanud, laulnud omi laule, koosseisust olenevalt ka mõne laulu Silvi repertuaarist. Nii on kujunenud üks tore, muusikat täis päev Kehra ja Anija valla rahvale.

On ju ka Jõgeval näiteks Alo Mattiiseni muusikapäevad, traditsioon kestab juba mitu aastakümmet.

Veel on meil aeg-ajalt toimunud ka mõningd ägedad tribuutkontserdid, kuid enamasti on need pühendatud mõnele välismaa muusikule nagu Tina Turner või bändidele nagu näiteks ABBA või Queen.

Meie lahkunud lauljatest on tehtud mälestuskontserte Jaak Joalale, Tarmo Pihlapile…  Selle kõrval on ütlemata tore, et Silvi Vraidil on oma muusikapäev ja tema sünnikoht hoolitseb, et see kestaks. Rikastab ju selline traditsioon kõvasti paikkonna muusika-, laiemalt kultuurielu.

The post Silvi Vraidi pärand appeared first on Harju Elu.

1991. aastal sündinud noored ehk sellest märgilisest aastast suurt ei mäleta, aga nad on vabaduse lapsed. Need noored mäletavad oma lapsepõlve vaid vabas Eestis, paljud neist on kodumaalt ära käinud ja tagasi tulnud, paljud aga ennast tulevikus kodumaal elamas ei näe.

Oma mõtteid jagavad sünnist saati Võrumaa metsade vahel elanud Mirjam (M), Kristi (K), kes on elanud alates 23. eluaastast Austraalias ning Risto (R), kes elas 11 aastat Saksamaal ning tuli nüüd tagasi kodumaale, et saaks oma pisiperet Eestis kasvatada.

Mida tähendab sinu jaoks kodumaa?

M: Eesti ongi minu kodumaa ja ma ei kujutaks ennast kuskil mujal elamas ettegi. Siin on kõik olemas: rahu, vaikus, metsaannid ja turvatunne.

K: Minu jaoks on Eesti küll sünnimaa, aga kodumaaks pean ma seda kohta, kus ma parasjagu ennast kodus tunnen. Eelkõige loovad selle tunde inimesed minu ümber. Eesti ei ole kahjuks seda kunagi olnud, aga samas mul pole olnud ka neid inimesi, kes kodutunnet tekitaksid.

R: Kodumaa kui selline on minu jaoks eelkõige Eesti, kuigi ma ei ole alati nii tundnud. Varasemalt, kui mööda ilma ringi seiklesin, oli kodu seal, kus oli mu seljakott. Nüüd tunnen, et pean oma väärtused edasi andma järeltulijatele ja sõna kodu on saanud uue tähenduse. Soovin, et nad saaksid osa Eesti ajaloost ning kultuurist – meil on palju, mille üle uhkust tunda!

Mis sind tagasi kodumaale tõi, mis tooks või mis sind siin hoiab?

M: Ma olen käinud elu jooksul paar korda Lätis ning Soomes, kaugemale ei ole mu tee mind viinud, aga leian, et Eesti on nii rikkaliku looduse ja rohke kultuuriga riik, et piisavalt elamusi saan ka siit. Ära ma siit minna ei tahaks, ei soovi seda isegi mitte proovida, lihtsalt ei ole huvi seigelda. Siin, eriti täitsa metsas, on mu turvakoht ja meel puhkab. Mujal, ka suuremates Eesti linnades, tekib ärevus ja kuidagi alastioleku tunne, käin väljaspool kodukanti võimalikult vähe.

K: Ma ei teagi, minu meelest ei ole Eesti koht, millest ma kunagi puudust oleksin tundnud. Ei mõista ma selle riigi poliitilist poolt ega inimesi, kes teineteist pidevalt tümitavad. Tagasi tooks mind ilmselt vaid armastus, aga kuna ma ei tunne eestlaste vastu erilist sümpaatiat ja mind on alati paelunud soojad inimesed, siis usun, et ma leian selle kindlasti mujalt.

R: Tagasi Eestisse tõigi mind soov luua oma lastele samasugune lapsepõlv nagu mul endal oli. Et nad saaksid joosta põldude vahel, nautida puhast loodust ja värsket õhku, veeta aega loomade keskel. Just seda õiget taluelu. Mulle tundub, et Eesti noorema generatsiooni seas tuleb ka maaelu üha rohkem hinda.

Kas plaanid Eestis oma pere luua ja siia jääda?

M: Kindlasti plaanin siia jääda. Kas ka pere luua, seda ma ei tea. Mul ei ole olnud kunagi soovi olnud pere luua, aga kes teab.

K: Plaanin pere luua küll tulevikus, aga suure tõenäosusega ei soovi ma oma lapsi Eestis kasvatada. Tahan, et nad kasvaksid välismaal, mul on tunne, et siin on rohkem võimalusi, rohkem ausust ja tulevikuvaateid.

R: Pere on juba loomisel ja kindlasti soovin, et lapsed siin kasvaksid ja saaksid selle õige kodumaatunde ning suurena on neil võimalus ise oma otsused teha. Plaanin oma järeltulijates Eesti elu juurutada ja anda endast kõik, et vanad traditsioonid ja kombed neile edasi anda.

On sul mälestusi oma sünniaastast või millised on vanemate meenutused?

M: Minu ema ikka räägib, kui ilus see kõik oli ja kui hea oli see tunne, kui Eesti sai vabaks. Siiani meenutavad seda aega suure heldimusega.

K: Kuna minu vanemad kolisid Eestist juba 1993. aastal ära ja nad on selle otsusega väga rahul, siis ei ole. Nad ei ole ka erilised meenutajad ja ilmselt seetõttu ei ole mul ka sidet kodumaaga.

R: Vanemad ikka räägivad, kuidas sünnitusmajast tangid möödusid ja riigist välja sõitsid. Isa oli akna all, ema näitas aknast mind ja emotsioone oli tuhandeid. Ma olen alati arvanud, et see on selline mälestuste virrvarr ja tegelikult see kõik ühel ajal ei toimunud, aga ega ma päris kindel ei ole. Igatahes vanemaid rääkimas kuulates tundub, et see taasiseseisvumine oli ikkagi kõigile südamelähedane ja see, et mulle on palju sellest ajast räägitud, hoiab ka Eestimaad minu südame lähedal.

Miks on Eestis hea elada, mis võiks olla teisiti?

M: Siin on ilus, turvaline ja minu meelest on kõik täpselt paigas. Ehk võiks rohkem toetada maaelu edendamist.

K: Eesti inimesed võiksid olla vabameelsemad, võiks olla rohkem sallivust.

R: Ma arvan, et hea on igalpool, kus on väärtused paigas. Selle hea tunde loob tugivõrgustik inimese ümber. Ehk võiks olla rohkem mõistmist, seal hulgas rohkem riigipoolset mõistmist kodanikesse.

The post Taasiseseisvumise aastal sündinud noored oma kodumaast appeared first on Harju Elu.

Juulikuu viimasel päeval avati Harku vallas Tabasalus taas lasteaiahoone. Uues lasteaias on viis rühma ning kohti kokku 69-le lapsele.

See on teine lasteaed, mis vallas viimase poole aasta jooksul käiku antud. Kevadel toimus pidulik lindilõikamine Vääna-Jõesuu lasteaial. „Kui nii mõneski paigas Eestimaal suletakse laste nappuse tõttu lasteaedu ja koole, siis Harku vallas ehitame neid pidevalt juurde,“ sõnas Harku valla vallavanem Katrin Krause pidulikul avaüritusel.

Renoveeriti endine Ranna sovhoosi kontor

Seekordne lasteaiahoone erinevalt varasematest siiski uus ei ole. 1963. aastal ehitati Tabasalu aleviku südames asuvasse parki Ranna sovhoosile uus kontorihoone. 30 aastat hiljem, sovhooside lagunemise ja riigivara erastamise käigus, müüdi maja eraomandisse. Viimastel aastatel oli hoone välja renditud erinevatele äriettevõtetele. Omanikul oli plaan renoveerida hea asukohaga maja moodsaks ärikeskuseks.

„Kuna uue kooli ehitamine Tiskresse läheb vallale arvatust märksa kallimaks, siis uut lasteaiahoonet polnud võimalik meil samal ajal ehitada,“ meenutas Harku volikogu esimees Erik Sandla. Aga lasteaiakohti on kiiresti kasvaval omavalitsusel vaja. Siis tekkiski volikogus mõte hoone vallale osta. Pikalt kestnud läbirääkimised lõppesid läinud aastal. Selle aasta märtsis algasid renoveerimistööd.

„Vana maja renoveerimine pole uue ehitamine, igasuguseid üllatusi võib ette tulla,“ meenutas hoone rekonstrueerinud ettevõtte, Harku vallale kuuluva Strantumi juhataja Meelis Härms.

Mahuka uuenduskuuri käigus paigaldati 60 aastat vanale majale uus soojapidav katus, vahetati uksed ja aknad, hoone sai tänapäevase ventilatsiooni, küttesüsteem ühendati kaugküttega. Kogu hoone rekonstrueerimine läks maksma 800 000 eurot. „Samaväärse uue hoone ehitamine maksnuks vähemalt kaks miljonit,“ kinnitas Meelis Härms.

Tänane lastesõim

Kokkutulnud kiitsid rühmatubade kõrgeid lagesid ja heledaid lastesõbralikke värvitoone seintel. Kõikidel rühmadel on riietumis-, mängu- ja magamisala ning pesuruum, samuti õpetaja töökoht ja kööginurk. Kunagise sovhoosikontori suur saal, kus toona vaadati kino ja tehti isetegevust, jäi ka peale maja uuenduskuuri endiselt avaraks kõrge laega saaliks. Tabasalu Teelahkme lasteaia direktor Anneli Laamanni sõnul, kes on ühtlasi ka uue lastesõime juhatajaks, hakkavad saalis toimuma lasteaia peod ja võimlemistunnid. „Lisaks on väga oluline, et saalis on võimalik korraldada tulevikus ka erinevaid kogukonnale suunatud sündmusi. Loodan, et see maja saab olema koht, kus saavad teoks unistused ja tekivad uued sõprussidemed ning kust saab alguse elukestev õpe,” ütles vallavanem Krause lasteaia avamisel.

Igapäevaselt on maja viie uue sõimerühma päralt, mõeldud 69 lapsele. Lapsed võetakse sõime pooleteistaastaselt ja selles hoones on nad kolmanda eluaastani. Siis lähevad lapsed juhataja kinnitusel mõnda teise valla lasteaeda. „Pingutame selle nimel, et saaksime kõigile Harku valla lastele alates pooleteisest eluaastast pakkuda lasteaiakohta,“ sõnas Erik Sandla.

„Pingutame selle nimel, et saaksime kõigile Harku valla lastele alates pooleteisest eluaastast pakkuda lasteaiakohta.“
– Erik Sandla, Harku valla volikogu esimees.

Anneli Laamanni sõnul pakub uus keskkond lastele ja ka peredele mitmekülgseid võimalusi. „Suures kõrgete lagedega saalis saab korralda laulu- ja liikumistunde, aga pakkuda ka ruume beebikoolile ja muusikaringidele. Majal on potentsiaal saada tõeliseks “väikeste laste majaks”,” tõdes Laamann.

Kaasa saavad sellele aidata lastega töötavad pedagoogid. „Õpetajad ja teised vajalikud inimesed on kõik olemas,“ rääkis lasteaia juhataja kokkutulnuile, kogu kaader on komplekteeritud. Siiski tõdes Laamann, et õpetajate saamine sõimerühmadesse on märksa raskem kui lasteaiarühmadesse. „Õpetajad arvavad, et nad ei saa oma koolis õpitud pedagoogiteadmisi ja oskusi nii väikeste peal rakendada. Nii mõnigi pedagoog, kes plaanis tööle tulla, võttis avalduse tagasi, kui kuulis, et tegu on lastesõimega,“ meenutas Laamann vajalike inimeste leidmist.

Praeguseks on aga kogu vajalik pedagoogiline kaader lastesõimel olemas. Kokkutulnuile tutvustasid nad ennast lõbusa lauluga „Karulaane jenka“.  

HEA TEADA

Edukas projekt

Harku vald renoveeris 60 aastat vana Ranna sovhoosi kontori seitsme kuuga moodsaks lasteaiahooneks, kus on kohti 69-le lapsele. Renoveerimine läks maksma 800 000 eurot. Tööde käigus vahetati majal katus, uksed ja aknad, hoone sai uue ventilatsiooni ja ühendati Tabasalu aleviku keskküttevõrku.

Lastesõimes hakkavad käima lapsed vanuses 1,5 kuni kolm aastat. Õues on laste tarvis madalseiklusrada, mis on piirkonna suurim.

The post Endine sovhoosikontor renoveeriti lasteaiaks appeared first on Harju Elu.

Nõnda nagu on erinevad inimesed, keeled ja kultuurid, saab erisusi täheldada ka eri riikides aset leidvate petuskeemide lõikes. Vaatamata geograafilisele lähedusele saab SEB statistika põhjal sellist trendi näha ka Balti regioonis. Kuigi petu-
skeemid on kolmes riigis samad, on nende esinemissagedused ning ohvrite profiilid riigiti erinevad.

Küberkuritegevus muutub ülemaailmselt järjest ulatuslikumaks ning tänaseks on pettustest vähem mõjutatud vaid need riigid, kus infotehnoloogia pole jõudnud veel igapäevaellu tugevalt juurduda. Nastaqi 2023. aasta raportist ilmnes, et tuvastatud petuskeemide kogukahju oli maailmas umbes 485 miljardit dollarit, mistõttu saab finantskuritegevust nimetada ilmselgelt juba enam kui mitme triljoni dollari suuruseks probleemiks.

Pettuste tuuma moodustab mitmekülgne andmepüük ja kahjudele hoogu annab vene keele oskus

Balti riikides on pettusena eranditult esikohal andmete hankimine ehk andmepüük, mis kujutab endas telekommunikatsiooniettevõtte, panga, kullerfirma või mõne neljanda osapoole poolt saadetud SMS-i või e-kirja, kus lisatud lingi kaudu püütakse andmeid edastama. Antud petuskeeme on lihtsaim ette valmistada ja kuna püütakse masse, siis alati leidub keegi, kes e-kirjas olevale lingile vajutab ning oma andmeid jagab. Kurjategijate jaoks teeb andmepüügi eriti lihtsaks inimeste harjumus teha mitut toimingut kiiresti ja samaaegselt ning teksti loogilisusse süvenemata.

Balti regioonis eelistavad küberkurjategijad suunata ressurssi kahte levinumasse skeemi – need on  investeerimispettused ja vishing ehk telefonikõnede kaudu andmete hankimine, mille abil saadakse juurdepääs finantsvahenditele. Viimane moodustab SEB Läti andmetel pea 2/3 kogu tuvastatud pettuste kahjusummast ning hõlmab kahjusummade kogumahu juures esikoha ka Eestis. Telefonipettuste kahjude vaates näitab aga kõige madalamaid tulemusi Leedu. Pöördvõrdelise trendi oletuslikuks põhjuseks on ilmselt elanikkonna keeleoskus – telefonipettuste läbiviimise peamiseks keeleks on vene keel, kusjuures on Eestis ja Lätis vene keelt emakeelena või suhtlustasandil kõnelevate kodanike arv küllaltki kõrge.

Investeerides tuleks jääda realistlikuks

Keskmine kaotatud rahasumma petuskeemides on Balti riikide üleselt ühe ohvri kohta 3000 eurot. Kahe Eesti mediaanpalga suurusele keskmisele aitavad lisaks telefonipettustele hoogsalt kaasa ka investeerimispettused. Kui Leedus moodustab see skeem kogu pettuste mahust suurima osa (pea 40%), baseeruvad investeerimispettused naaberriik Lätis kahjude kogusummas oluliselt madalamal – vähem kui 15% kogu kahjusummast).

Ohvreid aitab püüda eelkõige sotsiaalmeedia, kus võib kohata kergelt ahvatlevaid reklaame, mis kutsuvad kiirelt rikkaks saama. Jumaliku fassaadi taga on aga põhjatu põrgukatel. Selle pettuse tüübi hüppeliseks kasvuks annab hoogu kindlasti ka investeerimise avalik propageerimine mõjuisikute poolt. Säästmine ja säästude kasvatamine on oluline, kuid jääda tuleks  realistlikuks. Investeerimine nõuab aega, teadmisi ja vabasid vahendeid – investeeringute tegemisest tuleks hoiduda, kui selle seemneks saab olema kiirlaen või mitu.

Ohvrite profiilid Balti riikide lõikes on erikülgsed

EESTI

Kõige enam juhtumeid on eesti keelt emakeelena kõnelevate klientidega (65%), järgneb vene keel (üle 30%). Pea pool kahjudest on eesti keelt rääkivate klientide kanda ning samaväärselt panustab venekeelne klient. Suurem osa pettuseid juhtub vanusegrupis 36-50 (üle 30%), järgnevad 51-64 ja 65+. Kõige enam, lausa enam kui 30% tuvastatud kahjudest, kaotab rahaliselt vanusegrupp 51-64. Kuigi suurem osa ohvreid on naised, kaotavad enam raha (53% kogukahjudest) mehed.

LÄTI

Enim ohvritest räägib emakeelena läti keelt (80%). Samas suurusjärgus kahju kannavad samuti läti keelt rääkivad ohvrid. Ülejäänu moodustavad vene keelt emakeelena kõnelevad kliendid. Vanuseliselt on ohvrite juhtumite jaotus suhteliselt ühtne vanusevahemikus 36-65+, kellest enim raha kaotavad pensioniealised isikud (pea 50% kogukahjudest). Enim juhtumeid toimub naistega ning ka kahjusid kannavad suuremal määral justnimelt naised (ligi 70% kogukahjudest).

LEEDU

Lausa 96% juhtudel on ohvriks leedukeelne klient, kusjuures leedulased kannavad samas protsentulatuses kaotusi tuvastatud kogukahjust. Enim juhtumeid on vanusegrupis 36-50 (40%). Kahjude kogusummast nähtub, et suurima kahju osa kannavad 36-64 aastased.

Üle 50% juhtudel on ohvriteks naised, küll aga kaotavad petturitele enam raha mehed (enam kui 50% kahjude kogusummast).

Näeme selgelt, et riigiti on ohvrite profiilides erinevused. Kuigi on arvamus, et küberkelmide lõksu kipuvad langema pigem võõrkeelsed kodanikud, on reaalsus vastupidine. Enamus ohvritest on oma riigi emakeelt rääkivad kodanikud ning need, kes on võimelised rääkima suhtlustasandil vene keelt.

Vanuselises vaates on murettekitav, et enim saavad kannatada just keskealised kodanikud, kes peaksid olema teadlikumad. Küll aga erineb Läti tugevamalt nii juhtumite sageduse kui ka kaotussummade poolest – enim kannatavad eakamad, mis võib olla tingitud tehnikaajastu kiirest arengust ja generatsiooni teadmatusest neid ohte ära tunda.

Soolises võrdluses käivad kõik kolm riiki suhteliselt sama sammu. Naised on pettustele vastuvõtlikumad. Võimalik, et siin mängivad rolli naissoole looduse poolt kaasa antud isikuomadused – naised on teadaolevalt usaldavamad.

Ülevaade põhineb SEB Balti 2024 esimese poolaasta statistikal. 

The post Pettused Baltimaades: keskmine ohver kaotab 3000 eurot appeared first on Harju Elu.

20. augusti 1991. aasta  Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest taastati Eesti Vabariik de facto. Otsuse kiiret vastuvõtmist ajendas Nõukogude Liidus korraldatud riigipööre ja välja kuulutatud eriolukord, mis seadis ohtu demokraatlikud protsessid Eestis.

„Ega selline otsus, mis Eesti iseseisvaks kuulutas, ei sündinud üleöö,“ meenutab tollane Eesti Ülemnõukogu liige Heldur Peterson (pildil). Eesti liikus järk-järgult selle otsuse, iseseisvuse suunas. Nõukogude Liit oli nõrgestatud Afganistani sõjast ja tollase USA presidendi Ronald Reagani majanduspoliitikast. Kuuendik kogu planeedist oli rahutu.

17. juunil 1988 toimus Rahvarinde poolt Tallinna lauluväljakule kokku kutsutud suurmiiting NLKP 19. kongressi delegaatide teele saatmiseks Moskvasse. Lauluväljakule kogunes 75 000 –100 000 inimest. Nõuti, et delegaadid nõuaksid Moskvas Molotov-Ribbentropi pakti avalikustamist ja sunniksid Nõukogude Liidu juhtkonda selle tühistama.

Kolm kuud hiljem, 11. septembril, toimus sealsamas laulva revolutsiooni põhisündmus – „Eestimaa laul“ enam kui 100 000 osavõtjaga. Esitati avalikult poliitilisi nõudmisi, lauldi isamaalisi laule. Muinsuskaitseseltsi esimees Trivimi Velliste nõudis esimest korda avalikult Eesti iseseisvuse taastamist.

Rahva meeleolusid mõistnud Eesti NSV juhtorganid tegutsesid samuti. 16. novembril 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu „Deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest“, millega deklareeriti Eesti seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil. Ühtlasi võttis ülemnõukogu vastu sellekohase põhiseaduse muudatuse.

Vastalised peteti ära

Ka loo kirjutanud ajakirjanik viibis Maalehe peatoimetajana Toompeal selle dokumendi sünni juures. Kuna ülemnõukogus oli väga palju venekeelseid ja -meelseid rahvasaadikuid, oli üksmeelse otsuseni jõudmine võimatu. Eesti NSV juhtkond tahtis aga Moskvale näidata, et ka Eestimaa venelased toetavad Eesti suveräänsust. Ülemnõukogu istungit asus juhtima Eestimaa Kommunistliku Partei esimene sekretär Vaino Väljas, Mihhail Gorbatšovi noorpõlvesõber. Tema siis seletas ka venekeelsele valijale pikalt ja põhjalikult, miks on vaja, et Eesti seadused oleksid ülemuslikud N Liidu omade ees. Majanduses valitsev olukord ainult kinnitas Vaino Väljase sõnu.

Enne, kui iseseisvusdeklaratsiooni üle hääletama asuti, palus istungi juhataja vaheaega. Tehtigi. Peatselt hakkasid levima jutud, et Väljas helistab Moskvasse, isiklikult Gorbatšovile. Et veenda tedagi liiduvabariikidele suurema suveräänsuse andmise vajalikkusest.

Kas see oli nii või ei – seda teab vaid ajalugu. Aga hääletamine oli üksmeelne. Paljude ajaloolaste ja ekspertide hinnangul tähistasid just need otsused Eesti vabanemise algust ja näitasid teistelegi liiduvabariikidele kätte tee iseseisvusele.

„Kordan: Toompead rünnatakse!“

1990. aasta 30. märtsi  otsusega kinnitas Eesti NSV Ülemnõukogu, et Eesti Vabariigi okupeerimine NSV Liidu poolt 17. juunil 1940. aastal ei katkestanud Eesti Vabariigi olemasolu de jure, ja kuulutas välja Eesti Vabariigi taastamise. 8. mai 1990 otsustas Eesti Ülemnõukogu lõpetada Eesti NSV lipu, vapi ja hümni kasutamise. Eesti ametliku nimetusena taastati Eesti Vabariik.

Eesti rahvaesindajate otsused tühistas N Liidu president Mihhail Gorbatšov 14. mail 1990. Selle rõõmusõnumi peale aktiviseerusid interrinde tegelased, kes järgmisel päeval, 15. mail organiseerisid Mihhail Lõssenko eestvedamisel rünnaku Eesti NSV Ülemnõukogu kantsi ehk Toompea lossi vastu. Mässajad tungisid lossi. Halvimast hoidis ära valitsusjuht Edgar Savisaare ajalooline kutsung rahvale: „Toompead rünnatakse. Kordan, Toompead rünnatakse!“ Eestlased hakkasid Toompeale kogunema, mässajad lahkusid.

Järgmisel päeval võeti punalipp Toompea lossilt maha. Eemaldas selle ülemnõukogu saadik Ain Tähiste (pildil). „Olime neljakesi. Peale minu veel Illar Hallaste, Mart Laar ja Andres Ammas, Hallaste ja Laar olid ilmselt idee algatajad, hakkasid Lõssenko-mässu järgsel hommikul saali eesotsast tahapoole tulema. Vahepeal kutsuti Ammas ka kaasa ja mina olin kõige tagumises reas, viimane liituja. Ja nagu klaver põõsas, oli nurga taga pikk redel olemas, ja mina, kui kõige kleenukesem, ronisin üles. Laar, Hallaste ja Ammas hoidsid redelit,“ meenutab Eesti NSV lipu mahavõtmist Eesti NSV Ülemnõukogu hoonelt Ain Tähiste.

Jeltsin hoidis ära veresauna

1991. aasta 13. jaanuari varajastel tundidel ründasid Nõukogude Liidu eriväed Leedu pealinnas Vilniuses süütuid tsiviilelanikke, kes olid tulnud tänavatele Leedu jaoks oluliste objektide kaitsele. Ebavõrdses võitluses hukkus 14 inimest, vigastatuid oli sadu. NSVL-i
juhid eitasid oma osalust tehtus. Kogu maailm oli šokis. Olukord oli väljumas igasuguse kontrolli alt ka Eestis. 13. jaanuari õhtul saabus Venemaa president Boriss Jeltsin Tallinnasse, oma ainsale Eesti visiidile. Orienteeruvalt kümmekond tundi Eesti piirides veetnud Jeltsin pöördus Tallinnas tehtud avalduses koos Baltimaade liidritega ÜRO peasekretäri poole. Eraldi pöördus Jeltsin kõigi Balti riikides aega teenivate sõjaväelaste poole, paludes neil mitte minna rahva vastu ka siis, kui kõrgem juhtkond seda nõuab.

Rahulolematus Gorbatšovi perestroikapoliitikaga aina kasvas, sai selgeks, et tema üha aeglustuvad reformid ei suuda majandust ega riiki päästa. Seda tajusid nii rahvas kui kõrged riigitegelased, kes olid mures impeeriumi kokkuvarisemise pärast. Kõrged partei ja sõjaväejuhid kuulutasid Nõukogude Liidus välja erakorralise seisukorra, tahtes toime panna riigipööret. Gorbatšov pandi koduaresti, massiteabevahenditele viidi sisse täiendav tsensuur, paljudesse linnadesse saadeti täiendavaid sõjaväeüksusi, Tallinnasse Pihkva dessantüksus ligi 200-l soomukil.

„Tahtsime peale eriolukorra väljakuulutamist 19. augustil mitme saadikuga kohe iseseisvuse väljakuulutamisega alustada. Aga ülemnõukogu spiiker Ülo Nugis pani piduri peale, sest polevat olnud piisavat ülekaalu ehk kahte kolmandikku Ülemnõukogust, kes Peet Kase ja Arvo Junti koostatud teksti oleks otsusena toetanud. Lisaks taheti kaasata ka Eesti Komitee juhtkonda,“ meenutab toonane saadik Rein Veidemann.

Putš tõi kaasa kogu riigi poliitilise olukorra radikaalse muutumise. Otsustati välja kuulutada ka Eesti Vabariigi iseseisvus.

The post 20. august – hinges olnud ärevus polnud kartus appeared first on Harju Elu.

Saku Õlletehas viis koostöös Norstatiga läbi uuringu, millest selgus, et alkoholivabade jookide populaarsus on kiirelt kasvamas. Uuringust ilmnes, et põhjused, miks alkoholivabu jooke eelistatakse, on naiste ja meeste vahel mõnevõrra erinevad. 

Norstati läbiviidud uuringus märkis 93% vastanutest, et nad on viimase viie aasta jooksul tarbinud lahjasid alkoholivabu jooke. Peamine põhjus, miks alkoholivabasid jooke tarbitakse, seisneb soovis alkoholi mitte tarbida – nii vastas 47% uuringus osalenutest. Ühe protsendi võrra vähem toodi välja, et alkoholivabu jooke eelistatakse, sest nende tarbimise järgselt on võimalik sõidukit juhtida. Populaarsuselt kolmanda tarbimise põhjusena toodi esile alkoholivabade jookide laienenud maitsetevalik, millest tulenevalt on nüüd endale leitud meelepärane maitse (35%).

Kolmandik vastanutest eelistab alkoholivabu tooteid, sest soovitakse teha tervislikumaid eluvalikuid. „Ühiskond on liikumas tervislikemate alternatiivide suunas, mida alkoholivaba toode kindlasti ka on. Läbiviidud uuring ilmestab, et alkoholivabade jookide populaarsus on viimastel aastatel selgelt kasvutrendis – ligi pooled vastanutest on alkoholivabu tooteid viimase viie aasta jooksul rohkem tarbima asunud. Ligi 40% vastanute tarbimine pole muutunud ja üksnes kümnendik joob alkoholivabasid jooke vähem,” nentis Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms.

Alkoholivabade jookide tarbimise peamised põhjused erinevad mõnevõrra meeste ja naiste seas. Ligi 57% meestest märkis, et on alkoholivaba jooki eelistanud, sest see annab vabaduse sõidukit juhtida. Teine põhjus oli ajendatud soovist alkoholi mitte tarbida (36%). Uuringule vastanud naiste peamine põhjus alkoholivabade jookide joomiseks oli soov mitte alkoholi tarbida (58%) ning teise põhjusena toodi esile laienenud maitsete valik alkoholivabadele toodetele (38%).

Selgelt kõige populaarsem lahja alkoholivaba jook on nii meeste kui ka naiste seas õlu, mida eelistab 72% meestest ja 50% naistest. Alkoholivaba siidrit eelistab 29% kõigist vastanutest, long drinki 13% ning muud alkoholivaba jooki 13% uuringus osalenutest.

Härms tõi välja, et ka Saku tajub kasvavat nõudlust alkoholivabade jookide järele ning sellest tulenevalt on tootevalikut laiendatud. Kui 2017. aastal oli Saku Õlletehase valikus vaid seitse alkoholivaba toodet, neist kuus õlut ja üks siider, siis selleks suveks on toodete hulk kasvanud üle kolme korra. Hetkel leiab Saku tootevalikust 23 alkoholivaba toodet – 16 õlut, 5 siidrit ja 2 long drinki.

„Suvekuudel ehk traditsioonilisel tipphooajal võib alkoholivabade jookide osakaal Eesti turu kogumüügist mahuliselt ulatuda kuni 7-8 protsendini. Võrreldes 2017. aastaga on Saku Õlletehase alkoholivaba õlle müük kasvanud kolm korda, alkoholivabade toodete müük tervikuna (õlu, siider, long drink) on kasvanud ligi neli korda,” ütles Härms. Saku tellitud uuringu viidi läbi käesoleval aastal koostöös uuringufirmaga Norstat, küsitledes 1001 vastajat vanuses 25–65 aastat.

The post Alkoholivabade jookide populaarsus kasvab kiiresti appeared first on Harju Elu.

Tänavuse karujahi, mis kestab 1. augustist oktoobri lõpuni, küttimislimiidiks on määratud 94 isendit. Kütitavate karude arv võib suureneda kuni 8 nuhtlusisendi arvelt. Keskkonnaagentuuri seireandmetele tuginedes võib öelda, et Eestis on karude üldarvukus jätkuvalt hea, Eesti metsades elutseb 900 – 950 isendit.

Küttimismahud, mille keskkonnaamet igal aastal määrab, põhineavad karude arvukusel ning suurkiskja kaitse- ja ohjamiskaval. „Viimane näeb ette, et poegadega pesakondade arv peab olema vähemalt 70. 2023. aastal saadi sama-aastaste poegadega emakarude arvuks 89. Karu on Loodusdirektiivi alusel rangelt kaitstav liik ning nende küttimine on lubatud vaid erandkorras kahjude ärahoidmiseks ning ohutuse tagamiseks tingimusel, et puuduvad alternatiivsed lahendused ning säilib soodne seisund,“ seisab keskkonnaameti pressiteates.

Kvootide arv määratakse nõukogudes

Vastavalt Jahiseadusele korraldab väikeulukijahti maaomanik ja suurulukijahti jahipiirkonda haldav jahiselts. „Suurkiskjate ja hallhülge jahti reguleerib riik, kuna neil on erinev kaitsestaatus. Suurkiskjate küttimismahud kinnitab keskkonnaamet,“ selgitab Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuht Tõnis Korts. Sõraliste küttimismahud lepitakse kokku maakondlikes jahindusnõukogudes, lähtutakse ulukiseire soovitustest ja jahimeeste ettepanekutest.

Samuti on jahindusnõukogudes esindatud metsa- ja põllumehed, kes omapoolse sisendi annavad. Punahirve jaht algab 15. augustil, metskitsel 1. septembril, põdral
15. septembril. Metssigade jaht on lubatud aastaringselt.

Küttimisel on lubatud erinevad püügi- ja küttimismeetodid, neid on palju ja need tulenevad jahieeskirjadest ja jahiseadusest. „Suurulukitele peetakse valdavalt ühisjahti, lubatud on ka individuaaljaht. Väikeulukitele peetakse jahti enamasti individuaalselt ja igal jahimehel peab olema väikeuluki luba,“ kõneleb Korts.

Lubatud on ka püünistega jahipidamine. Püünistena on lubatud kasutada selliseid kastlõkse, mis ei vigasta ulukit, samuti varesemõrda, kopramõrda, piirdevõrku ja kopra eluspüügi kahva.

Püünisraudadest on lubatud kasutada ulukit kohe surmavat püünisrauda. Nõukaaegseid nn taldrikraudu ei ole enam lubatud kasutada, sest need valmistavad loomale piinu. Keskkonnaameti eriloaga on lubatud metssigade püügiks kasutada ka püünisaeda, aga see on suhteliselt julm püügimeetod, mis on pärit nõukaajast ja Eesti jahimehed seda ei praktiseeri.

„Metsloom ei tea sellest midagi, et ta kellelegi nuhtluseks on. Tema lihtsalt toitub ja nagu loom ikka, mida kergemini toitu leiab, seda parem talle.“

Selleks, et keskkonnaameti järelevalvel oleks võimalik tuvastada, kelle püünis on tegu, peab olema püünise omaniku jahitunnistuse numbriga märgis nähtaval kohal. Märgise loetavus peab olema tagatud kogu püügiperioodi kestel. Kui märgist ei ole, on tõenäoliselt tegu ebaseaduslikult paigutatud püügivahendiga.

Inimene peab ise oma vara kaitsma

„Väljendi „nuhtlusisend“ on inimesed ise välja mõtelnud ning metsloom ei tea sellest midagi, et ta kellelegi nuhtluseks on. Tema lihtsalt toitub ja nagu loom ikka, mida kergemini toitu leiab, seda parem talle,“ selgitab Korts.

Nuhtlusisendiks peetakse metslooma, kes on oma toitumisharjumused muutunud selliseks, et kasutab valdavalt inimese vara toitumisel ja tekitab sellega inimestele ülemäärast kahju. Tavaliselt üle inimeste taluvuspiiri ja siis inimesed pöörduvad abi saamiseks.

„Vahel on nii, et kui loom maitse suhu saab, siis jääbki ta käima. Nii öeldakse näiteks karude kohta, kes meetarudest on mett saanud ja huntide kohta, kes on karjamaal lambajahil käinud,“ lisab Korts. Inimestel on oma vara kaitsmisel väga oluline roll. Ei tohiks luua võimalust, et metsloomale oleks toit liiga kergesti kättesaadav. Metsloomale jääb koht, kus oli toidu kättesaamine kerge, meelde ning ta jääbki käima, siin ei ole tegelikult loom süüdi, vaid ikka inimene.

See, et karupojad üksi jäävad, on EJS tegevjuhi hinnangul harv juhus. „Tavaliselt on pojad kuni kolme aastani koos emakaruga. See, et ema hukkub, on harv juhus. Näiteks jääb auto alla. Mõni noorem võib ka ohu korral pojad hüljata ja mitte tagasi tulla. Aga need on suhteliselt harvad juhud,“ räägib ta.

INFO

Maakondlikud karu küttimislimiidid 2024. aasta jahihooajal on:

Harju 8

Ida-Viru 17

Jõgeva 12

Järva 10

Lääne-Viru 14

Põlva 2

Pärnu 6

Rapla 5

Tartu 11

Valga 2

Viljandi 7

TEAVE

Eestlased toetavad jahimehi

Hiljuti viis EJS Nordstati abiga läbi uuringu, mille tulemusel selgus, et jahipidamist toetab täielikult või osaliselt 88% meie elanikest. See toetus on väga kõrge ka Euroopa arvestuses, Eesti on teisel kohal, meist suurem – 90% – on toetus Taanis.

„Meie soov on, et inimesed saaksid aru, mis on tänapäeva jahipidamine ja kes on jahimees. Tänapäeval täidab jahimees ühiskonna poolt tellitud ülesannet ulukite arvukuse reguleerimisel. Näiteks on siin sigade Aafrika katk, kus me väga palju panustame,“ selgitab Korts.

„Kahjuks on ka neid, kes on jahipidamise vastu ja siin on tegemist tavaliselt linnainimestega, kes enamuse aega veedavad arvutis ja kellel puuduvad praktilised kokkupuuted päris loodusega. Aga kui nad asjaga lähemalt tutvunud, siis tihti nende arvamus muutub,“ lisab ta.

Jahimees ei ole kohustatud alati reageerima

Jahimehed ei ole kohustatud inimeste teadetele reageerima, kui vigastatud loom on linnas või asulas, seda korraldab omavalitsus. Kui vigastatud loom on aga looduskaitse all, siis keskkonnaamet. Kui on tegemist ohtliku loomataudiga, siis tegeleb juhtumiga põllumajandus- ja toiduamet.

„Jahimeestel otsest seadusest tulenevat kohustust ei ole. Ja sellega kaasnevaid õigusi ka mitte. Vahel on tehtud vastavaid lepinguid jahiseltside või -meestega, siis on jahimeestel ka õigus tegeleda,“ räägib Korts. Jahimeestel on seadusejärgne kohustus koristada liiklusõnnetuses hukkunud suurulukid maanteedelt, selleks tuleks teavitada riigiinfo telefoni 1247 ning teade edastatakse vastava piirkonna jahiseltsile.

The post Jahihooaeg on alanud appeared first on Harju Elu.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) asendab koostöös Saue vallaga Ruila paisu tehiskärestikuga, et parandada kalade rändetingimusi Vasalemma jões.

Harjumaal Saue vallas algasid Vasalemma jõele rajatud Ruila paisu lammutustööd, et taastada kunagine jõesäng ja rajada tehiskärestik. Selle tulemusena paranevad oluliselt Vasalemma jõe lõheliste elu- ja rändetingimused.

Avalikult peetud arutelud tehiskärestiku rajamise teemal toimusid juba 2022. aasta sügisel, misjärel valmisid projektid. RMK taastab jõesängi ja asendab paisjärves asuva tuletõrje veevõtukoha veemahutiga. Saue vald lammutab paisu ja täidab paisjärve ala pinnasega. Paisjärv lasti veest tühjaks juba eelmisel, 2023. aastal.

Saue vallavanem Andres Laisa sõnul ei olnud Ruila paisjärve seisund juba pikka aega hea. „On oluline paisjärved mudast puhtad hoida, see on mahukas investeering ja arvestatav püsikulu, mida kohapealsed looduslikud tingimused ei soosi,“ ütles vallavanem. „Veevoolu taastamisega püüame taasluua atraktiivset, keskkonnasõbralikku ja miljööväärtuslikku elukeskkonda,“ lisas Laisk.

Pisut ajalugu

20. sajandi alguses oli Eesti jõgedel üle 800 vesiveski, et vili saaks jahvatatud ja palgid saetud. Veejõu kasutamiseks oli vajalik koguda vesi paisu taha. Tänaseks on paisud lagunemas, paisjärved oma tähtsuse minetanud ja takistavad kalade rännet kudemispaikadesse.

Vasalemma jõgi on üks ajaloolistest lõhejõgedest Eestis. Selliseid jõgesid on meil vaid 11. Soovime anda oma panuse jõe hea tervise taastamisse,“ kinnitab Andres Laisk projekti vajalikkust. Ruila paisu lammutamise, tehiskärestiku rajamise ja kunagise jõesängi taastamise ajaks rajatakse piirkonda ajutine möödavool, mida mööda jõgi ehituse ajal kulgeb. Lõpuks kindlustatakse ennistatud jõesängi kaldad, taastatakse haljastus ja ligipääsutee. RMK looduskasutuse valdkonna juhatuse liige Kristjan Tõnisson ütles, et RMK  on juba aastaid tegelenud muude looduskaitsetööde seas ka vooluveekogude tervendamisega, mille eesmärk on kõrvaldada Eesti jõgedelt siirdekalade rändetõkked. „Suur osa kunagi rajatud paisudest on praeguseks amortiseerunud ja algset otstarvet neil enam pole,“ kirjeldas Tõnisson olukorda.

„Jõgedele ehitatud paisud on üks peamine põhjus, miks rändekalade populatsioon Eesti jõgedes oluliselt kahanes ja mõnes jões koguni välja suri. Paisude tõttu ei pääse kalad ajaloolistesse kudemispaikadesse, lisaks muudab voolu takistamine vee temperatuuri ja kvaliteeti ning paisjärvedesse kuhjunud setted võivad amortiseerumisest tingitud paisu purunemisel tekitada arvestatava keskkonnakahju“ lisas ta.

Vasalemma jõgi on koduks rohkem kui 20 kalaliigile. Lisaks lõhele elab seal näiteks veel võldas ja jõesilm.

Kärestik valmib oktoobris

Eelmisel sügisel likvideeriti Vasalemma jõelt kõige suudmepoolsem takistus – Vanaveski pais, mille kadumisega said kalad senise 4,7 kilomeetri asemel 32-kilomeetrise rännutee Ruilani.

Koostööd Saue vallaga oleme saamas asjad niikaugele, et Vasalemma jõgi on peagi suurtest rändetakistustest täiesti vaba,“ rõõmustas Kristjan Tõnisson.

Töid Ruilas teostab BauEst OÜ, tööd kestavad plaanide kohaselt 2024. aasta oktoobri lõpuni. Projekti maksumus on 220 000 eurot käibemaksuta. Kulud jagunevad RMK ja Saue valla vahel võrdselt. Töid rahastatakse osaliselt Euroopa Ühtekuuluvusfondi projekti „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine“ eelarvest.

ARVAMUS

See on hea plaan

Vallo Kõrgesaar, külavanem

Ruila kandi inimestel on hea meel, et ümbrus korda tehakse. Paisjärve ei kasutanud kohalikud enam ka ujumiseks. Selle üle, kui paisjärve asemele tuleb kärestikuline jõgi, mis suurendab kalavarusid, tunneme vaid rõõmu.

The post Ruila paisjärve asemel tehiskärestikuga jõgi appeared first on Harju Elu.

Ebapärlikarp on Eestis ainsa selgrootu loomaliigina lisatud esimesse kaitsekategooriasse. See tähendab, et liik on hävimisohus. Veel 20. sajandi alguses oli ebapärlikarp Euroopas üsna tavaline, kuid praeguseks on selle asurkond terves maailmajaos kahanenud 90%.

Liik on ka Eestis säilinud vaid ühes Põhja-Eesti jões, kus 1990. aastate alguses oli umbes 30 000 pärlikarpi, praeguseks on neid alles jäänud alla 10 000. Ebapärlikarp on väga pikaealine liik, Eestis on vanima isendina teada 134 aastaseks elanud karp, Soomest on leitud üle 200-aastane karp. Lahemaa rahvuspargis ebapärlikarbi kodujões on Keskkonnaameti Ranniku LIFE projekti raames kuue aasta jooksul tehtud palju taastamistöid.

Ainus säilinud elupaik pole enam täiuslik

„Ebapärlikarbid vajavad eluks hapnikurikkaid ning jaheda veega puhtaid jõgesid. Ainsas jões, kus teda Eestis veel leiab, pole elutingimused enam karbi jaoks ideaalsed, täiskasvanud isendid saavad siin hakkama, kuid noorte ellujäämus on praktiliselt olematu,“ selgitab keskkonnaameti Ranniku LIFE projektijuht Riina Martverk (pildil).

Ellujäämise teeb keeruliseks liigi mitmejärguline elutsükkel, mille iga etapp peab õnnestuma. Üks emane karp muneb korraga üle miljoni muna. Munadest arenevad mikroskoopilised vastsed, kes kinnituvad forelli lõpustele ja elavad seal kuni kümme kuud kasvades umbes 0,3 mm pikkuseks. Seejärel kukutavad karbilapsed ennast jõepõhja, kus kuni seitse aastat elatakse kruusa või kiviklibu sees, millest vesi läbi voolab ja karpidele vajalikku hapnikku ja toitu kannab. Kui see klibu läheb aga peeneteralist setet ja sodi täis ning ummistub, siis noor karp ellu ei jää, sest erinevalt täiskasvanud isendist pole tal võimalik oma karpi välismõjude eest kaitseks sulgeda, samuti ei suuda ta sobivamasse jõelõiku ümber kolida. Arvatakse, et just see on ebapärlikarbi arvukuse vähenemise üks  peamistest põhjustest. Ebapärlikarbi nimetus tuleneb sellest, et nende sisekojalt võib leida moodustunud ebapärleid. Seetõttu on nad olnud ka inimestele huvitavad püüda. Siiski pole tegu pärliga, mida saaks kaela riputada, kuna ebapärl ei ole püsiv ning pudeneb aja möödudes laiali.

Taastamistööd elupaiga parendamiseks

Elupaikade seisukord on halvenenud eelmisel sajandil kuivenduseks rajatud kraavide tõttu, mis on muutnud veevoolu ja jõgede looduslikku tasakaalu, vähenenud on loomulikud vooluhulgad ja veetase ning suurenenud on settevool jõkke. Sageli on jõgesid ka sirgeks kaevatud. „Kui looduslikult voolab jõevesi ühtlase kiirusega ka kevadise suurvee aegu, siis sirgeks kaevatud rennis uhab vesi suurvee ajal hirmsa hooga. Nii uhutakse noored karbid oma elupaikadest minema,“ räägib Martverk.

Paljuski on süüdi ka koprad, kes teevad omajagu pahandust. Ebapärlikarp vajab eluks hapnikurikast jahedat vett, aga kopra ehitatud paisude taga seiskub vesi ja koguneb sete. See soojendab vett ja vähendab vee hapnikusisaldust. Elupaikade taastamiseks on seega oluline vähendada setete sissevoolu, taastada jõgede loomulik käänuline kulg ning hoida ära suurte koprapaisude teket.

Ebapärlikarpide elupaikade seisukord on halvenenud eelmisel sajandil kuivenduseks rajatud kraavide tõttu, mis on muutnud veevoolu ja jõgede looduslikku tasakaalu, vähenenud on loomulikud vooluhulgad ja veetase ning suurenenud on settevool jõkke.

„Lahemaa rahvuspargis ebapärlikarbi kodujões on Ranniku LIFE projekti raames kuue aasta jooksul tehtud palju taastamistöid. Suviti on korraldatud mitmeid talgupäevi. Talgulised on ühisel jõul paigaldanud sirgeks kaevatud jõelõikudesse puidust voolusuunajaid ja pajuvitstest punutud paunasid, asetanud vette suuri kive ja puunotte, et vesi lookleks ümber nende ning taastuks käänuline voolutee,“ kõneleb Riina Martverk.

„Talgute käigus on rajatud kruusast kudealasid forellidele, kellel on oluline roll ebapärlikarbi elukäigus. Ühiseks tegevuseks on ka koprapaisude eemaldamine – neid ei tohi lasta kobrastel suureks ehitadagi, sest selliste lammutamisel pääsevad vette suured settekogused. Talgupäevadel saab hea ülevaate Lahemaa loodusväärtustest ja ebapärlikarbi keerulisest elukäigust ning hinge jääb hea tunne teadmisest, et oled saanud selle põneva ja tundliku liigi püsimajäämiseks oma panuse anda,“ lisab ta.

The post Hävimisohus ebapärlikarpide elupaigad vajavad hoidmist appeared first on Harju Elu.

Karjääriteed alustanud noored mõtlevad korteriüüri makstes sageli, kas äkki oleks mõistlikum osta hoopis oma kodu ning tasuda üüri asemel eluasemelaenu makseid.

Kodulaenuga võetakse pikaajaline kohustus, keskmiselt 26. aastaks ning seepärast on mõistlik võtta aega ja teha võimalikult põhjalikku eeltööd. Soovitav on täita ära laenutaotlus ning kasutada võimalust asjatundliku laenuhalduriga vestelda, uurida välja, milleks vara ostes ja laenu võttes valmis olla. Laenutaotluse täitmine on tasuta ja muidugi ei kohusta see laenu võtma, kuid kindlasti toetab plaani teostumist. Võimalus on ka ise panga kodulehel oleva laenukalkulaatoriga mängida, mõtestada enda jaoks lahti igakuine laenumakse, hinnata lisaks laenuperioodi pikkust ja intressikulu omavahelist seost. Kui aga ühendada mõlemad tegevused – esmalt arvutada välja kalkulaatoriga laenu ja maksete suurus ning siis kraadida laenuhalduriga oma mõtteid, nii saab selgust ja julgust juurde või toob haldur välja nüansse, millele sa ise poleks võib-olla tulnud.

Esimese laenu planeerimine

Planeerides kodu ostmist, tuleks eelnevalt hinnata oma maksevõimet ehk seda, kas ja kui palju oled nõus igakuiselt laenu tasuma, millest omakorda sõltub, kui palju pangast laenu võtad. Swedbanki maksimaalse laenusumma kalkulaator annab esmase ülevaate, kui palju pank võiks laenu anda, see võib vahel olla rohkem, kui oskad oodata. Hea on teada, et laenumakseteks võib kuluda kuni 50% regulaarsest sissetulekust. Maksevõime hindamisel võetakse arvesse inimese igakuist regulaarset ja jätkusuutlikku sissetulekut, ülalpeetavate arvu, olemasolevaid laenukohustusi ning seda, kas laenu võetakse üksi või koos kaastaotlejaga.

Maksevõime järel teine oluline osa on omafinantseeringul. Esimesele mõttele osta kinnisvara, järgneb tavaliselt distsiplineeritud säästmine, sest vajalik omafinantseering on tavapäraselt vähemalt 15% vara hinnast. Kui noor sobib KredExi käenduse sihtgruppi, siis on tal võimalik kasutada madalamat omafinantseeringu määra, mis on minimaalselt 10%. Keskmiselt läheb omafinantseeringu kogumiseks 3 aastat, kuid alati sõltub see ka sellest, millised on sissetulekud ja kui suure osa on noor valmis kõrvale panema. Päris ilma omafinantseeringuta on võimalik laenu võtta koos lisatagatisega, mis pigem võiks kuuluda laenuvõtjale endale.

Mida tähendab Kredexi käendus?

KredEx pakub eluasemelaenu käendust, et toetada inimesi esimese kodu soetamisel. Käendust saavad kasutada näiteks noored pered, energiatõhusa vara soetajad ning kuni 35-aastased spetsialistid. Viimaste hulka kuuluvad noored, kes on omandanud kõrghariduse, keskerihariduse või kutsehariduse ning on kas töötajad või ettevõtjad.

Tuleb arvestada, et KredExi käenduse suurus võib olla kuni 24% laenu tagatise väärtusest, kuid mitte rohkem kui 20 000 eurot. Energiatõhusa eluaseme ostja või eluaseme energia­tõhusaks rekonstrueerija siht­grupis ulatub käenduse suurus kuni 50 000 euroni.

Käendus ei ole toetus, laenu võtab ikka laenuvõtja ise, KredEx käendab konkreetset summat ning käenduse ühekordne tasu on 3% käendatavast summast.

Siiski tuleb meeles pidada, et KredExi käenduse saamine ei tähenda, et pank laenu väljastamise analüüsi kuidagi leebemalt saab suhtuda. Kodulaenu saamiseks on vaja lisaks omafinantseeringule ka stabiilset sissetulekut, head krediidiajalugu ja sobivat tagatist. Tagatisvara pangale, kuid inimesele ikkagi tema kodu, võiks olla heas seisukorras ja likviidne. Halvas seisukorras vara finantseerimisel soovib pank teada, millistest vahenditest vara korda tehakse ning kas selleks on vaja veel täiendavalt laenuraha. Ei ole mõeldav, et pank finantseerib vara, mis ei ole täna ja ei saa ka lähitulevikus elamiskõlbulikuks.

Ostjad eelistavad veidi vähem esimesel korrusel või soklikorrusel asuvaid kortereid ning vahel peljatakse ka liiga suuri kortereid. Kõige nõutumad on 40–55-ruutmeetrised mõnetoaliseid korterid.

Kinnisvara likviidsus tähendab seda, et kodu on hiljem sarnase hinnaga lihtne edasi müüa. Selle määrab näiteks asukoht, suurus ja planeering ning energiatõhusus. Suuremates linnades, eelkõige Tallinnas asuvad korterid on alati maapiirkondade omadest likviidsemad. Ostjad eelistavad veidi vähem esimesel korrusel või soklikorrusel asuvaid kortereid ning vahel peljatakse ka liiga suuri kortereid. Kõige nõutumad on 40–55-ruutmeetrised mõnetoalised korterid.

Samuti hindab pank laenutaotleja maksevõimet ja usaldusväärsust. Levinuim kodulaenust keeldumise põhjus on näiteks halb krediidivõime. Laenutaotlejate usaldusväärsust vähendavad varasemad laenumaksetega hilinemised, SMS-laenud, tihedad kasiinokülastused jne. Kui inimesel esineb sageli ka hilinemisi kommunaalmaksete, telefoniarvete või muude võlgnevuste tasumisega, mis on kantud ka krediidiinfo registrisse, siis viitab see kehvale finantsdistsipliinile.

Kodulaenu võttes tuleb kaaluda laenutingimusi, hinnata panka tervikuna ja ka seda, kas suhtlemine on olnud sujuv ning milliseid tehnilisi võimalusi ta pakub laenuperioodi jooksul. Õige lahenduse leidmine aitab vältida hilisemaid finantsraskusi ning tagada stabiilsema tuleviku. Kodulaenu võtmine ei ole ainult finantsiline kohustus, vaid ka pikaajaline elustiili ja elukorralduse muutus. Seetõttu tasub teha teadlik ja läbimõeldud otsus, mis toetab noorte tulevikuplaane ja võimaldab luua stabiilse ning turvalise kodu.

The post Esimese laenu võtmine appeared first on Harju Elu.

Ajalooline Harjumaa on alati olnud jõukam kui teised maakonnad, mis tõttu on siin ka suursuguseid mõisaid rohkem kui mujal. Kõik nad on omanäolised, olgu siis barokkstiilis Ääsmäe, klassitsistlik Anija või historistlik Keila-Joa… Nüüd on kirjastuselt Argo ilmunud mahukas, 350 leheküljeline rikkalike illustratsioonidega raamat „Harjumaa mõisad“, mille autoriks on tuntud mõisa­uurija Alo Särg.

Kas teie kui tuntud mõisauurija avastasite raamatu kirjutamise käigus enda jaoks ka midagi uut?

Alo Särg: Uue avastamisega mõisates on nii nagu arheoloogiaga, mida sügavamatesse ladestuskihtidesse tungida, seda uuemaid detaile päevavalgele tuleb ning põnevamaks läheb. Kahjuks on nii raamatu maht kui ka vaatluse all olevate mõisate arvukus alati piiravaks teguriks. Kõigesse süvenemiseks puudub lihtsalt võimalus, sest tegelikkuses võiks iga mõisa kohta eraldi põhjaliku ülevaate kirjutada.

Tõenäoliselt on uurijale alati tõeliseks kingituseks erinevad mälestused, mis, tõsi küll, peegeldavad kirjeldava isiku vaadet, aga samas annavad ajalukku just selle tihti puudujääva inimliku aspekti. Vahel jõuavad infokillud uurija lauale ka veidike hilja, vähemalt trükiteose mõttes. Nii näiteks juhtusin leidma Muraste mõisa viimase omaniku tütre mälestused siis, kui käesolev raamat juba trükis oli. Seega peab huvitav materjal sel korral oma aega ootama jääma. 

Milline Harjumaa mõis on teie jaoks tõeliseks pärliks?

Minu jaoks võrdub mõisa ajalugu nende omanike looga. Mitmed omanikud on olnud väga olulised kohaliku elu suunajatena nii põllumeeste kui ka kohalike poliitikutena, olles muuhulgas ka kohaliku rüütelkonna juhtideks või Tallinna bürgermeistriteks. Aga siinkandis on olnud ka mitmeid tegelasi, kes on tuntud terve Euroopa kontekstis. Krahvid De la Gardied, Stenbockid või Benckendorffid ei vaja eraldi tutvustamist.

Kui nüüd konkreetselt mõisahoonetest rääkida, siis on olnud mitmeid fööniksina tuhast tõusmisi. Sügav kummardus kõikidele tänastele mõisaomanikele, kes sellise vaevarikka töö, nagu mõisa taastamine, ette on võtnud.

Isiklikult minu jaoks on olnud alati Keila-Joa erilise tähendusega. Küllap nii oma omanike kui ka kogu kompleksi suurejoonelisuse poolest. Olen seda imelist kohta sadu kordi külastanud ning püüdnud igat kunagist detaili tänasel maastikul märgata. Nendest vaatlustest sündis ka raamatusse üks konkreetne vahepala, milles püüan ka lugejaid viia sellesse imemaailma.

Kellele mõisad praegu reeglina kuuluvad?

Korrastatud mõisatel on üldjuhul eraomanikud või siis mingis vormis eraomanikest rühmitused. Ülejäänutel on igat masti omanikke, alustades üksikisikutest ja lõpetades linna ja ühistutega.  

Kui heas seisukorras on Harjumaa mõisad võrreldes mõisatega teistes maakondades?

Mõisate olukord Eesti mastaabis ei ole just kiita. Tõsi küll, mitmed mõisatest on leidnud uue hingamise, kuid väga palju on ka neid, mille kunagist olemasolu reedavad üksnes põlised pargipuud või vähesed müürijupid.

Palju on ka neid, mille sammud viivad järjekindlalt igaviku suunas. Ei oskagi öelda, kas Harjumaa ses osas kuidagi erineb, pole vastava sisulist statistikat teinud, aga üldjoontes tundub olukord üle Eestimaa sarnane. →

The post Harjumaa mõisad nüüd kaante vahel appeared first on Harju Elu.

Amortisatsioon ja hooldus

Auto amortiseerumine on loomulik protsess, mille käigus auto väärtus ja seisukord ajapikku halvenevad. Kuigi amortiseerumist täielikult vältida ei saa, on mitmeid viise, kuidas seda aeglustada. Õige hooldus ja kasutusharjumused mängivad siinjuures võtmerolli.

Regulaarne hooldus on üks tähtsamaid samme auto eluea pikendamiseks. Õlivahetused ja vedelike kontrollimine on olulised, sest mootoriõli ja teised vedelikud tagavad auto sujuva töö. Soovitatav on õli vahetada iga 10 000 – 15 000 kilomeetri järel või vastavalt tootja soovitustele. Lisaks õlile tuleks kontrollida ka pidurivedelikku, jahutusvedelikku ja roolivõimendi vedelikku. Vedelike õige tase ja kvaliteet on kriitilised mootori ja teiste süsteemide tõhusaks toimimiseks.

Samuti on oluline õhu- ja kütusefiltri vahetamine. Puhas õhufilter tagab mootori tõhusa töö ja säästab kütust. Sealjuures puhas kütusefilter hoiab kütusesüsteemi probleemidest vabana. Filtrite vahetamine peaks toimuma vastavalt auto tootja soovitustele või iga 20 000 – 30 000 kilomeetri järel. Regulaarne filtrite vahetus aitab vältida mustuse ja prahi kogunemist, mis võib põhjustada tõsiseid kahjustusi mootorile.

Rehvide seisukord ja roteerimine on veel üks oluline aspekt. Rehvide kulumine on paratamatu, kuid rehvide regulaarsel roteerimisel võib nende kulumist ühtlustada ja eluiga pikendada. Tähtis on hoida rehvid õige rõhu all. Liiga madal või liiga kõrge rõhk võib põhjustada kiiremat kulumist ja ohutusriskide suurenemist. Lisaks peaks kontrollima rehvide tasakaalu ja joondust, et vältida ebaühtlast kulumist ja tagada sujuv sõit.

Regulaarne hooldus ei hõlma ainult mootori ja rehvide kontrolli, vaid ka auto kere ja salongi hooldamist. Korrapärane pesemine ja vahatamine kaitseb auto värvkatet ja aitab vältida rooste teket. Seda eriti talvisel ajal kui maas on lumi ja teid soolatakse. Auto salongi puhastamine ja kaitse aitab hoida auto värskena ja vähendab materjalide kulumist. Eriti oluline on just nahk istmete puhul teosada nahahooldust, et istmed säiliksid kauem. Kõik need sammud aitavad vähendada auto amortiseerumist ja säilitada selle väärtust pikemaks ajaks.

Sõidustiil ja auto hoidmine

Sõidustiil mõjutab oluliselt auto amortiseerumist. Kiired kiirendused ja järsud pidurdamised suurendavad nii mootori kui ka pidurite koormust, mis võib viia nende kiirenenud kulumiseni. Rahulik ja ühtlane sõidustiil aitab vähendada koormust ja pikendada auto komponentide eluiga. Sõites sujuvalt ja vältides järske manöövreid, väheneb mootori, pidurite ja vedrustuse kulumine märgatavalt.

Ülekoormuse vältimine on samuti oluline. Kui autos veetakse pidevalt raskeid esemeid, võivad vedrustus ja mootor ülekoormuse all kannatada. Soovitatav on vältida auto pidevat ülekoormamist ja hoida seda võimalikult kerge. Näiteks eemaldage autos olevad mittevajalikud esemed, nagu raske tööriistakast või spordivarustus, mida te igapäevaselt ei vaja. Kergem auto on vähem koormatud ja tarbib vähem kütust.

Tühikäigul töötamine kulutab asjatult kütust ja põhjustab mootori kiiremat kulumist. Kui auto seisab paigal rohkem kui minut, on parem mootor välja lülitada. See aitab säästa kütust ja vähendada mootori kulumist. Kaasaegsed autod on varustatud automaatse start-stop süsteemiga, mis lülitab mootori automaatselt välja, kui auto peatub, ja käivitab selle uuesti, kui on aeg liikuma hakata.

Lisaks tasub investeerida auto välipesu ja vahatamise teenustesse. Regulaarne pesemine aitab eemaldada soola, mustust ja muid saasteaineid, mis võivad põhjustada korrosiooni. Vahatamine kaitseb värvkatet UV-kiirte, hapete ja muude kahjustavate ainete eest, hoides auto välimuse värske ja läikivana.

Kütus ja muud olulised aspektid

Tihti ei mõelda kütusest kui ühest mootoriprobleemi tekitajast. Vale kütus või valede lisaainete kasutamine võib aga panna liigset pinget mootorile ja tema eluiga lühendada. 

Autotootjad annavad täpsed soovitused, millist tüüpi kütus on konkreetsele mudelile kõige sobivam. Sellest soovitusest tasub kinni pidada. Kütuse käsiraamatus toodud soovitustest kõrvalekaldumine võib põhjustada mootori ebaefektiivset tööd ja suuremat kulumist.

Lisaainete kasutamine võib aidata hoida kütusesüsteemi puhtana ja vältida setete tekkimist. Kvaliteetsed kütuselisaained võivad parandada kütuse põlemist ja vähendada süsiniku ladestumist mootoris. See aitab säilitada mootori jõudlust ja vähendada selle kulumist. Lisaaineid tuleks kasutada vastavalt tootja juhistele ja mitte ületada soovitatud koguseid.

Viimaseks toome välja auto üldise hoidmise ja parkimise. See mängib samuti rolli auto amortiseerumise aeglustamisel. Kaitse ilmastikuolude eest on eriti oluline. Pidev kokkupuude päikese, vihma, lume ja jääga võib kahjustada auto värvkatet ja põhjustada roostetamist. Parim lahendus on hoida autot garaažis või kasutada kaitsekatet. Garaaž kaitseb autot mitte ainult ilmastiku eest, vaid ka võimalike vandalismi ja varguste eest.

Parkimine varjulistes kohtades aitab kaitsta auto interjööri ja elektroonikat liigse kuumuse eest. Päikese käes parkimine võib põhjustada salongi materjalide pleekimist ja pragunemist, samuti elektroonikakomponentide ülekuumenemist. Kui garaaži pole võimalik kasutada, proovige leida parkimiskoht puude all või hoonete varjus. Kaitsekatte kasutamine on veel üks tõhus viis auto kaitsmiseks päikese, tolmu ja lindude väljaheidete eest. Kindlasti soovitame kaaluda ka autole teha kaskokindlustus, mis annab sulle võimaluse ilmastikust tekkinud õnnetusi ja ka parklast saadud mõlke soodsamalt parandada ning sellega hoida auto välimust kauem uuena.

Kokkuvõtteks

Auto amortiseerumise aeglustamiseks on oluline regulaarne hooldus, õige sõidustiil ja auto kaitsmine väliste tegurite eest. Järgides neid nõuandeid, saab pikendada auto eluiga ja säilitada selle väärtust pikemaks ajaks. Investeerides natuke aega ja vaeva oma auto eest hoolitsemiseks, saab vältida suuremaid kulutusi ja nautida turvalist sõitu mitmeid aastaid. Auto pikaajalise väärtuse säilitamine nõuab pidevat tähelepanu ja hoolt, kuid see tasub end kindlasti ära.

The post Kuidas vähendada oma auto kiiret amortiseerumist? appeared first on Harju Elu.

Äsja lõppes vastuvõtt Luua Metsanduskooli, kuhu ühtekokku esitati üle 600 avalduse. Suurim konkurss on arboristi erialale (4,33 soovijat kohale), matkajuhi erialale (3,70) ning forvarderioperaatori erialale (3,50). Suurim sooviavalduste arv laekus aga maastikuehitaja erialale, kus 36 kohale soovib õppima tulla 106 inimest.

Eile lõppenud vastuvõtt näitab eelkõige täiskasvanud õppija valikuid; põhikooli lõpetanud noorte vastuvõtt lõppes juba juuli algul ning noorte hulgas oli populaarseim harvesterioperaatori eriala.

Luua Metsanduskooli õppejuht Meelis Kall sõnab, et suur sisseastumisavalduste arv on hea võimalus valida kandidaatide seast need, kel on suurim motivatsioon tulevikus Eesti looduse eest hoolt kanda. „Luua Metsanduskooli erialade tuumiku moodustavad metsanduserialad, kuhu on samuti soovijaid rohkem kui õppekohti. Kuna metsandusega seotud erialadele on tööandjate ootused suuremad, siis on meil olnud hea võimalus teha rohkem õppekohti, et pea kõik tuleviku metsakasvatajad ja taksaatorid saaksid parimad teadmised ja oskuste väljaõppe just Luual,“ sõnas Meelis Kall.

Õppejuhi sõnul on hea meel ka selle üle, et kutseharidusse tullakse ka jätkuõppe erialadele, mis tähendab, et juba töötavatel spetsialistidel püsib soov oma teadmisi täiendada ja kaasajastada. „Metsamajanduse spetsialist ning puittaimede hindaja erialad on suunatud just neile, kel on juba valdkondlikku töökogemust või omandatud eriharidus, kuid kes soovivad oma teadmised viia veel taseme võrra edasi – tundub, et ka tippspetsialistid on mõistnud, et kutseõpe on just see paindlik võimalus töö kõrvalt saada erialane tarkus, mis keskendub praktilistele oskustele ja annab koheselt oma töös rakendatavad teadmised,“ selgitab Kall kutsehariduse eeliseid.

Luua Metsanduskoolis on 14 eriala ning noortele on lisaks võimalus oma suund leida kutsevalikuõppes. Kooli õppesuunad jagunevad kolmeks, haridust antakse metsanduse, aianduse ja turismi valdkondades. Koolis õpib ligikaudu 600 õpilast.

The post Metsanduserialadel on suurim tung saada arboristiks appeared first on Harju Elu.

Kingituste tegemine on tõepoolest üks kaunimaid viise näidata kellelegi, kui väga sa temast hoolid. Iga kingitus, olgu see suur või väike, kannab endas sõnumit, et oled mõelnud selle inimese peale ja püüdnud teda rõõmustada. Kuid isetehtud kingitus viib selle tähelepanuavaldamise veelgi sügavamale tasemele. See pole lihtsalt ese, mille võid poest osta ja pakkida – isetehtud kingitus peegeldab sinu aega, pingutust ja isiklikku hoolivust.

Kui oled otsimas ideid, kuidas oma mehele isetegemise vaimus midagi erilist kinkida, on oluline mõelda tema huvidele, vajadustele ja soovidele. Isetehtud kingitused võivad olla väga loovad ja praktilised, kombineerides esteetilise ilu ja igapäevase kasulikkuse. Sinu pingutus ja pühendumus peegelduvad igas valmivast esemest, olgu see käsitsi valmistatud nahast rahakott, omatehtud õllekomplekt, isiklik fotoraamat või graveeringuga ese. Kõik need kingitused on täis isiklikku tähendust ja annavad edasi sinu soovi kinkida midagi tõeliselt erilist ja südamelähedast. Järgnevad kingiideed on kokku pannud Kingitus Mehele. Kingitus Mehele on e-pood, kust leiad suure valiku kinke mehele.

1. Käsitsi valmistatud nahast rahakott

Nahast esemed on alati olnud sümboliks vastupidavusele, stiilile ja ajatu elegantsi tunnetusele. Nahk kui materjal ei ole lihtsalt praktiline ja tugev, vaid ka visuaalselt atraktiivne, lisades igale esemele luksusliku ilme. Kui soovid oma mehele kinkida midagi, mis on ühtaegu praktiline ja isikupärane, siis käsitsi valmistatud nahast rahakott on suurepärane valik. See on ese, mida ta kasutab iga päev, ja mis toob talle pidevalt meelde, kui väga sa temast hoolid.

Internetist leiad hulgaliselt õpetusi ja mustreid, mille järgi töötada – seal on samm-sammult juhiseid, kuidas nahka lõigata, kokku õmmelda ja lõpptulemus viimistleda. Paljud mustrid on kohandatavad, nii et saad luua rahakoti, mis vastab just sinu mehe vajadustele ja stiilieelistustele.

Oluline on valida õige nahatüüp ja kvaliteet, kuna see määrab rahakoti vastupidavuse ja ilme. Täisnahk on üks parimaid valikuid, sest see on tugev, paindlik ja vananeb kaunilt, muutudes ajas veelgi kaunimaks. Õmblusniidi valimisel tuleb jälgida, et see oleks piisavalt tugev ja hästi sobituks nahavärviga. Olenevalt sellest, kas soovid kontrasti luua või õmblusi varjatuna hoida, saad valida erinevate värvide ja paksustega niite.

Käsitsi valmistatud rahakott on ainulaadne kingitus, kuna see on täielikult kohandatav. Sa saad lisada erilisi detaile, nagu näiteks graveeringud, taskute asetus ja suurus, või isegi väikese salajase sõnumi, mis on nähtav ainult rahakoti omanikule. See lisab kingitusele personaalse puudutuse ja muudab selle tõeliselt ainulaadseks.

2. Kodune õllekomplekt

Kui su mees on tõeline õlleentusiast, siis kodune õllekomplekt on ideaalne kingitus, mis pakub talle võimalust avastada õllepruulimise kunst ja luua omaenda unikaalne käsitööõlu. Kodune õllepruulimine pole mitte ainult lõbus ja rahuldust pakkuv hobi, vaid see annab ka võimaluse katsetada erinevate maitsete ja stiilidega, luues just sellise õlle, mis vastab täpselt tema eelistustele.

Kõige olulisem on valida kvaliteetsed koostisosad ja tööriistad, mis võimaldavad valmistada maitsvat ja hästi tasakaalustatud õlut. Komplekti võiks kuuluda kõik vajalik: teravili (tavaliselt linnased), humalad, pärm, ja vesi – need on õlle valmistamise põhikoostisosad. Lisaks saad lisada spetsiaalseid tööriistu, nagu kääritusnõu, termomeeter, hüdromeeter ja pudelid, kuhu valmiv õlu villida.

Üks suurepärane viis koduse õllekomplekti isikupärastamiseks on lisada oma loodud õlleetikett ja pudeli disain. Kujunda etikett, mis peegeldab sinu mehe isikupära või teie kahe ühiseid mälestusi – see võib sisaldada naljakat nime, erilist kuupäeva või sümboolikat, mis teile mõlemale midagi tähendab. Selline isiklik puudutus teeb kingituse veelgi erilisemaks ja lisab sellele sügavamat tähendust.

Õllepruulimine on protsess, mis nõuab veidi kannatlikkust ja tähelepanu, kuid see on ka suurepärane võimalus koos aega veeta. Saate koos õppida, kuidas erinevad koostisosad ja pruulimistehnikad mõjutavad lõpptulemust. Pruulimisprotsess võib alustada toorainete valimisest ja segamisest ning jätkuda kääritamise ja villimisega. Lõpuks, kui õlu on valmis, on teil mõlemal võimalus seda nautida ja uhkusega öelda, et olete selle ise valmistanud.

Kodune õllepruulimine võib muutuda ka ühisteks traditsioonideks – võite igal aastal valmistada uue partii õlut, katsetades erinevaid maitseid ja stiile. See kingitus ei ole ainult ühekordne elamus, vaid võib kujuneda püsivaks hobiks, mis toob teile mõlemale palju rõõmu ja rahulolu. Lisaks pakub see suurepärast võimalust jagada oma loomingut sõprade ja perega, korraldades näiteks koduseid õlledegustatsioone.

3. Isiklik pildiraamat

Pildiraamat on ajatu ja sentimentaalne kingitus, mis suudab talletada teie kõige väärtuslikumad mälestused käegakatsutaval kujul. Erinevalt digitaalsetest fotodest, mis võivad kergesti ununeda kuhugi telefoni või arvuti sügavustesse, on fotoraamat midagi, mida saab füüsiliselt käes hoida, sirvida ja alati uuesti kogeda. See on kingitus, mis räägib teie ühisest teekonnast, olgu selleks siis seiklused, erilised sündmused või lihtsalt armsad igapäevahetked, mis teile mõlemale tähendust omavad.

Isikliku fotoraamatu loomine algab teie kõige kallimate fotode kokkukogumisest. Alusta oma ühistest reisidest, kus olete koos avastanud uusi paiku ja loonud mälestusi, mis jäävad teid kogu eluks saatma. Need võivad olla fotod päikeseloojangutest, mäetippudest, rannaliivast või linna tänavatest, mis kõik on saanud osaks teie loo rikkalikust mosaiigist. Lisaks reisidele võid kaasata ka erilised sündmused, nagu sünnipäevad, tähtpäevad, pulmad või muud olulised hetked, mida olete koos tähistanud. Ja loomulikult ei tohi unustada igapäevahetki – neid väikeseid ja intiimseid momente, mis sageli kõige rohkem südamesse lähevad ja teie suhet sügavamaks muudavad.

Fotoraamatu loomisel saad mängida kujunduse ja temaatikaga, et muuta see veelgi isikupärasemaks ja tähendusrikkamaks. Võid valida erinevate taustade, värvide ja kujunduste vahel, et rõhutada iga pildi ainulaadsust. Samuti saad lisada pealkirju, kuupäevi ja lühikesi kirjeldusi, mis aitavad fotode taga peituvat lugu paremini lahti mõtestada. Kui soovid, võid iga foto juurde kirjutada väikese mälestuse või loo, mis kirjeldab, miks see hetk oli teie jaoks eriline – olgu selleks siis naljakas seiklus, ootamatu pöördepunkt või lihtsalt hetk, mis pani teid mõlemat tundma end õnnelikuna ja ühendatuna.

Lisaks fotodele ja lugudele võid kaaluda ka erinevate suveniiride ja mälestusesemete kaasamist raamatusse. Näiteks võid lisada piletid kontsertidelt, kus koos käisite, postkaardid reisidelt, restoranide menüüd, kus teil oli unustamatu õhtusöök, või isegi väikeseid märkmeid ja kirju, mida olete aastate jooksul teineteisele kirjutanud. Need väikesed, kuid tähendusrikkad lisandid muudavad fotoraamatu veelgi rikkalikumaks ja isiklikumaks.

4. Graveeritud esemed

Isikliku sõnumiga graveeritud esemed on ajatud ja elegantsed kingitused, mis kannavad endas sügavat tähendust ja erilist sentimentaalsust. Need esemed ei ole mitte ainult praktilised ja kaunid, vaid ka sügavalt isikupärased – nad on loodud just selleks, et meenutada saajale midagi erilist ja tähendusrikast teie suhtes. Graveeringutega kingitused võivad olla suurepärased viisid, kuidas jäädvustada mälestusi, sümboliseerida tähtsaid hetki või väljendada oma tundeid viisil, mis kestab igavesti.

Graveeringu ilu seisneb selle diskreetsuses ja püsivuses. Iga graveering on unikaalne, kuna see on loodud spetsiaalselt inimesele, kellele kingitus on mõeldud. Olgu selleks graveeritud taskunuga, käekell, mansetinööbid või isegi midagi ebatavalisemat nagu kompass või nahast rahakott – igaüks neist esemetest muutub isikliku sõnumi lisamisel eriliseks ja asendamatuks.

Taskunuga on praktiline ja mehelik kingitus, mis võib olla suurepärane kaaslane igapäevaelus või matkadel. Kui graveerida noa käepidemele või terale näiteks oma mehe initsiaalid, tähendusrikas kuupäev või mõni lühike sõnum, muutub see esmapilgul lihtne ese millekski, mis kannab endas suurt emotsionaalset väärtust. Iga kord, kui ta seda nuga kasutab, meenub talle teie tähelepanelikkus ja hool.

Käekell on samuti klassikaline ja elegantne valik, mis sümboliseerib ajatut stiili ja püsivust. Kellale graveeritud sõnum võib olla diskreetne, näiteks kella tagaküljel peidus olev kuupäev, lühike tsitaat või sõnad, mis teile mõlemale midagi tähendavad. Selline detail lisab kellale isikliku puudutuse ja muudab selle palju rohkemaks kui lihtsalt ajamõõtja – see muutub igapäevaseks mälestuseks teie suhtest ja jagatud hetkedest.

Mansetinööbid on veel üks suurepärane viis lisada isikupära mehe garderoobi. Graveeritud initsiaalid või sümboolne kuupäev muudavad need stiilseks ja eriliseks detailiks, mida saab kanda nii erilistel sündmustel kui ka igapäevaselt. Mansetinööbid on väike, kuid väljendusrikas aksessuaar, mis peegeldab kandja stiilitunnetust ja personaalsust.

The post Parimad isetehtud kingiideed mehele appeared first on Harju Elu.

Eestis sureb igal aastal kõige rohkem inimesi südame-veresoonkonnahaiguste tagajärjel – ligikaudu 8000 inimest aastas. See on ligi 50% surmade koguarvust. Seetõttu on väga oluline enda südame eest hoolitseda ja esimesi ohumärke endale varakult teadvustada.

Kuigi enamasti peetakse südameinfarkti vanemate inimeste haiguseks, siis aina enam tabab see terviserike ka nooremaid, neljakümnendates inimesi, sagedamini mehi kui naisi. Oma südame heaks saab iga inimene palju ära teha.

Kuidas oma südame tervist hoida?

„Ameerika Südameassotsiatsioon (American Heart Association) on välja töötanud kaheksa soovitust, millele tähelepanu pöörata, kui soovime elada võimalikult kaua tervena. Soovitused on järgmised: toitu tervislikult; jälgi ja hoia kolesteroolitaset, hoia tervislikku kehakaalu, kontrolli veresuhkru ja -rõhu taset, ole aktiivne, maga piisavalt, ära suitseta,“ selgitab Ida-Tallinna Keskhaigla kardioloog-juhtivarst dr Henri Kaljumäe.

Tervislik toitumine on südame tervise seisukohast väga oluline ning kehtivad teada-tuntud põhitõed: toitu mitmekesiselt, söö palju piisavalt puu- ja köögivilju ja kiudainete rikkaid toite ning töödeldud lihatoodetele eelista värsket liha ja valmista söök ise, väldi liigset soola- ja suhkrutarbimist. Puu- ja köögivilju soovitatakse süüa viis peotäit päevas. Samuti on oluline tarbida toite, mis sisaldavad oomega-3-rasvhappeid, näiteks kala. Mitmed tõsised südamehaigused, näiteks ateroskleroos ja südameinfarkt on enamasti ennetatavad ning väga palju saabki siin südame heaks ära teha tervislikult toitudes.

„Lihatoodete, ennekõike punase liha tarbimine on seotud suurema kardiovaskulaarse suremusega: mida rohkem me sööme punast liha ja töödeldud lihatooteid, seda suurem on risk saada infarkti muuhulgas haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse,“ toob dr Kaljumäe välja töödeldud toitude, eriti töödeldud lihatoodete ohtlikkuse. „Juba 2015. aastal paigutas WHO kõik lihatooted 1. rühma kantserogeenide hulka, kuhu kuuluvad ka asbest ja sigaretisuits.“ Punase liha asemel soovitab dr Kaljumäe tarbida kala- ja linnuliha ja mune.

Lisaks eeltoodule ei tohi ära unustada ka kaunvilju, täisteratooteid ja pähkleid. „Uuringutes on leitud, et kaunviljade söömine vähendab kardiovaskulaarset haigestumist ja koronaarhaiguste tekkeriski. Samuti aitavad töötlemata täisteratooted, taimsed rasvad ja pähklid kolesteroolitaset kontrolli all hoida,“ selgitab dr Kaljumäe.

Suitsetajatel on esimene samm teel tervema südame poole suitsetamisest loobumine, mis tuleb kasuks ta teiste organite, näiteks kopsude tervisele, ning vähendab mitme vähiliigi tekkeriski.

Terviseaudit on hea võimalus oma südame tervisega kursis olla

Ida-Tallinna Keskhaiglas pakume ühepäevast terviseauditit, mis on mõeldud peamiselt südame ja veresoonkonnaga seotud riskifaktorite hindamiseks ning esmase ülevaate saamiseks oma tervislikust seisundist. „Enamasti tullakse terviseauditile oma tervist kontrollima. Sageli on selleks tööandja võimaluse loonud või tullakse lähedaste pealekäimisel. Rõõmustav on, et terviseauditile jõuab rohkem mehi kui naisi, kuigi teretulnud on kõik,“ selgitab dr Kaljumäe. „Auditi kliendid on enamasti nooremad keskealised inimesed, kellel pole raskemaid haigusi, ent kes soovivad enda tervise kohta rohkem teada saada. Kui leiame auditi käigus mõne haiguse, mida on vaja ravida, saame kliendi suunata vastava spetsialisti juurde ja ravile jõudmist kiirendada. Õnneks esineb selliseid leide harva.“

Klassikaline terviseaudit koosneb vere- ja uriinianalüüsidest, tehakse rindkereröntgen, kõhuõõne ultraheli ja EKG ning koormustest. Skriiningud annavad päris head informatsiooni. „Tubli arsti käes on sellel infol suur väärtus. Analüüsid toimivad kui majakas, mis näitavad suuna kätte ja annavad aimu sellest, kus võib olla peidus mingi probleem. Samuti saame anda inimesele juhised, kuidas edasi minna ning veel tervislikumalt ja täisväärtuslikumalt elada,“ toob dr Kaljumäe esile terviseauditi väärtuse.

(ERALDI KASTI) Klassikaline terviseaudit ITKs (4 tundi)

• Vereanalüüs;
• EKG ehk elektrokardiogramm − annab informatsiooni südame löögisageduse ja erinevate rütmihäirete kohta;
• koormustest (tehtav koormustest erineb spordiklubide pakutavast koormustestist. Tegemist pole inimese füüsilise võimekuse testimisega, vaid südame verevarustuse hindamisega füüsilise koormuse abil);
• röntgenülesvõte kopsudest (toimub auditi arsti näidustuse ja saatekirja alusel);
• kõhuõõne organite ja väikese vaagna ultraheliuuring;
• kardioloogi või sisearsti vastuvõtt ning terviseauditi tulemuste hindamine.

The post Südame tervis on oluline – siin on abiks tervislikud eluviisid ja terviseaudit appeared first on Harju Elu.

Kiiresti muutuvas ja ebakindlas maailmas vajavad organisatsioonide juhid ja tiimiliikmed pidevat enesetäiendamist. Tallinna Ülikool pakub lisaks mikrokraadidele juhtimist ja organisatsiooni arengut toetavaid tellimuskoolitusi, mida on võimalik kohandada vastavalt vajadusele. Koolitused on teaduspõhised ja praktilised. Uusi õpitud teadmisi ja oskusi on võimalik ettevõtte igapäevatöösse rakendada.

RUUMIKÄITUMINE ORGANISATSIOONIS: KONTORIRUUM

Milline on töökeskkonna mõju töötajate produktiivsusele, pühendumisele ja rahulolule? Kas avatud, funktsionaalne või traditsiooniline kontoriruum? Kontori planeeringute erinevate lahenduste plussid ja miinused? Kuidas töökeskkonna abil töötajate produktiivsust tõsta?

Eesti avaliku- ja erasektori organisatsioone külastades oleme märganud, et kaasaegse töökeskkonna disaini on investeeritud palju ressurssi, kaasatud arhitektid ja disainerid. Kuid ruumikäitumise ja -psühholoogia eksperdi kaasamine on veel võõras. Tänapäeva moodsates avatud kontorites on töötajatel tihtipeale keeruline oma tööle keskenduda.

Ruumipsühholoogia mõju, mida Tallinna Ülikoolis on uuritud aastakümneid, on saanud uue hingamise, mille tõttu pakume nüüd kaasaegset ruumikäitumise koolitust ja konsultatsiooni. Koolitus on suunatud kõigile, kes on seotud organisatsiooni töökeskkonna parendamisega.

Kadi Liik, MSc, Tallinna Ülikooli psühholoogia ja käitumisteaduste suuna organisatsioonipsühholoogia lektor: 

“Sageli lihtsalt ei märgata või ei osata tähele panna mõningaid keskkonnakujunduse detaile, mis võivad töötaja enesetunnet mõjutada.

Mõned keskkonnatingimused võivad tööelu kvaliteeti kahjustada, suurendades stressi ja olla läbipõlemist soodustavaks teguriks. Teiselt poolt aga võivad tööelu kvaliteeti tõsta, toetades sooritust ja koostööd, suurendades rahulolu ja  motiveeritust. 

Oluline on arvestada kontoriruumi planeeringute (nt avatud kontor, tegevuspõhine kontor, traditsiooniline kontor jms) eripäradega ning nende heade ja mitte nii heade mõjudega töötajate sooritusele ja heaolule. Näiteks, mööbli paigutusega on võimalik nii töötajate produktiivsust kui ka heaolu mõjutada. Kui inimene ei tunne ennast oma töökeskkonnas hästi, siis võib see halvata nii töötulemuslikkust, pärssida koostööd ja pühendumist kui ka kahjustada töötaja vaimset tervist.”

KUIDAS VÕIMESTADA TIIMI? 

Kuidas kiiresti muutuvas maailmas tiimiliikmeid võimestada? Millised on teaduspõhised võimestava kommunikatsiooni võtted? Kuidas võimestamise kaudu parandada tiimiliikmete kommunikatsiooni, kuuluvustunnet, tööga rahulolu ja tulemuslikkust?

Koolitusel õpivad juhid ja tiimiliikmed võimestamise võtteid. Koolituse tulemusel paraneb tiimi kommunikatsioon ja tööga rahulolu, väheneb tööstress ja läbipõlemisoht.

Katrin Aava, PhD, TLÜ pikaaegne õppejõud, koolitaja ja töönõustaja, paljude õpikute autor: 

“Rahulolu pakkuv tähenduslik töö sõltub koostöövõrgustike headest suhetest. Teadusuuringute tulemusena on selgunud, et hästi toimivad sotsiaalsed võrgustikud võimaldavad muutuvas keskkonnas olla jätkusuutlikud ja lahendada töökeskkonna probleeme. Võimestatud tiimi liikmed toetuvad üksteise tugevustele. Koolituse tulemusel kasvab töötajate rahulolu, otsitakse üheskoos keerulistele ja pingelistele tööolukordadele lahendusi, soovitakse suurendada ühisosa olukordades, kus inimesed on jäänud oma muredega üksi.”

ARENDUSPÄEV: KUIDAS EDASTADA KEERULISI SÕNUMEID? 

Arenduspäeval õpitakse, kuidas edastada keerulisi sõnumeid ning kuidas ka sõnumi edastaja saab ennast emotsionaalselt kurnavas tööolukorras toetada. Arenduspäeva on võimalik kohandada vastavalt tellija spetsiifilistele vajadustele. Juht saab tellida endale  ka individuaalse nõustamise.

SISEKOOLITAJA ORGANISATSIOONIS 

Organisatsioonides rakendatakse sisekoolitajateks järjest rohkem oma töötajaid. Nad on küll professionaalid oma igapäevatöös, aga kas neil on olemas baasteadmised, kuidas oma tööalaseid teadmisi ja oskusi kolleegidele edasi anda?  Tegemist on täiskasvanute koolitamise koolitusega, mis on suunatud nii alustavatele kui ka juba kogemusega sisekoolitajatele organisatsioonis.

KÕNE JA HÄÄLE TREENING

Hääleprobleemid kimbutavad paljusid inimesi, kelle üheks töövahendiks on hääl. Kas me tunneme oma hääleaparaati? Kas me teame, kuidas oma häält optimaalselt kasutada ja hoida? Kuidas esinemise pingest vabaneda?

INSPIRATSIOONIPÄEV: KUIDAS LOOVALT JUHTIDA JA JUHTIVALT LUUA?

Pidevalt muutuvas keskkonnas kohanemiseks on juhtidel ja tiimidel kasulik arendada muu hulgas ka oma loovust. Kuidas saame loovust oma töös rohkem rakendada? Inspiratsioonipäeval on fookuses eelkõige iseenda juhtimine, motiveerimine ja loovuse arendamine.

Uuri lisa ja telli koolitus: www.tlu.ee/organisatsiooniareng 

Artikli autor: Elina Tahvel / Tallinna Ülikool

The post Tallinna Ülikool pakub lahendusi: kuidas muuta avatud kontor töötajasõbralikuks, kuidas võimestada tiimi ja edastada keerulisi sõnumeid?  appeared first on Harju Elu.

Valminud on järjekordne moodne hoone Jüri aleviku servas, Tuule spordikompleksi kõrval. Hallis toonis puit annab kolmekordsele hoonele stiilse välimuse, mida eriti rõhutab lakooniline haljastus. See on 1. septembril õpilasi ja õpetajaid ootav Rae gümnaasium. Nii on vähemalt kirjas hoone sissekäigul.

„Ametlikult oleme Rae riigigümnaasium, aga et Rae vallas enam teisi gümnaasiume pole, siis ei hakanud ka „riiki“ oma nimesse välja kirjutama, lihtsalt Rae gümnaasium,“ kõneleb kooli direktor Sirje Kautsaar. 1. septembril alustavad koolis direktori kinnitusel gümnaasiumihariduse omandamist ligi 360 õppijat. Täpne õppurite arv selgub esimesel koolipäeval.

Koolis hakkavad valdavalt õppima Rae valla enda gümnasistid, „Rae vallas tegutses enne Jüri gümnaasium, mis nüüd reorganiseeriti. Sealt tulevad õppurid meile üle,“ kõneleb direktor. Tulijaid on ka naabervaldadest.

Õppureid ootab uues õppehoones veel värvi järgi lõhnavad 26 moodsat õpiruumi ja avar aatrium. Mis Rae gümnaasiumi eriliseks teeb, on kohe kõrval asuv Tuule spordihoone. See kuulub küll vallale, aga oodatud on ka gümnasistid. Liikumistundides on noorte kasutuses täismõõtmetes sportmängude saal, erinevad jõusaalid.

Uue gümnaasiumi eripärad

Uues gümnaasiumis pole õppesuundi. Õppija paneb ise oma õppekava kokku kohustuslikest kursustest ja valikkursustest. „Pakume noortele tuleviku töömaailma õpikimpe – kolm kursust igas kimbus –, millest üks kursus on inseneeriavaldkonda tutvustav. Õpilane valib igal aastal ühe kimbu kas oma huvidele vastavalt või õpingute jätkamise kindlustamiseks,“ kõneleb direktor. Nii kujundab noor ise kõige paremini oma õppe­suuna.

Tahame, et meie kool valitakse teadlikult, mitte ei otsi noor siit võimalust gümnaasium lihtsalt läbida.
Sirje Kautsaar.

„Meie eesmärk on pakkuda head keskharidust noorele, kelle soov on edasi õppida,“ räägib direktor. Kooli õppekavas on panustanud reaalainetele, tulevikus loodetakse palju koostööd teha kõrgkoolidega. „Tahame, et meie kool valitakse teadlikult, mitte ei otsi noor siit võimalust gümnaasium lihtsalt läbida,“ ütleb direktor, avaldades lootust, et kooli selline valik aitab noortel tulevikus leida endale rahuldust pakkuv tänuväärne elukutse.

Ka õpetajad on olemas

Õpetajate puudus on üldteada. Alustavas gümnaasiumis on aga õpetajad olemas. Tegevuse lõpetanud Jüri gümnaasiumist tulid mitmed pedagoogid üle Rae kooli. Mõned pedagoogid, kelle elukoht on Rae vallas, otsustasid linnakoolist ära tulla.

„Iga õpetaja kohale oli konkurss. Eriti tihe konkursisõel oli inglise keele ja keemia õpetaja kohale. Oli, kelle hulgast valida. Hispaania ja vene keele õpetajad leidsime alles viimastel päevadel,“ meenutab direktor konkurssi. Hispaania keele õpetamist jätkatakse riigigümnaasiumis nendele, kes Jüri gümnaasiumis sellega alustanud olid. „Aga kui on huvilisi hispaania keelega alustamiseks, siis sellekski on võimalus,“ kinnitab direktor.

Nüüd on vaja erineva taustaga õpetajad ühtse meeskonnana tööle panna. Kõik on uus septembrikuus, ütleb laulusalm. Rae gümnaasiumis nii see ongi. Uus hoone, uued inimesed. Nüüd tuleb kõik toimima saada, kõik peavad üksteise ja uue ümbrusega kohanema. Selle pärast direktor pingelangust veel ei tunne ega tunnista. Sellest hoolimata, et talle on see juba teine kool käivitada.

Aja tähtsus

Sirje Kautsaar alustas pedagoogina 1994. aastal. On hiljem töötanud koolis nii huvijuhi kui õppealajuhatajana. Uue kooli nullist loomise esimene kogemus oli 2017. aastal, mil tegevust alustas Rapla gümnaasium.

„On oluline, et aeg, mille noor ja õpetaja koos klassiruumis veedavad, oleks tähenduslik. „Lihtsalt õppetunde lugedes ja linnukesi selliselt kirja saada ei ole kindlasti tähendust loov ja väärtuslik aja kasutamine,“ rõhutab Sirje Kautsaar. →

The post Rae uue riigigümnaasiumi väljakutsed appeared first on Harju Elu.

Viis Eesti arsti asutasid Eesti Kaaluravi Seltsi, et leida üheskoos lahendusi ülekaalu ennetamiseks ja rasvumise raviks. Eesti tervishoius unikaalne erialadeülene selts võtab sihikule ülekaalulisuse põhjused ning tõenduspõhised võimalused rasvumise epideemia peatamiseks.

Tervise Arengu Instituudi andmeil on enam kui pooled Eesti elanikest ülekaalulised ning liigne kehakaal põhjustab Eestis igal aastal ligikaudu 650 inimese enneaegse surma. Täiskasvanute ülekaaluga seotud ravikulud on Eestis u 124 miljonit eurot aastas.

Seltsi ühe asutaja dr Kristel Ehala-Aleksejevi sõnul on ülekaalulisus Eestis süvenev rahvatervise probleem, mille taga on palju enamat kui vähene liikumine ja liigne söömine. „Meie elukeskkond on kaalutõusu soodustav. Nii ei saa ka ülekaalule lahenduste leidmine olla ainult üksikisiku eraasi. Rasvumise vähendamiseks vajame koostööd meditsiini, riigi, haridusasutuste ja toiduainetetööstuse vahel,“ ütles dr Ehala-Aleksejev. „Seltsina seisame selle eest, et lahenduste leidmisel oleks arvesse võetud ka patsientide vajadused.»

Rasvumine on haigus

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog dr Eno-Martin Lotmani hinnangul on ennekõike vajalik teadvustada, et rasvumine pole ilu, vaid tervise küsimus. „Rasvumine on krooniline haigus, mis on põhjuseks paljudele teistele haigustele nagu vähk, diabeet, viljatus, aga ka depressioon. Seejuures on ülekaal üheks oluliseks südamehaiguste põhjuseks ja südameveresoonkonna haigused on endiselt number üks enneaegse surma põhjus Eestis,“ ütles dr Lotman.

Ta lisas, et loodud selts soovib olla aktiivne eestkõneleja rasvumise ennetamises ja ravis ning olla partneriks poliitikakujundajatele, ettevõtlussektorile ja kogukondadele. „Töötame selle nimel, et tõenduspõhised kaalulangetust toetavad teenused saaksid kättesaadavaks,“ ütles dr Lotman.

Teavitustööst ei piisa

Tartu Ülikooli rahvatervise kaasprofessor dr Taavi Tillmanni sõnul on viimane aeg mõista, et kuigi teavitustöö jätkamine on kahtlemata vajalik, siis ainult sellele lootmisest ei piisa.

„Peame lisaks ka looma keskkonna, mis toetaks tervislikumaid toiduvalikuid,“ sõnas Taavi Tillmann.

„Ülekaal on üheks oluliseks südamehaiguste põhjuseks ja südameveresoonkonna haigused on endiselt number üks enneaegse surma põhjus Eestis.“
dr Eno-Martin Lotman

Seltsi eesmärk on tõsta rasvumisealast teadlikkust ning teadvustada rasvumist kui kroonilist progresseeruvat haigust, mis on põhjuseks paljudele teistele haigustele. Selts soovib aidata kujundada keskkonda, mis toetaks tervislikke valikuid ja aitaks rasvumist ennetada ning seista selle eest, et kaalulangetamist toetavad tõenduspõhised teenused saaksid kättesaadavaks.

Seltsi asutajad peavad oluliseks vähendada kaalustigmat ning üksikisikute vastutust kaaluprobleemiga toimetulekul – anda rasvunud inimestele usku, et tervislik kaalulangetus on võimalik ja toeta-
tud.

Üle 50% Eesti elanikest on ülekaalulised. Iga viies täiskasvanu ja ligi kolmandik kooliõpilastest on rasvunud. Ülekaalu kogukulu Eesti riigile hinnati 2020. aastal ligi 900 miljonile eurole. 2025. aastaks prognoositakse kulu kasvu 1,1 miljardi euroni. →

The post Arstid ühendasid jõu ülekaalulisuse epideemia peatamiseks Eestis appeared first on Harju Elu.

Kutsekoolides on popp tehnika, tootmine ja tehnoloogia, kõrgkoolides valitakse enim ärindust ja haldust, selgub statistikaameti ülevaatest.

Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika tiimijuhi Terje Trasbergi sõnul võeti kõrghariduses 2023/2024 õppeaastal vastu inimesi 530-le ja kutsehariduses 584-le õppekavale. Need omakorda jaotusid 28-sse erinevasse õppekavagruppi.

„Neist 11 on sellised, mida saab valida vaid kõrgkoolides. Nendeks on ajakirjandus ja infolevi, füüsikalised loodusteadused, humanitaaria, keeled ja kultuurid, matemaatika ja statistika, psühholoogia, sotsiaalteadused, sport, usuteadus, õigus, õpetajakoolitus ja kasvatusteadus,“ selgitas ta.

Selged liidrid joonistuvad välja

Kutse- ja kõrgkoolide peale kokku on populaarseim õppekava tehnika, tootmine ja tehnoloogia, selle kava valis endale 18% sisseastunuist. „Tegu on selge liidriga kutsekoolidesse astujate hulgas, samas kui kõrgkoolides jääb see grupp neljandaks,“ kommenteeris Trasberg nähtavat erinevust.

Teisel kohal on ärinduse ja halduse õppekavad (13% kõigist sisseastunuist) ning kolmandal kohal informaatika ja infotehnoloogia õppekavad (10%).

Kõrgkoolidesse läks ärindust ja haldust õppima 1907 õpilast ehk 14% kõrgkooli sisseastujatest, mis teeb sellest sealse populaarseima õppekavagrupi.

Populaarsuselt teisel kohal on õpetajakoolituse ja kasvatusteaduse õppekavad (1438 õpilast ehk 11% kõigist). Kolmandal kohal aga informaatika ja infotehnoloogia (1385 ehk 10%) õppekavad.

Emakeelte lõikes ilmnesid erinevused

Kui vaadelda õppurite valikuid nende emakeele lõikes, joonistuvad välja teatavad erinevused. „Vene emakeelega sisseastujatest 59% valis kutse- ja 41% kõrgharidusse. Eesti emakeelega sisseastunud jaotuvad haridusliikide vahel võrdsemalt: 48% astus kutse- ja 52% kõrgharidusasutusse,“ nentis analüütik. Trasbergi sõnul paistavad ka õppekavade valdkondlikus valikus välja selged erinevused. Vene emakeelega sisseastujatest valis 26% õppekavagrupi tehnika, tootmine ja tehnoloogia, samas kui eesti emakeelega sisseastujatest eelistas seda 17%. „Samas suunas erinevus ilmneb informaatika ja infotehnoloogia grupis (vastavalt 13% ja 9%) ning ka tervishoiu ja transporditeenuste õppekavagrupis (mõlemas neis vastavalt 6% ja 3%),“ lisas ta.

Õppekavagrupid, mida eesti emakeelega sisseastujad eelistavad rohkem kui vene emakeelega sisseastujad, on põllumajandus, metsandus ja kalandus (vastavalt 6% ja 1%), ärindus ja haldus (13% ja 10%), sotsiaalteenused (5% ja 3%) ja sotsiaalteadused (3% ja 1%).

The post Millised on populaarsemad erialad kutse- ja kõrgkoolides? appeared first on Harju Elu.

Häältega 16:3 valiti teisipäeval, 27. augustil Maardu uueks linnapeaks senine kauaaegne abilinnapea, Keskerakonda kuuluv Aurika Sin-Kerra. Vastaskandidaadina kandideerinud Tiiu-Ann Kaldma sai kolme volikogu liikme toetuse.

„Senine kauaaegne linnapea Vladimir Arhipovi andis riigikogulasena vande 15. juulil, asudes Toompeal tööle Jüri Ratase asendusliikmena, kes suundus Europarlamenti Brüsselis. Peame täna otsustama, kes saab Maardu linna uueks linnapeaks.“ Sellise teatega alustas volikogu istungit selle esimees Ailar Lyra.

Maardu Keskerakonna fraktsiooni esimees, riigikogulane Vladimir Arhipov esitas uueks linnapeakandidaadiks senise abilinnapea Aurika Sin-Kerra. „Aurika on Maardu linnavalitsuses töötanud viimased aastad abilinnapeana hariduse alal. Olen kindel, et ta saab hakkama ka linnapeana,“ sõnas Arhipov oma erakonnakaaslast tutvustades.

„Valimisliit „Maardu Hääl“ koos Maardu sotsiaaldemokraatidega esitavad Keskerakonna linnapeakandidaadile positiivse alternatiivina Tiiu-Ann Kaldma kandidatuuri,“ pakkus Maardu opositsiooni liider Nikolai Degtjarenko välja opositsiooni kandidaadi.

Tiiu-Ann Kaldma on 18 aastat töötanud Maardu linnasekretärina ja tunneb Degtjarenko sõnul Maardu probleeme peensusteni. Kaldma on lõpetanud Tartu Ülikooli juristina ning jätkab täna inimestele õigusabi osutamist ja nende huvide esindamist kohtus. Ta on olnud ka Maardu linnavolikogu liige. „Maardu vajab linnapeana inimest, kes töötaks inimeste, mitte aga ametnike huvides,“ sõnas Nikolai Degtjarenko opositsiooni kandidaati tutvustades.

Salajasel hääletamisel sai Aurika Sin-Kerra 16 toetushäält Tiiu-Ann Kaldma kolme hääle vastu. Kui ka uus linnavalitsuse koosseis oli valitud, kuulutas Ailar Lyra esimehehaamer otsused jõustunuks.

Kes on Aurika Sin-Kerra?

Aurika Sin-Kerra on seotud Maardu linnavalitsusega 2021. aasta detsembrist, mil ta asus tööle abilinnapeana. Selle aja jooksul on ta juhtinud hariduse, noorsootöö ja sotsiaalvaldkonda, panustades märkimisväärselt teenuste kvaliteedi parandamisse ning tugiteenuste laiendamisse.

„Abilinnapeana sain hea ülevaate linna toimimisest ja väljakutsetest. Olen juhtinud mitmeid olulisi projekte, sain sealt vajalikud kogemused ja julguse jätkata Maardu linnapea ametis linna arendamist,“ kõneles vastne linnapea, kes omab Tallinna Ülikooli magistrikraadi klassiõpetaja erialal ning rakenduskõrgharidust noorsootöö erialal. Ta on varem töötanud noorsootöötajana Haabersti Vaba Aja Keskuses huvijuhina ja eesti keele õpetajana Karjamaa põhikoolis ja Maardu põhikoolis. Hariduslike erivajadustega õpilaste koordinaatorina on ta samuti olnud aktiivselt seotud õpilaste toetamisega. Aurika Sin-Kerra valdab eesti, vene ja inglise keelt.

„Maardus elab minu pere ja lähedased, minu laps alustab peagi siin kooliteed. Olen sügavalt seotud Maarduga, panustades oma aega ja energiat selle linna arendamisse,“ rääkis linnapea.

Keskerakonna liige on Sin-Kerra aastast 2016 ehk ammu enne Maardu linnavalitsusse tööle asumist.

„Prioriteet Maardus koolides on eestikeelsele õppele üleminek. Sellega tegelesime, tegeleme ja jätkame tegelemist ka tulevikus.“
Aurika Sin-Kerra

Prioriteedid Maardu linna juhtimisel

„Kuna linnapea vastutab kogu linnas toimuva eest, siis vastutan mina hetkel veel ka Maardu hariduses toimuva eest,“ vastas linnapea volinike küsimusele – kes kureerib nüüd linnavalitsuses haridust. Samas kinnitas linnapea, et konkurss uue abilinnapea leidmiseks kuulutatakse peagi välja.

„Prioriteet Maardus koolides on eestikeelsele õppele üleminek. Sellega tegelesime, tegeleme ja jätkame tegelemist ka tulevikus,“ rõhutas Sin-Kerra. Teised elutähtsad valdkonnad on linnapea jaoks sotsiaalvaldkond ja infrastruktuuri arendamine, teede ja hoonete parendamine. Need valdkonnad kuuluvad linnapea prioriteetide hulka.

„Meie meeskond jätkab kindlasti Vladimir Arhipovi ja Keskerakonna poolt algatatud projektide elluviimisega kõikides valdkondades – nii hariduses, sotsiaalhoolekandes kui ka infrastruktuuri arendamises. Samuti pöörame erilist tähelepanu keskkonnasõbralikele algatustele, noorsootööle ja kogukonna kaasamisele,“ kinnitas linnapea, kes samas lubas linna juhtimisse tuua ka oma värskeid ideid.

„Soovin Aurika Sin-Kerrale jõudu raskes ametis. Jätkugu tal visadust tegutseda nende plaanide järgi edasi, mis me oleme meeskonnana koos välja töötanud,“ sõnas Vladimir Arhipov. Kuna majandussurutis ja elukalliduse pidev kasv on pannud paljud elanikud raskesse seisu, siis on omavalitsustel Arhipovi kinnitusel elanikkonna turvatunde tagamisel järjest suurem roll.

KOMMENTAAR

Maardu peab arenema terviklikult
Eve Kislov,
Maardus opositsioonis oleva Sotsiaaldemokraatliku erakonna esindaja

Eelkõige ootaksin, et uus linnapea annaks hoogu eestikeelsele õppele üleminekul. Ja seda päriselt, mitte näiliselt.

Teiseks sooviksin, et ta näeks linna tervikuna ja arendaks ka Muugat ja Maardu järve äärset piirkonda ning mõtleks, kuidas noori kaasata, et nemadki tunneksid – just siin on nende kodu.

The post Maardu linn sai uue linnapea appeared first on Harju Elu.