Pea igal Eesti inimesel on Õllesummerist oma mälestus. Aga ka arvamus. “Ma olen selle festivaliga üles kasvanud, minu jaoks on ta rahvusliku aarde maiguga,” tunnistab Sten-Erik Jantson, Õllesummeri tänavune peakorraldaja, tunnistades samas, et ta ise pole kunagi ühtegi kraadiga jooki tarbinud. 

Õllesummer tähistas neljal päeval, 3.–6. juulini, oma 30. sünnipäeva. Üritust külastas – nagu vanadel headel aegadel –  ligi 50 000 inimest, Tallinna lauluväljakule püstitatud üheksal laval astus üles 70 esinejat. Nende hulgas ka „Rõõmusbänd“. Ja õlu voolas. Loomulikult juubeli vääriliselt.

Algas kõik „Lõbusast õllelaulust“

Paljude meenutuste kohaselt toimus esimene Õllesummer 1994. aastal Eesti näituste messikeskuses. Selle korraldajaks oli tollane muusikaärimees Riho Rõõmus (pildil), kes koos Marje Hansariga ürituse püsti pani. 

Riho Rõõmus. FOTO: erakogu 

Riho Rõõmuse kinnitusel algas Õllesummer tegelikult veel mitu aastat varem. Vähemalt tema enda jaoks. „Mängisin siis ansamblis Vanaviisi,“ meenutab Rõõmus, kes ise ka laule kirjutab. Oma ansamblile toona ta lõbusa õllelaulu, pealkirjaga „Rõõmus õllelaul“ kirjutaski. 

„Kui sa selle kannutäie õlut sisse valad, on juhtunud, et pärast nõrgaks minna võivad jalad. Uh-ah, uh-ah, kannu sisse valad…“ osati siis laulda pea igas seltskonnas. 

Sellel ajal oli tippvormis hoopis teine festival, Rocksummer. „Tahtsin oma hiti ümber koondada samuti festivali,“ meenutab Rõõmus menulaulu aegu. Ta ei tahtnud teha aga sellist üritust nagu Rocksummer, vaid tahtis korraldada ürituse laiemale publikule. Esimene üritus, mida võib Õllesummeri eelkäijaks pidada, toimus saatuse tahtel „Vanaviisi“ õllelaulude festivalina mööda Eestimaa laululavasid. Aastanumbriks kirjutati siis1990. Sakslaste kuulsast Oktoberfestist ei teadnud Riho Rõõmus midagi, ta oli sellest küll kuulnud, aga mida see suur õllepidu endast täpselt kujutab, polnud muusikamehel aimugi. Nagu enamikel eestimaalastel.  

„Aga ega suurt laeva lihtsasti pööra, kui publik praegu ikka ootab välismaiseid esinejaid, siis neid peab ta ka saama,“
– Riho Rõõmus

Õllesummeri nimeline üritus toimus aga esimest korda 1993. aastal Tartu näitustel. 1994 toimus see Pirital, Eesti näituste messikeskuses. „Väga tugeva messihõnguga oli,“ meenutab Riho Rõõmus üritust, mida peetakse tänase Õllesummeri esiisaks.  Kõik oli ju uus. Uued turuletulijad tahtsid tulla oma uudiskaupa demonstreerima. Nii sai publik proovida uusi välismaised toidumaitseid, eksponeeriti uusi toidunõusid. Ka paljud Eesti õlletootjad tulid kesvamärga rahvale tutvustama. Esimene, kes suurelt registreerus, oli Sillamäe õlletehas, kohal olid aga ka Tartu, Pärnu ja Saaremaa tehased. Publikumenugi oli suur, üritus muutus Riho Rõõmuse kinnitusel kohe rahvapeoks. 

Koliti lauluväljakule

Suur publikumenu ja õlletootjate toetus oli see, mis korraldajaid julgustas järgmisel aastal oma ettevõtmisega Tallinna lauluväljakule kolima. Esimene, kes õllefirmadest osalejaks registreerus, oli seni madalat profiili hoidnud Saku õlletehas. „Toonane direktor, praeguseks manalamees Cardo Remmel tuli suurtoetajaks,“ meenutab Riho Rõõmus. Tema ise aga, saades laululava direktoriks, tõmbus korraldajaametist tagasi, jäi Õllesummeri kaubamärgi hoidjaks. Ja on seda tänaseni. Peakorraldajaks sai Marje Hansar. Nii kestis see sinnamaani, kuni ka Hansar teatas, et tema Õllesummerit ei tee, on väsinud. Ja vaevalt see kunagi enam toimub, olid toonase peakorraldaja sõnad. Aastanumbriks kirjutati siis 2018, Õllesummer oli saanud 25 aastat vanaks. Ja Marje Hansari väsimusest hoolimata lõpetas üritus ka siis, nagu ikka, publikumenu ja korraliku majandustulemusega.

Muutused

„Vahepeal olid õllefestivaliga toimunud küll muutused, mida ma väga ei kiida – näiteks välis­artistide kaasamine –, aga sellest hoolimata tahtsin, et summer jätkuks,“ kinnitab Riho Rõõmus, kes enda sõnul nägi Õllesummeris rohkem Eesti kultuuri kullerit. Nii õlle- kui muu kultuuri kandjat. Tema sõnul oli Õllesummeri kuldajaks üritused, mil toimusid Õllesummeri laulupeod, kus dirigeerisid Eri Klas, Peeter Saul, Hirvo Surva ja teised maestrod ning laulukaare all olid ühendkooris tuhandeid lauljaid. Isegi alati väga skeptiline Jaak Joala oli korraldajaile andnud nõusoleku oma laulude paremiku esitamiseks. 

„Aga ega suurt laeva lihtsasti pööra, kui publik praegu ikka ootab välismaiseid esinejaid, siis neid peab ta ka saama,“ tõdeb Rõõmus, rõõmustades samas selle üle, et Õllesummer on jälle käivitunud. Selle aasta eestimaiste tegijate kõrval nägid-kuulsid pidulised Scooterit, Lobodat, Brainstormi, Smokied ja teisi.

“Mina tahaksin aga tänada Riho Rõõmust, kes usaldas selle projekti järgnevaks kümneks aastaks mulle. Ma loodan, et ma suudan vahepeal tekkinud tühimikku täita,” usub Sten-Erik Jantson. Riho Rõõmus oli aga ürituse aukorraldajaks ja nõunikuks. Ka esines ta üritusel ansambliga „Rõõmusbänd“. Aga see oli juba nagu boonuseks, kinnitab aukorraldaja.  

The post Lõbusast õllelaulust Õllesummerini appeared first on Harju Elu.

Finantspettuste ja neist hoidumise kohta liigub palju erinevat ja vahel ka kaheldava väärtusega infot. Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko toob välja levinumad müüdid finantspettuste ja neist hoidumiste kohta.  

1. müüt: petturid võivad taskus olevalt pangakaardilt raha varastada 

On levinud arvamus, et hoides pangaterminali või muud sarnast seadet ohvri tasku või rahakoti juures, saavad petturid inimese pangakaardilt raha ära kanda ning seda märkamatult näiteks tänaval möödudes, bussiga sõites või poes järjekorras seistes. Üks kurioossem internetis leviv soovitus selle vältimiseks on hoida oma kaarti fooliumisse mähituna, et petturi seade seda lugeda ei saaks.

Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juhi Viktor Tkatšenko sõnul on küll erinevate seadmete abil võimalik pangakaardilt andmeid ja raha kätte saada, ent tegelikkuses ei ole see oht eriti suur. „Andmete või andmete ja raha kätte saamiseks tuleks hoida makseterminali või muud sobivat seadet viipemaksega töötavale kaardile väga lähedal ja kaardi kiibi suhtes kindlas asendis. Seda on petturil aga keeruline märkamatult teha ning enamasti ei suuda ka terminal pangakaarti rahakotist või kotist lugeda,” ütles Tkatšenko. Seega piisab raha kaitsmiseks Tkatšenko sõnul sellest, kui kaart pannakse pärast maksmist tagasi rahakotti ja see kindlalt käe- või seljakotti. „Kaarti fooliumisse mässida pole tarvis,” ütles Tkatšenko.

Kaardi andmete kopeerimise vältimiseks tasub Tkatšenko sõnul rohkem tähelepanu pöörata sellele, et inimene ise ei kasutataks kahtlaseid pangaautomaate ja makseterminale, kust petturil on inimese andmeid lihtsam kätte saada kui salaja seadmega üle pangakaardi libistades.

Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko. FOTO: Citadele pank 

2. müüt: võõra raha oma kontol hoidmises pole midagi halba

Tkatšenko sõnul tuleks suhtuda alati kahtlustavalt sellesse, kui keegi palub võtta oma kontole kindla summa raha, seda mõnda aega enda käes hoida ning seejärel kellelegi kolmandale kanda. Tihtipeale kaasneb sellise pakkumisega ka võimalus saada raha hoiustamise eest vahendustasu. „Nii on oht sattuda rahamuulaks,” selgitas Tkatšenko. „Lubades kellelgi teisel oma kontot kasutada, võib inimene teadmatult kaasa aidata raha pesemisele või teiste kuritegude toimepanemisele. See aga võib lõppeda kriminaalvastutusele võtmisega.”

3. müüt: usaldusväärsete organisatsioonide avalikud wifi võrgud on piisavalt turvalised, et teha pangatehinguid

Tkatšenko paneb südamele, et lennujaamade, kohvikute, raamatukogude ja muude avalike kohtade wifi võrke ei tasu kasutada internetipanka ja pangaäppi sisse logimiseks või veebioste tegemiseks. „Avalikud võrgud on sageli turvamata, mistõttu on petturitel lihtne võrgu kasutajate andmeid ja paroole püüda ja nende kontole juurde pääseda,” selgitas ta.

Tkatšenko sõnul kasutavad petturid avalike wifi võrkude turvalünki enda kasuks ära. Üks meetod on tema sõnul “mees-keskel” rünnak (ingl man-in-the-middle attack), kus asuvad inimese seadme ja wifi võrgu andmevahetuse vahele ning püüavad kinni kogu kasutaja saadetud ja vastuvõetud teabe. Lisaks loovad ja haldavad petturid wifi võrke, mis sarnanevad lennujaama või muu avaliku koha võrkudega. Sellist wifit kasutades võib inimene oma andmed kogemata petturile loovutada. „Alati tasub kasutada usaldusväärset internetiühendust, oma telefoni andmesidet ja interneti jagamist ning vältida avalike võrkude kaudu ühenduse loomist oluliste kontodega,“ ütles Tkatšenko.

4. müüt: kui organisatsioonil on kena veebileht, siis on tegu usaldusväärse asutusega

Petturid peidavad oma identiteeti erinevate organisatsioonide ja ettevõtete taha: tihti etendatakse panku, politseid, kohtusüsteemi esindajaid või siis hoopiski heategevusorganisatsioone või äriettevõtteid. Tundmatu organisatsiooni puhul on Tkatšenko sõnul inimeste esimene reaktsioon õigsuse kontrollimiseks vaadata selle veebilehte. „Kindlasti ei ole esinduslik veebileht vettpidav märk organisatsiooni usaldusväärsusest, sest ükskõik kes võib osta domeeni ja luua kiiresti kaasaegse kodulehe. Selleks, et aru saada, kas tegu on päris asutusega, tasub näiteks otsida infot selle kohta, kas keegi on varem sama nimega organisatsiooni pettuse ohvriks langenud,” ütles Tkatšenko.

5. müüt: pank võib küsida tuvastamiseks minu parooli

Väga levinud nipp, millega petturid saavad võõrale rahale ligi pääsemiseks vajaliku info, on küsida panga esindajat teeseldes inimese internetipanga parooli või PIN-koodi. „Pangad ei küsi sinult kunagi telefoni või meili teel paroole ega muud tundlikku infot. Kui sult seda küsitakse, võid kindel olla, et tegemist on pettusega,” ütles Tkatšenko. Tema sõnul võib pank inimese tuvastamiseks küsida siiski näiteks nime, isikukoodi või eelnevalt kokku lepitud turvaküsimuse vastust.

„Kui kahtlustad, et oled langenud finantspettuse ohvriks või kellelgi võõral on ligipääs sinu rahale, siis võta viivitamatult ühendust oma pangaga ning teavita politseid,” ütles Tkatšenko.

The post Finantspettuste müüdid: kas pangakaardi fooliumisse pakkimine aitab raha kaitsta? appeared first on Harju Elu.

Olgu selleks suvine grilliõhtu pere ja sõpradega, hommikune raamatu lugemine või lihtsalt vaikne koht, kus tööasjadele keskenduda ja kodukontorit teha –  aiamaja on selleks ideaalne paik.

Kuid millest alustada, kui on soov enda koduhoovi või maakoju aiamajake püsti panna? Ja kas ehitada see ise või tellida ehitusmeistritelt? Alusta järgnevast 4 sammust, et muuta oma aiamaja unistus reaalsuseks.

1. Visualiseeri ja sõnasta eesmärk

Iga projekti edukuse nurgakiviks on selge visioon ja eesmärk. Seetõttu aruta endamisi või pereliikmetega, miks te aiamaja soovite ja millist eesmärki see igapäevaselt täitma hakkaks. Selge sihi puudumisel võib tulemuseks olla midagi kõigi asjade vahepealset, mis ei vasta sinu ootustele.

Pane kirja “unistuste aiamaja” visioon, kuhu lisad kõik tegevused ja funktsioonid, mida see täitma peaks. Näiteks võivad nendeks olla:

• Kodukontorina kasutamine
• Aiatööriistade hoiustamine
• Raamatute lugemispaik
• Ürituste korraldamine
• Öömaja külalistele

Mida täpsem on sinu visioon, seda lihtsam on hiljem seda ehitama hakata või ehitajatele tellimus esitada.

2. Pane paika eelarve ja ehitusviis

Paratamatult mõjutavad rahalised võimalused seda, kui lennukaid ideid annab ellu viia ja mis aspektides tuleks järeleandmisi teha. Samuti on omaette küsimuseks, kas ehitada aiamaja ise või osta see meistrite käest.

Aiamajade hinnad sõltuvad mitmest nüansist, teiste seas:

• Kui suur on aiamaja?
• Kas osta terviktoode või ise kokkupandavad elemendid?
• Mis funktsionaalsused on aiamajal olemas?
• Mis materjalist ja kui ilmastikukindel on aiamaja?

Enamike tootjate aiamajade hinnad jäävad suurusjärku 1000–10 000 € ning tõenäoliselt pead ka ise aiamaja nullist ehitades arvestama vähemalt mitmesaja, kui mitte ühe-kahe tuhande euroga. Sellisel juhul võid kaaluda ka väikelaenu kaasamist, et saaksid vajaliku rahasumma kokku ja veel käesoleval suvel oma värskes aiamajas soojasid ilmasid nautida.

3. Vaata hoovis ringi ja leia sobiv asukoht

Kui oled aiamaja funktsionaalsuse välja mõelnud ja kirja pannud, vaata oma koduhoovis ringi ja mõtle, kuhu selle paigutada võiks. Pane paika täpsed mõõtmed ja mõtle ka naabritele, et aiamaja nende tegemisi ei varjutaks.

Hea teada: kui aiamaja pindala on alla 20 m² ja kõrgus alla 5 m, pole ehitusluba vaja, tänu millele pääsed tülikast paberimajandusest.

4. Mõtle aiamaja välimusele ja komponentidele

Järgmine samm on aiamaja kujunduse ja komponentide määramine. Ehitise disain ja värv on peamised asjad, mida arvestada, et see sobituks sinu koduhoovi interjööriga.

Seetõttu mõtle enda jaoks vastused järgmistele küsimustele:

• Mis värvi võiks aiamaja olla?
• Kas lisada ka aknad ja uksed?
• Kas ehitada viil- või kaldkatus?
• Kas aiamajal võiks olla ka terrass?
• Millistel aastaegadel sooviksid aiamaja kasutada?
• Kas soovid, et majale paistaks hommiku- või õhtupäike?
• Millised lisamugavused majale lisada (nt elekter, vesi, kuur jms)?

Loodetavasti aitab nendele punktidele mõtlemine sind oma aiamaja unistuse täitumisele sammukese lähemale. Palju edu kavandamise ja ehituse protsessis ning ilusaid hetki sinu unistuste aiamajas!

The post Soovid koduhoovi aiamaja ehitada? Alusta nendest 4 sammust appeared first on Harju Elu.

The post Keskmine kasko kahju on 1500 eurot ja autopõlengu kahju 16 tuhat eurot appeared first on Harju Elu.

Liiklusõnnetus juhtub alati ootamatult ja tekitab rohkelt segadust ning stressi. Eestis toimub igal aastal tuhandeid liiklusõnnetusi, mistõttu peaks iga autojuht teadma, kuidas sellises olukorras käituda.

Õige tegutsemine pärast õnnetust on väga oluline, et tagada enda ja teiste turvalisus ning kindlustada, et kindlustusprotsess sujuks hästi. Lisaks aitab teadlik ja korrektne käitumine vältida lisaprobleeme ja võimalikke õiguslikke tagajärgi.

Jää rahulikuks ja hinda turvalisust

Kui satud liiklusõnnetusse, jää rahulikuks. Paanikasse sattumine halvendab olukorda ja viib otsusteni, mis seavad ohtu nii sinu kui ka teiste turvalisuse. Hinda, kas sina või kaasreisijad on viga saanud. Kui õnnetus on tõsine, keegi on vigastatud või on tegemist olulise varakahjuga, helista hädaabinumbrile 112. Järgi täpseid juhiseid, mis sulle telefoni teel antakse.

Kui päästeamet, kiirabi ja/või politsei kohale jõuavad, koostavad nad ametliku õnnetusraporti, mis on hiljem liikluskindlustuse kahjujuhtumi menetlemise jaoks oluline dokument. Politsei kutsumine on kohustuslik ka siis, kui liiklusõnnetuse osapooled ei jõua omavahel kokkuleppele või kui kahtlustatakse joobes juhtimist.

Muuda õnnetuse sündmuskoht võimalikult turvaliseks

Pärast vigastuste hindamist ja vajadusel abi kutsumist taga õnnetuspaiga turvalisus. Lülita sisse ohutuled ja pane välja ohukolmnurk. See on eriti oluline pimedal ajal või halva nähtavusega tingimustes, et vältida edasisi õnnetusi. Kui õnnetus toimus liiklusohtlikus kohas ja sõidukiga on võimalik sõita, liigu võimalusel tee äärest eemale, et mitte takistada liiklust.

Eestis on seadusega ette nähtud, et igas autos peab olema ohukolmnurk ja helkurvest, mida saad kasutada liiklusõnnetuse korral nähtavuse tagamiseks. Õige ja rahulik tegutsemine õnnetuspaigas vähendab lisakahjude tekkimise ohtu ja tagab, et kõik osapooled saavad vajalikku abi võimalikult kiiresti.

Kogu kokku kõik vajalikud andmed ja võta ühendust kindlustusega

Kui liiklusõnnetus põhjustas ainult varakahju, näiteks plekimõlkimine parklas, ei ole politsei kohalekutsumine alati vajalik. Sellisel juhul kindlusta sündmuskoht nagu tavapärase õnnetuse korral ja kogu vajalikud andmed, teise osapoole nimi ja sõiduki registreerimisnumber, ja täida liiklusõnnetuse teade kohapeal või kasuta elektroonilist blanketti. Eestis on nimelt võimalik liiklusõnnetuse teade täita ka elektrooniliselt – Liikluskindlustuse Fondi veebilehelt leiad e-blanketi, mille abil saad kiiresti ja mugavalt kõik vajalikud andmed sisestada. Elektrooniline teade kiirendab kindlustusjuhtumi menetlemist ja vähendab vigade tekkimise riski.

Lisaks pildista sündmuskohta ja kahjustusi (mõlemaid liiklusõnnetuses osalenud sõidukeid, teekonda, liiklusmärke, nähtavaid vigastusi jne), need võivad hiljem olla oluliseks tõendiks. Võta võimalikult kiiresti ühendust oma kindlustusandjaga ja teata õnnetusest. Enamik kindlustusandjaid pakub 24/7 kahjujuhtumist teatamise võimalust. Esita neile kõik kogutud andmed ja tõendid.

Liikluskindlustus on kohustuslik

Eestis on liikluskindlustus kohustuslik, seega veendu alati, et sinu sõidukil on kehtiv kindlustus olemas. Kui vajad uut kindlustust, külasta Jepp.ee portaali. Seal saad kiirelt ja mugavalt võrrelda erinevaid kindlustuspakkumisi ja valida enda jaoks parima kindlustuse, mis pakub vajalikku kaitset ootamatute olukordade puhul.

Kuna liikluskindlustus katab ainult kolmandatele osapooltele tekitatud kahjud õnnetuse korral, ei ole sinu sõiduki kahjustused kindlustatud. Seetõttu on mõistlik kaaluda ka kaskokindlustuse sõlmimist. Kaskokindlustus katab sinu sõidukile tekkivad kahjud, olgu need põhjustatud õnnetusest, vargusest või loodusõnnetustest.  Kaskokindlustus pakub sulle lisakaitset ja meelerahu, kindlustades sinu sõiduki alati ootamatute juhtumite eest. Kui sõlmid kaskokindlustuse, tunned end kindlalt ja muretult, sest sinu auto on alati kaitstud.

Pea meeles, et eeskujulik käitumine teel aitab vältida õnnetusi. Järgi liikluseeskirju, hoia piisavat pikivahet ja ole tähelepanelik teiste liiklejate suhtes.

Ohutut liiklemist!

The post Mida teha, kui satud liiklusõnnetusse? appeared first on Harju Elu.

Kardiotreening, jõusaalis käimine ja aktiivne liikumine päeva jooksul koos tarkade valikute tegemisega – trepid lifti asemel, auto jätmine parkla kaugemasse äärde või kiire jalutuskäik lõunapausi ajal – muudavad füüsist kiiremini, kui arvatagi oskad. Välimuse muutumisele annab eriti suure efekti füüsilise koormuse tõstmise kombineerimine tervislike toitumisvalikutega ning nõnda võid juba paari kuu pärast avastada, et riided istuvad seljas hoopis teistmoodi ning lihased paistavad naha all välja.

Oma imagomuutuse tegemisel ei tohiks aga unustada ka naha ilu: sageli kurdavad kaalu kaotanud naised ja mehed naha lõtvumise ja kuivuse üle. Õnneks on mõlemat probleemi targalt valitud hooldustoodete abil lihtne lahendada – tutvustame nahahooldustooteid, mis aitavad nahka pinguldada ja niisutada, et saaksid oma uues kehas tunda end paremini kui kunagi varem.

The Ordinary tootekomplekt The Clear Set naha puhastamiseks ja niisutamiseks

Nahahooldustoodetele keskendunud bränd The Ordinary on võtnud eesmärgiks pakkuda efektiivseid ja minimalistliku koostisega hooldustooteid ja seerumeid lahendamaks spetsiifilisi nahaprobleeme nagu punetus, naha lõtvumine või selle tuhm välimus. Tootekomplekt The Clear Set on imehea sissejuhatus The Ordinary toodetega tutvumiseks – komplekti on kokku pandud kolm efektiivset hooldustoodet:

• glükosiididega rikastatud puhastusvaht,
• 2%-line salitsüülhappelahus,
• niisutav kreem beetaglükaani ja looduslike ekstraktidega.

The Clear Set tootekomplekti kasutamisel võid märgata, et näonahk on klaarim, säravam ja varasemast ühtlasema tekstuuriga. Tootekomplektiga saab lähemalt tutvuda Douglase veebikaubamajas.

Collistar Firming Lifting Wraps kangast kehamaskid

Itaalia ilu- ja nahahooldusbränd Collistar on näinud kangast näomaskide populaarsust ja sellest tiivustatuna toonud turule kangast kehamaskid. Marlisidet meenutav kangas on immutatud tõhusa seerumiga, mis annab nahale peale 30-minutilist mõjuaega pinguldatud ja trimmis välimuse. Kangasmask on kohandatava pikkusega, et saaksid kangasse mässida kogupikkuses jala, terve kõhupiirkonna või mõne muu kehaosa, mis vajab niisutamist, rahustamist ja pinguldamist.

Toote pakendist leiad kaks kotikest: kangasmask ja selle immutamiseks mõeldud seerum on eraldi pakendatud ning maski kasutamiseks pead seerumikoti sisu valama lihtsalt maski sisaldavasse kotti. Seerum sisaldab taimset kompleksi, kofeiini, mikrovetikate ekstrakti, kastoorõli ja Himaalaja soola, et nahk saaks seerumi kasutamisel maksimaalselt pinguldava efekti. Collistari kehamaski ja selle positiivsete mõjudega saad lähemalt tutvuda Douglase veebikaubamajas.

SOL DE JANEIRO Bum Bum Body Firmeza Oil kehaõli

Pistaatsia ja soolakaramelli aroomiga Bum Bum Body Firmeza Oil pinguldab nahka silmanähtavalt – kehaõlis on kombineeritud sellised nahka niisutavad ja pinguldavad koostisosad nagu:

• kofeiinikompleks guaraana seemnetest,
• mikrovetikaekstrakt,
• toitev õli oliividest, päevalilleseemnetest, makadaamiapähklitest, jojobast, kookosest ja açaípalmist. 

Kehaõli võib kasutada kogu kehal ja selle sissemasseerimise järel ei jää nahale kleepuvat ega õlist kihti: tulemuseks on silmanähtavalt rohkem pingul nahk ning Sind tundideks saatma jääv hurmav aroomipilv. Parima tulemuse tagamiseks kombineeri kehaõli sama sarja teiste toodetega: Bum Bum Body Scrub ja Brazilian Bum Bum Cream.

b.fresh Let’s Bounce – Firming Body Serum kehaseerum

See üliefektiivne kehaseerum brändilt b.fresh sisaldab sügavniisutavat hüaluroonhapet, niatsinamiidi ja E-vitamiini, mis annavad nahale niisutust ja sära. Oolong-tüüpi tee ekstraktiga rikastatud seerum kaitseb nahka keskkonnamõjude eest ja niisutab seda põhjalikult. Toode on täielikult vegan koostisega ja julmusevaba. Sama bränd on turule toonud ka teisi kehaseerumeid, mis aitavad nahka kas niisutada, värskendada või koorida. Tutvu ka teiste b.fresh seerumitega Douglase veebikaubamajas.

MÁDARA Infusion Vert Firming Antioxidant Body Oil kehaõli

Lõunanaabri Läti üks tuntumaid ilubrände MÁDARA on Baltimaade ilutootjate seas tõeline pärl: looduskosmeetika ei sisalda kunstlikke lisaaineid ja toodetes on kasutatud Baltikumi ja põhjamaade metsades kasvavate taimede ekstrakte. Tänu sellele on MÁDARA vallutanud südameid nii siin- kui sealpool piiri. Brändi tootevalikust leiab efektiivseid tooteid nii näole, kehale kui juustele – üks MÁDARA hitt-tooteid on nende antioksüdandirikas Infusion Vert kehaõli. 

Õli sobib kasutamiseks nii raseduse ajal tekkivate venitusarmide ennetamiseks kui kaalukaotuse ajal naha pinguldamiseks. Kehaõli sisaldab väärtuslikke looduslikke koostisosi: hobukastani, põldosja, melissi ja tüümiani ekstrakti. Toote kasutamisel paraneb organismis kollageeni ja elastiini süntees, nahk saab korralikult toidetud ning toote aroom võib tõsta ka Sinu meeleolu. Korralik valik MÁDARA tooteid on saadaval Douglase veebikaubamajas.

The post Tootesoovitused: muudame naha sama trimmiks kui lihased appeared first on Harju Elu.

Tallinna vanalinn vajab uut hingamist ja ettevõtmist, mis elu ajaloolistele tänavatele tagasi tooks. Tallinna linnaplaneerimise amet koostöös keskkonna- ja kommunaalametiga soovib luua 2025. aastal Aia tänavale suvetänava, mis võiks piirkonda taas rõkkava igapäevaelu luua.

„Tallinna vanalinna suurim probleem on selle elujõulisuse kadumine. Vanalinn paelub turiste, kuid tavapärast igapäevaelu on ajaloolises linnasüdames õige väheks jäänud,“ leiab Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere. Teiste Põhjala linnade eeskujul saab Tallinn endale samuti suvetänavad. Soomes tuntud kui kesäkatu ja Rootsis sommarplats või sommargågata – need on kümned tänavad, mis on näiteks, kuidas lihtsate võtetega luua ajutiselt tänavaruum, kus on rohkem inimesi ning paremad tingimused ettevõtluseks, töötamiseks või vaba aja veetmiseks.

Aia tänav taas elavaks

Aia tänav on vanalinnale ebatüüpiline tänav, mis annab hea võimaluse julgemalt katsetada. „Mõte on muuta see tänav inimestele meeldivamaks kohaks, kuhu tahetakse tulla ja seal aega veeta. Miks? Seal on teisi inimesi, kuna eri vanustele ja vajadustele on tegemist, olemist, rohelust, mööblit ja liikumisruumi,“ kõneleb Pere. „Kuna tänava iseloom muutub päris tugevalt, siis oleme jaotanud selle eri ruumiosadeks. Esmajärgus suuname fookuse just tänava esimesele lõigule, kus paikneb palju ärisid ning avalikke funktsioone ja seetõttu enim inimesi,“ lisab ta.

Suvetänava loomise üks eesmärk on muuta tänaval viibimine meeldivamaks. Alale soovitakse luua puhkekohti ja lisada haljastust, mida seal siiani peaaegu et polegi olnud. Laste mänguväljakut ajutiselt luua ei saa, küll aga on võimalik kasutada erinevaid mängulisi elemente, mis pakuvad rõõmu nii väikestele kui ka suurtele.

Aia tänav on vanalinnale ebatüüpiline tänav, mis annab hea võimaluse julgemalt katsetada.

Plaani järgi paraneb tänaval ka ligipääs äridele. Senine parkimislahendus võtab enda alla väga palju ruumi ning tihtilugu pargivad tänaval hoopis töötajad, mitte kliendid. Aia tänaval hõlbustatakse ligipääs rohkematele inimestele ning ruumikasutuse paranedes lisandubki ruumi muudeks tegevusteks, mis omakorda inimesi sinna meelitab.

Suvetänavad on ennast juba tõestanud

„Tartu autovabaduse puiestee on maailmatasemel kohaloome näide ning oli ka nomineeritud Euroopa Uue Bauhausi auhinnale. Kusjuures tehisaruga kogutud andmed näitasid, et Autovabaduse puiestee ajal suurenes vahetus läheduses ettevõtete külastatavus ja käive,“ kõneleb abilinnapea Pere. 

Aia tänava lahendus töötatakse välja ja ehitatakse uue linnaarhitekti juhitud Ruumiloome meeskonna ja Pärtel-Peeter Pere kureeritava KeKo koostöös. „Loodame võtta kasutusele võimalikult palju ideid. See on arhitektide töö, kuidas siduda erinevad piirangud ning ettepanekud ühtseks ruumiliseks tervikuks. Juulis ja augustis käib linlastelt ideekorje, mille käigus saab igaüks oma mõtteid välja pakkuda,“ selgitab Pere. Küsitluse leiab siit: https://app.maptionnaire.com/q/2ag8mcx3oh28?lang=et.

„Pikas plaanis soovime suvetänava katsetustest jõuda ka püsivamate lahendusteni, kuid enne põhjalikke ümberehitusi on väga oluline justnimelt katsetada, kuidas tänavaruumi kasutada saaks, milline lahendus töötab ning mida inimesed omaks võtavad,“ räägib Pere. „Suvetänava lahendusi soovime testida ka mujal, eeskätt just teiste asumite peatänavatel. Näiteks Lastekodu tänav ehitatakse järgmiseks aastaks ümber Keldrimäe ja Juhkentali asumite moodsaks peatänavaks, aastal 2026 Koidu tänav Uues Maailmas. Teistes asumites saame seniks katsetada suvetänavatega,“ lisab ta.

The post Tallinnasse luuakse suvetänav, mis vanalinna taas elu toob appeared first on Harju Elu.

„Mõte istutada ümber lossi 8000 roosi tuli meil Toilas, president Pätsi kunagist Toila-Oru residentsi külastades. Ajalooürikuid uurides selgus, et Eesti Wabariigi president oli Oru parki plaaninud istutada 8000 roosi.“

Nii kõneleb Keila-Joa lossi ajaloohuviline peremees Andrei Dvorjaninov. Konstantin Pätsi ilus plaan aga plaaniks jäigi – ajalugu astus vahele. „Seal mõtlesimegi, et miks mitte see plaan ellu viia meil, Keila-Joa lossipargis,“ räägib lossi perenaine Marje Luhalaid. 

Keila-Joa lossi ümber, pargis ja aias kasvas roose varemgi. Praegu kasvab seal Marje Luhalaidi kinnitusel kokku 650 roositaime, perenaine on lilli kastes need kokku lugenud. „Kastsin ja lugesin,“ naerab perenaine, kinnitades, et süstemaatiliselt nende kuninglike lilledega Keila-Joal seni ei tegeldud. Istutati siia, istutati sinna. Aga see veel ei tähenda, et ka senini midagi päris viltu oleks läinud. Näiteks lossi peasissekäigu ees on suur peenar uhkete, armastuspunaste, rohkem kui kümme aastat vanade ’Grande Amoredega’. Loss on kaunis, aga kaunis lill teeb kaunigi koha veel kaunimaks. 

Ära narri roosi

Iga põllumees teab – narrid sina põldu üks kord, narrib põld sind üheksa korda. Nii teab ka iga roosikasvataja – roos ei lase ennast narrida, kuninglik lill nõuab kuninglikku kohtlemist. Õigel ajal pinnase läbikaevamist, väetamist, lõikamist, talveks katmist. 

„Kui nii suurt hulka roose tahad kasvatada, siis on mõne üksiku kindla sordiga lihtsam, eri sordid nõuavad eri lähenemist.“
– Andrei Dvorjaninov

Sel talvel kurtsid paljud roosikasvatajad, et palju lilli läks külma tõttu välja või jäi põdema. Ka uhked ’Grande Amored’ Keila-Joal said kahjustada. Nii et perenaine Marje Luhalaid käis Kose kandi Roosoja talus tuntud roosikasvataja Christi Undi juures koolitusel õppimas, kuidas külmast kahjustatud roosiistikuid terveks ravida. „Oleksin pidanud Andreid kuulama, roosid kindlamalt katma,“ tunnistab perenaine nüüd tagantjärele tarkusena. Roosid on nüüdseks küll terved, aga perenaise sõnul oli selle sordi taimede kõrgus varem 175 sentimeetrit, kõik lossi külalised pildistasid. Pärast külmakahjustust need roosid enam inimese kõrguseks pole kasvanud. Aga ilusad on nad ikka. Ja pildistatakse ka.

Tulevikuplaanid

Roosiistikud on põhiliselt ostetud tuntud roosikasvatajate Mare ja Mart Ojasalu käest, aga ka Roosoja talust.

„Kui nii suurt hulka roose tahad kasvatada, siis on mõne üksiku kindla sordiga lihtsam, eri sordid nõuavad eri lähenemist,“ teab peremees Andrei Dvorjaninov. Tüviroosid viiakse koos istutuspotiga jahedatesse siseruumidesse talvituma, ’Grande Amored’ ja teised külmaõrnad kaetakse, roosakasvalge pinnakatteroos ’Aspirin’ on aga õige külmakindel sort, see katmist eriti ei vaja. Peremehe kinnitusel on üritatudki leida külmakindlaid suure õiega sorte, mis võimalikult kaua õitseksid. „Kui eesmärgile läheneme, roosid hakkavad istutatud saama, eks me siis hakka ka sortide hulgas rohkem valikut tegema. Enne peab aga visuaal tekkima,“ täpsustab perenaine Marje Luhalaid. Et need valikud tulevikus õiged saavad olema, selles ei maksa kahelda – disainerina tuntud naine tegi ka Keila-Joa lossi siseruumide disaini, eeskujuks vaid mõned ajaloolised ürikud. Ka nõudlikum silm oskab lossi disaini nüüd vaid kiita.

Eesmärgi saavutamise ehk 8000 roosi istutamise tähtajast rääkides peremees Andrei Dvorjaninov ainult muigab. „Me naudime protsessi, pole kuhugi kiiret,“ ütleb ta, kinnitades, et ka lossi külalised naudivad protsessi koos nendega – tulevad ikka ja jälle uudistama, mis juba tehtud. Sellepärast pole lossil ka oma aednikku. „Eks suuremateks töödeks, nagu mulla läbikaevamine, leiame ikka abilise. Aga igapäevaseid hooldustöid teeme ise,“ räägib Marje Luhalaid.

Loss on seest kauniks renoveeritud, ka pargi renoveerimine on lõppenud. Et nüüd ka 8000 roosiga hakkama saadakse, selles ei kahtle vist keegi, kes lossi pererahvast tunneb. 

„Igal hommikul teen tiiru ümber maja, räägin roosidega, suhtlen nendega. See on nauding,“ räägib perenaine. Ja kui enam ei jõua, siis ei jõua, kinnitab ta. Ka rooside keskel jalga puhata, taustaks kosekohin, on nauding.

The post 8000 roosi Keila-Joa lossiparki appeared first on Harju Elu.

10.–15. juulini osales Harjumaa keelpilliorkester  25. rahvusvahelisel Giovanili orkestrite festivalil. Festival kestab 23. juunist kuni 2. augustini. 

Selle aja jooksul esineb palju Euroopa orkestreid erinevates Toscana piirkonna kontserdipaikades. 

Harjumaa keelpilliorkester on viis aastat tagasi osalenud samal festivalil ning sai taas kutse osalemiseks. Festivaliks valmistumine toimus terve hooaja vältel. Ette tuli valmistada tunnipikkune kava. 

Dirigentideks olid Imre Rohuväli ja Viktor Kostjuk. Solistina astus üles orkestri kontsertmeister Mia Sepp. 

Orkester andis neli  täispikka kontserti. Need toimusid Volterra keskväljakul, Vicchio kirikus, Corsanico kirikus ja Firenzes Signoria väljakul. Iga kontsert oli õnnestunud ja omanäoline,  mõjutatud kontserdipaiga õhkkonnast. Kontserdid toimusid õhtuti kell 21.00 kohaliku aja järgi. Hiline kellaaeg oli tingitud suvistest palavatest ilmadest ja alles õhtud andsid  leevendust.  

Kava sisaldas klassikuid ja ka Eesti heliloojaid. Üks nendest oli Harjumaa keelpilliorkestri oma mängija Kuldar Zilensk, kelle  kirjutatud teos „Jaaniöö“ sai alati suure aplausi osaliseks. Itaalia publik on väga muusikateadlik, rõõmus ja soe. 

Orkestri koosseisus osales õpilasi ja õpetajaid Sakust, Sauelt, Tabasalust, Viimsist, Keilast, Arukülast, Raplast, Tallinnast, Raelt.  Mängides palju pilli, saades osa kohalikust kultuurist ja arhitektuurist, on kõik osalejad laetud positiivsete emotsioonidega ja energiaga, pürgimaks  uute eesmärkide poole. 

HKO tänab Eesti Kultuurkapitali, Kultuurkapitali Harjumaa ekspertgruppi!

The post Harjumaa keelpilliorkester vallutas Itaalia lavad appeared first on Harju Elu.

Hiljaaegu edastas Eesti Rahvusringhääling uudise, et Saue vallavalitsus algatas Saue linna uue linnakeskuse ja elurajooni detailplaneeringu. 

Uue detailplaneeringu (DP) kohaselt hakkab Saue keskus asuma praegusest linnaruumist teisel pool raudteed. Tegu on Saue linna märkimisväärselt kasvatava arendusega, kuhu peaks ehitatama üle 1000 korteri, milles hakkab elama 6000 inimest.

Saue vallavanem Andres Laisk, kas täpsustaksite Saue valla poolt vastu võetud DP-d? Kas Saue linna ajalooline keskus kolib tulevikus teisele poole raudteed?

Kõne all olev planeering hõlmab laiemalt Saue-Laagri piirkonda. Planeeringualasse on ette nähtud ligi 1400 eluaset, mis meie arvestusmetoodika kohaselt vastab 4000–4200 elanikule ja mille väljaarendamine toimub kümne aasta jooksul. Arvestades viimase kuue aasta kasvutrende samas piirkonnas, võib tõdeda, et tegemist on eelduste loomisega samasuguse kasvutrendi jätkumiseks. 

Aga kas ajalooliselt välja kujunenud Saue linn kolib teisele poole raudteed? Miks see vajalik on?

Saue linna ei kolita üle raudtee, sellest pole kunagi isegi mitte juttu olnud. Vastavalt DP-le jaotub keskusala võrdselt kahele poole raudteed 800 meetri ulatuses Saue jaamast. Sellega loome eelduse, et tänapäevane linnaruum saaks laieneda teisele poole raudteed. Pole kuidagi objektiivselt põhjendatud, et ühel pool raudteed on tiheasum ehk linn ja teisel pool samas asukohas põld, raudtee lihtsalt lõikab asumi läbi. Saue linna ja valla ühinemine 2018. aastal tingis selle, et nüüd vaatame asustust tervikuna, uus planeering on selle väljendus.

Kas Saue linna ajalooline keskus jääb endisesse asukohta?  

Saue linna keskus jääb sinna, kus ta on, vallamaja on selle maamärgiks. Küll aga soovime, et teisele poole raudteed arenev linnaruum oleks mitmekesine ja multifunktsionaalne ning logistilises koostoimes tänase Saue linnaga. Teisisõnu: uus asustus hakkab toimima koostöös tänasega, funktsioone ei dubleerita põhjuseta ja moodustub üks tervik. Olen veendunud, et tulevikus inimesed harjuvad teenuseid tarbima mõlemal pool raudteed sõltumatult nende elukohast. 

Aga milleks uus linnaväljak?

Planeeringus kavandatud linnaväljak on mõeldud pigem selleks, et luua eeldused multifunktsionaalse teenusekeskuse tekkimiseks koostöös erasektoriga. Arvestame, et kasvav elanike arv loob senisest paremad eeldused äriliste teenuste ja töökohtade tulemiseks valda ning selleks on kavandatud vastav linnaruum. Samuti annab praegu puuduv asustus sisustada täiesti uue ruumilahenduse, mida tänase Saue linna territooriumil ei ole võimalik teha.

Kui suureks Saue linn kasvab?

Sooviksime näha, et 10+ aasta perspektiivis oleks Saue-Laagri linnapiirkonnas 25 000 elanikku, Saue linna piirkonda jääb sellest pool. 

Kas on Eestis teada mõnd teist linna, mille keskus on nii teadlikult kindlal ajajärgul planeeritud ja valmis ehitatud?

Ei oska kommenteerida. Nagu öeldud, uus keskusala on kavandatud tänase linnakeskuse orgaanilise laiendusena, luues vastavad eri tasanditel olevad ühendused kahe raudteepoole vahel. Kogu selle väljaarendamine annab Saue linnale vaieldamatult uue mõõtme. 

Kui palju selline arendus maksab?

Seda tuleks küsida arendajatelt. Oskan vaid öelda, et tegelikud arenduskulud selguvad planeeringu edasise menetluse käigus, kui selgub ka, milliseid tingimusi seavad kooskõlastamiste käigus erinevad seotud osapooled. 

Mis saab „vanast“ Saue linnast, kuidas hakkab toimuma ühendus kahe linnaosa vahel?

Vana Saue linn ei kao mitte kuhugi. Suurema osa tänasest Sauest moodustavad aedlinnalised eramajad, teise piirkonda jäävad korterelamud, mis on elamuühikute mahult võrreldavad üle raudtee kavandatavaga. Lisaks leiab tänasest Saue linnast arvestataval hulgal ettevõtlust ja töökohti. Küll aga on uue planeeringu järgi ette nähtud keskusalal Saue linnas vallamaja vahetus läheduses veel arvestatava potentsiaaliga kvartal, kus hetkel asuvad eelmise põlvkonna kaarhallid. Aga ka sellele alale tehakse juba kortermajade planeeringuid ning ühena esimestest uue aja märkidest seadis selles kvartalis ennast sisse Rimi. 

Olen veendunud, et tulevikus areneb oma võimaluste piires nii tänane Saue linn kui ka linnast üle raudtee jääv ala selliselt, et asustusmuster kahel pool raudteed tasakaalustub, elanike arv kasvab, suureneb töökohtade ja erinevate teenuste pakkumine ning linnaruum toimib tervikuna kahel pool raudteed. Tänaste ühenduste kõrval valmib koos arendusega eritasandiline jalakäijate tunnel ning eritasandiline sõidukite tunnel koos kergteega. Need liidavad Saue tulevikus tervikuks.

Kas sellele planeeringule on ka vastaseid?

Vallavalitsus on planeeringu algatanud. Sellele on eelnenud ligi 2,5 aastat eeltööd eskiisi koostamise ja majanduslike rääkimiste näol. Vallavalitsus on asunud seisukohale, et selleks hetkeks oli planeering algatamiseks küps. Mingeid radikaalseid vastasseise läbirääkimiste käigus üles ei kerkinud. Eskiisile kvaliteetsema sisendi saamiseks suunasime arendajat korraldama planeerimisvõistlust, kus osales kokku kaheksa huvilist, kellest neli pääsesid ka teise vooru. 

Kindlasti on selliste mahukate protsesside puhul nii pooldajaid kui ka vastaseid. Eriarvamustega tegeletakse planeeringu edasistes etappides, kus lahendatakse kõiki vaideid. Lahendamata jäävad vaided vaatab menetluse viimases etapis enne kehtestamist üle sõltumatu ministeeriumi poolne järelevalve. 

Kõige olulisem on mõista, et loome hetkel eeldusi arenguperspektiivideks 10–15 aasta horisondis. Kuigi ühe planeeringu puhul on tegemist tavapärasest suurema mahuga, siis valla vaatest on hea, et üks arendaja vaatab piirkonda tervikuna ja on selle mahu juures võimeline rahastama ka kaasnevaid kohustusi, mis ei ole väikesed. Palju keerulisem oleks sama piirkonda kavandada, kui piirkond oleks killustatud mitme väiksema arendaja vahel.

Vaadates eeslinnalisi arenguid teistes põhjamaades, on Saue puhul tegemist väga tagasihoidlike arvudega. Loodame, et nendeni jõudmine muudab siiski piirkonna atraktiivsust kvalitatiivselt, muutes selle tänapäevaseks elukeskkonnaks.  

Külli Kalamees 

KOMMENTAAR

Sauelased on arengu omaks tunnistanud
Külli Kalamees,
elupõline sauelane,õpetaja

Saue on hea asukohaga ilus linnake. Vajalik taristu on linnas olemas, aga maad, et linn laieneda saaks, keskuse ümber enam pole. Teisel pool raudteed on just see võimalus ja sauekad ongi selle kandi juba omaks tunnistanud. Igasugune areng on alati teretulnud!

The post Saue linn kolib teisele poole raudteed? appeared first on Harju Elu.

Eleringi kallis plaan
rajada Eestile veel kaks elektrienergia välis­ühendust, EstLink 3 Eesti ja Soome vahele ning
Eesti-Läti vahele veel neljas ühendus, tekitab nii mõneski küsimusi – kas meil pole välisühendusi juba piisavalt? 

Paar põlvkonda tagasi oli Eesti elektrisüsteem mitte küll päris lapsekingades, aga ka mitte kõige usaldusväärsem. Puudus kogemus ja puudusid tööriistad selle süsteemi laitmatuks toimimiseks ning loota ei saanud ka naaberriigile, kellega ühenduses olime.

Praeguseks on elektrisüsteem küll oluliselt keerulisem rohkemate tarbijate ja tootjate, vabaturu ja taastuvenergia eesmärkide tõttu, kuid see on ka palju usaldusväärsem. Eelkõige tänu ajas tekkinud teadmistele ning süsteemi parematele juhtimisvõimalustele. Samamoodi on Eesti ja Baltimaad ennast veel tugevamini ühendamas Mandri-Euroopaga, kellega meil on sarnased väärtused ja huvid ning kellele saab loota, kui endal abi vaja läheb, isegi siis, kui need juhud on harvad.

Kas välisühendusi ei ole juba küllalt?  

Praegu on Eestil Lätiga kolm elektriühendust ja Soomega kaks. Mõlema naabriga on meil ka ühine gaasitoru. Võib tunduda, et ühendusi on lähemate naabritega juba küllalt, miks neid on juurde vaja, miks mitte naaberriikidest kaugemale vaadata? Või miks mitte toota kogu energia ise.

Uusi ühendusi on tarvis eelkõige varustuskindluse tõttu. Kõik me eeldame, et iga kord lülitit vajutades süttib lambis tuli, et ärkab ellu arvuti või televiisor. Isegi kui me eelistame neid näiteks kõrge elektrihinna tõttu mitte sisse lülitada, peab meil selleks alati võimalus olema. Varustuskindlus seda võimalust tähendabki. Täiendavad ühendused võimaldavad energiat transportida mujalt siis, kui meil mingil põhjusel endal seda pole, kuskil on remont või midagi on katki.

Samal ajal on muutumas ka viis, kuidas elektrienergiat toodetakse. Kui varem käis see Ida-Virumaa tehastes, siis rohelise energia tootmine tuulest ja päikesest on hajutanud tootmise üle kogu Eesti, Euroopa ja maailma. Kahjuks pole tuul ja päike meid kogu aeg toetamas ja nii võibki juhtuda, et elektri tootmise küsimuses ei ole Eesti igal ajahetkel isemajandav. Täiendavate ühenduste loomine võimaldab importida elektrit just sellest asukohast, kus selle tootmine parasjagu kõige paremini õnnestub, kõige ökonoomsem on.

Muutumises on ka viis, kuidas elektrienergiat tarbime. Soojuspump ja elektriauto on energiatõhusad, kuid suurendavad elektritarbimist. See pole üldse paha, kuid suurem tarbimine ja keskkonda enam arvestav tootmine tingib vajaduse ühendada võrku veel enam tootmist ja salvestust, tehes elektrivõrku suuremaks.

 Rae, Kiili, Saku ja Raasiku valla territooriumid on ühed tihedama tarbimiskoormusega piirkonnad Eestis, kus tulevikus on ette näha kiiremat elektritarbimise kasvu võrreldes ülejäänud Eestiga.

 Mis juhtub minu aia taga?  

Uued välisühendused ei pruugi olla ainult riigipiire ületavad veealused kaablid või õhuliinid, vaid need võivad tähendada ka muutusi mujal, maismaal asuvas elektrivõrgus. Selle heaks näiteks on kolmanda Eesti ja Soome vahelise elektriühenduse EstLink 3 projekt, mille rajamiseks on vaja rekonstrueerida sadu kilomeetreid olemasolevaid elektriliine, lisaks rajada veel ka uusi.

Tekib küsimus, miks uued liinid ja alajaam on planeeritud just Rae, Kiili, Saku ja Raasiku valla territooriumile? Nimelt on need piirkonnad ühed tihedama tarbimiskoormusega piirkondadest Eestis, kus tulevikus on ette näha kiiremat elektritarbimise kasvu võrreldes ülejäänud Eestiga. Elektritransport ja tehnoloogiate elektrifitseerimine põhjustab täiendava koormuste suurenemise. Olemasolev võrk aga ei ole suuteline üle kandma suuri võimsuseid ja elektrisüsteemi mudeldamise tulemusena on leitud parimaks võimalikuks ülekoormuste leevenduseks täiendava alajaama rajamine koos olemasolevate Kiisa ja Aruküla alajaamade ühendusega.

Kohalikus vaates tekib täiendav kasu Harjumaa piirkonnas, kus tehakse palju investeeringuid ning kus pakutakse paljudele tööd. Ei tohi tekkida olukorda, kus mõni investeering jääb ära elektrisüsteemi kitsaskohtade tõttu. Samuti võimaldab uue liini rajamine olemasoleva võrgu optimeerimist, koondades olemasolevad liinid samadele mastidele. See võimaldab tiheasustusele liiga lähedale jäänud ajaloolised elektriliinid demonteerida ning suurendada elektriohutust.

Leidmaks parimat asukohta uuele alajaamale ja kõige sobivamad 330-kilovoldise õhuliini trassikoridorid, on Elering esitanud riigi eriplaneeringu taotluse regionaal- ja põllumajandusministeeriumile. EstLink 3 projektid valmivad plaani kohaselt 2035. aasta lõpuks ning Tallinna ringliin koos alajaamaga saab valmis viis aastat pärast planeeringu kehtestamist, eeldatavasti 2033. aasta lõpuks.

KOMMENTAAR

Ei ole lõpuni kindel 

Aimur Liiva , Kiili vallavanem

Uute liinide vajadus lähtub eeldusest, et tavaliste asemele tulevad elektriautod ja ka muu tarbimine pidevalt suureneb. Ja kordades. Kas see ka päriselt nii läheb, ei ole lõpuni kindel.

Kindel on aga, et täiendavad 80 meetrit laiad liinikoridorid ei ole see, mida inimesed heameelega tiheasustuse lähedal näha tahaksid.

The post Uued elektrienergia välis- ühendused – milleks ja kuhu? appeared first on Harju Elu.

Siseturism on jätkuvalt tõusutrendis – Eesti elanikud reisivad ja ööbivad kodumaistes majutusettevõtetes tunduvalt rohkem kui enne pandeemiat. Vahetult pandeemia järel jõudis siseturism uue rekordini ja on praegugi kõrgel tasemel. 

Käesoleva suve andmeid veel kokku löödud ei ole, kuid selle aasta viimase turismistatistika järgi ehk jaanuarist maini oli Eesti elanike ööbimisi majutusettevõtetes 1,01 mln, mis on 17% rohkem kui 2019. aastal samal ajal (kuigi 1% vähem kui 2023. a samal ajal). On näha, et aktiivsem siseturism on aidanud katta puuduvat Vene turistide osa. 

„Kuna siseturism on viimastel aastatel olnud väga aktiivne ning ületanud kriisieelset taset, pole ka Visit Estonia turundus- ja arendustegevuste peamine fookus praegu mitte siseturismil, vaid eelkõige sellel, kuidas suurendada väliskülastajate ööbimisi ning sellega kaasnevat Eesti tulu turismiekspordist,“ kommenteerib Ettevõtluse ja Innovatsiooni sihtasutuse turismiosakonna (Visit Estonia) juht Anneli Lepp (pildil).

Anneli Lepp, foto: Kairi Tähe 

TOP 5 sihtkohad on jätkuvalt samad

Kodumaiste sihtkohtade eelistused on siseturistidel läbi aastate jäänud samaks. Ligi neljandik ööbib Tallinnas; Pärnumaa (koos Pärnuga) ning Ida-Virumaa kumbki katavad veidi üle kümnendiku, Tartu ja Saare maakond mõlemad veidi alla kümnendiku. Harjumaa osakaal on umbes 6% ja ülejäänud kümme maakonda annavad siseturismist kokku umbes kolmandiku. 

„Võrreldes välisturismiga on rohkem hajumist üle Eesti, siseturism on vähem keskendunud suurtele linnadele. Eriti panevad siseturiste liikuma head sündmused, mis loovad põhjuse kodust välja minna ning siis vaadatakse juba ka laiemalt piirkonnas ringi, süüakse kohalikes kohvikutes jne,“ kõneleb Lepp.Visit Estonia turismiuuringud on näidanud, et eestlaste aktiivsus välismaale reisimises ei mõjuta negatiivselt siseturismi – kes reisivad välismaal, teevad seda meelsasti igal pool, ka Eestis. Hinnad tõusevad kõikjal ja paratamatult kajastub see kõikides teenustes. Turismiettevõtjad peavad samuti maksma kõrgemaid hindu. „Lisaks tõusnud energiatasudele määrab hinnad alati nõudluse-pakkumise vahekord. Kui meie turismiettevõtjad on sedavõrd tugevad, et suudavad oma kõrge kvaliteediga teenuseid pakkuda maksejõulisele sihtrühmale, suureneb ka maksutulu ja lõpuks meie kõigi heaolu,“ lisab Lepp.

Hinnatõus on märgatav kõikjal

Hinnatõusudest ei pääse siiski ka Eestist välja reisides, isegi kui õnnestub näiteks sooduskampaania ajal või viimasel hetkel soetatud odavam lennupilet hankida. Rahalisi kulutusi silmas pidades oleneb palju reisi olemusest ja ühte sihtkohta reisides võib puhkuse veeta väga erineva eelarvega. 

Anneli Lepp toob näiteks, et üks võimalus on käia Eiffeli tornis, pärast süüa metroojaama lähistel friikartuleid ja kasutada kambakesi Airbnb-st võetud voodikohta. 

Teine võimalus on veeta puhkus kahekesi Ritzi hotellis ning einestada parimates restoranides. Mõlemal juhul on Pariisis käidud, kuigi hinnaklassid on väga erinevad.

Puhkus kodumaal ei ole kunagi sisult konkureerinud näiteks soodsate paketireisidega, mille puhul saab juba ette ülisoojas ilmas kindel olla ja võetakse nädalaks või paariks hotell, et rannal lebades akusid laadida.

Estraveli statistika näitab, et kõige populaarsemad sihtkohad läbi aastate on olnud Türgi, Kreeka saared, Hispaania, Itaalia, Horvaatia ja viimastel aastatel on lisandunud nimekirja ka Montenegro.

„Eestis reisimine ei pruugi tulla soodsam kui välismaal, sama kvaliteediga või isegi all inclusive paketiga hotellihinnad võivad majutuse mõttes soodsamad välismaal olla. Kui välismaale puhkama sõidetakse tavaliselt nädalaks, siis Eestis käiakse ühe reisi jooksul erinevates kohtades, viibitakse erinevates majutusasutustes, ollakse kohapeal pikema nädalavahetuse või isegi vaid ühe öö. Seega tuleb ühe öö maksumus kindlasti suurem kui välismaal pakettreisiga ühes hotellis 6–7 ööd viibides,“ leiab Estraveli era­kliendisuhete ja turundusosakonna juht Katrin Aaslaid (pildil).

Katrin Aaslaid. 

Ka Anneli Lepp kinnitab, et Eestis ja välismaal reisimist võrrelda ei saa, sest inimesed reisivad kodumaal teistmoodi. „Hinnakriitikud võtavad sageli aluseks väga üheülbalise võrdlusbaasi. Näiteks nädal Türgis ja nädal Saaremaal, kuid see ei ole päris adekvaatne. Eesti inimesed harrastavad siseturismi teistmoodi, kui planeerivad välisreisi,“ selgitab Lepp.

Lisaks pikale hotellipuhkusele on siseturismiks veel mitmekesiseid võimalusi, mida eestlased ka rohkelt kasutavad. Eestis on suvisel ajal palju üritustega seotud reise, mida välismaale tehakse hoopis harvem. Selle aasta suveüritusi silmas pidades on eestlased neist väga huvitatud. 

„Saab minna põnevale kontserdile ja õhtuks koju tagasi jõuda, saab minna spordiüritusele ja jääda ööbima sugulaste või sõprade juurde, saab sõita kodust kaugemat maakonda avastama ning veeta paar ööd hotellis. Meie üks peamisi sõnumeid välisturunduses on „Small in size, big in experiences” ning seda teab hästi ka siseturist: Eestis on lühikesed vahemaad ja võimalusi on väga erinevatele maitsetele,“ soovitab Anneli Lepp. Külastada saab erinevaid turismi- ja hobitalusid, muuseumeid ja looduskauneid paiku ning nendest Eestis kohe kindlasti puudust ei ole. 

The post Hinnatõus siseturismi populaarsust ei vähenda appeared first on Harju Elu.

Kümmekond aastat tagasi toimus suur kampaania geenivaramu loomiseks, Eestis loovutas verd rohkem kui 200 000 inimest. Sel  aastal käivitus maailmas ainulaadne portaal – MinuGeenivaramu.ee. Mis suundades meie geenivaramu edasi areneb, mis kasu on sellest nii tavakodanikule kui ka näiteks perearstidele? 

Harju Elu küsimustele vastab Eesti Geenivaramu juht, farmakogenoomika professor Lili Milani (Phd).

Hiljuti käivitunud portaali MinuGeenivaramu saavad külastada kõik geenivaramu programmiga ühinenud inimesed. Kas huvilisi on palju?

Huvilisi on palju ja iga päev nende arv kasvab.

Kas need kunagi antud vereproovid on säilitatud? Kui palju neid täpselt on? 

Geenivaramuga on liitunud ning oma proovi andnud üle 200 000 geenidoonori. Kõiki geenivaramu geenidoonorite proove säilitatakse geenivaramu biohoidlas. Väga harvadel juhtudel, kui vereproovis on liiga vähe DNA-d sisaldavaid rakke, on mõne geenidoonori puhul tarvis täiendavat proovi. Kui geenidoonor on andnud nõusoleku endaga kontakteerumiseks, on võimalik tema käest küsida täiendavat proovi. Juhul kui geenidoonor avaldab soovi loobuda geenidoonoriks olemisest, siis tema vere­proov ja andmed hävitatakse.

Kas nende proovide analüüs jätkub?  

Geenidoonorite proovide analüüs jätkub pidevalt. Kuigi Eestis kuulub geenidoonorite hulka 20% täiskasvanud elanikkonnast, on teatud geneetiliste eripärade esinemise sagedus nii väike, et ainult Eesti geenivaramus olevate proovide analüüsimisel ei saa teha statistiliselt olulisi järeldusi. Kui koos mõne teise biopanga liikmetega saadakse kokku piisavalt suur hulk sellise eripäraga inimesi, on võimalik põhjalikku uurimistööd alustada.

Lisaks tuleb meeles pidada, et geeniteadus areneb pidevalt – iga aastaga leitakse uusi haiguste ja geenide vahelisi seoseid. Seetõttu lisandub igal aastal uusi uurimisteemasid, mida geenidoonorite proovide abil uurida. Lisaks kutsume proovide analüüsimisel saadud andmete alusel inimesi ka jätkuvalt uutesse teadusuuringutesse.

Mida on järeldused nii Eesti meditsiinile tervikuna kui igale proovi andnud inimesele eraldi andnud?  

Geenidoonorite andmed on omanud kõrgetasemelises teadustöös väga suurt rolli, lubades teadlastel paljudes valdkondades geenide mõju uurida. 

Suurel määral geenivaramu tegevuse tulemusena käivitati Eestis 2016. aastal riiklik personaalmeditsiini programm. Seni on doonorid saanud tagasisidet enda geneetiliste riskide kohta erinevate uurimisprojektide käigus – perekondliku hüperkolesteroleemia uuring, südame-veresoonkonna haiguste ja rinnavähi ennetamise programm, diabeediriski uuring. Lisaks on geenidoonorid, kes on osalenud täiendavates teadusuuringutes, saanud võimaluse põhjalikuks tervisekontrolliks spetsialisti juures. 

Alates 2024. aastast on geenidoonoril võimalus MinuGeenivaramu portaali kaudu tutvuda enda tagasisidestatud andmetega. Portaalis olevat ning doonorile kuvatavat teavet on plaanis tulevikus täiendada, kui geenidoonori proovi või andmeid kasutades saadakse uusi teadmisi.

Kas geenivaramut saavad patsientide huvides kasutada juba ka pere- või mõned erialaarstid? 

Hetkel on see võimalik vaid teadusprojektide raames, kusjuures geenidoonor peab selleks eraldi nõusoleku andma. 2023. aastal käivitus 6-aastane TeamPerMed projekt, mille käigus võimaldatakse perearstidele geenidoonorite nõusolekul ligipääs uuringus osalevate patsientide geeniandmetele. Sarnaseid pilootprojekte on läbi viidud ka varem (rinnavähi ja südame-veresoonkonna haiguste ennetusprojektid). 

Patsientidel endil on soovi korral võimalus jagada oma MinuGeenivaramus kuvatavaid geeniraporteid oma arstiga. Kuna raporti näol ei ole tegemist diagnoosiga, vaid geneetilise eelsoodumusega, ei pea arst seda ilmtingimata otsuste tegemisel arvesse võtma.

FOTO: Wikimedia / Lauri Kulpsoo 

KES ON KES

Kes on Lili Milani

Lili Milani on Stockholmi lähedal sündinud iraani-
eesti geeniteadlane. Pere kolis Eestisse 1994. aastal, kui Lili isa, kes õpetas Kesk-Rootsis ülikoolis, kutsuti aastaks Tallinna tehnikaülikooli külalislektoriks. Lähetus kujunes aga pikemaks ja 13-aastane Lili asus õppima Tallinna Inglise kolledžisse. Pärast gümnaasiumi lõpetamist Eestis õppis ta Tartu ülikoolis geenitehnoloogiat. Erialavalikul sai määravaks üks gümnaasiumiaegne bioloogiatund, kus ta luges professor Andres Metspalu artiklit geneetikast ja tulevikumeditsiinist. 2010. aastal kutsus professor Andres Metspalu Milani teadustööd tegema Eesti geenivaramusse, kus naine läbis järeldoktorantuuri.     

Käesolevast aastast on Lili Milani Eesti geenivaramu juhataja.

ARVAMUS

Perearst geenivaramu andmeid tavatöös praegu ei näe
Katrin Martinson, Linnamõisa perearstikeskuse perearst 

Praktiseerivate arstidena me alles õpime geeniandmeid igapäevatöös kasutama. Geeniandmete alusel on võimalik patsienti veidi täpsemini nõustada ja jälgida. Mõned haigused on  üheselt geneetiliselt edasi antavad. Samas paljude haiguste puhul on nii, et  haigust mõjutavad mitmed geenid ning haiguse ilmnemist mõjutavad hoopis paljud geenide välised asjaolud – keskkond, elustiil, kehakaal, söömisharjumused, sõltuvusainete tarbimine. Näiteks võib olla inimesel geeniandmete alusel kõrgem tõenäosus südame-veresoonkonnahaiguste väljakujunemiseks, aga kui inimene elustiilis muudatusi teeb, võib haigus jäädagi elu jooksul ilmnemata. Eks patsiendiga töötades on arstid siiani ka ilma geeniandmeteta selgeks teinud, kellel mida oleks elustiilis mõistlik muuta, aga geeniandmed on siin väärtuslikuks lisandiks. Näide – patsiendi emal ja vanaemal on 2. tüübi diabeet, patsiendi veresuhkur on normiväärtuse ülapiiril, aga kehakaal on viimase 5 aastaga tõusnud 10 kg. Siinkohal võib üsna selgelt öelda, et tõenäoliselt on 2. tüüpi diabeeti haigestumine varsti tekkimas ning patsienti tuleb motiveerida kehakaalu langetama, toiduvalikut muutma ja igapäevast liikumist suurendama. Ning veresuhkrut regulaarselt korra aastas hindama. Kui patsient saab lisateadmise veel ka geeniandmetest, siis võib motivatsiooni leidmine elustiilimuudatuste tegemiseks olla patsiendi jaoks lihtsam.

Geeniandmete alusel on võimalik ka abi saada osade ravimite määramisel, sest inimeste kehad töötlevad ravimeid erineva kiirusega ning see on samuti geneetiliselt määratud. Sellest tuleneb mõnikord ravimi erinev efekt ja kõrvaltoimete ilmnemine. Neid andmeid omades saame määrata osa ravimeid turvalisemalt kui varem.

The post MinuGeenivaramu – ainulaadne portaal maailmas appeared first on Harju Elu.

Iga suve lõpus on lapsevanematel kindel siht kaubanduskeskuste ja poodide suunas, kus müüakse pliiatseid, joonlaudu, koolikotte ja kõike muud, mida kooliks tarvis on. Kas kõike ikka peab igal aastal uuesti ostma või oleks tark kasutada eelmise aasta ülejääke? Uue kooliaastaga võiks alustada võimalikult sujuvalt, rahumeelselt ja rõõmsalt.

Pea kõige tähtsam ese koolivarustuse juures on koolikott, mis peaks olema võimalikult mugav ja kerge. Paljudes koolides saab küll õpikud kooli jätta, kuid enamikku koolitarbeid peab siiski iga päev edasi-tagasi kandma. Peale koolikoti on sama tähtsad veel jalanõud, milles laps suurema osa oma nädalapäevadest aega veedab. Ka need peaksid olema ortopeedilised, mugavad ja kerged. Õnneks on tänapäeval väga hästi ühendatud ilus ja kasulik ning laps leiab endale kindlasti meelepärase välimusega esemed.

Asjad, mida nimekirjas pole, jäägu ostmata

Juba varakult antakse vanematele ette nimekiri, mida lapsel uuel aastal tarvis läheb. Asju, mida nimekirjas pole, ei lähe ka suure tõenäosusega tuleva õppeaasta jooksul vaja. Arvestades praeguseid hindu, on mõistlik ebavajalike asjade soetamise asemel see raha paigutada pigem õppereiside ja laagrite fondi, mida ühe aasta jooksul ikka omajagu korraldatakse.

Vajaminevate asjade puhul võiks lasta lapsel mõistlikkuse piirides ise oma koolitarbed välja valida, see suurendab ehk kooliaasta alguse elevust ja innustab neid asju ka kasutama. Mõnedes koolides soetab kunstitarbed ja isegi vihikud klassiõpetaja, kes lapsevanemate kogutud raha eest kõik sobiva kokku varub. See tagab, et kogu materjali ka vaja läheb ja kindlasti õiged paberid, vihikud, plastiliinid olemas oleksid. Selleks, et kõik koolitarbed ka aasta lõpus veel alles oleksid, tuleb need nimeliselt ära märkida. Nimi tuleks kirjutada ka ükshaaval pliiatsitele, sest eriti algklassides ei pruugi lapsed isegi oma riideid ära tunda, rääkimata üksiku­test kirjutamisvahenditest. Nimed saab enamikule asjadele lihtsalt peale kirjutada, samas on võimalik veebipoodidest tellida ka toreda kujundusega kleebiseid nii riietele, jalatsitele kui ka tarvikutele. Kleebised püsivad esemete peal üldjuhul terve kooliaasta ja nii ei pea muretsema, et midagi oma teed läheks.

Soovitatav nimekiri vajalikest kooliasjadest on mitmel pool ette antud ja selle saab ka koolist. Alati tasub vastava õppeasutuse soovitused üle vaadata, need võivad koolide ja aastate lõikes erineda.

• Võimalikult kerge ja mugav koolikott;
• päevik, soovitatavalt vihikusuurune (mõnes lasteaias kingitakse see lastele lõpetamise puhul või esimese klassi alguses kooli poolt);
• pinal, millest laps hõlpsasti asjad kätte saab ja kuhu tarvikud kiiresti tagasi sättida õnnestub;
• kolm teritatud harilikku ­pliiatsit (piisavalt pehme, et käsi ei väsiks. Näiteks HB);
• värvilised pliiatsid (kuuest värvist täiesti piisab, ei ole vaja tervet pakki ja kõiki varjundeid);
• kustutuskumm;
• kogujaga teritaja;
• joonlaud (30 cm ja 15 cm);
• liimipulk;
• terava otsaga käärid;
• vihikud;
• kattepaberid või kilekaaned vihikutele, töövihikutele ja õpikutele. Kui see tegevus kohe üldse ei meeldi, on võimalik kasutada teenust, mille käigus saavad õpikud ja vihikud endale nagu võluväel ümbrispaberid. Seda teenust pakuvad mõned kunstipoed ja ka eraisikud sotsiaalmeediagruppides;
• kummidega A4 mapp töö­lehtede jaoks;
• guaššvärvid;
• paksemate lehtedega A3 ja A4 joonistusplokk;
• kolmes paksuses ümarad ja lapikud pintslid;
• kaanega veetops;
• värvide segamise alus;
• värvilised paberid;
• plastiliin;
• õlipastellid;
• A3 suuruses mapp kunsti­tööde jaoks;
• spordiriided ja -jalanõud (jalanõud ja riided tuleks soetada nii sise- kui ka õuetundideks. Sees toimuvate tundide jalanõud olgu heleda tallaga);
• sussikott;
• vahetusjalanõud.

Laps vajab turvatunnet ja julgustamist

Haridus- ja noorteameti blogist leiab artikleid lapse koolivalmidusest. Samuti antakse mõningaid soovitusi, et lapse koolitee julgemalt sujuks. Soovitustele tugine­des tuleks lapsele rääkida ees­ootavast muutusest alati positiivselt. Kui lapsevanem on ise rahulik, maandab see lapse ärevust.

 Kinnitades lapsele, et usud temasse ja ta saab iseseisvalt hakkama, süstid temasse enesekindlust.

Kinnitades lapsele, et usud temasse ja ta saab iseseisvalt hakkama, süstid temasse enesekindlust. Rõhuta, et kui ta vajab abi või jääb hätta, oled tema jaoks alati olemas. Abiks on, kui ta teab täpselt, millal ja kuidas ta saab oma vanemaga rääkida, näiteks teete telefonikõne kindla aja tagant. Last võib aidata, kui ta saab taskus või kotis hoida emmelt või issilt saadud turvaeset.

Ärevust ja probleemi süvendab, kui lapsevanem lapsele ebakindlust tekitab, öeldes näiteks: „Kuidas sa küll koolis hakkama saad?“ Peale võõras keskkonnas toimetuleku ja vanematest eemaloleku muretseb laps siis ka selle pärast, et ta ei vasta vanemate ootustele ja see on väikesele inimesele suur koorem.

Koolitee algus, olgu ta siis esmakordne või juba tuttav tee, peaks olema postitiivne ja julgustav. Meie lapsevanematena saame oma lapsi toetada ja olla koolis toimuva osas toetavad ja mõistvad, suheldes vajadusel klassiõpetajaga ning teiste lapsevanematega. Oluline on märgata lapse juures muutuseid ja vajadusel võimalikult kiiresti tegutseda ning sekkuda.

The post Kooliaeg on lähen emas, kas kõik vajaminev on olemas? appeared first on Harju Elu.

Kuus aastat tagasi Kreekast laevareisiga Albaaniat väisates just palju näha ei jõudnud. Aga natuke ikka. Ja sellest natukesest jäid enim silma sõjapidamiseks mõeldud punkrid. Meelde jäi mõlkuma küsimus – kellega väikeriik Albaania küll sõjaks valmistus?

Pindalalt on Albaania Eestist kolmandiku võrra väiksem. „Aga sotsialistlikus Albaanias olnud ligi 700 000 punkrit,“ teab meie seekordne teejuht Maxim. Kolme miljoni elanikuga riigis oli järelikult iga nelja-viie inimese peale üks varjend. Maximi seletusel sundinud kommunistlik valitsus kodanikke omadest vahenditest punkreid ehitama, sest Albaania kartnud rünnakut igast ilmakaarest. 

Seda Maximilt kuuldut kinnitab koolist meelde jäänu – Albaania oli küll sotsialistlik riik, aga isegi teised sotsialismimaad, nende seas ka Nõukogude Liit ja Hiina Rahvavabariik polnud nende jaoks piisavalt sotsialistlikud, otsesest naabrist Jugoslaaviast rääkimata. Nii hoiti omaette ja taristu parendamiseks ehitati maanteede asemel dzotte ja dotte. „Kui vaenlane peaks ka mõne sadamalinna hõivama, siis maanteede puudumisel ta Tiranani ei jõua,“ kinnitanud oma rahvale kauaaegne Albaania liider Enver Hoxha. Teda usuti nagu Jumalat. Või diktaatorit. Ajalugu kinnitab, et kui Hoxha 1985. aastal suri, oli vähe albaanlasi, kes poleks nutnud.

Nüüdses Balkani riigis punkreid enam eriti ei näe, vähemalt turismipiirkondades. Purustatud punkrite betoon on Maximi kinnitusel läinud ehitatavate maanteede alusmaterjaliks. Sest teid ehitatakse Albaanias praegu tõesti tempokalt – tahetakse tasa teha kaotatud aeg. Laiendatakse ka Tirana lennuvälja. 

Aga kõige enam hakkab silma ehitamisel olevate hotellide rohkus. Albaania tahab saada turismimaaks. Ja ainult natuke vähem kui uusehitisi on riigis mahajäetud tootmishoonete haigutavaid ahervaremeid, just nagu see oli meil 30 aastat tagasi.

Pealinn Tirana

Pealinn Tirana on oma rohkem kui poole miljoni elanikuga ka suurim linn riigis. Euroopa mas­taabis tõstab Tirana esi­kohale aga päike, mis paistab seal 2544 tundi aastas. Sellega on Tirana üks päikesepaistelisemaid linnu Euroopas. 

Peale päikese hakkas seal silma palju muudki – Tirana on kiiresti kõrgusesse kasvav väga roheline linn, kust leiab ka lõunamaale omast räpakust, eriti äärelinnades. Mis aga eriti meeldis – kunagistest kurikuulsatest punkritest on saanud atraktiivsed muuseumid. Südalinnas on neid vähemalt kaks. Ja see, mida siinkirjutaja külastas, kuulus kunagi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.

Kuna olen käinud ka Harjumaal Kosel olevas Eesti NSV partei- ja valitsusjuhtidele mõeldud varjendis, siis julgen kirjutada – need kaks väärivad teineteist. Mõlemas on riigijuhtimiseks mõeldud side- ja kommunikatsioonivahendid, kinosaal, magamisruumid jne. Et Tiranas nähtu on aga muuseum, siis on seal põnev ekspositsioon ka tollastest pealtkuulamis- ja jälitusseadmetest, samuti repressiivorganite ­tegevust kajastav väljapanek.

Maa alt tagasi maa peale tulles võib vaid rõõmustada Tirana laiade tänavate, paljude parkide ja südalinna moodsa arhitektuuri üle. Tirana meenutab ehk meie oma pealinna veerand sajandit tagasi, mil kerkis üks kõrghoone teise järel.

 Praegu on Albaania veel osaliselt lihvimata pärl Euroopas, mõne aasta pärast võib olla üks paljudest Euroopa Liidu riikidest.

Aga ka moodsast linnapildist rääkides ei saa mööda minna ajaloost. Kui türklased 15. sajandil Albaania vallutasid, sundisid nad ristirahva muhameedlusse. Kommunismiehitajad üritasid usust jagu saada. Praegu on Albaanias kirikud kõrvuti mošeedega. Mošeede minarettidest aga palveid ei kuulnud – see eristab Albaaniat enim araabia maadest.  

Mida leiab puhkaja?

Vaadates seda meeletut hotellide ehitust, tekib tahtmatult küsimus – kas nende jaoks tulevikus ka turiste leidub? Mida on Albaanial peale päikese ja mere veel külalistele pakkuda? 

Kes sõidab sellesse viimasesse postkommunistlikku riiki odavate hindade pärast, pettub kohe – Albaania ei ole enam odavate hindade maa. Vähemalt pealinnas ja turismipiirkonnas on hinnad Eesti tasemel. Odavam on ühistransport. Linnasisesed bussisõidud maksavad 0,4 eurot, 30-kilomeetrine bussisõit kuurortlinnast Durresest Tiranasse maksab kaks eurot.  

Bussisõit ise meenutab aga aega meil rohkem kui pool sajandit tagasi. Ka siis olid Eestis igas bussis konduktorid ehk piletimüüjad. Seal on need asjamehed – just mehed! – tänaselgi päeval. See-eest puudub linnaliinibussides ventilatsioon. Pikematel ja kiirematel teelõikudel avab bussijuht esiukse, kontrolör seisab ukse ette ja nii see sõit kulgeb. 

Ka on külaelu sel Balkanimaal veel ehe. Samuti peaks reisigurmaane huvitama võimalus liikuda Albaaniast lihtsasti näiteks Põhja-Makedooniasse või Kosovosse – paikadesse, kuhu turismifirmad praegu ei sõiduta. Ainult et iga autorendifirma Albaanias välismaale sõiduks autot ei rendi – peetakse ohtlikuks. Võimalusi on aga teisigi.

Kui on plaanis reisida Albaaniasse, tasub igal juhul kiirustada. Praegu on Albaania veel osaliselt lihvimata pärl Euroopas, mõne aasta pärast võib olla üks paljudest Euroopa Liidu riikidest.

The post Albaania – Euroopa lihvimata teemant appeared first on Harju Elu.

The post Hea teada: raha säästmiseks peaks soojuskiirguri just nii valima ja paigaldama appeared first on Harju Elu.

Arengutreener ehk coach on professionaal, kelle ülesanne on aidata inimestel saavutada oma täit potentsiaali nii tööalaselt kui ka eraelus. Coach’id on saanud järjest populaarsemaks erinevates valdkondades, sealhulgas ettevõtluses ja juhtimises, kus nad toetavad inimesi nende teekonnal edu poole.

Arengutreeneri põhiülesanded

Arengutreeneri peamine ülesanne on toetada üksikisikuid või ka meeskondi nende eesmärkide saavutamisel. Järgnevalt toome välja nende peamised ülesanded.

Selguse loomine ja visiooni määratlemine

Arengutreener aitab selgitada ja konkretiseerida kliendi pikaajalist visiooni ning seada konkreetsed, saavutatavad eesmärgid. Selge visioon aitab suunata tegevusi ja teha teadlikke otsuseid, muutes eesmärkide poole liikumise sihipärasemaks ja tõhusamaks.

Oskuste arendamine ja eneseteadlikkus

Coach’i roll on toetada oma kliente eesmärkide saavutamiseks vajalike oskuste ja teadmiste arendamisel. See võib tähendada näiteks tehniliste oskuste, juhtimisvõimete või kommunikatsioonioskuste täiustamist. Samuti aitab coach suurendada eneseteadlikkust, mis on oluline oma tugevuste ja arenguvõimaluste mõistmiseks.

Motivatsiooni ja enesekindluse suurendamine

Coach pakub järjepidevat toetust ja julgustust, aidates klientidel hoida motivatsiooni ja enesekindlust, isegi siis kui tekivad raskused. Coach aitab ületada takistusi ja leida lahendusi probleemidele, mis võivad tekkida olles teel oma eesmärkide täitumise poole.

Tulemuste ja tegevuste jälgimine

Eduka coachingu oluline osa on tulemuste ja tegevuste jälgimine. Coach aitab seada mõõdetavaid tulemusi ja jälgida nende saavutamist, võimaldades klientidel näha oma edusamme ja vajadusel kohandada tegevusplaane.

Arengutreeneri töö näide

Raamatupidamises on täpsus ülimalt oluline. Raamatupidajad peavad järgima reegleid ja standardeid, et tagada finantsaruannete õigsus. Samas on raamatupidamine ka strateegiline valdkond, mis toetab organisatsiooni laiemate eesmärkide saavutamist ja otsuste tegemist. Siin on arengutreeneril oluline roll, aidates raamatupidajatel ja finantsjuhtidel leida tasakaalu igapäevaste finantsülesannete ja strateegiliste eesmärkide saavutamise vahel.

Näiteks võib raamatupidaja töö hõlmata palju rutiinseid ülesandeid, nagu aruannete koostamine ja numbrite kontrollimine. Samal ajal on tal ka ülesanne panustada ettevõtte strateegilisse planeerimisse ja finantsanalüüsi, et toetada ettevõtte kasvu ja jätkusuutlikkust. Arengutreener aitab raamatupidajal seada prioriteedid, hallata aega ja keskenduda mitte ainult igapäevastele ülesannetele, vaid ka laiemale pildile.

Lisaks tehnilistele oskustele aitab arengutreener arendada ka pehmeid oskusi, nagu suhtlemine ja meeskonnatöö. Näiteks võib coach aidata raamatupidajal parandada võimet esitleda finantsandmeid arusaadavalt kolleegidele, kellel puudub finantsiline taust. See on oluline, et tagada kogu ettevõtte ühtne arusaam finantsolukorrast ja teha paremaid otsuseid.

Kokkuvõte

Arengutreenerid mängivad olulist rolli, aidates inimestel ja organisatsioonidel leida tasakaalu tehniliste oskuste ja strateegiliste eesmärkide vahel. Nad pakuvad juhendamist ja tuge, et kliendid saaksid selgelt määratleda oma visiooni, arendada vajalikke oskusi ja säilitada motivatsiooni. Arengutreeneri juhendamisel saab klient paremini mõista oma rolli ja panust organisatsiooni üldises edus, mis omakorda aitab kaasa nii isiklikule rahulolule kui ka ettevõtte edule.

The post Milleks mulle arengutreener? appeared first on Harju Elu.

Paljud inimesed otsivad suve lõpus üürikodu. Kinnisvara24 turundusjuht Martin Matsberg ja Pindi Kinnisvara Tallinna järelturu kutseline maakler Margit Joa murravad üüriturul valitsevaid müüte, selgitades nii üürniku kui üürileandja seadusest tulenevaid õigusi.

Müüt nr 1: üüripinnal olevad probleemid on üürniku kanda

Martin Matsbergi sõnul on kõik tehnosüsteemide ja kinnisvara seisukorraga seotud probleemid, mis ei tulene ebakorrektsest kasutusest, mitte üürniku, vaid omaniku kanda. Üürileandja peab arvestama, et ajapikku amortiseeruvad korter ning selle sisustus, sh tehnika ja mööbel. Seega ei ole üürileandja poolt aus nõuda üürnikult näiteks pesumasina või külmkapi parandamist või uue soetamist. Küll aga on igati õiglane, kui üürnik tegeleb iseseisvalt näiteks lambipirnide vahetamisega ja muude pisiparandustega.

Kui aga probleemi põhjustas see, et üürnik ei kasutanud seadmeid heaperemehelikult, võib nõuda kulude hüvitamist üürnikult. „Mitte heaperemehelik kasutamine on näiteks piltlikult öeldes see, kui üürnik kasutab pesumasinat akvaariumikivide pesemiseks või mõnel muul otstarbel, milleks seade ei ole ette nähtud ja mis seda ilmselgelt kahjustab. Kui selline tegu tuvastatakse, võib üürileandja nõuda üürnikult masina parandamist või asendamist,“ kinnitas Joa.

Oluline on fikseerida, millises seisukorras korter ja sisustus vastu võeti. Kui üürnik teadis juba üleandmisel, et korteris on probleeme, kuid võttis sellele vaatamata korteri vastu, siis ei saa ta üürileandjalt nõuda puuduste kõrvaldamist, välja arvatud juhul, kui ta selle õiguse endale eelneva kokkuleppega jättis. „Seega tasub korterit vastu võttes olla hoolikas ja kõik üle kontrollida nii üürnikul kui ka üürileandjal ning kokkulepped ka kirjalikult vormistada,“ rõhutas maakler.

Müüt nr 2: lemmikloomadega või lastega pered tähendavad alati probleeme

Martin Matsbergi sõnul on eelarvamused või eelnevad halvad kogemused muutnud mõne üürileandja ettevaatlikuks, kuid lemmikloomad ei tähenda alati probleeme. „Kui lemmikloom on hästi kasvatatud, suudab üksinda kodus toime tulla, siis ei pruugi probleeme tekkida. Üürnikul tasub oma lemmikut üürileandjale tutvustada. Iga lemmikloom on erinev ja konkreetse loomaga tutvuse tegemine võib anda üürileandjale meelerahu, et tegemist on hästi käituva loomaga,“ soovitas Matsberg.

Margit Joa lisas, et pea iga üürileandja unistuste üürnik on üksik, vaikne ja stabiilse sissetulekuga inimene ilma laste ja koduloomadeta, aga üürikodu otsijate hulgas on väga erinevaid inimesi ja peresid, seega tasub olla paindlikum. „Lemmikloomad ja lastega pered võivad tähendada küll suuremat riski, kuid mitte alati probleeme. Üürnik ja üürileandja peaksid enne üürilepingu sõlmimist võimalikud probleemid ja murekohad põhjalikult läbi rääkima ning kokkulepped kindlasti ka kirjalikult lepingusse lisama,“ sõnas Joa.

Müüt nr 3: üürileandja võib üürniku mis tahes põhjusel välja saata

Üürisuhte lõpetamise ja ülesütlemise alused on reguleeritud võlaõigusseadusega. Üürileandja ei saa üürnikku mis tahes põhjusel kiiresti välja saata. Tähtajatu üürilepingu puhul peab üürileandja üürnikule ette teatama vähemalt kolm kuud. Tähtajalist lepingut korraliselt ehk lihtsalt kolm kuud ette teatades lõpetada ei ole võimalik. Küll aga on võimalik tähtajalist lepingut lõpetada erakorraliselt, aga seda vaid seaduses toodud alustel:

Eelkõige, kui üürnik ei kasuta üüritud asja hoolikalt ega vastavalt sihtotstarbele või ei arvesta majaelanike või naabrite huvidega ja teeb seda üürileandja eelnevast hoiatusest hoolimata jätkuvalt või olulisel määral. Sellisel juhul tuleb üürileandjal siiski ülesütlemisest ette teavitada vähemalt 30 päeva. Kui aga üürnik rikub tahtlikult kinnisvara või majaelanike huve, siis on üürileandjal võimalik leping erakorraliselt üles öelda päevapealt.

Erakorraliselt on võimalik leping üles öelda ka juhul, kui üürnik viivitab üüri või kõrvalkulude tasumisega kahel järjestikusel maksetähtpäeval. Eelnevalt tuleb üürileandjal anda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14-päevane täiendav tähtaeg ja hoiatada üürnikku, et antud tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb ta lepingu üles.

Vastavalt VÕS § 315 saab üürileandja erakorraliselt üürilepingu üles öelda ka siis, kui üürnik annab korteri õigustamatult kolmanda isiku kasutusse, mille tõttu üürileandja või naabrid on niivõrd häiritud, et üürileandjalt ei saa oodata üürilepingu jätkamist.

Erakorraliselt on üürileandjal õigus leping üles öelda, kui eluruum on sellises seisukorras, et selle kasutamine on seotud olulise ohuga inimeste tervisele (VÕS § 317), või üürniku eraisiku pankroti korral.

Müüt nr 4: üürileandja võib siseneda üürniku koju, millal iganes soovib

Martin Matsbergi hinnangul on arusaadav, et üürileandja tahab veenduda, et nende vara on heades kätes ja sellega käiakse ümber heaperemehelikult, kuid sellest tuleb ette teavitada.

Margit Joa lisas, et kuigi üürileandja on eluruumi omanik, saab üürile andmisel sellest üürniku kodu.

Igal isikul on põhiseaduslik õigus kodu puutumatusele, mis tähendab, et üürileandja ei tohi suvalisel hetkel üürniku koju siseneda. Korteri külastamine peab olema eelnevalt kokku lepitud ja mõistlikku etteteatamisaega järgides üürnikuga kooskõlastatud. Mõistlikuks etteteatamisajaks peetakse tavapäraselt kolm kuni viis päeva. Enne üürilepingu sõlmimist tasub läbi arutada, millal ja kui tihti võib omanik üüripinda külastada, et see üürniku privaatsust ülemäära ei riivaks.

Riigikohtu otsuse kohaselt hõlmab kodu ka elumaja ümbritsevat aeda ja muid kinnisasja osi, mida peetakse isiklikuks alaks, kuhu ilma loata ei tohi tungida. Ei loeta mõistlikuks, et üürileandja külastaks üürniku kodu mitu korda aastas ilma selge põhjuse ja eelneva kokkuleppeta. Tavaliselt üürileandjad külastavad üürniku kodu ainult lepingu alguses ja lõpus või avariiolukordade puhul.

Üürileandjal on õigus siseneda üüripinnale kokkulepitud ajal visuaalseks vaatluseks, et veenduda, et kõik on korras ja ohutu.

Müüt nr 5: üürihinnad ei ole läbiräägitavad

Üürileandja ja üürnik saavad ja võivad enne üürilepingu sõlmimist pidada üürihinna üle läbirääkimisi. Kuigi üldiselt on tavapärane, et üürileandja otsib endale sobivat üürnikku soovitud üürisummaga, ja sama üürihinnaga sõlmitakse ka üürileping, siis sõltuvalt turuolukorrast, üürnikust ja lepingu tingimustest võivad osapooled kokkuleppel lepingu sõlmida ka kõrgema või madalama üürihinnaga.

Eelkõige on hinnad läbiräägitavad üürituru madalhooajal. Näiteks talvisel perioodil, kui üürihuviliste arv on väiksem, võib olla suurem tõenäosus lepingutingimusi soodsamaks kaubelda. Üürituru tipphooajal augustis on nõudlus kõrgem ja siis on vähetõenäoline, et üürihinnas alla tullakse.

Üürilepingu kehtivuse ajal üürihinna muutmine on reguleeritud võlaõigusseadusega. Tähtajatu lepingu puhul võib üüri tõsta kord aastas. Tähtajalise lepingu puhul sõltub üüri tõstmine lepingu pikkusest: alla kolme aasta kehtiva lepingu puhul saab üüri tõsta pärast lepingu lõppemist, vähemalt kolmeks aastaks sõlmitud lepingu puhul iga aasta täitumisel, tingimusel, et üürihinna tõstmise alus on lepingus määratud.

Igal juhul peab üürileandja üüri tõstmisest kirjalikult ette teatama vähemalt 30 päeva ja üürihinna tõusu ka põhjendama. Kui üürnik ei nõustu tõstmisega, võib ta lepingu 30 päeva jooksul üles öelda.

Müüt nr 6: üürnikult ei saa nõuda remondifondi tasumist

Osad üürnikud võivad endiselt arvata, et üürnikule ei saa panna kohustust tasuda elamu remondifondimakseid, sest varasemalt ei olnud see lubatud. Vastavalt seadusele saab üürileandja nõuda üürnikult lisaks üürile ka remondifondimaksete tasumist, kuid üürnikule ei saa lihtsalt saata arveid, vaid kokkulepe kõrvalkulude maksmiseks peab olema kirjalikus vormis eelnevalt sõlmitud. Kui sellisel kujul kokkulepet ei ole, ei saa üürileandja kõrvalkulude tasumist üürnikult nõuda. →

The post Üürikorterit otsides tea oma õigusi! appeared first on Harju Elu.

Keskkonnaamet tegi 26. juulil otsuse, milles keeldub Linnamäe hüdroelektrijaama käitavale ettevõttele veeloa väljastamisest. Nüüd on oma seisukoha selles küsimuses edastanud ka Keskkonnaamet.

Muinsuskaitseameti hinnangul muudab Linnamäe paisjärve tühjakslaskmine oluliselt raskemaks kaitse all oleva rajatise senisel kujul säilitamise. Seetõttu ei ole muinsuskaitseamet nõus keskkonnaameti otsusega mitte väljastada Linnamäe hüdroelektrijaama käitavale ettevõttele veeluba.

Veeloast keeldumine tähendab, et järgmise sammuna tuleks likvideerida paisjärv, mis omakorda eeldab kõrge kultuuriväärtusega paisu ümberehitamist. Lisaks ohustaks paisjärve tühjakslaskmine selle servas paikneva tuhandete aastate vanuse rikkaliku arheoloogiapärandi säilimist ning selle tulemusel muutuks ajalooliselt välja kujunenud kultuurmaastiku ilme.

Tegu on unikaalse rajatisega

„Linnamäe hüdroelektrijaama pais on üks kolmest kaitse all olevast hüdroelektrijaama paisust Eestis, mis kõik on äärmiselt unikaalsed ega ole võrreldavad teisega. Kõige paremini säilib kasutuses olev ehitis ja paisjärve tühjakslaskmisel saaks paisust ja hüdroelektrijaamast pelk monument kunagisele Eesti kauneimaks tituleeritud tööstusrajatisele,“ sõnas muinsuskaitseameti ehituspärandi osakonna juhataja Anita Staub.

Keskkonnaamet tegi 26. juulil otsuse, milles keeldub Linnamäe hüdroelektrijaama käitavale ettevõttele veeloa väljastamisest. Selline otsus on vastuolus Vabariigi Valitsuse 3. juuni 2022 korraldusega nr 163, mille eesmärk oli lahendada kümmekond aastat kestnud vastasseis Linnamäe paisu osas loodus- ja muinsuskaitseliste huvide vahel. Vabariigi Valitsus nõustus oma korralduses veeloa andmisega, olgugi, et hüdroelektrijaama tegevus toimub Natura 2000 alal, ja eelistas seega kultuuripärandi säilimist muutmata kujul ja keskkonnas. Sama korraldusega kohustas Vabariigi Valitsus keskkonnaametit määrama kindlaks hüvitusmeetmed, kuid seda keskkonnaamet teinud ei ole.

„Oleme seisukohal, et otsus veeloast keeldumiseks on perspektiivitu, ja see paneb omaniku keerulisse olukorda, sest muinsuskaitseamet ei saa anda järgnevates menetlustes luba tegevusteks, mis ei taga kultuuripärandi säilimist ning mis on vastuolus Vabariigi Valitsuse korraldusega,“ ütles Anita Staub.

Erinevad huvid

Kultuuriväärtuslike paisude vs loodusväärtuste, st kalade elutingimuste parandamine, on olnud pikaaegne erinevate väärtuste ja huvide põrkumine, millega muinsuskaitseametil ja keskkonnaametil on tulnud tegeleda. Muinsuskaitseamet on leidnud väga paljude paisude puhul mälestise seisundit muutes kompromisslahendused loodusväärtuste kasuks: 17-st kalajõel asuvast kultuuriväärtuslikust paisust on 14 juures loodud läbipääs kaladele. Järel on vaid kolm viimast ja tõeliselt haruldast hüdroelektrijaama paisu, mis töötavad oma algupärases funktsioonis. Kuna nende väärtus on väga suur, on muinsuskaitseameti hinnangul ainuõige teha seekord kompromiss kultuuriväärtuse kasuks. Samale seisukohale jõudis ka Vabariigi Valitsus oma 2022. aasta otsuses.

Linnamäe hüdroelektrijaama pais on suurim ja silmapaistvaim enne teist maailmasõda ehitatud pais Eestis. Paisu projekteeris tuntud Soome insener Axel Werner Juselius 1917. aastal, valmis ehitati see aastatel 1922-1924. Valmimise järel pälvis Linnamäe hüdroelektrijaam kauneima tööstusobjekti tiitli. Paisu algupärane arhitektuurne lahendus ja konstruktsioonid, sh kalatrepp, on suures osas algsel kujul säilinud. Lisaks Linnamäele on hüdroelektrijaamade paisudest muinsuskaitse all Kunda ja Tudulinna pais.

Kultuuriväärtuslike paisude vs loodusväärtuste, st kalade elutingimuste parandamine on olnud pikaaegne erinevate väärtuste ja huvide põrkumine, millega muinsuskaitseametil ja keskkonnaametil on tulnud tegeleda.

KOMMENTAAR

Kohtuvaidlus jätkub

Vahetult enne lehe trükkiminekut jõudis toimetusse Linnamäe hüdrokompleksi omaniku Wooluvabrik OÜ tegejuhi Vahur Kivistiku teade, kus seisab: Saime just kohtult esialgse õiguskaitse määruse, mis tähendab, et kuni kohtuvaidluse lõpuni saab jaam tööd jätkata. Loodame, et ka pärast kohtuvaidlust.

The post Linnamäe paisjärve tühjakslaskmine ohustab mälestiste säilimist appeared first on Harju Elu.

Metsaalused on erinevaid seeni täis ja ka sotsiaalmeedia gruppides on näha, et piisab vaid õigesse metsatukka keeramisest ja korv saab justkui võluväel täis. Lisaks marineerimisele ja soolamisele võiks katsetada erinevaid retsepte ja proovida neis kasutada äratuntavaid seeni.

Oluline on seeni korjates silmas pidada, et korjad vaid neid, mida tunned ning kui kahtled, jäta nad metsa kasvama. Kukeseene ja pilviku kõrval on palju söögiseeni, mida võiks veel proovida.

Kukeseen ussitab harva

Kuna kukeseen sisaldab antiparasitaarseid aineid, siis ussitavad nad pigem harva, igaks juhuks tasub ikkagi kontrollida ega soovimatut lisandit seenega toidu sisse kaasa ei tule. Seeni korjates ei ole suurt vahet, kas lõigata ta jalalt maha või pinnasest välja keerata.

Kukeseenele sarnane on timpnarmik, mille kübara all on voltide asemel ogad või narmad. Maitselt ega valmistusviisilt nad suurt ei erine. „Veel on hinnatud söögiseentena metsades lehter-kukeseen ja kollakas kukeseen, mis on veidi erinevama maitsebuketiga. Must torbikseen on maitselt juba väga erinev ja ehkki ta paljudele väga maitseb, siis on ka arvukalt inimesi, kes teda üldse ei söö,“ räägib mükoloog Veiko Kastanje.

Seened, mida korjatakse harva

Männiliimik ja tavaharmik on seened, mida inimesed väga korjama ei kipu, kuid mis on siiski head söögiseened. Männiliimik kuulub puravikulaadsete seltsi ning on seen, mille võib panna otse pannile. Männiliimik kasvab mändide läheduses metsades, aedades ja parkides ning leida võib tibatillukesi või lausa peopesa suuruseid seenekübaraid. Männiliimik muudab kuumutamisel värvi ja muutub punakaks.

Kukeseened sisaldavad antiparasitaarseid aineid, mistõttu ussitavad nad pigem harva, igaksjuhuks tasub ikkagi kontrollida ega soovimatut lisandit seenega toidu sisse kaasa ei tule.

Tavaharmik kuulub punalehikuliste sugukonda. Seen ei lõhna kuigi meeldivalt, lõhnalt meenutab ta tugevalt jahu või taigna lõhna, kuid kes teda tunneb, oskab temast valmistada ka suurepäraseid roogasid.

Erinevad meetodid säilitamiseks

Levinuim viis erinevate söögiseente säilitamiseks on nende äädikas marineerimine või soolamine. Kukeseeni saab ka talvel nautida, kui nad mõõdukas koguses võis praadida, lisada soola, pipart ja sibulat ning nii saab ka talvel maitsvat kukeseenekastet või seenepirukaid valmistada.

Veel on võimalus seeni kuivatada ning näiteks hiljem pulbriks jahvatada ning kasutada erinevates roogades maitsestamiseks. Seentest saab valmistada ka käsitööpaberit ning mõnede liikidega on võimalik isegi kangaid värvida.

The post Seeneaeg on täies hoos! appeared first on Harju Elu.