Pikk suvevaheaeg saab läbi ja algamas on uus õppeaasta. Uurime, kas lapsed võtavad selle vastu rõõmsameelselt või tunneb keegi ka kurvastust, et tagasi kooli ja lasteaeda minema peab.

Küsimustele vastavad Kris Robin (KR, kuueaastane), Arabella (A, kaheksa-aastane), Keitlyn (K, 11-aastane), Kevin (K, 12-aastane) ja Miina-Bianka (M-B, 19-aastane).

Kuidas sinu suvi möödus?

KR (6 a): Hästi, mulle meeldis kõige rohkem see, et lasteaiasõber külas käis.

A (8 a): Suvi möödus hästi, täitsa parajalt pikk, kuigi tundus lühike.

K (11 a): Suvi möödus hästi, aga väga kiiresti.

K (12 a): Suvi möödus toredalt, käisin jalgpallilaagris.

M-B (19 a): Möödus hästi ja põnevalt, veetsin suve täpselt nii nagu plaaninud olin. Läks isegi paremini kui ootasin.

Kas ootad juba uut õppeaastat?

KR (6 a): Ei oota, ma tahaksin hoopis kodus palju mängida, aga lasteaeda ootan, sest seal ma saan ka legodega mängida.

A (8 a): Jaa, ootan küll!

K (11 a): Jaa, ootan küll, siis saan endale uue õpetaja ja tahaks teda juba tundma õppida!

K (12 a) Ei oota, siis peab iga päev õppima.

M-B (19 a): Ootan, sest lähen uude kooli ning õpin eriala, mis mulle huvi pakub.

Mis sulle lasteaia või kooli juures kõige rohkem meeldib, mis kõige vähem?

KR (6 a): Sõbraga õues mängida.

A (8 a): Kõige rohkem meeldib õuevahetund, kõige vähem matemaatika.

K (11 a): Mulle meeldib mu kool, õpetajad on toredad ja mu kool on mulle hästi lähedal. Võiks olla rohkem värvilisem ja rõõmsam.

K (12 a): Sõbrad ja trennides käimine on kooliaasta jooksul kõige paremad.

M-B (19 a): Kõige rohkem meeldib koolisöök ning muidugi ka sõbrad. Ei meeldi, kui on õpetajatega jamad ning kui nad õpilase eraellu liiga palju oma nina topivad.

Mida arvad lasteaia- või koolitoidust, mis võiks olla teisiti?

KR (6 a): Ma arvan, et kalasupp on väga hea, vedelikku ma ära ei joo. Rohkem võiks olla kartulitoitusid.

A (8 a): Minu arust on väga hea. Eriti maitseb mulle kartul valge kastmega. Rohkem võiks olla lihatoitusid.

K (11 a): Koolitoit on hea, mulle meeldib see ja ma ei muudaks midagi. Kõik on väga maitsev!

K (12 a): Osasid asju ma ikka söön, aga liha tahaks rohkem.

M-B: Mulle väga meeldib koolitoit ja ma tõesti ei tea, miks paljud selle üle virisevad. Minu arust on meil imeline koolitoit!

Mis võiks koolis teisiti olla?

KR (6 a): Hommikul võiks pudru asemel rohkem muna süüa saada. Muna on palju tervislikum.

A (8 a): Matemaatikas võiks hoopis raamatuid lugeda.

K (11 a): Võiks rohkem aktiivseid tegevusi olla.

K (12 a): Õpetajad võiksid rahulikumad olla.

M-B (19 a): Võiksid olla huvitavamad tunnid, sest mõned õpetajad loevad lihtsalt Powerpoindist maha ja vahel ei oska isegi õpilaste küsimustele vastata.

Mis on su lemmikõppeaine ja miks?

KR (6 a):Raamatute lugemine meeldib kõige rohkem, sest see on põnev.

A (8 a): Kunstiõpetus, mulle meeldib joonistada.

K (11 a): Mul ei ole lemmikut, kõik on ühtemoodi toredad.

K (12 a): Inglise keel, et saaksin teistel maadel ka rääkida.

M-B (19 a): Inglise keel, sest see annab mulle rohkem võimalusi suhelda ja maailmas ringi rännata.

„Matemaatikas võiks hoopis raamatuid lugeda.“
Arabella (8 a)

Kas ootad pigem kooliaasta algust või lõppu ja miks?

KR (6 a): Ootan, et lõppeks, sest siis tuleb suvi.

A (8 a): Ootan algust, sest peale suve on tore sõpru näha.

K (11 a): Pigem algust, mul on uus õpetaja, uued tunnid ja äkki ka mõni uus klassikaaslane.

K (12 a): Kool võiks juba läbi olla. Tahaksin jalgpalliprofiks saada ja rohkem trenni teha.

M-B (19 a): Lõppu, sest siis on ju suvi ja kes siis suve ei ootaks? Palju vabadust ja võimalusi uusi asju kogeda. →

The post Kas uus õppeaasta on oodatud? appeared first on Harju Elu.

Värsked riigi, SEB ja Swedbanki majandusprognoosid kinnitavad, et majanduskasv tasapisi taastub ning palgad küll tõusevad, aga maksutõusud ja inflatsioon koormavad tavakodanikku nii, et reaalne ostujõud väheneb. Valitsuse otsused inflatsiooni ei ohjelda, parandades küll riigieelarve tasakaalu, ent mõjudes majanduskasvule pärssivalt.

Läinud aasta arvestuses kukkus Eesti majandus Euroopa Liidu riikide arvestuses enim. Majanduslangus jätkub ja selle oodatud-ennustatud tõusuks pöördumine teises poolaastas nihkub aina edasi. Uued prognoosid lubavad jällegi sedasama, mis varemgi – küll ükskord õnn meie õuele saabub. Kaja Kallase valitsus oli peaministri kõrgele kohale lahkumise ootuses üsna teovõimetu, kuid seda suuremad ootused on hiljuti ametisse astunud Kristen Michali juhitud valitsusele.

Vaja on selgust ja läbipaistvust

President Alar Karis ütles Kadriorus Roosiaia vastuvõtul peetud traditsioonilises kõnes, et tasakaalus eelarve üksi ei ole kuigi ambitsioonikas eesmärk ega „see lõplik Põhjanael“. President oli üsna kriitiline nii lahkunud kui ametisse asunud Reformierakonna juhitud valitsuse suhtes.

„Paljud inimesed tunnetavad valitsust vaenlasena, kes kurnab rahvast. [..] Inimesed tahavad mõista, miks neid maksudega koormatakse ja kuidas nende raha kasutatakse. Ei piisa kinnitamisest, et riigi kulud ja tulud pole tasakaalus. Valitsuse poliitika võib olla õige, kuid inimesed peavad seda tajuma õige ja õiglasena,“ ütles riigipea, lisades, et kui võim tundub ebaõiglane, käriseb usaldus selle võimu ja lõpuks ka oma riigi vastu.

Ainus võimalus on Karise hinnangul valitsuse kavandatud maksutõuse ja rahakasutust põhjalikult ja läbipaistvalt selgitada. See on teravas kontrastis uue rahandusministri Jürgen Ligi  suhtumisega, kes põhjustas meedias poleemikat väitega, et maksude puhul ei tohikski küsida, kuhu need lähevad. Teiste hulgas vastas talle ajakirjanik Vilja Kiisler Eesti Päevalehe artiklis „Jürgen Ligi, te eksite“: „Ridade vahelt lugedes ja ainult õige pisut vinti peale keerates võib sõnastada: küsid maksude kasutamise järele? Ei usalda mind, rahandusministrit? Järelikult ei armasta oma riiki. Pole õige eestlane. Reetur! [..] Maksumaksja mitte ainult et ei tohi, vaid lausa peab huvi tundma selle vastu, kuidas riik maksuraha kulutab“.

Septembri viimasel nädalal tuli rahandusministeerium viimaks välja majandusprognoosiga, mille võtab aluseks ka valitsus maksude tõstmisel. Need asjad polegi ju veel päris selged. Oma prognoosidega tulid välja ka SEB ja Swedbank.

Mis juhtuma hakkab?

Rahandusministeeriumi prognoosi alusstsenaariumi kohaselt hakkab välisnõudluse oodatav elavnemine selle aasta teisel poolel avalduma ka Eesti ekspordimahtude taastumises, jõulisemat kasvu võib aga oodata järgmisel aastal. Eratarbimine pöördub tõusule, sest sissetulekute ostujõud kasvab, tarbimiskindlus kosub ja intressimaksed vähenevad.

Sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaalkasv on prognoosi järgi tuleval aastal 3,3%, nominaalkasv 7,1% ja SKP jooksevhindades on 42 miljardit eurot.

Selle aasta sügisel võib rahandusministeeriumi hinnangul oodata hinnatõusu kiirenemist ning põhjuseks on nii välismaised kui Eesti-sisesed tegurid – energiahindade langus taandub, majandus elavneb ning mõned toidutoormed kallinevad välisturgudel. 2025. aastal lisandub ka automaks, mistõttu inflatsioon ajutiselt kiireneb.

Prognoosi kohaselt mõjutavad Eesti majandusarengu väljavaadet koalitsioonileppega plaanitavad kulu- ja tulumeetmed. Koalitsioonileppe katteallikate stsenaariumi kohaselt kasvab majandus järgmisel aastal 2,1% ning 2026. aastal 2,7%. Tarbijahindade tõus kiireneb käibemaksu ja aktsiiside tõusu tõttu järgmisel aastall 0,8 ning ülejärgmisel aastal ühe protsendipunkti võrra.

Tarbijahinnaindeks kasvab 2025. aastal 5% võrra ja 2026. aastal 3,2% võrra.

Paljuski ei arvesta prognoos aga koalitsioonilepet ja veel langetamata otsuseid ning seega tuleb selleks, et selgemalt teada saada, kui palju meie elu järgmisel aastal kallineb, ära oodata valitsuse otsused.

Neivelt: ravime haiget, aga diagnoos on vale

Ettevõtja, endine pangajuht Indrek Neivelt annab ERRis rahandusministeeriumi uut prognoosi vaadates valitsusele kriitilise hinnangu: ravime haiget, aga diagnoos on vale.

„Eelmisel aastal lubati meile maksutõuse, et „rahandus korda teha“. Nüüdseks on selgunud, et rahandust korda ei saadud. Pigem vastupidi. Ja jälle tõstetakse käibemaksu. Miks peaks seekord teisiti minema? Kas meie diagnoos on õige?“ küsib Neivelt.

Ta juhib tähelepanu asjaolule, et meil on praktiliselt 30 aastat olnud olukord, kus majanduse nominaalne kasv – ehk lihtsustatult ka eelarve kasv – on olnud suurem kui inflatsioon ning seetõttu on ka suur osa eelarve kuludest olnud indekseeritud inflatsiooniga, näiteks riigitöötajad palgad ja pensionid. Siiani on seega kõik hästi olnud, kuid nüüd on asjalood muutunud: koroonaeelse ajaga võrreldes on eelarve kulud plahvatuslikult kasvanud – 50%, tulud seejuures 38%. Majanduse nominaalkasv on olnud 34%. Majanduslanguse tingimustes tekivad seetõttu üha suuremad eelarvelised kulud, samas kui tulud vähenevad. Valitsuse otsused aga suurendavad inflatsiooni ning vähendavad majanduskasvu, kasvatades eelarve puudujääki. Neivelti retsept on järgmine:

„Mina teeksin selliseid otsused, mis ei tõstaks inflatsiooni, vaid üritaks selle kontrolli all hoida. Ehk käibemaksu ning aktsiise ma ei oleks torkinud ega torgiks. Seoks osa kulutusi lahti indekseerimisest ning tõstaks rikkamate inimeste ja ettevõtete maksukoormust. [..] Kõige tähtsam oleks vältida inflatsiooni kiirendamist, mis vähendab nii tarbimist kui ka konkurentsivõimet.“

Lisaks näeb ta ainsa alternatiivina olukorras, kus astmeline tulumaks ja ettevõtete tulumaks on tabuteemad, pensioni teise samba lõpetamist, sest pärast viimast reformi korjavad sinna raha enamasti need, kellel oleks võimekus ka vabatahtlikult raha korjata, ning see raha liigub vähemalt 90% ulatuses välismaale, mõjutamata meie majandust. Samuti tuleks tema hinnangul maksustada dividende kuni teatud tasemeni samamoodi kui palka, ning maksustada ka elektriautod, mis samuti teid lõhuvad, aga aktsiisi nende pealt ei maksta. →

ARVAMUS

Pangad: majandus taastub oodatust aeglasemalt Swedbank prognoosib, et Eesti SKP kasvab järgmisel aastal 1,5%, kuid maksutõusud ja avaliku sektori kulukärped vähendavad seda protsendipunkti võrra. SEB on optimistlikum: 2,5% kasvu. Tänavu on aga veel langus.

Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina võtab panga analüüsi kokku nii: Eesti majandus taastub langusest varem oodatust aeglasemalt.

„Eesti majandus on tasapisi paranemas. Eesoleval paaril aastal toetavad kasvu peamiselt väliskeskkonnaga seotud tegurid – välisnõudluse suurenemine ja intressimäärade langus. Valitsuse plaanitav maksupakett ja kulukärped kiirendavad aga inflatsiooni ja pidurdavad majanduskasvu,“ sedastab Mertsina. See võib omakorda halvendada majapidamiste kindlustunnet, mis on niigi nõrk ning millel on negatiivne ja suur (eratarbimine on u pool SKP-st) mõju eratarbimisele.

Esialgsete arvestuste järgi vähenes Eesti SKP selle aasta esimesel poolaastal 1,4%. Kuigi aasta teine pool peaks tugevam tulema, jääb selle aasta SKP Swedbanki hinnangul 0,6% langusesse; Eesti SKP kasvab järgmisel aastal 1,5% ja ülejärgmisel aastal 2,5%. Uus maksupakett ja avaliku sektori kulukärped vähendavad aga 2025. aasta SKP kasvu üle ühe protsendipunkti ja 2026. aastal ligi pool protsendipunkti.

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor kirjutab panga majandusprognoosis, et kavandatavad maksutõusud parandavad küll riigieelarve tasakaalu, ent mõjuvad majanduskasvule pärssivalt.

„Nigela ekspordi ja majapidamiste kokkuhoidlikkuse tulemusena kahaneb Eesti SKP ka sel aastal, kuid mullusest oluliselt tagasihoidlikuma 0,7% võrra. Majanduskasv hakkab sügisel küll taastuma ja järgmisel aastal suureneb SKP juba 2,5%. 2026. aastaks prognoosime 2,7% suurust majanduskasvu, mis on lähedal Eesti majanduse pikaajalisele kasvuvõimele,“ on SEB hinnang.

The post Halli varjundid: majandusprognoosid midagi roosilist ei ennusta appeared first on Harju Elu.

2024. aasta tõotab purustada senised tormikahjude rekordid – juba praeguseks on tormikahjusid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga registreeritud 43% rohkem. Suure panuse andsid nii juuni kui ka augusti alguse tormid.

„Aasta-aastalt tekitavad tormid Eestis üha rohkem pahandust ning reaalsus on see, et iga järgnev aasta toob uued tormikahjude rekordid. Kuigi värskelt möllanud tormi ja suurte sadude kahjude hüvitamine alles käib, on juba praegu makstud hüvitiste summa kolmandiku võrra suurem kui aasta varem,“ kõneles Seesami kodukindlustuse tootejuht Dagmar Gilden. Seni suurimad kahjud ulatuvad 6000 euroni ning viimase aasta keskmine tormikahju suurus on 1405 eurot.

Enim kahjusid Harjumaal

Seesami värske ülevaate andmeil püsib kahjustada saavate esemete nimekiri igal aastal väga sarnane, hoolimata sellest, et tormihoiatusi ja -soovitusi jagavad nii päästeamet kui ka kindlustusseltsid. Enim saavad kahjustada hoonete katused ja piirdeaiad, eriti sellised, mis on juba enne tormi täbaras seisus, samuti erinevad katusealused, hoovis asuv vara nagu batuudid, aiamööbel ja robotniidukid. Kahjude peasüüdlaseks on tavaliselt murduvad puud, mis kahjustavad näiteks eluhoone katust või terrassi.

„Sagedased on ka juhtumid, kus tuul lennutab aknasse hoovis olevaid esemeid, näiteks kinnitamata batuudi, aiamööbli või kortermaja rõdul ketiga ripptooli. Kahju pole alati tohutult suur, aga ebamugavust põhjustab küll ja sellised juhtumid saaks päris kerge vaevaga ära hoida,“ kõneles Gilden.

Peamiste kahjupiirkondadena tõi ta välja nii Tallinna ja selle lähiümbruse, kus tormidest on saanud sel aastal räsida enim majapidamisi.

Pikaks päevaks või nädalavahetuseks kodust lahkudes soovitatakse seinakontaktist välja tõmmata see koduelektroonika, mis püsivalt elektrit ei vaja.

Tormikahud moodustavad arvuliselt pea 5% kõikidest kahjudest ning kahjukäsitlejad toimetavad nendega igapäevaselt, sest kahjusid põhjustavaid tugevaid tuuleiile on piirkonniti ka siis, kui suurt hoiatust meedia kaudu ei anta.

Äike armu ei anna

Tormidega kaasneb tihtilugu ka äike ning sel puhul saab rääkida kahest suuremast kahjude grupist: tulekahjud ning liigpinge tagajärjel tekkivad seadmekahjud.

„Äike põhjustab igal aastal inimestele arvestatavat rahalist kahju ka hooneid süütamata. Näiteks said ühel meie kliendil värskelt kahjustada erinevad kodumasinad ja kahju küündis üle 5000 euro. Ka päikesepaneelidele ja nende juurde kuuluvatele seadmetele tekkinud kahjud on mitmel korral ulatunud 10 000 euroni,“ tõi Gilden välja äikese põhjustatud kahjud. Kahjustada võib saada ka näiteks soojuspumpade ja valveseadmete juhtimisfunktsioone täitev elektroonika.

„Koduomanik võiks üle vaadata, kas ja millistel tingimustel hüvitab kindlustus need kahjud, kus seade on jäänud äikese perioodil seinakontakti ja saab liigpinge tagajärjel kahjustada ning kas hoonet teenindavate seadmete puhul on hüvitamistingimustes erisusi,“ andis Gilden nõu.

Pikaks päevaks või nädalavahetuseks kodust lahkudes soovitatakse seinakontaktist välja tõmmata see koduelektroonika, mis püsivalt elektrit ei vaja. Samuti ei ole äikese ajal mõistlik laadida telefone, arvuteid, jalgratta akusid jms. Kaitsmetest või peakaitsmest voolu välja lülitamine on samuti üks viis riski maandamiseks, mida soovitab ka päästeamet. →

The post Tormikahjud kihutavad rekordikursil appeared first on Harju Elu.

Börsipaketiga tarbijaid paneb imestama, miks on nende elektriarve suur, isegi kui päeva keskmine börsihind on madal.

Tegelikkuses sõltub elektriarve suurus palju enamast kui lihtsalt keskmisest päevahinnast – oluline on, millal ja kui palju inimene elektrit tarbib ning millised on elektrihinnad nendel konkreetsetel tundidel.

Elektri börsihind muutub iga tund nõudluse ja pakkumise tulemusena. Tavaliselt on kõrgeima hinnaga tunnid hommikul ja õhtul ehk ajal, mil inimesed kasutavad elektrit kõige enam. Päevane hind saadakse selle päeva keskmise börsihinna pealt.

Juhul, kui oled valinud börsihinnaga elektripaketi, sõltub sinu elektriarve sellest, kui palju sa igal tunnil elektrit tarbid ning milline on sel tunnil kehtiv börsihind.

Igapäevased elektri börsihinna kõikumised mõjutavad ainult neid, kel on sõlmitud börsihinnaga elektripakett. Fikseeritud hinnaga elektrilepingu puhul on hind lepinguperioodiks kokku lepitud ning see ei muutu.

Kuidas börsihinnast kõige rohkem kasu saada?

Börsipaketist võidavad kõige rohkem need, kes ajastavad oma elektritarbimist teadlikult. Seda on võimalik teha jälgides börsielektri hindu või võttes appi nutikad tehnoloogiad.

Alustada tuleks oma igapäevaste elektrikulude hindamisest. Selle asemel, et teha kõik suuremad elektrit nõudvad tegevused tipptundidel, ajasta need odavamatele börsihinna tundidele. Näiteks pese päeval nõusid ja hilisõhtul pesu.

Tänapäevastel kodumasinatel on võimalik kasutada viitstarti, et panna seade tööle ajal, mil elekter on odavam. Elektriauto omanikele pakuvad nutikad laadimisrakendused võimalust ajastada auto laadimine automaatselt kõige soodsamatele börsitundidele.

Börsihinna kujunemine

Eesti on osa Nord Pooli avatud elektriturust, kuhu kuuluvad ka Norra, Rootsi, Soome, Taani, Läti ja Leedu. Need riigid ja piirkonnad on omavahel ühendatud kaablitega, mille abil toimub energia eksport ja import. Mida rohkem taastuvenergiat piirkond toodab, seda odavam on sealne elektrihind. Täpsemalt näeb protsess välja järgmine:

Elektrimüüjad edastavad iga päev börsile tellimuse, kui palju nende kliendid järgmiseks päevaks elektrit vajavad. Nii selgub toodetava energia hulk.

Esimestena pääsevad nõudluse katmiseks turule taastuv- ja tuumaenergia üksused. Nende toodang on odavam, sest energiaallikad on soodsad ja ei tekita tootmisel süsihappegaasi. Juhul kui taastuvenergiast piisab tarbimise katmiseks, on elektri hind turul soodne.

Kui taastuvad allikad ei kata nõudlust, siis pääsevad turule põlevkivi-, kivisöe-, ja gaasielektrijaamad, mille hind on kõrgem nii kütuse kui ka CO² emissioonitasu tõttu.

Elektri börsihinna määrab viimane pakkuja. Kui viimasena katab turunõudmise näiteks gaasielektrijaam, mille hind on kõrgem, siis määrabki ta ära selle konkreetse tunni elektrienergia hinna.

Kuna börsihind on volatiilne, siis tasub mõelda enda tarbimisharjumustele ja analüüsida, kas oled valmis ka börsi kõrgeteks tippudeks. Juhul, kui kõikuv hind sulle ei sobi, siis on võimalik valida ka fikseeritud hinnaga elektripakett. →

The post Miks on elektri börsihind madal, aga arve suur? appeared first on Harju Elu.

„Õhutemperatuur oli 40+, higi voolas, hingata oli raske. Rühkisime aga üha ülesmäge, tulekolde poole.“

Nii kõneleb Nõmme komando päästja Kristo Roosimägi, kes äsja koos teiste päästjatega saabus Hispaaniast. Eesti päästjaid tegutsesid Kesk-Hispaanias, Madridist sadakond kilomeetrit lõuna poole jäävas Toledo linnakeses ja selle lähiümbruses. See Hispaania piirkond on mägine, kuiv ja tuleohtlik.

„Augustikuu on seal eriti tuleohtlik aeg. Siis hakkavad üle Gibraltari väina puhuma Sahara tulised tuuled, toovad kaasa kuumalained, millega kaasneb kuivus ja eriti suur tuleoht,“ räägib viis aastat päästjaametit pidanud Roosimägi. Temale oli see esimene välismissioon.

„Eks missioon ole mingil määral mugavustsoonist väljumine, uute kogemuste omandamine. Hariv. Samas ka ohtlik, ei tea ju kohalikke eripärasid. Näiteks sedagi, kui kiiresti võib tuli liikuda.“
Kristo Roosimägi

„Eks missioon ole mingil määral mugavustsoonist väljumine, uute kogemuste omandamine. Hariv. Samas ka ohtlik, ei tea ju kohalikke eripärasid. Näiteks sedagi, kui kiiresti võib tuli liikuda,“ mõtiskleb Roosimägi. Hispaanias oldi kohapeal pea kolm nädalat, sellest esimesed kolm-neli päeva kulus kliimaga kohanemiseks. Kohe algasid ka koolitused. Roosimägi meenutab, et väga põhjalikult käsitletigi just ohutustehnikat, see oli A ja O.

Hispaania eripära

„Metsa kustutamine Hispaania mägedes on hoopis teistsugune kui meie lauskmaal. Hispaania päästjad kasutavad palju vastutuld, mida meie siin ei kasuta,“ räägib Roosimägi tegutsemisest võõrsil. Vastutule kasutamine tähendab seda, et väiksemal alal tekitatakse tulekahju, lastakse teatud ala paljaks põleda. Kui siis suur „päris“ tulekahju selleni jõuab, pole tal kuskile edasi liikuda.

Ka on Hispaania mägistes piirkondades tuli pinnapealne, samas levib kiiresti. Meie metsades või rabades läheb tuli turbasse, kus tule levik on aeglasem, salakaval, kustutamine kestab kauem. Ka mööda kuivi puulatvu Hispaanias levib tuli tohutu kiirusega, olles suures ohuks kõigile, ka päästjail endil on oht jääda tulelõksu. Tegevust sellise tulekahju korral Eesti päästjaile õpetatigi.

„Meile näidati mägedevahelist orgu, kus oli hiljaaegu toimunud kuluheina põleng. Kulu on seal aga 1,5 meetrit kõrge, kohati mehel üle pea. Küsiti, mida arvame, kui kiiresti tuli võis selle mõnesajahektarilise oru paljaks põletada?“ meenutab päästja õppuseid. Eesti päästjad pakkusid vastuseks paari tundi. Õige vastus oli – viie minutiga.

Maastik oli seal Roosimäe kinnitusel hästi erinev. Niisketel, madalamatel aladel kasvas tihe ja okkaline, inimesele raskesti läbitav põõsastik. Kõrgemal oli aga mägimändide hõre mets.

Nõmme komando päästja Kristo Roosimägi Hispaanias, vabal hetkel. FOTO: erakogu 

Kustutuse eripära

Eestis kustutatakse tulekahjusid reeglina autost antava veega. Hispaanias kasutatakse Roosimäe kinnitusel aga helikoptereid ja käsitööriistu. Helikopter pihustab all rippuvast paunast tulekoldele korraga poolteist tonni vett, siis saavad päästjad tulepesale ligemale minna, käsitööriistadega põlema jäänud leegid maha materdada. Tuletõrjeautosid kasutatakse mägede jalamil, kuhu auto pääseb.

„Ka meie saime tulekahju kohal mägedes lendamist ja tule kustutamist helikopterilt proovida. Aga ainult õppustel,“ räägib Roosimägi, kinnitades, et lennukitelt ja helikopteritelt kustutamiseks peab saama väga hea ettevalmistuse.

Palju kasutatakse Hispaanias suurte metsatulekahjude likvideerimisel ka rasketehnikat, buldoosereid, mille abil pinnas eemaldatakse, tehakse kuni kaheksa meetri laiused takistusribad. Tuli neist üle ei hüppa. Ka käsitööriistadega tehakse takistusribasid, kuni meetrilaiuseid. Seda väiksemate tulekahjude korral.

Eestis teevad päästjad kõige erinevamaid päästetöid – kustutavad hooneid, metsa või raba, aitavad autoavariides kannatanuid, vajadusel toovad isegi kassi puu otsast alla või viivad roomaja toast välja. „Hispaanias on eraldi linnakomandod ning metsa- ja maastikukaitse üksused. Linnakomando muidu linnast ei välju, kui tuli pole elanikele ohtlikuks muutunud,“ räägib Roosimägi sealsest elanikkonna kaitse korraldusest.

Hispaanias käisid Eesti päästjad Euroopa Liidu elanikkonna kaitse missiooni raames. Ka hispaania päästjatele, kellele appi mindi, oli see esimene kord võtta vastu abilisi välismaalt. „See oli mõlemale poolele hea kogemus koostööks. Meie õppisime ja harjutasime tulega võitlemist võõrastes oludes, nemad välismeeskonna vastuvõtmist,“ tõdeb Kristo Roosimägi ja on kindel, et see viimaseks välismissiooniks ei jää. Õppused on läbi, kogemused olemas – edaspidi on lihtsam. →

The post Eesti päästjad missioonil Hispaanias appeared first on Harju Elu.

„Unustame, et elu on õrn, habras ja mööduv, käitume, nagu oleksime surematud, ei hooli endast ega lähedastest. Ei hooli elust.“

Sellised mõtlemapanevad sõnad kõlasid hiljaaegu Ohtu mõisa tallis. Ütlejaks oli Tiina Mälberg teatritükis „Oscar ja Roosamamma,“ kus Mälberg mängis Roosamammat ja Üllar Saaremäe peaosalisena Oscarit. Jumalat ei olnud saalis, kuigi ajuti oli tunne, et ta seal tagumises reas siiski kuskil istub, oma igavikulisi toimetusi toimetab.

Grotesk läbi kümne aastase poisi

Oscar on kümneaastane verevähki põdev poiss, kes peab jõulud, oma elu viimased jõulud, veetma haiglas. Ainus inimene, keda ta usaldab, on roosa kitliga hooldaja Roosamamma. Roosamamma soovitusel hakkab Oscar kirjutama Jumalale. Kirjutada kirju sellele, kelle olemasolu sa ei usu nagu jõuluvanagi olemasolu – see pole lihtne. Aga Roosamamma oma inimlikkusega suudab poissi veenda. Ka selles, et ühe päevaga võib läbi elada kümme aastat täisväärtuslikku elu. Nii kulgevad Oscari viimased kümme päeva selles maises elus – Jumalale kirju kirjutades ja päevaga kümme aastat läbi elades.

Oscarile antud päevi ei sisusta ainult Roosamamma ja Jumal. Kohal on ka poisi peamised kaaslased, samuti haiged lapsed haiglaseinte vahel, teiste hulgas Oscari armastatu, hilisem kihlatu; lisaks on veel ema ja isa, kellega poisil pole väga head suhted, ning on ka Oscarile ebaõnnestunud operatsiooni teinud arst. Nemad on laval küll ainult Oscari monoloogides või dialoogis Roosamammaga. Aga nad on reaalselt olemas. Nii usutav on Üllar Saaremäe ja Tiina Mälbergi mäng prantsuse näitekirjaniku Eric-Emmanuel Schmitti meistrikäega kirjutatud autori teksti esitades.

Selles kümnes elatud päevas, mis igaüks läheb kümne täisväärtuslikult elatud aasta ette, on peidus ka loo grotesk. Kui alles eile uskus poiss, et tüdrukutega musitamine on üks jama, sest sellest võivad sündida lapsed, siis homme on ta juba kihlatud, ülehomme arutleb küpse inimesena suhte- ja perekonnaprobleemide üle, järgmisel päeval räägib aga nooruse armuvalust. Nii kõigis eluvaldkondades.

„Elu on lahe! “ ütleb 110 aastane Oscar elust lahkudes. Ja et publik teda mõistis, näitas tuline aplaus Üllar Saaremäele ja Tiina Mälbergile.

Ja need aastad panevad ka näitlejad täpsemalt rolli – Üllar Saaremäe haiglapidžaamas ja tuttmütsiga ei mõju näidendi alguses just eriti usutavalt kümneaastase poisina. Mida aasta aga edasi, seda usutavamaks ta tegelaskuju muutub. Kuni ta lahkumise, Oscari lahkumiseni. Tiina Mälberg Roosamamma roosas kitlis on aga ajatu, mõjudes läbi kogu etenduse tõetruult. Seda vaatamata tema lugudesse põimitud fantaasiale naiste käsivõitluse kangelannadest ja kohtumistest Jumalaga. Ühtseks tervikuks aitab tükki põimuda ka taustaloona kasutatud Bob Dylani „Blown in the Wind“.

Ohtu tall Jumala kojana

„Oscarit ja Rosamammat“ mängiti Rakvere teatris kümne aasta jooksul 256 korda, osades Üllar Saaremäe ja Ines Aru.

„Proua Inesel oli 1. juulil 85. juubel, sealt see mõte „Oscar ja Roosamamma“ jälle lavale tuua,“ meenutab Saaremäe lavastuse taassündi. Ines Aru andis talle ka põhimõttelise nõusoleku teatritükis taas kaasa lüüa. „Täpsemalt – sain temalt mitteäraütleva vastuse. Kui asi konkreetseks läks, keeldus Ines kategooriliselt,“ räägib Saaremäe asjade arengust.

Et aga lubadused olid juba välja käidud, tuli tegutseda. Roosamamma osa nõustus mängima Tiina Mälberg. „Selle pärast pole tükk Rakvere teatris olnu taaslavastus, vaid täiesti uus etendus. Vanast loost oleme alles mina, tutimüts ja ratastool,“ muigab Saaremäe. Etendus lavastati Sagittario projektteatri alt, mille juhatuse liige Üllar Saaremäe on.

Ohtu mõis Harjumaal valiti esinemispaigaks aga selle pärast, et Üllar Saaremäe oli aidanud siin lavastaja Roman Baskinil projektteatrit Kell 10 käima tõmmata.

„Ohtu avastas teatritegemise paigana 15 aastat tagasi minu vana hea sõber Roman, koos hakkasime siin etendusi tegema,“ meenutab Saaremäe Ohtu taasleidmist. „Ega sellist näitlejat ja lavastajat nagu Baskin toona oli, ei pidanud palju reklaamima. Publik leidis Ohtu mõisa kiiresti üles,“ räägib Ohtu mõisa omanik Erik Laansoo, kes oma perega teeb kõik, et nii näitlejad kui publik mõisas ennast hästi tunneksid.

Tekkimas on traditsioon

Mõisaomaniku mäletamist mööda toimusid esimesed etendused kogu mõisa territooriumil, nii peahoone fuajees kui tiigi kaldal, kindlat kohta polnud. Alles 2012. aastal kohandati mõisa tall teatrihooneks, millest nüüd on kasvanud tõeline teatrikeskus publikusaali, kohviku ja jalutusruumiga, milleks on ajaloolise mõisa territoorium.

„Välja on kujunenud ka kindel publik, kes igal suvel vähemalt korra siin mõnd teatrietendust külastab,“ teab Tiina Mälberg põlise harjumaalasena.

Kolmandat suve korraldab Ohtu mõisas etendusi Tarvo Kralli 1Teater, kelle repertuaaris on olnud ikka humoorikad, suvetükkideks kohased teatrietendused.

„Eks me natuke kartsime enne „Oscari ja Roosamamma“ esimest etendust Ohtul, et kuidas natuke teistsuguste teatritükkidega harjunud publik meid vastu võtab,“ mõtiskleb Saaremäe. Hästi võttis.

Kirjad Jumalale aitasid Oscaril leppida jälle oma vanemate ning raviarstiga, minna julgelt vastu oma saatusele. Sest ta mõistab, et on elanud pika ja täisväärtusliku elu. „Elu on lahe! “ ütleb 110 aastane Oscar elust lahkudes. Ja et publik teda mõistis, näitas tuline aplaus Üllar Saaremäele ja Tiina Mälbergile.

Harjumaa publik näeb Oscarit ja Roosamammat jõulude paiku ka Graniitvillas. →

The post Oscar, Roosamamma ja Jumal Ohtu mõisas appeared first on Harju Elu.

Tänapäeva kiire elutempo juures otsime pidevalt viise, kuidas parandada oma elukvaliteeti ja tervist. Üks oluline, kuid sageli tähelepanuta jäetud aspekt on õhuniiskus meie kodudes. 

Kuiv õhk võib põhjustada mitmeid terviseprobleeme alates nahaprobleemidest kuni hingamisteede ärritusteni. Nii on õhuniisutaja magamistuppa ja teistesse eluruumidesse muutunud hädavajalikuks lisaks koju ja seda eriti talvekuudel, kui küte muudab õhu sageli liiga kuivaks.

Kuiv õhk võib tekitada palju ebameeldivusi, eriti magamistoas, kus veedame suure osa ööpäevast. Une ajal hingame sisse suures koguses õhku, mis peaks olema niisutatud, et vältida hingamisteede kuivust ja ärritust. Liiga kuiv õhk võib põhjustada norskamist, kurgu kuivust ja raskendada allergiatega toimetulekut.

Õhuniisutaja magamistuppa aitab kaasa nende probleemide lahendamisele. Lisaks võib see olla kasulik inimestele, kes kannatavad krooniliste hingamisteede haiguste all nagu astma või krooniline bronhiit. Niiskus aitab hoida hingamisteed niisutatuna, mis omakorda vähendab sümptomite ägenemist.

Millist tüüpi õhuniisutajaid saadaval on?

Ultraheli õhuniisutajad on populaarsed oma vaikse töörežiimi ja energiatõhususe tõttu. Ultraheli õhuniisutajad kasutavad kõrgsageduslikke vibratsioone vee uduks muutmiseks, mis levib seejärel õhku. Selline mudel on ideaalne magamistuppa, kuna see töötab vaikselt ja suudab niisutada väiksemaid ruume tõhusalt.

Aurusti tüüpi õhuniisutajad töötavad kuuma vee auru tootmise põhimõttel, mis jahtub enne õhku paiskamist. Kuigi need seadmed on odavamad, võivad nad olla mürarikkamad, mistõttu ei pruugi nad olla parim valik magamistuppa. Kuid neil on oma eelised, näiteks suudavad nad hävitada baktereid, mis võivad vees leiduda.

Auruniisutajad toodavad sooja auru, mis on eriti kasulik külmematel kuudel. Auru niisutaja eeliseks on selle võime pakkuda kiiret ja tõhusat niisutust. Siiski, kuna seade kasutab kuumust, tuleks see paigaldada laste ja lemmikloomade käeulatusest eemale, et vältida võimalikke põletusi.

Ionisaatoriga õhuniisutajad kasutavad õhu puhastamiseks negatiivseid ioone, mis seovad endaga õhus leiduvaid saasteaineid. Lisaks niiskusele aitavad need mudelid parandada ka ruumi õhu kvaliteeti. See on suurepärane valik neile, kes elavad saastatud õhuga piirkondades või kellel on allergiad.

Ventilaatoriga õhuniisutajad puhuvad õhku läbi niiske filtri, et lisada õhku niiskust. Ventilaatoriga õhuniisutajad sobivad suurematele aladele. Need võivad aga olla mürarikkamad, mistõttu ei pruugi need magamistuppa sobida.

Mida õhuniisutajat valides silmas pidada?

Õige õhuniisutaja valimisel tuleks silmas pidada näiteks ruumi suurust. Väikese õhuniisutaja kasutamine suures ruumis võib olla ebaefektiivne. Enne ostmist on oluline mõõta ruumi ja valida seade, mis suudab pakkuda piisavalt niiskust. Kui otsite õhuniisutajat magamistuppa, on üks olulisemaid tegureid müratase.

Parim õhuniisutaja on see, mis vastab teie vajadustele. Kui vajate lisafunktsioone nagu õhupuhastus või aroomiteraapia, valige vastavate omadustega mudel. Õhuniisutajad vajavad ühtlasi regulaarset hooldust, eriti filtri vahetamist ja puhastamist, et tagada seadme tõhusus ja hügieen. Seetõttu on oluline valida seade, mille hooldus on lihtne ja mugav.

Õhuniisutajad, mis töötavad ökonoomselt ja tarbivad vähem energiat, on pikaajalise kasutamise puhul soodsamad. Kuigi kõrgema energiatõhususega seadmed võivad olla kallimad, tasuvad need end aja jooksul ära.

Õhuniisutajad sobivad erinevatesse ruumidesse, olgu selleks magamistuba, elutuba, kontor või laste mängutuba. Magamistubades on esmatähtis vaikne töö ja mõõdukas niisutus. Suuremates ruumides võib seevastu vaja minna võimsamat seadet, mis suudab katta suurema pinna.

Kontoriruumides on oluline tagada õige niiskustase, et töötajate produktiivsus ei langeks. Õhuniisutaja kontorisse peaks olema piisavalt võimas, et niisutada kogu ruumi, kuid samas vaikne, et mitte häirida töökeskkonda. Laste mängutubades on aga eriti oluline, et seade oleks ohutu ja lihtne kasutada.

Õige õhuniisutaja valimine sõltub niisiis mitmest tegurist, sealhulgas ruumi suurusest, müratasemest ja hoolduse lihtsusest. Kliima1 pakub laia valikut õhuniisutajaid, mis vastavad erinevatele vajadustele ja eelistustele. Olenemata sellest, kas otsite seadet magamistuppa või elutuppa, leiate kindlasti sobiva mudeli, mis parandab teie elukvaliteeti ja tervist.

The post Õhuniisutaja parandab elukvaliteeti ja tervist appeared first on Harju Elu.

Uurige, milline on Eesti online kasiinode seis ja millised väljakutsed ootavad ees. Lugege meie põhjalikku ülevaadet ja saage rohkem teada turu tulevikust.

Eesti online kasiinode seis ja turu väljakutsed

Eesti online kasiinode turg on viimastel aastatel näidanud märkimisväärset kasvu. Tänu tehnoloogia arengule ja interneti levikule on üha rohkem inimesi hakanud eelistama veebikasiinode mugavust. Selle tulemusena on Eesti online kasiinode turg muutunud konkurentsivõimelisemaks ja mitmekesisemaks.

Online kasiinode populaarsuse kasvu taga on mitmed tegurid, sealhulgas mugavus, laiem mänguvalik ja atraktiivsed boonused. Mängijad saavad nautida kasiinomänge oma kodu mugavusest, säästes aega ja raha, mida muidu kulutatakse füüsilisse kasiinosse minekuks.

Parimad kasiinosaidid Eestis

Eestis on mitmeid kasiinosaite, mis pakuvad kvaliteetseid teenuseid ja suurepärast kasutajakogemust. Üks selline koht on parimadonlinekasiinod.com, kus leiate parimad kasiinosaidid Eestis. Need saidid on tuntud oma usaldusväärsuse ja turvalisuse poolest, pakkudes mängijatele laia valikut mänge ja boonuseid.

Näiteks on olemas mitmeid parimaid kasiinosaite, mis on hinnatud nende usaldusväärsuse ja mängijate kaitse poolest. Sellised saidid järgivad rangelt Eesti hasartmänguseadust ja tagavad, et mängijate isikuandmed ja rahalised vahendid on kaitstud.

Eesti online kasiinode regulatsioonid

Eestis on online kasiinode tegevus rangelt reguleeritud, et tagada mängijate turvalisus ja aus mäng. Eesti emta.ee Maksu- ja Tolliamet  väljastab litsentse ettevõtetele, kes soovivad pakkuda online hasartmänguteenuseid. Litsentseeritud kasiinod peavad järgima rangeid reegleid ja standardeid, mis tagavad mängude aususe ja turvalisuse.

Eesti hasartmänguseadus nõuab, et kõik online kasiinod peavad pakkuma vastutustundlikku mängimist ja pakkuma mängijatele vahendeid, et piirata oma kulutusi ja mänguaega. See aitab vältida hasartmängusõltuvuse tekkimist ja kaitseb haavatavaid isikuid.

Eesti online kasiinode väljakutsed

Vaatamata kiirele kasvule seisavad Eesti online kasiinod silmitsi mitmete väljakutsetega. Siin on mõned peamised väljakutsed:

1. Tugev konkurents: Turul on palju kasiinosid, mis teeb raskeks silma paista ja meelitada uusi mängijaid.
2. Regulatiivsed muudatused: Eesti valitsus võib aeg-ajalt muuta hasartmänguseadusi, mis võivad mõjutada kasiinode tegevust ja kasumlikkust.
3. Küberjulgeolek: Online kasiinod peavad pidevalt uuendama oma turvasüsteeme, et kaitsta mängijate andmeid küberrünnakute eest.
4. Mängijate kaitse: Kasiinod peavad tagama, et nende pakkumised ei soodustaks hasartmängusõltuvust ja järgima vastutustundliku mängimise põhimõtteid.

Eesti kasiinode tulevikuperspektiivid

Eesti online kasiinode turg on tulevikus tõenäoliselt jätkuvalt kasvav, kuid edukaks toimimiseks tuleb kasiinodel kohaneda muutuvate tingimustega ja leida uusi viise, kuidas pakkuda väärtust oma mängijatele. Siin on mõned võimalikud tulevikutrendid:

• Mobiilimängude kasv: Üha rohkem mängijaid eelistab mängida mobiilseadmetes, seega on oluline pakkuda kvaliteetseid mobiilimänge ja kasutajasõbralikke mobiilirakendusi.
• Uued mängutehnoloogiad: Virtuaalne ja liitreaalsus võivad tulevikus pakkuda uusi ja põnevaid mänguvõimalusi, mis aitavad kasiinodel eristuda ja meelitada uusi mängijaid.
• Rahvusvaheline laienemine: Eesti kasiinod võivad otsida võimalusi laienemiseks teistesse riikidesse, et suurendada oma turuosa ja tulu.

5 sammu eduka online kasiino loomiseks Eestis

Kui kaalute oma online kasiino loomist Eestis, siis siin on 5 olulist sammu, mida järgida:

1. Litsentsi hankimine: Taotlege litsentsi Eesti Maksu- ja Tolliametilt, et tegutseda seaduslikult.
2. Turvalisus ja küberkaitse: Investeerige turvalisuse ja küberkaitse lahendustesse, et kaitsta mängijate andmeid ja tagada turvaline mängukeskkond.
3. Kasutajasõbralikkus: Pakkige kasutajasõbralikku ja intuitiivset veebilehte ja mobiilirakendust, et pakkuda parimat kasutajakogemust.
4. Mitmekesine mänguvalik: Pakkige laia valikut mänge erinevatelt mängupakkujatelt, et meelitada erinevaid mängijagruppe.
5. Turundus ja reklaam: Looge tugev turundusstrateegia ja kasutage erinevaid kanaleid, et jõuda potentsiaalsete mängijateni ja suurendada oma kasiino tuntust.

Eesti kasiinode sotsiaalne vastutus

Eesti online kasiinod peavad järgima vastutustundliku mängimise põhimõtteid ja pakkuma vahendeid, mis aitavad mängijatel kontrollida oma mänguharjumusi. Oluline on, et kasiinod panustaksid ka sotsiaalsetesse programmidesse, mis aitavad ennetada ja ravida hasartmängusõltuvust. Koostöö erinevate organisatsioonide ja ekspertidega aitab luua turvalisema ja vastutustundlikuma mängukeskkonna. Samas on muud finatspettuse müüdid mida võite lugeda meie kodulehel.

Eesti kasiinode tehnoloogilised uuendused

Tehnoloogia mängib olulist rolli online kasiinode arendamisel ja konkurentsis püsimisel. Eestis tegutsevad online kasiinod on investeerinud tugevalt uutesse tehnoloogiatesse, et pakkuda mängijatele parimat võimalikku kogemust. Siin on mõned peamised tehnoloogilised uuendused, mida Eesti kasiinod kasutavad:

1. Reaalajas diilerimängud: Mängijad saavad nautida autentset kasiinokogemust, mängides reaalajas diilerite vastu. See lisab mängudele realismi ja interaktiivsust.
2. Virtuaalne ja liitreaalsus: Mõned kasiinod eksperimenteerivad VR ja AR tehnoloogiatega, et pakkuda mängijatele uusi ja põnevaid mänguelamusi.
3. Krüptovaluuta maksed: Üha rohkem kasiinosid aktsepteerib maksevahendina krüptovaluutasid nagu Bitcoin ja Ethereum, mis pakuvad turvalisi ja anonüümseid tehinguid.
4. Tehisintellekt ja masinõpe: Kasiinod kasutavad AI ja ML lahendusi, et analüüsida mängijate käitumist ja pakkuda personaalseid boonuseid ja mängusoovitusi.

Välismaa turud ja Eesti kasiinode laienemisvõimalused

Eesti kasiinod ei piirdu ainult koduturuga; paljud neist otsivad võimalusi laienemiseks rahvusvahelistesse turgudesse. See pakub mitmeid eeliseid, sealhulgas suuremat tulu ja laiemat kliendibaasi. Siin on mõned olulised aspektid, mida Eesti kasiinod kaaluvad laienemisel välismaa turgudele:

• Litsentside omandamine: Erinevates riikides tegutsemiseks peavad kasiinod taotlema vastavaid litsentse, mis võib olla keeruline ja aeganõudev protsess.
• Kohalikud regulatsioonid: Kasiinod peavad järgima iga riigi kohalikke hasartmänguseadusi ja -nõudeid, mis võivad olla väga erinevad.
• Kultuurilised eripärad: Erinevatel turgudel võivad mängijate eelistused ja harjumused erineda, seega on oluline kohandada oma pakkumisi vastavalt kohalikele eelistustele.
• Keeleline kohandamine: Kasiinod peavad pakkuma teenuseid erinevates keeltes, et jõuda laiemate mängijategruppideni.

Näiteks on Eesti kasiinod juba teinud edukaid samme mitmel Euroopa turul, pakkudes kohalikus keeles tugiteenuseid ja kohandatud mänguvalikut. Edukas laienemine nõuab hoolikat planeerimist ja tugevat kohalolekut igal uuel turul.

Sotsiaalne vastutus ja mängijakaitse

Online kasiinodel on suur vastutus oma mängijate heaolu eest. Eestis peavad kasiinod järgima rangeid regulatsioone, mis nõuavad vastutustundlikku mängimist ja mängijate kaitset. Siin on mõned meetmed, mida kasiinod rakendavad, et tagada vastutustundlik mängimine:

• Mängijate enesehinnang: Kasiinod pakuvad tööriistu, mis aitavad mängijatel hinnata oma mänguharjumusi ja tuvastada võimalikke probleeme.
• Mängulimiidid: Mängijad saavad määrata limiidid oma sissemaksetele, kaotustele ja mänguajale, et hoida oma kulutused kontrolli all.
• Enesevälistamise programmid: Mängijad saavad end ajutiselt või püsivalt kasiinost välistada, kui nad tunnevad, et nende mängukäitumine muutub probleemseks.
• Tugiteenused: Kasiinod teevad koostööd organisatsioonidega, mis pakuvad nõustamist ja toetust hasartmängusõltuvusega inimestele.

Vastutustundlik mängimine on Eesti online kasiinode lahutamatu osa, tagades turvalise ja tervisliku mängukeskkonna. Kasiinod peavad pidevalt uuendama ja täiustama oma vastutustundliku mängimise poliitikaid, et kohaneda uute väljakutsetega ja pakkuda parimat võimalikku kaitset oma mängijatele.

The post Eesti online kasiinode seis ja tulevikuperspektiivid appeared first on Harju Elu.

Sel kevadel ilmus uudis, et Eesti mesi sai siinsete teadlaste loodud maailmas unikaalse DNA-testi, mis aitab vähendada valdkonnas levivat petturlust, kaitseb tarbija ja tootja huve ning aitab realiseerida puhta Eesti mee ekspordipotentsiaali. Täna liigubki Jaapanisse esimene DNA-testitud meekoorem Viljandimaa meetootjalt Nordmel.

 Euroopa Komisjoni 2023. aasta kevadel avaldatud uuringute kohaselt kahtlustati koguni 46 protsendi importmee puhul siirupi lisamist ning 320 võetud proovist lausa 147 puhul oli alust arvata, et need ei vasta Euroopa Liidu meedirektiivi nõuetele.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) Jaapani turu projektijuhi Tsubasa Yoshito sõnul on Jaapanis sama mure. Jaapanis müüakse mett aastas ligikaudu 47 000 tonni, millest tervelt 45 000 tonni imporditakse. 71% imporditud meest pärineb Hiinast. “Meepettus on üha suurem probleem, võltsitud ja importmett müüakse ehtsa ja kodumaisena. DNA-testitud mee kasutuselevõtt suurendaks tarbijate kahtlusi testimata mee suhtes, luues eeldused rohkema kvaliteetse mee turulepääsuks. Nordmel on tõestanud, et kui ettevõte on hästi ette valmistatud, teeb vajalikud investeeringud ja kasutab ainulaadset tehnoloogiat, on turule sisenemine võimalik ka praeguses raskes olukorras, kus tootmiskulud on kõrged ja jeen nõrk.”

 Võltsmee üleküllus suretab ausad meetootjad

 Augustis külastas Eestit siinsete kutseliste mesinike ühingu kutsel Euroopa kutseliste mesinike ühingu president Bernhard Heuvel, kelle sõnul muutus olukord Euroopa meeturul väga keeruliseks paar aastat tagasi, kui sinna oli aasta jooksul jõudnud tavalisest rohkem üliodavat mett. Heuvel peab kõige tõenäolisemaks põhjuseks just tööstuslikult toodetud võltsmee pealetungi.

 „Võltsmesi on viinud hinnad nii alla, et ausatel mesinikel pole enam võimalik konkureerida ja nii on kutselised mesinikud oma tegevust lõpetamas,“ maalis Heuvel Euroopa meeturust väga tumeda pildi. „Me võitleme praegu ellujäämise nimel, sest võltsmesi tapab kutselist mesindust kogu maailmas,“ lisas Euroopa kutseliste mesinike ühingu president, avaldades lootust, et just mee DNA-testimine toob pöörde võltsmee levikus.

 Kuna võltsmee tegijad on tema sõnul äärmiselt osavad, siis senised testimismeetodid seda päris meest eristada ei suutnud. Nüüd aga on Eesti teadlased loonud maailmas uudse DNA-meetodi, millega seda suudetakse. „Lähemas tulevikus on meie panused suuresti just sellel testil,“ sõnas Euroopa kutseliste mesinike ühingu president.

Pöördeline võimalus korrastada meeturgu

 Celvia* (endine Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus) teenuslabori juhataja ja unikaalse testi ühe looja Kaarel Krjutškovi sõnul sai mee DNA-testi loomine alguse kutseliste mesinike probleemipüstitusest viis aastat tagasi. „Kuulsin mesinike probleemist “Pealtnägija” saates ning edasine on juba ajalugu. Koostöös mitmesaja vabatahtliku Eesti mesinikuga sai loodud Eesti mee andmebaas, mille taga on kõige kaasaegsem ja tundlikum DNA- analüüsi tehnoloogia,“ selgitab Krjutškov testi saamislugu.

Tema sõnul annab test igale meepartiile unikaalse ja võltsimiskindla sõrmejälje ehk DNA-profiili. „DNA-analüüs tuvastab meest kõikvõimalikke taimi, baktereid, seeni ja putukaid, kellega mesilased ja mesi kokku puutuvad. Sadade ja tuhandete liikide DNA-järjestused kirjeldavad meetaimede koostist ning võimaldab monitoorida muu hulgas mesilase patogeene ja parasiite. Samaaegselt võimaldab DNA-profiil tuvastada toote autentsust ja päritolu, sest taimed reedavad mesilase geograafilise piirkonna,“ selgitab Krjutškov.

Mee DNA-test töötab teadlase sõnul kvaliteedikontrollina. „Autentne toode saab ausa kinnituse ning ebaausal teel toodetud kraam paljastuse osaliseks. Usun, et mee kvaliteedikontrollist saab tänuväärt tööriist mee hulgimüügi ja jaekaubanduse jaoks, et tagada aus konkurents.“

 Küsimusele, et kas kusagil maailmas on veel midagi sarnast leiutatud, vastab Krjutškov:  „Teadaolevalt ei ole maailmas ühtegi meetesti, mis analüüsiks kogu tootes olevat DNA-d ning peegeldaks mee kui loodustoote sisu taimedest kuni mesilase soolebakteriteni. Sõltumatu laborina peame nüüd loodud potentsiaali targalt ära kasutama – tarvis oleks luua tervet Euroopat ja ka suuremaid mee ekspordimaid kattev usaldusväärne andmebaas ning kasvatada tipptasemel laboriteenuse osakaalu Eestis,“ vaatab Krjutškov lootusrikkalt tulevikku.

 „Põhjusel, et inimene ei suuda mee DNA-profiili võltsida, on sellisel testimisel väga kõrge potentsiaal saada üle maailma kasutatavaks standardiks. Tehnoloogiliselt takistust ei ole, sest DNA-tehnoloogia ja geenitestimine on meditsiinis ja kohtuekspertiisis laialt levinud,“ lisab teadlane.

Nõudlikku Jaapani klienti veenis lõplikult just DNA-test

 Viljandi meetootjal Nordmel on suvekuud olnud kibekiire tööaeg. Mitte ainult sellepärast, et värske mesi on vajanud korjamist, vurritamist ja pakendamist, vaid pikalt on ette valmistatud ka maailma esimese DNA-testitud meekoorma saatmist Jaapanisse.,

 „Meie Jaapani kliendi jaoks on väga oluline, et meie tooted, mida nad edasi müüvad, vastaksid kõige kõrgematele kvaliteedistandarditele ja oleksid autentsed,“ sõnab kutseline mesinik ja Nordmeli juht Peeter Matson. Tema sõnul ei piisanud sellest, et ettevõte seda ise kinnitas – Jaapani klient käis koos oma ostu- ja kvaliteedimeeskonnaga Eestis, tegi endale selgeks ning inspekteeris väga detailselt kõiki Nordmeli tööprotsesse, et selles ise veenduda.

 „Nähtuga jäädi väga rahule, kuid lõpliku kinnituse mee autentsuse osas andis kliendile ikkagi Eesti teadlaste poolt loodud mee DNA-testimise meetod,“ lisab Matson ja kinnitab, et ilma riigi ja teadlaste abiga ei oleks nad jõudnud sinna, kus nad täna on.

 “Pean Eesti riiki mesindussektori jaoks suurepäraseks partneriks, kelleta me hakkama ei saaks. Riik on loonud võimalused investeeringuteks läbi PRIA tootmisinvesteeringute toetuste, aidanud tõsta sektori professionaalsust Olustvere mesiniku kutsekoolitustega ning pakkunud igakülgset tuge uute turgude leidmisel Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu, võimaldades meil osaleda rahvusvahelistel messidel ja müügikoolitustel,“ loetleb Matson.

 Ta nõustub ka Celvia teenuslabori juhataja Kaarel Krjutškovi sõnadega meetestimise tuleviku osas. „Globaalsel meeturul ei ole täna välja kujunenud ühtseid standardeid, mis tagaks mee garanteeritud autentsuse ja see on andnud petturitele suurepärase võimaluse turgu solkida, Maailmas unikaalne ja meie endi teadlaste loodud mee DNA-test võiks vabalt olla turujärelevalve uus tööriist ja kui viia see meetod globaalsele tasandile, võiks ka Eesti väike kutseline mesindus kasvada taas 3–4 korda, kusjuures suurem osa toodangust läheks ekspordiks,“ usub Matson.

 „Nüüd on meil siin veel vaja natuke vastu pidada, kuni Eestis tehtu laieneb ka üle Euroopa ja turud seeläbi korrastuvad,“ lisab Nordmeli juht.

*Celvia ehk endine Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus on akrediteeritud teadusasutus ja meditsiinilabor, mille uueks tegevusvaldkonnaks on toiduohutus ning sellega seotud testid ning teenused. Celvia on välja kasvanud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse tehnoloogia arenduskeskuste programmist ning muutunud isemajandavaks ja tehnoloogiamahukaks ettevõtteks, mis on ühenduslüliks teadusuuringute ja kaasaegsete teenuste va

The post Eestist asub Jaapani poole teele maailma esimene DNA-testitud meekoorem appeared first on Harju Elu.

Valgusketid pakuvad mitmeid eeliseid, alates lihtsast paigaldamisest kuni energiasäästlikkuse ja esteetilise atraktiivsuseni. Need on suurepärased nii igapäevaseks kasutamiseks kui ka erilisteks sündmusteks, nagu suvepeod või jõulud.

Erinevat tüüpi valgusketid

Valikus on erinevaid valguskette, sealhulgas LED-valgusketid, hõõglampidega valgusketid ja päikeseenergial töötavad valgusketid. Iga valgusketi tüüp pakub unikaalseid eeliseid, mis sobivad erinevatesse olukordadesse ja eelistustesse.

LED-valgusketid on tuntud oma energiasäästlikkuse ja pika eluea poolest. Need lambid tarbivad oluliselt vähem elektrit kui traditsioonilised hõõglambid, mis muudab need ökonoomseks ja keskkonnasõbralikuks valikuks. Lisaks on LED-lambid vastupidavad ja taluvad hästi erinevaid ilmastikutingimusi, mistõttu sobivad need suurepäraselt aastaringseks kasutamiseks õues.

Hõõglampidega valgusketid pakuvad traditsioonilisemat ja soojemat valgust. Need loovad intiimsema ja pehmema atmosfääri, mis võib olla ideaalne näiteks õhtuste aiapidude või romantiliste õhtusöökide jaoks. Kuigi hõõglambid tarbivad rohkem energiat ja nende eluiga on lühem kui LED-lampidel, hindavad paljud nende hubast ja klassikalist valguslaiku.

Päikeseenergial töötavad valgusketid on suurepärane valik, kui soovid säästa elektrienergiat ja paigaldada valguskette kohtadesse, kus elektriühendus puudub. Need lambid laevad end päikesevalguses ja hakkavad pimeduse saabudes automaatselt põlema. Päikeseenergial töötavad valgusketid on keskkonnasõbralikud ja väga lihtsad paigaldada, kuna need ei vaja juhtmete vedamist ega elektrivõrguga ühendamist.

Valgusketi kasutusvõimalused aias

Terrassi ja rõdu valgustamine

Terrassi või rõdu valgustamiseks on valgusketid ideaalne valik. Need pakuvad hubast ja sooja valgust, mis muudab õues viibimise meeldivamaks ja mugavamaks.

Valguseketti saab riputada mööda terrassi või rõdu reelingut. See loob selge ja hästi valgustatud ala, mis sobib suurepäraselt õhtusteks istumisteks või sõpradega koosviibimiseks.

Kui terrassil või rõdul on varikatus, saab valguskette riputada nende alla. See lisab ruumile sügavust ja loob pehme, hajutatud valguse, mis on ideaalne romantilisteks õhtuteks.

Valguskette saab paigaldada ka terrassimööbli ümber või riputa need lillekastide ja muude dekoratiivsete elementide külge. See toob esile mööbli ja taimede ilu ning lisab kogu alale visuaalset huvi.

Puu ja põõsa valgustamine

Puude ja põõsaste kaunistamine valgusketiga lisab aiale maagilise hõngu. See on suurepärane viis, kuidas tuua esile aia loomulik ilu ja luua õdus atmosfäär. Mähi valgusketid ümber puutüvede ja okste. See toob esile puude struktuuri ja loob särava, muinasjutulise efekti, mis on eriti kaunis pimedal ajal.

Kaunistades põõsaid ja hekke valgusketiga, saad luua pehme ja hajutatud valguse, mis lisab aiale sügavust ja tekstuuri. See on suurepärane viis, kuidas tuua esile aia erinevad tasandid ja muuta see visuaalselt huvitavamaks.

Kui aias on madalamaid puid või põõsaid, saad kasutada rippuvaid valguskette, et luua ainulaadne ja kutsuv valguslahendus. Rippuvad tuled lisavad ruumile dünaamilisust ja loovad võluva atmosfääri.

Aiateede ja rajatiste valgustamine

Valgusketid on suurepärased ka aiateede ja erinevate rajatiste valgustamiseks. Need pakuvad mitte ainult ilu, vaid ka praktilisust, muutes liikumise aias ohutumaks.

Paiguta valgusketid mööda aiateede servi. See mitte ainult ei valgust aiateid, vaid aitab ka suunata külalisi, luues selge ja turvalise liikumistee.

Valgusta aiamööblit, näiteks pingid, lauad ja kiiged, et tuua esile nende ilu ja muuta need õhtuti kasutatavaks. See lisab mugavust ja funktsionaalsust kogu aiale.

Kui aias on aiakaared, siis saad neid kaunistada valgusketiga, et luua silmapaistev ja dekoratiivne element. See lisab aiale struktuuri ja visuaalset huvi ning muudab need rajatised pimedal ajal tõeliselt pilkupüüdvaks.

Millist valgusketti valida?

Valgusketi valimisel tuleks arvestada mitmeid tegureid, sealhulgas kasutuskohta, soovitud valguse tüüpi ja efekti, mida soovid saavutada.

Terrassi valgustamiseks on soojad valged LED-valgusketid ideaalne valik. Need pakuvad piisavalt valgust, et muuta terrass hubaseks ja kutsuvaks, samas olles energiasäästlikud ja vastupidavad. LED-lambid sobivad suurepäraselt ka igapäevaseks kasutamiseks, kuna need tarbivad vähe energiat ja nende hooldus on minimaalne.

Puude ja põõsaste kaunistamiseks võib eelistada värvilisi valguskette, mis lisavad aiale mängulisust ja elurõõmu. Värvilised valgusketid loovad piduliku ja lõbusa õhkkonna, mis sobib hästi näiteks suvepidude või pühade ajal. Samuti on need suurepärased valikud laste mängualade kaunistamiseks, kuna värvilised tuled köidavad nende tähelepanu ja loovad lõbusa atmosfääri.

Aiateede ja rajatiste valgustamiseks sobivad hästi nii LED- kui ka päikeseenergial töötavad valgusketid. LED-valgusketid tagavad piisava valgustuse, et muuta teedel liikumine ohutuks, samas kui päikeseenergial töötavad valgusketid on praktilised ja keskkonnasõbralikud, kuna need ei vaja elektrivõrguga ühendamist.

The post Aia valgustamine valguskettidega appeared first on Harju Elu.

Lastele taskuraha andmine on oluline osa nende finantskirjaoskuse arendamisest. Swedbanki noortepanganduse valdkonnajuht Triin Jalakas jagab soovitusi, kuidas ja kui palju anda taskuraha erinevatele vanuserühmadele ning kuidas õpetada lapsi kasutama pangakaarti ja haldama rahaasju.

Esimest taskuraha võib endale vanematelt paluda juba eelkooliealine laps, kes soovib osta poest endale mõnda meelepärast snäkki, ent samas võivad taskuraha vajada ka näiteks teises linnas elavad gümnaasiumiõpilastest noored, kes vajavad taskuraha igapäevaseks toimetulekuks. Ligi 1000 Eesti elaniku hulgas korraldatud Swedbanki uuringu põhjal annavad 5-23-aastaste laste vanemad taskuraha enamasti konkreetsete väljaminekute jaoks ja igapäevasteks kulutusteks. Samuti näitavad tulemused, et üldine palkade ja elukalliduse tõus on kergitanud ka summasid, mida vanemad lastele annavad.

Kuna taskuraha puudutavad nõuanded sõltuvad eelkõige just lapse vanusest, annab Swedbanki noortepanganduse valdkonnajuht Triin Jalakas vastuse küsimustele: mis summas, mil viisil ning miks eri vanuses lastele taskuraha anda?

• Eelkooliealised (3–6 eluaastat)

“Ehkki võib tunduda vara anda taskuraha eelkooliealistele lastele, aitab see neil tegelikult juba varakult õppida raha väärtust ja lihtsaid rahahaldamise oskusi,” avab Jalakas. Uuringu põhjal kulub koolieelikute ja algklassilaste taskuraha peamiselt maiustustele ja mänguasjadele. Jalakase sõnul võiks eelkooliealiste laste puhul jääda taskuraha 1-2 euro kanti nädalas. “Taskuraha tasub seejuures anda sularahas, sest väikesed mündid aitavad lastel paremini mõista raha füüsilist olemust. Selles vanuses lastele taskuraha andmise eesmärgiks on õpetada last eristama münte ja rahatähti ning teha esimesi ostuotsuseid,” selgitab ta.

• Algklassilapsed (7–12 eluaastat)

Kooliteed alustavad lapsed on üha iseseisvamad ja vajavad ka rohkem taskuraha. Alates 11. eluaastast kasvab riietele ja meelelahutusele kuluva taskuraha osakaal. Jalakase soovitusel on mõistlik taskuraha suurus algklassi õpilaste puhul 2–5 eurot nädalas, seda mõistagi olenevalt lapse vajadustest, aga ka pere võimalustest. “Alguses tasub taskuraha anda sularahas, kuid alates umbes 10. eluaastast on hea kanda lapsele raha tema pangakontole ja õpetada  pangakaardi kasutamist, turvalisust digitaalsete rahaasjade ajamisel ja panganduse olemust,” avab Jalakas.

• Põhikooliõpilased (13–15 eluaastat)

Põhikooliealiste laste puhul tähendab kasvav taskuraha ka üha enam vastutust oma raha haldamisel, rõhutab Jalakas. “Põhikoolis on asjakohane taskuraha suurus kas ligi 10 eurot nädalas või kuupõhise summana kuni 40 eurot kuus,” jagab Jalakas. “Eelistatavalt võiks selles vanuses kanda taskuraha pangakontole, mis annab võimaluse kasutada pangakaarti ning õpetab lapsi planeerima eelarvet.”

Jalakas rõhutab, et lapsevanemail tasub selles vanuses õpetada lastele ka eelarve koostamist, suuremate ostude jaoks säästmist ja oma kulutuste jälgimist internetipangas. “Lapsevanematel on märkimisväärne roll rahatarkuse õpetamisel ja hoiakute kujundamisel rahasse. Seejuures on Swedbanki uuringu põhjal vaid ligi kolmandik lapsevanematest seda teemat detailselt pere noorematega arutanud,” nendib ekspert. “Ligi kaks kolmandikku on jaganud vaid baasteadmisi, kuidas taskurahaga ümber käia ning iga kümnes lapsevanem ei ole üldse lapsega rahaasjade teemat arutanud.”

• Keskkooliõpilased (16+ eluaastat)

Keskkooliõpilased valmistuvad täiskasvanueluks ja võiksid olla juba üsna osavad rahaga ümber käimises. Jalakas nendib, et mõistlik taskuraha suurus selles vanuses oleneb väga palju nii lapse vajadustest ja pere võimalustest, jäädes sageli 20–50 euro ringi kuus. Mõned pered võivad valida ka suuremad summad, seda sõltuvalt lapse elukohast: näiteks sellest, kas laps õpib üksi teises linnas või tema hobidest. “Gümnaasiumieas noorte puhul on kõige parem valik kanda taskuraha nende pangakontole. Noored peaksid saama proovida kõiki kaasaegseid maksevahendeid, nagu pangakaart ja mobiilimaksed, ning jälgima enda kontojääki internetipangast või mobiilirakendusest,” leiab Jalakas.

“Selles vanuses noored peaksid lisaks eelarvestamisele õppima investeerimise põhialuseid, näiteks hoiuste tegemist või isegi väikeste investeeringute alustamist,” rõhutab ekspert. Swedbanki uuringu põhjal antakse 7.-9. aastastele lastele taskuraha regulaarselt, üks kuni kaks korda nädalas või kuus. “Sellest vanusest noorematele ja vanematele lastele on taskuraha andmine pigem ebaregulaarne või ei anta seda üldse,” võtab Jalakas taskuraha andmise harjumused kokku.

The post Kui palju, kuidas ja miks taskuraha anda? Eksperdi soovitused eri vanuses lastele taskuraha andmiseks appeared first on Harju Elu.

Koristusteenus meenuvad enamasti siis, kui pindade puhtus on käest ära. Ruumide puhtuse ja korra hoidmine on oluline, kuid tihti ka ajamahukas. Olgu tegemist büroo, tootmispinna või kortermaja trepikojaga – puhtus ja kord on praktilised ning teevad keskkonna meeldivamaks. 

Puhastusproffi teenuste eesmärk on hoida teie ruumid alati esinduslikud ja ilusad, et teil poleks koristamise pärast muret. Pakume usaldusväärset ja kvaliteetset teenust, mis vastab kõikidele teie vajadustele. Kui vajate tõhusat lahendust oma ruumide hooldamiseks, võtke meiega ühendust ja arutame teile sobivaid lahendusi!

Professionaalne koristusteenus versus ise koristamine

Koristusteenuse kaalumisel on tihti esimene küsimus, kas teha ise või kasutada professionaale. Ise koristamine võib tunduda odavam, kuid sellega kaasnevad sageli alahinnatud kulud. Professionaalne teenus pakub palju eeliseid, muutes selle väärt investeeringuks. Koolitatud töötajad kasutavad õigeid vahendeid ja meetodeid, tagades põhjaliku ja efektiivse tulemuse. Lisaks on neil juurdepääs spetsiaalsetele puhastusvahenditele ja seadmetele, mis võivad jääda märkamata neile, kes alal ei tegutse. Professionaalsete vahendite kasutamine tagab sügavama puhtuse ning pikendab pindade eluiga.

Ise koristamine võib jääda pealiskaudseks, eriti raskesti ligipääsetavate kohtade puhul. Samuti võtab see rohkem aega, kui algselt arvata võiks, segades igapäevaseid tegemisi. Professionaalse teenuse tellimine säästab aega ja tagab kvaliteetsema tulemuse. Teenuse kasutamine hoiab ruumid pidevalt korras, vähendades vajadust suurpuhastuste järele.

Mida koristusteenus siseruumides katab?

Vahel võid leida teenuseid, tunduda odavad, kuid hiljem selgub, et need katavad vaid põrandate ja tööpindade puhastamist. Puhastusproff on pikalt keskendunud täisteenusele, võttes teie õlgadelt koristusteema murekoorma täielikult.

 Millised tööd peaksid aga kindlasti sisalduma ja millise sagedusega?

Igapäevased tööd:

– Prügikastide tühjendamine ja sorteerimine

– Tööpindade ja laudade puhastamine ning desinfitseerimine

– Põrandate puhastamine, vajadusel kohtpuhastus

– Sanitaarruumide puhastus ja hügieenitarvikute täiendamine

– Uksekäepidemete ja lülitite desinfitseerimine

– Klaaspindade kohtpuhastus

Iganädalased tööd:

– Põrandate pesemine ja vaipade süvapuhastus

– Tolmu pühkimine kõrgematelt pindadelt, nagu riiulid ja aknalauad

– Kööginurkade süvapesu, sh külmkapi ja mikrolaineahju puhastus

Kord kuus tööd:

– Akende sisepoolne pesu

– Ventilatsiooniavade puhastus

– Mööbli ja pehme sisustuse puhastus

Koristusteenust aitavad täiendada lisateenused

Meie põhiteenuseid täiustavad lisateenused, mis võivad harvemini vajalikud olla, kuid muudavad koristuse terviklikuks. Need lisatööd on kohandatud vastavalt kliendi vajadustele ja tagavad põhjalikuma ning kestvama puhtuse.

1. Eripuhastustööd

Eripuhastus on vajalik, kui tavapärane koristus ei suuda raskemat mustust eemaldada või peale suuremaid sündmusi või ehitustöid.

2. Vaipade ja mööbli keemiline puhastus 

Sügavpuhastus aitab eemaldada kogunenud mustust ja taastada tekstiilide värskuse.

3. Akende pesu

Soovitame akende ja klaaspindade pesu vähemalt kaks korda aastas. Puhas klaas toob ruumi rohkem valgust ja annab interjöörile viimistletud välimuse.

4. Sisehaljastus

Pakume taimede hooldust vastavalt nende vajadustele – kastmine, väetamine, ümberistutamine või puude lõikamine.

5. Mööbli ja pindade kaitsehooldus

Pakume puitpindade vahatamist ja hooldusõlitamist ning PVC-põrandate ja mööbli töötlemist, et pikendada nende eluiga ja anda mustust hülgav efekt.

unsplash.com 

Koristusteenuse kontseptsiooni kokkupanek

Meil ei ole ühtset koristusteenuse plaani – iga hooldusplaan pannakse kokku kliendi vajaduste ja objekti põhjaliku hindamise järel. Ühes büroos võib fuajee vajada puhastust paar korda nädalas, teises mitu korda päevas – kõik sõltub kasutusintensiivsusest ja eesmärgist.

Peale objekti kaardistamist koostame täpse tööplaani ja tulemuste kirjelduse. Rakendame ka võimalusel automatiseeritud lahendusi. Koristusteenus on pidev protsess, mida pidevalt parendame – kogume regulaarselt tagasisidet ja kohandame teenust vastavalt vajadusele.

Koristusteenuse hind

Koristusteenuse hind koosneb alati püsikomponentidest ja muutuvatest komponentidest. Püsikulud hõlmavad tavapäraseid töid, nagu põrandate puhastamine ja tolmu pühkimine, ning sõltuvad ruumi suurusest ja sagedusest. Hinna sees võivad olla ka eriseadmete kulud.

Muutuvad kulud lisanduvad vastavalt kliendi erisoovidele ja lisateenustele, nagu hügieenitarvikute varustamine või akende pesu. Meil on põhjalikum artikkel koristusteenuse hinna kokkupaneku kohta ning veebikalkulaator, mis aitab hinnangut saada.

Koristusteenus Tallinnas ja üle Eesti

Puhastusproff on usaldusväärne partner üle sajale firmale ja asutusele kogu Eestis. Oleme tegutsenud üle 20 aasta ja meil on üle 500 spetsialisti.

Meie teenuse arendamine on pidev – keskendume keskkonnamõjude vähendamisele, uuendades töövahendeid ja meetodeid, et saavutada parem tulemus väiksema energiakuluga.

Oleme aidanud hoida korras nii väikseid büroosid kui ka suuri tootmispindu, puhastades miljoneid ruutmeetreid pindu. Tahad näha, mis me suudame – võta Puhastusproffi meeskonnaga ühendust!

The post Unusta ise koristamine – võta professionaalne koristusteenus appeared first on Harju Elu.

Leivavili on juba kuivamas, näitab Köstriaseme talu perenaine Mari Lokk partel olevat vilja. Õigeks ajaks, septembri keskpaigaks on vili kuiv, siis läheb rehepeksuks, kõneleb perenaine suurde reheahju puid lisades.

„15. septembril on Eesti Vabaõhumuuseumis järjekordne Eesti leiva päev. Selleks ajaks peabki kõik valmis olema,“ täpsustab muuseumi ürituste projektijuht Kerti Sönmez. Tegelikult saab Raplamaalt Rebasemäe talust toodud leivavili kuivaks juba mõni aeg varemgi. Jahvatatakse jahu ja küpsetatakse osa leibagi valmis. Selleks, et külastajail oleks võimalik leivapäeval kogu leivategemise protsessist osa saada – näha kuidas reht pekstakse, teradest käsikiviga jahu jahvatatakse, tainas sõtkutakse ja kerkinud pätsid ahju küpsema pannakse. Siis on pärast üheskoos hea värsket leiba maitsta.

Kõik ka tööle kutsutud

„Ka kõik külastajad on mitte ainult vaatama, vaid ka tööst osa saama kutsutud,“ näitab perenaine Mari kooti, millega hakatakse reht peksma. Koote on Köstriaseme talu rehealuses seismas mitmes suuruses, nii väiksemaid lastele mõelduid kui ka suuri mehejõudu nõudvaid.

„Vanasti peksti reht käsitsi, see oli ühine ettevõtmine, mille juurde käisid ka töö rütmi hoidvad sõnad,“ teab muuseumi teadur-kuraator Maret Tamjärv. Rehepeksu aegu võis kootide mütsumist kaugele kuulda ning külarahval oli selle järgi kohe teada, kui hästi ühes või teises talus töö sujus. Kui hästi seekord rehepeksul ühtlase töörütmi hoidmine välja tuleb, seda teadur ette ennustada ei oska. Aga proovitakse kindlasti.

„Sel aastal on traditsioonilise leivapäeva juures uudiseks see, et tutvustame ka teiste maade leiva- ja laiemalt köögikultuuri,“ räägib Kerti Sönmez toimuvast. Itaallased tutvustavad ciabatta‘de, grusiinid oma juustupirukate ehk hatšapuride valmistamist. Kaugeimad leivameistrid on tõenäoliselt Mehhikost, kes lubasid oma maisileivad kohale tuua.

„Eks meil Eestiski erine leivategu näiteks Lääne- ja Setumaal. Leivapäeval püüame tutvustada aga mõlema kandi leiba,“ räägib Kerti Sönmez.

„Sel aastal on traditsioonilise leiva-päeva juures uudiseks see, et tutvustame ka teiste maade leiva- ja laiemalt köögikultuuri. Itaallased tutvustavad ciabatta‘de, grusiinid oma juustupirukate ehk hatšapuride valmista-mist. Kaugeimad leiva-meistrid on tõenäoliselt Mehhikost.“

Päev lõpeb suure leivakonkursiga, kuhu võivad oma pätsi tuua nii väikeettevõtted kui ka kodused pagarid. Esitada tuleb vähemalt kolm pätsi leiba. „Žüriiks on muuseumi külastajad, kes saavad leiba maitsta,“ räägib Maret Tamjärv. Värsked leivad on müügil ka leivapäeval toimuval sügislaadal.

60 aastat muuseumi väljapanekut

Hiljaaegu tähistas vabaõhumuuseum oma ekspositsiooni avamise 60. sünnipäeva. Sellest, millest rohkem kui pool sajandit tagasi unistati ja mida planeeriti, on tänaseks palju teoks saanud. 70-l muuseumihektaril seisavad uhked talud, mis on transporditud kohale Eestimaa kõige erinevamatest paikkondadest. Ja siin pole ainult talud – külalisi kutsub uudistama ja ostegi tegema vana koloniaalkauplus, lapsi ootab koolitundidesse tarkust taga nõudma Kuie külakool. Saab kiikuda külakiigel. Mõned aastad tagasi avati külastajaile kolhoosiaegne nelja korteriga maja, kõik korterid erinevatest kümnenditest. Kui uudistamisest kõht tühi, saab võtta esivanemate kombel pruukosti Kolu külakõrtsis.

„Muuseumi külastajate hulgas näeb aina enam igas vanuses lapsi koos ema-isa või vanavanematega,“ teab Maret Tamjärv. Seepärast mõeldakse ekspositsioone koostades kogu perele, muuseumi uusimaks arenduseks ongi lastega peredele suunatud „Talulapse maailm“. Pere pesamunasid ootavad karjamaadel kitsed ja lambad, taludes kuked-kanad, haned ja kalkunid. Kindlasti pakub pere noorimatele tegevust ja põnevust Karjalapse seiklusrada. See on mänguline läbi muuseumi kulgev teekond, kus külastajad saavad olla osalised karjapoiss Antsu ja tema truu sõbra Muri põnevust täis päevas.

Seiklusrada lõpeb Kolga talus, mille õuel hakkab silma värske, justnagu kirve alt tulnud välimusega hoone. Kuraator Maret Tamjärve kinnitusel taastati Hiiumaalt pärit aida-lauda rait 1987. aastal kurja käe läbi tuleroaks langenud hoone järgi. Nüüd on see koduks muuseumi koduloomadele ja –lindudele. Hoone aidaosas võtavad tulijaid vastu värskelt tahutud palkseintega avarad ruumid. Siin paikneval näitusel „Iga väike samm loeb“ võetakse lastele arusaadavalt vaatluse alla säästlik tarbimine, vastutustundlik loomapidamine, tervislik toitumine, taaskasutus ja muud keskkonnahoidlikud teemad.

Kolga talu õuel saab noorem põlvkond oma käega ka ise midagi teha ja läbi mängu talutöid proovida, näiteks istutada lilli, koristada peete-porgandeid või kartuleid sorteerida. Väiksemad saavad end isegi talulapse kombel riidesse panna – rõivad on rõivakirstus ootamas.

Taastati Igaküla suurkaev

Talust natuke eemal külaväljakul püüab pilku uhke kooguga kaev. Selle rajamise võttis endale südameasjaks muuseumi ehitusrestauraator Joosep Metslang. Eeskujuks oli Muhumaal Igakülas olnud külakaev, mille jäädvustas 1913. aastal fotograaf Johannes Pääsuke. Kaevu vinn on 25 meetrit ja kook 15 meetrit pikk. Vett sai sellest kaevust kogu küla tarbeks ammutada rohkem kui 15 meetri sügavuselt. Igaküla suurkaev oli toona üks suuremaid mitte ainult Muhu-, vaid ka kogu Eestimaal.

„Inimesed peavad oma ajaloost aru saama, seda mõistma. Eriti lapsed. Siis nad armastavad oma maad,“ kinnitavad vabaõhumuuseumis talude vahel jalutavad kaks rootsi turisti.

„Leivapäeval on meil kogu meeskond rakkes, ühegi uudistaja küsimus ei jää tähelepanuta ega kellelgi värske leib maitsmata,“ usub kuraator Maret Tamjärv. →

The post Eesti Vabaõhumuuseum: leivapäev ja 60 aastat appeared first on Harju Elu.

Õnnetus ei hüüa tulles. Eriti kui agressiivne naaberriik on partnerriigile sõja kuulutanud, ähvardades rünnata teisigi maid. Alati peab valvel ja valmis olema.

Nii või umbes nii mõtles Hüüru vabatahtlike päästekomando päästja Mati Leivategija mõned head kuud tagasi. Ja mitte ainult ei mõelnud, vaid ka tegutses.

„Sõda ju käib. Ja kunagi ei tea, millal see võib üle Eesti piiri tulla. Või juhtub mõne elumajaga suurem õnnetus, näiteks gaasiplahvatus. Päästjad peavad kõigeks valmis olema,“ meenutab mees mõtteid, millest kõik alguse sai. Kui aga juhtub inimeste eluasemega midagi, on elanikele vaja kiiresti pakkuda varjualust, kas või ajutist. Ja keegi kannatanutest ei taha oma kodust kaugele minna. Sellest tuligi päästjal mõte – ajutine varjupaik tuleb õnnetuskoha lähedale viia.

Varjupaigaks saavad olla näiteks telgid, kus sees võimalik istuda, einet võtta. Ka kergemaid haavu ravida. Külmal ajal peavad sellised eluasemed olema soojendatavad, suvel jahutatavad. Kindlasti peab inimestel olema tualeti kasutamise võimalus. Ühised mõtted projektiks vormitud, esitas Hüüru vabatahtlike päästekomando projekti Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile, KÜSK-ile. Seal kiideti peale põhjalikku analüüsi projekt ja selle juurde käiv rahataotlus heaks, eraldati ka raha, 35 000 eurot.

Varustus abivajajaile

Hüüru päästekomando panustas ligi tuhande euroga, selle raha eest saadi osta vana metallplatvorm, millele hakati ehitama konteinerit, kuhu abistamiseks kõik vajalik sisse mahuks.

„Meie põhiline panus oli töö,“ sõnab Mati Leivategija. Mees ise oli rohkem kui kaks kuud ehitamise-meisterdamise ja mõtlemisega rakkes. „Raskete asjade tõstmiseks tulid poisid appi,“ kiidab Mati Leivategija kaaslasi.

Töö tegi hõlpsamaks see, et sel suvel oli Harjumaal päästesündmusi vähe – pole olnud suuremaid metsa- ega rabapõlenguid. Suurim põleng, kus Hüüru päästjad käisid, oli Aegviidu saetööstuse tulekahju. Mati Leivategija kinnitusel on Hüüru komandol olnud tavaliselt ikka aasta algusest augusti lõpuni 150 väljasõitu, sel aastal pole olnud sadatki. Oli aega konteiner valmis ehitada.

„Sõda ju käib. Ja kunagi ei tea, millal see võib üle Eesti piiri tulla. Või juhtub mõne elumajaga suurem õnnetus, näiteks gaasiplahvatus. Päästjad peavad kõigeks valmis olema.“
Mati Leivategija

Nüüd mahub tuletõrjeautopunaseks värvitud konteinerisse abivajajatele mõeldud kaheksa 4×8 ruutmeetrist telki, 30 lahtivõetavat lauda, 60 istepinki, gaasiballoonid, kütusekanistrid, diiselgeneraatorid voolu tootmiseks ja diisliküttel töötavad puhurid sooja andmiseks ja vajadusel jahutamiseks, kaks vokkpanni, kaks mikrolaineahju, meditsiinikotid tarvilike medikamentidega, elustamiseks mõeldud defibrillaatorid, kanderaamid, lamamistoolid kannatanutele.

Toiduainetest on valikus põhiliselt tangained ja lihakonservid, samuti kohv ja tee. Säilitamist vajavate toiduainete tarvis on külmakarbid. Pealt ja külgedelt on konteiner kaetud vettpidava, samuti punaseks värvitud koormakattega.

Kuidas hädalisi aidatakse?

Kaheksa telki, katusealuse pinnaga 256 ruutmeetrit, võivad ajutist peavarju pakkuda 300-le inimesele, kes mahuvad ka laudade ümber istuma. Kannatanuile on lamamistoolid.

Konteineri otsas metallalusel on kaks tavalistest ruumikamat tualetti, alla lastav aparell võimaldab nendesse pääseda ka ratastoolis olijail. „Üks tualett peaks ära teenindama 60–70 inimest,“ teab päästja.

Päästesündmuse korral tõstetakse konteiner selleks ostetud väiksemale multilift­autole. Sündmuskohal jõuab veerand tunniga väljaõppinud meeskond telgid püstitada ja inventariga sisustada. „Kui on kümme inimest abiks, siis saab hädavajajaid juba ka toitlustada,“ on päästekonteineri idee autor ja teostaja kindel.

Esimest korda tahavad Hüüru päästjad oma valmisehitatut avalikkusele näidata Tartu tehnikanäitusel selle nädala lõpus. Edasi loodetakse osaleda suurel evakuatsiooniõppusel Lõuna-Eestis.

HEA TEADA

Toetame turvatundesse panustamist
Terje Lillo, päästeameti kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse ekspert

Oleme Eestis näinud, mida võib endaga kaasa tuua ootamatult suur sademete hulk, milleks on võimelised tugevad tormituuled, ning kuidas paks lumi ja jäised olud võivad pea nädalaks inimesed elektrita jätta. Paraku ei saa me tänases olukorras mööda vaadata ka sõjaohust. Need on riskid, millega me kõik silmitsi seisame, olenemata meie elukohast.

Mida paremini me val­mis oleme, mida teadliku­malt iga inimene ja kogukond oskab ootamatus olukorras tegutseda, seda tugevamad me igas situatsioonis oleme ning seda rohkem on meil võimalik aidata neid, kes ise toime ei tule.

The post Varjupaik sõidab kohale päästeautoga appeared first on Harju Elu.

Europarlamendi saadik, 33 aastat vana Jaak Madison on jõudnud palju. Pärast ühinemist EKREga 2013. aastal valiti ta kahel korral riigikogusse, ta oli parlamendi põhiseaduskomisjoni esimees. Alates aastast 2019 on Jaak Madisson valitud kahel korral Euroopa Parlamenti, kus ta töötab ka praegu. Hiljaaegu ühines aga EKRE üks käilakujusid venemeelseks peetava Keskerakonnaga. Miks? Harju Elu uurib tagamaid.

Kuuldavasti külastate tihti Ukrainat. Mis põhjusel?

Varasematel aegadel käisin Ukrainas sageli, mu endine tädimees on ukrainlane, kümme aastat tagasi kolis ta sinna tagasi, elab Lvivi kandis.

Viimasel ajal ma nii tihti seal pole käinud, mõni nädal enne sõja puhkemist külastasin Ida-Ukrainat – praeguseks purustatud ja annekteeritud Mariupolit, Zaporižžjat… Ja nüüd suvel käisin.

Üks vastuolusid EKRE pealiini ja teie vahel oli just Ukraina pinnal. Sõja puhkedes kuulutas Mart Helme kohe, et Ukrainal oleks targem alistuda. Teie nii ei arvanud.

Ega ju keegi – mitte ainult EKRE pealiini mehed – ei uskunud siis, et Ukraina suudab vastu pidada üle kahe nädala. Ukrainlased suutsid aga midagi uskumatut ja see oli signaaliks ja surveks lääneriikidele, et peab aitama. EKRE sõnumid olid muidugi jätkuvalt kaheldavad.

Poliitikuna ütleksin – miks tegi EKRE mingeid Ukrainat alandavaid avaldusi, isegi kui kaheldi Ukraina toetamise mõttes! Isegi kui oldi veendunud, et Venemaa võidab selle sõja üsna kiiresti, siis poliitikul polnud mõistlik seda välja öelda. Kellegi ütlused või arvamused siin Eestis ei muuda sõja kulgu, ei tee ukrainlaste olukorda ei paremaks ega halvemaks, küll aga tegid need hullemaks erakonna enda olukorra.

Kas EKRE suhtumine Ukraina sõtta ja laiemalt julgeoleku­küsimusse oli ka põhjuseks, miks EKRE viimased parlamendivalimised Reformierakonnale pikalt kaotas? Vali­miste eel ennustati enam vähem võrdset tulemust…

Kindlasti. Ma olin kohe peale riigikogu valimisi kriitiline ja ütlesin erakonnas, et ilmselgelt ei olnud mõistlik erakonna esimehel paar nädalat enne valimisi öelda ETV otse-eetris, et „Ukraina sõda pole meie sõda“ või alustada meedias konflikti kaitseväe juhatajaga.

Kui taheti vallandada Martin Heremit, tulnuks valimised enne võita, siis seda teha. Seega jah – kuigi oli valijaid, kes poleks tahtnud Reformierakonda valida, siis nad ikkagi tegid seda juba osaliselt hirmust EKRE ees.

Vähem kui kuu aega tagasi, 22. augustil liitusite kõigile üllatuseks Keskerakonnaga. Millised on nüüd teie seisukohad Ukraina sõja suhtes?

Ega need pole muutunud. Iga sõda saab ükskord läbi ja lõpeb läbirääkimistega. Küsimus on, millistel tingimustel see Ukrainale lõpeb, millised alad jäävad okupeerituks ja millised mitte. Selle tõttu olnuks pikamaarelvastuse, peamiselt rakettide ja ründelennukite andmine juba ammu vajalik.

Ukrainale raskerelvade andmise vastased on heietanud jutte sõja eskalatsioonist, Venemaa tuumapommist. Tuumarelv on ka Suurbritannial ja Prantsusmaal. Nii et Kremli jutt tuumarelva käikulaskmisest pole kuigi tõsiseltvõetav.

Kas sama seisukohta jagavad teie erakonnakaaslased Kesk­erakonnast?

Päris kindlasti on Keskerakond toetamas Ukrainat ja ühemõtteliselt peab agressoriks Venemaad. Seda ilmestas muide ka asjaolu, et üks Euroopa esimesi linnapeasid, kes külastas kohe peale sõja puhkemist Ukrainat, oli Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.

Olete öelnud, et poliitikas on olukordi, kus tuleb vahetada erakonda maailmavaate pärast. Arusaamatuks jääb, kes on maailmavaadet muutnud, teie või Keskerakond?

On poliitikuid, kes vahetavad maailmavaadet erakonna pärast. Ja on poliitikuid, kes vahetavad erakonda maailmavaate pärast. Esimesse rühma kuulub 90% inimestest ja teise 10%. See võrdlus on laenatud tegelikult Taani telesarjast „Võimu kants“, kus peaministriks oli Birgitte Nyborg.

Ütluse mõte minu jaoks on selles, et vahel tuleb vahetada erakonda, et oma maailmavaadet kaitsta ja selle eest edasi seista. Keskerakond on viimasel ajal hakanud selgelt defineerima oma ideoloogilist tausta. On aru saada, mille eest Keskerakond seisab. Varasema seitsme-kaheksa aasta jooksul, mil esimeheks oli Jüri Ratas, oli raske öelda, milline on Keskerakonna maailmavaade, kuhu erakond asetub poliitilisel skaalal. Uue esimehega on asi muutunud.

Kui oli selge, et EKREga minul enam edasi minna pole võimalik, kohtusime mitme kuu jooksul Mihhail Kõlvartiga, arutasime läbi erinevad programmipunktid, erakonna seisukohad. Keskerakond on või on teel sinna poole, et olla konservatiivne erakond, mis asub tsentris majandusküsimustes, konservatiivne aga migratsiooni ja eesti keele ja paljudes teistes küsimustes.

Olete kindlasti kohtunud mingigi osaga oma arvukatest valijatest, kes andsid oma hääle teile kas riigikogu või europarlamendi valimistel? Mida arvavad nemad teie valikutest?

Minu ühinemist Keskerakonnaga peeti vähetõenäoliseks, arvati, et küllap liitun Isamaaga. Seda arvamust kultiveeris ka mu eelmise erakonna juhtkond – räägiti mingist süvariigi kokkuleppest minu ja isamaalaste vahel.

Kui selgus, et ühinen Keskerakonnaga, olid paljud valijad šokis. Läks aga nädalakene mööda ja mulle hakati helistama ja kirjutama, et mind mõistetakse. Öeldi, et kui nad olid olukorda natuke analüüsinud, said nad aru, miks ma seda tegin. Ja et mu samm oli õige.

Mingi osa valijaid – peamiselt siis need, kes valisid kandidaati ainult erakonna pärast – olid ja on jätkuvalt pettunud. Samas olen korduvalt öelnud, et ma ei olnud europarlamendi valimistel erakonna põhikandidaat, ma olin erakonna viimane number, kes pidi oma kampaaniat rahastama omaenda eelarvest, kogu EKRE valimiste eelarve kulus esinumbri ehk erakonna esimehe kampaaniale lootuses, et mulle tehakse ära. Selle pärast ei ole mul ka süümepiinu, europarlamendi valimised on suures osas ikkagi isikuvalimised.

Enamik valijaid, kes mu erakonnavahetust mõistavad, on aru saanud, et seisukohad, mis mul on olnud viimased viis-kuus aastat – olgu näiteks immigratsiooniküsimused, föderalism, rohepööre, julgeolekupoliitika – need on mul jätkuvalt endised. Minu valija võib ennast tunda päris kindlalt. Ja ma ise ka usun, et enamikuga valijatest on rahu majas.

Millised on teie suhted Jana Toomiga? Kumb kummale peab järele andma?

Suhted Jana Toomiga lähtuvad sellest, et teha koostööd küsimustes, kus meie seisukohad kattuvad, nagu põllumajandus- ja regionaalpoliitika, inimeste sotsiaalne toimetulek. Jääme viisakalt eriarvamusele, kus meie seisukohad erinevad.

„Enamik valijaid, kes mu erakonnavahetust mõistavad, on aru saanud, et seisukohad, mis mul on olnud viimased viis-kuus aastat – olgu näiteks immigratsiooniküsimused, föderalism, rohepööre, julgeolekupoliitika – need on mul jätkuvalt endised.“
Jaak Madison

Pärast mitme liidri lahkumist Keskerakonnast olid väga paljud veendunud, et sellest saab vene keelt kõnelevate inimeste nišipartei. Kas teie ühinemine erakonnaga muudab kuvandit?

Adusin enne ühinemist selgelt, mis olukorras Keskerakond on – toetus eestikeelsete valijate hulgas erakonnale oli kolm protsenti. Alla valimiskünnise. Oli selge, et kui ei saada uut tõuget, ei sünni ideoloogilist muutust, on neil väga raske sellest seisust välja tulla. Seda ütlesin ka erakonna esimehele. Keskerakonnal oli vaja täpsemalt defineerida oma maailmavaade mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa tasandil. See tähendab otsustada, millisesse parteiperre me kuulume. Kui ütleme, et rohepööre on utoopia, siis peame ühinema ka parteiperekonnaga, kes ütleb seda Euroopa tasemel. Kui me räägime migratsioonist, siis on meie huvi see, et Eesti riik jääks püsima. 1,3 miljoni elanikuga riik ei saa deklareerida, et tulge kõik meile, nii noored kui vanad.

Konservatism on see, mis aitab meil jääda. Kõik peavad austama Eesti riigi põhiseadust. Eesti keel on riigikeel. Ja kui kõik inimesed saavad sellest aru, siis on nad võrdsed sõltumata sellest, mis keelt nad oma kodus räägivad. See peab kattuma meie Euroopa parteiperekonnaga ja tulema selgemalt välja meie ideoloogilises sõnumis – kes me oleme. Usun, et Keskerakonnal on potentsiaal tõusta järgmistel riigikogu valimistel tugevaimaks rahvaparteiks Eestis, kes ühendab inimesi sõltumata sellest, kas nad elavad Võrumaal või Virumaal.

Esimesed märgid näitavad, et oleme õigel teel. Eesti keelt kõnelevate valijate hulgas Keskerakonna toetus kasvab. Aga õiget mõju hakkame nägema alles mõne kuu pärast.

„Kui Reformierakonna toetus tõuseb, siis Isamaa toetus hakkab langema. Senine Isamaa toetuse kasv on ju põhinenud just Reformierakonna langusel.“
Jaak Madison

Millisena kujutlete poliitilist maastikku Eestis enne järgmisi riigikogu valimisi?

Reformierakonna toetus tõenäoliselt taastub 20–25 protsendi piires. Sest Eestis on piisavalt palju inimesi, kellele meeldib petta saada. See on demokraatia võlu ja valu. Praegune peaminister ei tee loomulikult targemaid otsuseid kui tegi Kaja Kallas, aga ta suudab vähemalt teatud küsimustes rohkem vait olla, olles sellega sümpaatsem oma valijaile.

Kui Reformierakonna toetus tõuseb, siis Isamaa toetus hakkab langema. Senine Isamaa toetuse kasv on ju põhinenud just Reformierakonna langusel. Ka paljud EKRE valijaid on liikunud Isamaa taha. Edaspidi langeb aga Isamaa toetus tagasi 15–20 protsendini, EKRE toetus jääb 10 protsendi piiresse, seal uut värsket energiat näha pole. Energia erakonnale annavad aga erinevad inimesed.

Sotsiaaldemokraatide toetus jääb 10–15 protsendi piiresse. Keskerakonna toetus tõuseb tänaselt 12 protsendilt 20+ protsendile. Parempoolsed ületavad valimiskünnise, Eesti 200 on järgmisteks valimisteks kadunud. Uue rahvuskonservatiivse erakonna potentsiaal on 10 protsenti, kuid selle nimel tuleb neil ropult tööd teha. Siiralt loodan, et neil läheb hästi.

Kes moodustavad järgmise valitsuse?

Koalitsiooni moodustavad ja valitsuse panevad kokku tõenäoliselt Keskerakond, Isamaa ja parempoolsed.

Poliitikaeksperdid ennustavad, et Eesti Vabariigi järgmine peaminister tuleb parempoolsest erakonnast, nimedest on välja öeldud Urmas Reinsalu ja Jaak Madison. Kas olete nõus pea­ministrikoha valmis võtma, hr Madison?

Kui seda vaja on, siis kindlasti. Aga peaministrid tulevad reeglina erakondade esimeeste seast. Nii et täna on kõik šansid saada peaministriks Mihhail Kõlvartil. Ja selle nimel me töötame.

The post Jaak Madison, kas olete nõus hakkama peaministriks? appeared first on Harju Elu.

Harju Elu uuris sotsiaalmeediaküsitlusega, mida inimesed arvavad kampaaniast „Septembris ei joo“. Palusime ka põhjendada, miks keegi kampaanias osaleb või mitte.

Umbes 30 vastanu seas oli nii neid, kes kampaanias osalesid, kui neid, kes tegid karskuskuuri endale sobivamal ajal. Aga muidugi ka neid, kes üldse ei joo, ning neid, kes oma joomises probleemi ei näe. Enamik nimesid on eraelu kaitseks muudetud.

Kampaanial on vastaseid

Ajakirjaniku ja endise riigikogu liikme Barbi Pilvre (61) hinnangul on tegu rumala kampaaniaga, sest see normaliseerib joomist, mis aga pole muidugi eesmärk. „Umbes et kogu aeg kõik joovad ja nüüd siis peaks vahet, sest on koolide algus. Alkohol on muidugi nii odav, et kui muuks raha pole, siis alkoholiks ikka selle euro leiab. Ehk see olukord on nagu norm, et joomine peaks olema peamine harrastus, kuna on nii kättesaadav ka vähem kindlustatutele,“ arvab Pilvre.

Sveni (45) hinnangul on „Septembris ei joo“ kampaania sama jabur nagu oleks „Juulis ei söö“. „Inimene ei pea kuu aega vastu joomata. Söömata võibolla, aga ainult veebruaris, see nõnda lühike kuu. Aga mitte joomata,“ muigab Sven.

72-aastane Jaak ütleb, et pole tahtnud kunagi midagi karjas teha, sestap ta kampaaniaga ei ühine. „Viimati olin peaaegu et pilditu 1972. aasta EÜE kokkutulekul. Mul ei ole tarbimisega probleeme,“ kinnitab Jaak.

Talle sekundeerib Guido (62): „Ei osale, käraka kui sellise olen unustanud, rüüpan lahjemaid jooke.“ Ta lisab, et septembris võiks just vabalt juua, sest suve jooksul on tervist turgutatud, saadud päikeseenergiat jms. „Näiteks ma pole kunagi septembris tsüklisse sattunud, kui varasemaid aegu meenutada, vaid ikka mingil muul ajal,“ põhjendab ta.

Kainust peetakse ka muul ajal

66-aastane Jaan ütleb, et on ilma igasuguse septembritagi „vastik karsklane“ ning kampaaniates põhimõtteliselt ei osale. 38-aastane Jaanus aga kinnitab, et pole 17 kuud tilkagi võtnud: „Miks? Elu on pikem ja täisväärtuslikum“.

Andrus (76) kampaanias ei osale. „Ma ei usu kampaaniatesse. Tuleb kärakas ära unustada, see pole nii keeruline!“ arvab ta.

„Ma tegin augustis ette ära, et siis septembris saaks aeg-ajalt paar õlut võtta,“ märgib Tarmo (50). Ka teine sama vana mees ütleb, et tegi „suvel ei joo“ ja läks päris kenasti.

„Mulle ei sobi kampaaniad jm massinähtused, minu alkoholivaba kuu on hoopis veebruar, mil saan uhkelt üksinda kaine olla,“ räägib oma traditsioonist Vallo (60).

„Ma kunagi hakkasin osalema, ja päris hoolega osalesin, aga panin punki ja ei joonud hoopis novembris,“ kirjutab Sander (50).

„Oli plaanis tarkusekuul jooma hakata. Viin pidavat tarkade jook olema,“ räägib oma plaanidest Mati (61). Umbes samal nõul on Kaspar (53): „Tahan, joon, ei taha, ei joo.“

Triinu (65) imestab, et Eestis on just september see mittejoomise kuu. „Kas selle pärast, et peale suve ja puhkuseid? Soomes on jaanuar seesama, vist peale jõuluvaheaega, puhkust. Ma ise teen alkoholist vaheaja, millal tundub. Ja kuna alkohol pole probleem,“ räägib Triinu.

Lindal (49) kukub vastupidi välja – peaaegu kogu aasta ei joo, aga septembris joob. „Sest hea on vahel end lõdvaks lasta. Täna joon. Pühapäeval lendan Itaaliasse ja arvatavasti joon. Tagasilöökide kohta veel ei tea. Võib juhtuda, et nädala pärast ma enam alkoholi ei tarbi,“ kõneleb Linda.

Kampaania aitas kaineks

„Mul septembris Eestis ei joo. Valmistan ennast ette raskeks ja pimedaks oktoobriks,“ põhjendab Tanel (30).

Teet (59) liitus kampaaniaga, sest kampaaniateade läks kenasti sünkrooni sisemise vajadusega. „Suvine elu tekitas arusaama, et peab veinijoomist piirama, muidu pole piisavalt jõudu möllamiseks. Õhtused veiniklaasid olen asendanud rattasõidu ja jalutamisega. Pole olnud keeruline. Alustasin juba augusti eelviimasel nädalal,“ ütleb Teet.

Raivo (40) tegin kampaania kaasa 2020. aasta septembris ja on siiani täiskarsklane. „Raskemad olid esimesed paar nädalat. Siis hakkas enesetunne nii hea olema, et aitas edasi minna. Kuna mul oli siis äsja­alanud suhe, siis ajukeemiale sobis ja see aitas aega veeta,“ meenutab Raivo, kelle hinnangul on alkoholiga lihtsam kui tubakaga. „Kuna alkohol oli ainult psüühiline sõltuvus ehk siis, kui hoida aju ja ennast mingi teise meeldiva asjaga tegevuses, siis saab üle. Tubakas on rohkem füüsiline ja seal hakkab aju trikke tegema,“ põhjendab ta.

Raivol kadus kiusatus paari kuuga ära – trenn aitas, kino aitas, hobid aitasid. „Vahel unes näen veel, et olen joonud ja kirun, et nii pikk seeria sai läbi, aga siis ärkan üles ja saan aru, et see oli ainult uni. Mul on hetkel kodus alkovaru, mis mingitest pidudest jäänud ja pole seda puutunud, pole isegi kiusatust enam. Ehk kuidagi üllatavalt lihtsalt läks, lihtsalt oli vaja mingi hetk väga tahta ja need esimesed nädalad üle elada,“ selgitab Raivo.

HEA TEADA

Kampaania „Septembris ei joo“

Tervise arengu instituudi (TAI) veetav ja tervisekassa rahastatav kampaania „Septembris ei joo“ kutsub inimesi septembrikuus alkoholist pausi pidama, et omandada uusi harjumusi ning leida võimalusi ja tegevusi, millega tuua oma ellu suuremat rahu, rahulolu- ning heaolutunnet.

Üks alkoholivaba kuu võib parandada enesetunnet ja elukvaliteeti märkimisväärselt ning aidata vähendada tarbitavaid alkoholikoguseid ka edaspidi. Tihti ei ole alkoholitarvitamine muud, kui sissejuurdunud harjumus, mida on lihtsam muuta teades, et alkoholitarvitamisest peavad samal ajal pausi ka paljud teised.

Kampaania sihtrühmaks on mehed ja naised, kelle elustiili juurde kuulub harjumus alkoholi tarvitada. Eesmärgiks on julgustada inimesi alkoholist puhkama ja veenduma, et pausi pidamine teeb head nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele ning alkohol ei pea olema igapäevaelu osa.

2022. aastal TAI tehtud uuringu „Elanikkonna hoiakud ja arvamused alkoholi tarvitamisest“ andmetel on Eestis 43% 16–64-aastastest alkoholitarvitajatest pidanud elu jooksul teadlikult tarvitamises tavapärasest pikemaid pause, sh oli viimase 12 kuu jooksul seda teinud 22% tarvitajatest. 35% alkoholi tarvitavate inimeste jaoks oli pikim alkoholivaba paus kuni üks kuu, 31% inimeste jaoks kaks kuni kuus kuud.

Pausi pidamise põhjustena tõid inimesed eelkõige välja enda teadlikku otsust mitte juua ja tervislikke põhjuseid, kuid nimetati ka „Septembris ei joo“ algatust, kellegi eeskuju ja lähedaste survet. Eelmisel aastal liitus kampaaniaga üle 60 000 inimese, mis on kõigi aastate rekordarv.

Allikas: tervise arengu instituut

The post Mida arvatakse kaine septembri kampaaniast? appeared first on Harju Elu.

Müra pole lihtsalt häiriv heli, sellel on tõestatud oluline tervisemõju. Kõige enam on müra mõju tervisele uuritud liiklusmüra puhul. On tõestatud, et tiheda liiklusega autoteedelt pärinev müra, mis ületab aastas keskmiselt 50 detsibelli, tõstab infarkti, insuldi, aga ka diabeedi ja rasvumise riski.

Viimasel kümnendil tehtud liiklusmüra tervisemõjude hindamisest selgus, et 84 protsendi tallinlaste ja 70 protsendi tartlaste elukoht asus piirkonnas, kus autoteedelt pärinev müratase ületas 50 detsibelli ning see põhjustas Tallinnas ligikaudu 270 ja Tartus 50 südame-veresoonkonna haigusjuhtu aastas.

Kuuldav müra

Tuulikuparkide mõju tervisele on keerukam uurida, sest neid on veel üsna vähe ja reeglina asuvad need kodudest märksa kaugemal kui autoteed. Oma suurust arvestades, on tuulegeneraatorid siiski üllatavalt vaiksed tööstusseadmed.

Tuulikute mürataseme mõõtmist segab tihti veelainetuse või tuule sahin ehk taustamüra, mis juba mõnesaja meetri kaugusel tuulikust ületab tihti tuuliku enda müra. Seetõttu saab müra leviku täpsema tulemuse tuulikute mürataseme arvutuslikul hindamisel ehk modelleerimisel. Modelleeritud mürakaart koostatakse enne iga tuulepargi rajamist keskkonnamõjude hindamise käigus. Näiteks võib Tootsi tuulepargi kohta tehtud keskkonnamõjude hindamise aruande müra kaardilt näha, et tuulikutest 2–3 kilomeetri kaugusel on tuulikute müratase alla 35 detsibelli. Tehnoloogilise arengu tõttu tekitavad uuemad tuulikud vähem müra, isegi kui on varasematest võimsamad.

Tuulikutest põhjustatud müra ja krooniliste haiguste vahel seost leitud ei ole. Küll on leitud, et inimestel võib olla rohkem stressi ja unehäireid kui tuulegeneraatori müra ületab öösiti 40 detsibelli ja see omakoda suurendab südame-veresoonkonna ja metaboolsete haiguste riski. Sellega on oluline arvestada ja mõju ka tulevikus uurida, sest majanduslik surve on ehitada tuulikuid inimestele üha lähemale.

Infraheli

Infraheliks nimetatakse helilaineid, mille sagedus on väiksem kui 16 hertsi ja mida inimene kõrvaga ei kuule. On avaldatud arvamust, et tuulikute tekitatav infraheli võib mõjutada tervist, kuid teaduslikult seda seni tõestatud pole.

Uurimise teeb keerukaks see, et pole võimalik eristada tuuliku infraheli teistest tavalistest infraheli allikatest. Infraheli tekitavad näiteks tuul, veelainetus, autod, lennukid ja tehnikaseadmed ning isegi kehasisesed helid nagu südamelöögid ja verevool.

Mõõtmised näitavad, et üle kahe megavatise võimsusega tuuleturbiinid tekitavad 68–1000 meetri kaugusel infraheli tugevusega 59–107 detsibelli. Sarnase tugevusega infraheli on aga ka 25 meetri kaugusel veepiirist rannas (75 detsibelli). On teada, et väga tugev infraheli võib põhjustada pearinglust, iiveldust ja peavalu, kuid selline helitugevus pole tuulikute puhul realistlik.

Vibratsioon

Kuna tuuliku labad pöörlevad, tekitab see vibratsiooni. See on siiski pigem ehituslik probleem tuulikute püstitamisel, mitte reaalne probleem tervisele tuuliku töötamisel. Selleks, et tuulikud pikka aega püsti püsiks, ka ekstreemsetes ilmastiku tingimustes, ehitatakse tuuleturbiinid nii, et nende vibratsioon vundamendis ja pinnases oleks minimaalne.

Märksa suurem maapinna vibratsioon võib esineda raudtee või ka tavalise autotee puhul, kus mõnikord on täheldatud maja vappumist ja lagunemist näiteks raskeveokite möödumisel. Tervisele ohtlik vibratsioon on eelkõige seotud mitmete tööde tegemisega – näiteks töötamine traktorites, teistes raskeveokites, vibreerivatel platvormidel, puurimis- või lõhkumistöödel.

Elektromagnetväljad

Elektromagnetväljadel on tuvastatud nii lühiajalisi kui pikaajalisi tervisemõjusid, mistõttu on neile kehtestatud Euroopa Liidus piirnormid. Ent enamike elektromagnetväljade allikate, näiteks elektrijuhtmete, mikrolaineahjude, mobiiltelefonide väljatugevused on piisavalt madalad või nendega kokkupuude nii lühike, et tervist need enamasti ei ohusta.

Ka tuulegeneraatorite elektromagnetväli võib olla üle piirnormi vahetult elektrit tootva seadme kõrval (alla ühe meetri), kuid tuulikutest mõnesaja meetri kaugusel on see juba praktiliselt olematu.

Varjutus

Pöörlevad labad võivad põhjustada varjude langemist elumajadele. Päikesevalguse vilkumisel tervistkahjustavat mõju ei ole, kuid kindlasti on see häiriv – rütmiline varjutus võib sarnaneda vilkuvate tuledega diskole.

Varjutuse tekkimiseks peavad olema täidetud teatud tingimused – päike peab paistma piisavalt madalalt ja tuuliku rootor peab olema õiges suunas. Seetõttu pole varjutus pidev, vaid esineb kindlatel ajahetkedel. Üldiselt esineb varjutamist kuni 10 tuuliku rootori diameetri kaugusel tuulikutest ning see võib ulatuda kuni 2,5 kilomeetri kaugusele.

Konkreetse tuulepargi rajamisel tehakse keskkonnamõjude hindamine, mille käigus koostatakse ka varjutuse ­kaart. Päikese vilkumist saab välistada, kui rajada tuulepargid elamutest piisavalt kaugele või ka juhul, kui tuuliku ja elamu vahele jääb näiteks mets, mis varjutuse varjab.

Tuuleparkide puhul on täheldatud ka notseeboefekti – kui inimene usub, et miski mõjutab tema tervist negatiivselt, siis võibki tekkida mõni sümptom, sest stress on oluline tervise mõjutaja.

Tuuliku ohutu kaugus kodudest

Erinevates aruteludes küsitakse sageli kui lähedale tohib ehitada tuulikut inimeste kodudele. Sellele küsimustele ei saa kahjuks vastata üheselt meetrites või kilomeetrites, sest see sõltub konkreetsest tuulepargist.

Mõju avaldab ka maastik. Näiteks mets on tõhus müratõke, aga kõva lage pind paneb helid kiiremini liikuma. Heli levikut mõjutavad ka ilmaolud. Sestap vastab igal konkreetsel puhul sellele küsimusele enne tuulepargi rajamist läbiviidav keskkonnamõjude hindamine.

Kogukondade kaasamine on oluline

Inimeste muresid ei tohi alahinnata. Internetis levib valeinfot, mille lugemine võibki olla häiriv. Mitmed uuringud on näidanud, et rohkem kui müra või mõni teine objektiivselt mõõdetav tegur mõjutab inimeste stressitaset ja unehäireid hoopis negatiivne suhtumine tuuleparkidesse ja mure kinnisvara väärtuse või tervise pärast.

Tuuleparkide puhul on täheldatud ka notseeboefekti – kui inimene usub, et miski mõjutab tema tervist negatiivselt, siis võibki tekkida mõni sümptom, sest stress on oluline tervise mõjutaja. Uuringud on ka näidanud, et stress ja inimeste enda poolt teavitatud tervisekaebused, näiteks peavalu ja unehäired on suuremad, kui tuulikud on kodust füüsiliselt nähtavad ja tuulepargist ei tõuse inimesele endale majanduslikku kasu.

The post Tuuleparkide mõjust tervisele – müüdid ja tegelikkus appeared first on Harju Elu.

Toit on väga oluline osa meie igapäevaelust ja seda olulisem on selle kvaliteet. Kasvav organism vajab korralikku toitu, mis kosutaks nii keha kui ka vaimu.

Mahetoidu osakaal haridusasutuste toidulaual peaks olema võimalikult suur. Seetõttu saavad koolid ja lasteaiad, kes pakuvad oma õpilastele mahetoitu vähemalt pooles mahus, suuremat riigipoolset toetust. Mahetoit laste laual aitab kujundada paremaid toitumisharjumusi ning toetab kodumaist mahetootjat.

Toetuse määr tõuseb

Täna on üle Eesti 25 kooli ja lasteaeda, kelle toidulaual on vähemalt pooles mahus mahetoit, nende õppeasutuste toetus kalendrikuus õpilase kohta on sama suur kui neil, kes pakuvad mahetoitu vähemalt viiendiku ulatuses, ning õppeasutuste arv aina kasvab. Et huvi kvaliteetsemat toitu pakkuda suureneks, allkirjastas regionaal- ja põllumajandusminister määruse, mille järgi on alates selle aasta viimasest kvartalist toetusmäärad erinevad neile õppeasutustele, kes pakuvad vähemalt 20% ja 50% ulatuses mahetoitu.

Vähemalt 20% ulatuses mahetoitu pakkuvad õppeasutused saavad ka edaspidi ühe koolieelse lasteasutuse lapse kohta 4,90 eurot ja ühe üldhariduskooli õpilase kohta 2,20 eurot kalendrikuus. Neile, kes pakuvad mahetoitu vähemalt 50% ulatuses, on toetuse määr ühe koolieelse lasteasutuse lapse kohta peagi 6,90 eurot ja üldhariduskooli õpilase kohta 3,70 eurot kalendrikuus.

„Alates 2022. aastast, kui toetust oleme rakendanud, on see aidanud kaasa kohaliku mahepõllumajandussektori arengule, suurendades arvestatavalt mahepõllumajandusliku toodangu turunõudlust. Suurem toetus tekitab tootjatele suurema nõudluse, sest tänu sellele on võimalik koolidel ja lasteaedadel suurendada mahetoidu pakkumist,“ räägib regionaal- ja põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna mahepõllumajanduse valdkonnajuht Marika Ruberg  (pildil). „Just mahepõllumajanduslikku toitu pakkuvate haridusasutuste kaudu sektori toetamine tagab stabiilse ja kasvava nõudluse kohalike mahepõllumajandussaaduste järele,“ leiab ta. Kuna haridusasutused paiknevad üle Eesti, on ka toetuse rakendamine soodustanud mahepõllumajandusega tegelemist kõikides piirkondades.

Linnamäe Lihatööstus pakub suurima maheveiseliha tööstusena Eestis Liivimaa Lihaveise kaubamärgi all kõige suuremas mahus maheveiseliha. Maheköögiviljade osas on pakkumine piirkondlik, sest mahud on väiksemad ja pakkumised võivad tulla erinevatest taludest.

„Maheköögivilja kasvatamise osas on hetkel tootjate mahud veel väikesed ja tihtipeale ei ole ka sobivaid hoiustamistingimusi. Siin oleks kindlasti abiks investeeringutoetus, et soetada köögiviljakasvatuseks sobivaid masinaid ja rajada hoiustamistingimusi. Kindlasti aitaks kaasa ka koostöö esmatöötlemise (nt koorimine) ja logistika osas,“ leiab Eesti Maaülikooli mahekeskuse juht Elen Peetsmann (pildil).

„Eestis on köögiviljakasvatuse (nii tava kui mahe) tootmiskulud väga suured ja kahjuks nii kartuli kui köögivilja kasvupind väheneb iga aastaga. Poola hindadega ei saa me konkureerida, sest meie mahud on palju väiksemad ja tootmiskulud suured. See on laiem lahendamist vajav küsimus – kui soovime tarbida kohalikku köögivilja, siis see sektor vajab erinevaid toetavaid tegevusi ja toetusi senisest palju suuremas mahus,“ selgitab ta.

Lisaks maheveiselihale ja maheköögiviljale on oluline tootegrupp ka helbed-jahud, sest lasteaedades on hommikupuder väga oluline toidukord. Üle Eesti on panustamas mitmed mahetootjaid: Koksere veski, Jahu-Jaan, Loona talu veski, Tammejuure talu, Zerna talu, Tõrvaaugu Mahe talu jt. Samuti marjad (Ostrova Mari jt), mahlad (Kospek, Mahlametsa jt), munad (Äntu Mõis jt), piimatooted (Saaremaa Piimatööstus, Metsavenna talu, Pajumäe talu jt).

Mahetoit laste laual aitab kujundada paremaid toitumisharjumusi ning toetab kodumaist mahetootjat.

Mahetoit toetab kodumaist ja tõstab teadlikkust

Et meie mahetootjad turul püsiksid ja saaksime seeläbi oma lastele võimalikult rikkalikku toitu pakkuda, ongi oluline hoida menüüs rohkelt mahetoitu. Seda tehes tõuseb ka järgnevate põlvede teadlikus keskkonna- ja tervishoiust.

Marika Ruberg selgitab, et mahepõllumajandus on terviklik lähenemine, mille eesmärk on tagada võimalikult keskkonnahoidlik ja jätkusuutlik toidutootmine ning ökoloogiline rikkus ja tasakaal. Selleks ei kasutata mahetaimekasvatuses näiteks sünteetilisi mineraalväetisi ega tehislikke taimekaitsevahendeid. Muld hoitakse viljakana hoopis kohalikesse oludesse sobivate liblikõielisi sisaldavate külvikordade kasutamisega ning orgaaniliste väetistega.

Palju pööratakse tähelepanu ka loomade heaolule. Mahepidamisel loomad ja kodulinnud peavad saama viibida õues, süüa mahesööta ja rahuldada oma loomuomaseid vajadusi. Ka toidu säilimisomaduste parandamine on mahetöötlemisel võimalikult naturaalne – lubatud on kasutada vaid piiratud valikus loodusliku päritoluga lisaaineid. Geneetiliselt muundatud organisme ja nendest või nende abil valmistatud tooteid mahepõllumajanduses ei kasutata aga üldse.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi mahetoidu toetus lastele suurendab mahetoidu pakkumist ja seeläbi ka teadlikkust mahetoidust üldiselt.

„Mahetoitu eelistades hoiame ja toetame oma tervist ja meid ümbritsevat keskkonda.Lastele meeldivad väga mahetalude külastused, kus saab näha loomi ja ka ise midagi praktilist teha, nt kevadel külvata ja sügisel saaki koristada,“ räägib Elen Peetsmann. Oma silmaga nägemine ja ise tegemine on kõige parem viis, kuidas selgitada, mis mahetoit on ja kuidas seda kasvatatakse. Nt EMÜ mahekeskuses pakutakse juba aastaid Tartu linna koolidele võimalust oma mahepeenar külvata.

„Mahukad teadusuuringute ülevaated näitavad, et mahe- ja tavatoidul on erinevused toitainelise koostise osas ja mahetoidul on parem toiteväärtus. Teadlased soovitavad tavatoidu asemel tarbida mahedaid puu- ja köögivilju ning maheteraviljatooteid, sest mahesaadused annavad lisakoguse antioksüdante, mis on võrreldav päevas 1–2 portsjoni puu- ja köögiviljade söömisega. Samuti on mahepiim ja –liha paremate kvaliteedinäitajatega,“ selgitab Peetsmann. Mahetoit ei sisalda pestitsiidide jääke ja raskemetallide sisaldus on tavatoiduga võrreldes oluliselt madalam. Seega mahetootmine ja mahetoidu tarbimine toetavad nii inimese kui ka keskkonna tervist.

The post Laste toidulaua võiks katta mahetoit appeared first on Harju Elu.

23.–30. septembrini toimuv spordinädal kutsub kõiki pikema ja tervema elu nimel regulaarselt liikuma, pakkudes selleks üle tuhande liikumisvõimaluse nii algajatele kui ka harrastajatele.

Uuringute kohaselt on enam kui pooled kõigist 16–64-aastastest Eesti elanikest ülekaalulised või rasvunud ning meestest on seda koguni 60 protsenti. Põhja-Eesti Regionaalhaigla südametervise kabineti ülemarst ning spordinädala üks patroonidest kardioloog dr Margus Viigimaa märkis, et tööealise Eesti mehe peamiseks mureks on just liigsest kehakaalust põhjustatud terviseprobleemid, näiteks kõrge vererõhk ja kolesterool, samuti veresuhkru tase, mis on südame-veresoonkonna haiguste peamised riskitegurid. Kuid oma südame ja üldise füüsilise tervise heaks saab igaüks ise palju ära teha.

Elustiili muutmine
aitab

„Rohkem kui pooled südame-veresoonkonna haigustest on ennetatavad elustiili muutusega. Tervislikuma elustiili aluseks on regulaarne kehaline aktiivsus, kehakaalu normaliseerimine, tubakatoodete vältimine, tervislik toitumine ning stressi taseme langetamine,” ütles Viigimaa.

„Liikumine on eelduseks heale enesetundele. Nii nagu kopsuta ei saa hingata, ei saa meie tugisüsteem – luud, liigesed, lihased – toimida ilma liigutusteta. Kes ei liigu, jääb varem või hiljem haigeks, tekivad vaimse- või füüsilise tervise häired,“ rõhutas perearst Diana Ingerainen.

„Üle 25 aasta perearstikogemust on andnud mulle võimaluse näha haiguste kujunemist ja mulle teeb muret, et vaegliikumine ei ole nii tuntud terviseriski tegur kui näiteks tubaka tarvitamine. Süsteemse liikumisega on võimalik ennetada nii depressiooni kui kõrgvererõhktõve, aga seda ei teadvustata. Tegelikult loeb iga samm ja harjutus, et tõsta immuunsust ja parandada ainevahetust,“ lisas Ingerainen.

Spordinädal julgustab liikuma

„Spordinädala eesmärk on julgustada liikuma väikeste sammudega aktiivsema elustiili poole eelkõige neid, kes aktiivset füüsilist liikumist mingil põhjusel veel harrastanud ei ole. Regulaarne liikumine on üks kättesaadavamaid ja kindlamaid viise tervena elatud aastate juurde saamiseks,“ ütles SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse projektijuht ja spordinädala koordinaator Renna Nelis.

„Tegelikult loeb iga samm ja harjutus, et tõsta immuunsust ja parandada ainevahetust.“
dr Diana Ingerainen

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab täiskasvanutel tervise hoidmiseks nädalas vähemalt 2,5-5 tundi mõõduka või 1,25-2,5 tundi tugeva intensiivsusega kehalist aktiivsust.

Spordinädala programmis on tänavu üleriigilised liikumissündmused, kogukondlikud algatused ja avatud treeningud üle Eesti, mille seast on kõigil võimalik leida endale meelepärane liikumisviis, mida tervise nimel harrastama hakata.

Spordinädal toimub kümnendat korda ning selle juhtmõtteks on sel aastal „Liigume koos!“. Möödunud aastal toimus spordinädala raames üle Eesti 1101 sündmust, kokku registreeriti üle 200 000 osaluskorra. Spordinädala sündmusi algatas 705 erinevat organisatsiooni, kellest suurima panuse andsid haridusasutused. 

HEA TEADA

Spordinädala üritused

Septembrist startis kuu lõpuni kestev sammukogumise kampaania „Tõmbame käima!“. Kampaania kutsub alustama sügist aktiivselt, liikudes ja kogudes septembrikuu jooksul iga inimese kohta vähemalt 200 000 sammu, mis on 6666 sammu päevas. Osalema on kõik oodatud septembrikuu jooksul ning lisainfot kampaaniaga ühinemise kohta leiab spordinädala veebilehelt spordinadal.ee/tombame-kaima.

22. septembril kutsuvad liikuma Paide–Türi rahvajooks ja rahvakõnd, Sportland Kõrvemaa rattamaraton ja Alutaguse elamusmaraton.

23. septembril liigub kogu Eesti heategevusliku teatejooksu rütmis. Koolinoortele suunatud teatejooks toimub 28 eri paigas üle Eesti.

26. septembril toimub kindral Johan Laidoneri olümpiateatejooks.

28. septembril kell 12–15 on kõik soovijad oodatud Kalevi keskstaadionile Tallinnas, kus toimub aktiivne perepäev #BeActive Night (tasuta). Tutvust saab teha erinevate spordialadega, võtta osa avatud treeningutest ja lõbusatest mõõduvõttudest ning küsida tervise ja liikumise nõu oma ala asjatundjatelt. Kohapeal ootavad osalejaid erinevad liikumismängud ja põnevad väljakutsed igale vanusele.

Septembri ja oktoobrikuu jooksul toimuvad Eesti erinevates maakondades spordiliitude, kohalike omavalitsuste ja spordiklubide eestvedamisel tasuta avatud treeningud, kus saab teha tutvust kümnete erinevate spordialadega. Info sündmustest jõuab jooksvalt spordinädala kalendrisse.

The post Spordinädal kutsub pikema ja tervema elu nimel liikuma appeared first on Harju Elu.

Rasvumine on krooniline haigus, mis on põhjuseks paljudele teistele haigustele nagu vähk, diabeet, viljatus, aga ka depressioon. Ülekaalulisus on üheks oluliseks südamehaiguste põhjuseks, südame-veresoonkonna haigused on endiselt number üks enneaegse surma põhjus Eestis.

Tervise arengu instituudi andmeil on enam kui pooled Eesti elanikest ülekaalulised ning liigne kehakaal põhjustab Eestis igal aastal ligikaudu 650 inimese enneaegse surma. Täiskasvanute ülekaaluga seotud ravikulud on Eestis ligi 124 miljonit eurot aastas.

Viis Eesti arsti asutasid hiljaaegu Eesti Kaaluravi Seltsi, et leida üheskoos lahendusi ülekaalu ennetamiseks ja rasvumise raviks. Harju Elu küsimustele vastab üks seltsi asutajatest, Tartu Ülikooli kliinikumi meestekliiniku arst-toitumisterapeut dr Kristel Ehala-Aleksejev.

Kas ülekaalulisuse probleem on ajas süvenev – mida aasta edasi, seda rohkem ülekaalulisi meil tekib? Või muutuvad inimesed siiski tasapisi teadlikumaks, toituvad tervislikumalt, jälgivad kaalu?

Viimased andmed eestimaalaste kaalu kohta pärinevad 2022. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust. Nende andmete kohaselt on ülekaalus 38,7% meestest ja 26,7% naistest ning rasvunud 22,3% meestest ja 20,1% naistest. Seega on kaaluprobleem suurem meeste hulgas. Tuleb rõhutada, et kolmekümne aastaga on rasvunute osakaal kahekordistunud ning paraku pole märke, et see trend oleks peatumas.

Kas mõnes Eestimaa piirkonnas (näit Harjumaal, kus elatustase natuke kõrgem) on ka ülekaalulisi rohkem?

Piirkondlikud erinevused kindlasti esinevad. Rääkides rasvumisest, siis selles osas on probleem ehk kõige suurem Kirde-Eestis.

Kui palju on ülekaalulisus seotud pärilikkusega?

Geenidel on oma roll kehakaalu kujunemisel terve elukaare vältel. Loeb ülekaaluga seotud geenivariantide hulk ning huvitaval kombel näitavad uuringud, et vanuse tõus toob geneetilise eelsoodumuse enam esile. Ometigi ei saa liigses kaalus süüdistada vaid pärilikkust. Geenide avaldumist ja kaalumuutusi mõjutavad keskkond, eluviis, toiduvalikud, kehaline aktiivsus, soolestiku mikrobioota… Kindlasti on tegureid, millega me veel täna arvestada ei oska.

Kuidas hakkab Eesti Kaaluravi Selts koostööd tegema oma nn patsientide, ülekaalulistega?

Kaaluteema pole meditsiinis võõras ja sellega on tegeletud juba päris pikalt. Seltsi üheks eesmärgiks on aidata kaasa üheselt mõistetava raviteekonna väljakujundamisele. See on pikk protsess ja kiireid lahendusi siin pole, aga esimesed sammud selles suunas on teoksil. Näiteks on väljatöötamisel toitumisnõustamise teenus esmatasandi arstiabis.

„Kaaluprobleem on suurem meeste hulgas. Tuleb rõhutada, et kolmekümne aastaga on rasvunute osakaal kahekordistunud ning paraku pole märke, et see trend oleks peatumas.“
Dr Kristel Ehala-Aleksejev

Samuti püüame seista selle eest, et kaalulangetamist toetavad tõenduspõhised ravimeetodid ja teenused saaksid enam kättesaadavaks. Meie soov on ka vähendada kaalu­stigmat ning üksikisikute vastutust kaaluprobleemiga toimetulekul.

Kes rahastab seltsi tööd ülekaalulistega?

Nagu teisedki samalaadsed ühendused toimib selts liikmemaksude ja toetajaliikmete toetuse abil. Seltsi juhtkond tasu ei saa. Mis puudutab ülekaalulisusega tegelemise rahastust, siis tuleb leida võimalused ja lahendused, kuidas olemasolevasse tervishoiusüsteemi integreerida kulutõhusalt ennetuse ja raviga seotud tegevused.

Meie elukeskkond on kaalutõusu soodustav. Nii ei saa ka ülekaalule lahenduste leidmine olla ainult üksikisiku era­-asi. Rasvumise vähendamiseks vajame koostööd meditsiini, riigi, haridusasutuste ja toiduainetööstuse vahel. Seltsina seisame selle eest, et lahenduste leidmisel oleks arvesse võetud ka patsientide vajadused.

Loodud selts soovib olla aktiivne eestkõneleja rasvumise ennetamises ja ravis, ning olla partneriks poliitikakujundajatele, ettevõtlussektorile ja kogukondadele. →

The post Rasvumine pole ilu, vaid tervise küsimus appeared first on Harju Elu.