Kolmapäeval, 26. juunil külastas Eestis ametlikul visiidil olev Singapuri president Tharman Shanmugaratnam Kehra paberivabrikut, tutvudes nii töökorraldusega tehases kui Anija vallaga. 

Kehra paberitehas, ärinimega Horizon Tselluloosi ja Paberi AS on Singapuri suurim investeering Eestis. Sestap on mõistetav Singapuri delegatsiooni, kuhu peale presidendi kuulusid veel kaks ministrit, kolm parlamendisaadikut, mõned kõrged riigiametnikud ja ärimehed, huvi ettevõtte vastu.

Kehras võtsid külalisi vastu ettevõtte juhid koos Anija vallavanema Rivo Noorega. Esmalt sai president ja teda saatev delegatsioon ülevaate Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i tegevusest ning seejärel Anija vallast kui tüüpilisest, heal järjel olevast Eestimaa omavalitsusest. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i tegevjuht Bashyam Krishnan sõnas delegatsiooni vastu võttes, et ettevõttel on suur au tutvustada kõrgetele külalistele tehase keskkonnasäästlikke algatusi. „Innovatsiooni investeerides oleme uute keskkonnasäästlike standardite kehtestamise eestvedaja terves paberpakenditööstuses,” sõnas Krishnan.

Järgnes ringkäik tehases, kus külalised nägid nii tootmisprotsessi, tselluloosi ja paberi valmimist, uurisid eestimaist toorainet ja kuulasid selgitusi valmistoodangu turustamisest ja tehase äriplaanidest.

Tolarami Eesti juht Sonny Aswani rääkis Tolaram grupi, kuhu paberitehas kuulub, lähiaja arengutest. „Tolaram on tegutsenud Eestis juba peaaegu kolm aastakümmet. Meie jätkuvad investeeringud kinnitavad, kui pühendunud oleme innovatsiooni ja jätkusuutliku kasvu edendamisele meie siinsetes ettevõtetes. Sarnaselt Singapurile võimaldavad Eesti strateegiline asukoht, digitaalne võimekus, ettevõtluskeskkond ja tehnoloogiliselt vilunud tööjõud ettevõtetel luua uusi võimalusi, mis ühendavad mandreid ja viivad mõlemat riiki edasi konkurentsitihedas maailmamajanduses,” kõneles Aswani.

Horizon Tselluloosi ja Paberi AS on Eesti ja Baltimaade ainus jõupaberi tootja. Tegu on paberivabrikuga, mis ekspordib oma tooteid enam kui 70 maailma riiki. 2023. aastal kuulus Horizon Eesti enimeksportivate ettevõtete esikolmikusse. 

Singapuri delegatsioon tutvumas Kehra paberivabrikus kohaliku tooraine näidistega.
FOTO: Sven Tupits 

Ettevõte kuulub Singapuri päritolu kontsernile Tolaram alates 1995. aastast. Tolaram on tänaseks investeerinud Horizoni tehase kaasajastamisse ligi 145 miljonit eurot, millest 75 miljonit on panustatud keskkonna- ja jätkusuutlikkuse projektidesse. Üle 80% Kehra paberivabrikus kasutatavast energiast toodetakse taastuvatest allikatest.

Põgusal jutuajamisel vallavanem Riivo Noorega kuulsid külalised, kuidas toimib valla sotsiaal- ja haridussüsteem. Riivo Noorel oli hea meel teavitada, et ka Singapuri kapitalile kuuluv tehas panustab kohalikku haridusse – toetatakse õpetajate täiendõpet.

Singapuri äridelegatsiooniga mõtteid vahetades tunnetas Riivo Noor, et Eesti on Singapuris tuntud, vähemalt sealses ärimaailmas tuntud ja hinnatud. Delegatsioon ei tulnud tundmatusse kohta. 

„Soovisin president Tharman Shanmugaratnamile meeldejäävat viibimist Eestis,“ meenutab Anija vallavanem. President kinnitas vastuseks, et Eestis veedetud aeg on olnud suurepärane. Riivo Noore kinnitusel oli Singapuri president esimene välisriigi president, kes Anija valda seni teadaolevalt külastanud on.

Päev varem oli Eestis ametlikul visiidil olnud Singapuri president kohtunud Eesti vabariigi presidendi Alar Karise, peaminister Kaja Kallasega ja teiste ametlike isikutega. Ta asetas pärja Vabadussõja võidusamba jalamile ning külastas Arvo Pärdi keskust.  

The post Singapuri president külastas Kehra paberivabrikut appeared first on Harju Elu.

Ettevõtete jaoks välja töötatud kogumishoiuse kasutamine on tõhus rahatarkuse nipp ka korteriühistutele – raha on vaba juhuks, kui tekib ootamatuid väljaminekuid. Samas aitab kuni 3,8% suurune intress sammu pidada inflatsiooniga ja teenida ühistule lisa-
tulu.  

 Paljud Eesti inimesed arvestavad oma isiklike kulude ja tulude juhtimisel rahatarkuse nõuandeid, kuid üllatavalt vähe tegelevad oma rahajuhtimisega üle Eesti tegutsevad arvukad korteriühistud. Neist suurematel seisavad tihti märkimisväärsed summad erinevate pankade arveldusarvetel.

Mitmesaja korteriga suuremate ühistute puhul võib tegu olla isegi sadadesse tuhandetesse ulatuva hetkel vaba kapitaliga – olgu siis tegu reserviga ootamatute tehnosüsteemide rikete vastu, kogutava remondifondiga või omaosalusega mõnele toetusmeetmele. Kuid ühine joon on see, et tähtajalisele hoiusele raha kinni ei soovita panna, aga arveldusarvel seisvalt rahalt intresse praktiliselt ei teenita. Sellele finantsjuhtimise ühele aspektile peaksid nii korteriühistute juhatused kui ka liikmete üldkoosolekud rohkem tähelepanu pöörama.

Raha vaba kiireks kasutamiseks 

Kas korteriühistute liikmed on arvestanud, kui palju nende korteriühistu igal aastal raha kontol hoidmise eest pangale peale maksab? Või veel enam – kui suure hulga ühistule kogutud varadest inflatsioon ära
sööb? Ühistute juhtkonnad võiks selles osas olla nutikamad ja turul avanevaid võimalusi aktiivsemalt ära kasutada. Paigutades oma ühistu reservid näiteks kogumishoiusele, on raha vaba kiireks kasutamiseks, aga majarahvas saab pangale peale maksmise või inflatsiooniga võistlemise asemel ühistu hoiukontol olevalt summalt hoopis raha juurde teenida.

Oluline on ka teistest investeerimisvõimalustest väiksem risk, sest pangahoiused on 100 000 € ulatuses tagatud Riikliku Tagatisfondiga.

Ei kaasne teenustasud

Korteriühistutele arveldusarve kõrval raha hoiustamiseks sobiv kogumishoius ettevõtjale ei erine palju tavalisest ärikliendi kontost, sest klient saab raha igal ajal kontole ja sealt maha liigutada, ent hoiustamisega ei kaasne teenustasusid. Bigbanki kogumishoiuse hetkel kehtiv aastane intressimäär on 2,5% – pikaajaliselt hoiustades on tänu liitintressile võimalik nt 50 000 euro suuruse summa pealt 10 aastaga koguni üle 14 000 eurot intressitulu teenida. 

The post Korteriühistu jaoks on kogumishoius hea rahatarkuse nipp  appeared first on Harju Elu.

Interaktiivne püsiekspositsioon on see, mis viies keeles rääkides tutvustab mõisa ajalugu, ka selle üht tähelepanuväärsemat ja laiemalt tuntuks saanud sündmust – Anija meeste käiku Tallinnasse õigust otsima.

Nii kõneleb Anija mõisa perenaine Ülle Daut mõisa aastaringselt avatud püsinäitusest. Interaktiivse giidi vahendusel saavad külastajad selgitusi eesti, inglise, soome, vene ja saksa keeles mõisa ajaloo ja kunagise igapäevaelu kohta. Näha on mõisaproua ja -härra omaaegset garderoobi, töötuba, söögiruumi, isegi magamistuba. 

„Anija mõis pole mõis-muuseum, kus kõik klantsitu on nööridega piiratud. Meie maja on hubaselt romantiline. Meil võib igale poole istuda ja astuda, peaaegu kõike käega katsuda. Väldime muuseumilikkust selle sõna halvas tähenduses,“ räägib Ülle Daut Anija mõisa erinevustest tavamuuseumidega võrreldes. 

Hilisbarokstiilis ehitatud mõisahoonele tehti viimane põhjalik remont viis aastat tagasi. Selle käigus avastati ka mõndagi uut – seina seest tuli välja soojamüür, mille olemasolust kaasaegsetel aimugi polnud. Soojamüüri kõrval oli aga uks, kobakas võtigi oli veel ees, mis viib häärberist praegustesse kohvikuruumidesse. Ülle Daut teab, et saladusi peidab see mõis tänaseni. Igaüks peab need saladused enda jaoks ise avastama.

Ka kummitused on kohal

Kaks aastat tagasi avati Kõrvemaa rattaring, mille üks rattalaenutuspunkte asub Anija mõisahoone parkimisplatsil. Möödunud talvel valmis kergliiklustee Kehra raudteejaamast mõisani. „Nüüd sõidavad nii mõnedki matkajad rongiga Kehrasse, et ratas rentida ja mõisa külastada,“ teab perenaine. Mõis külastatud, ootab ajaloolises mõisapargis rändureid kahe kilomeetri pikkune infosiltidega varustatud õpperada “Meelte ja kogemuste tee”, kus on võimalik kallistada vanu pargipuid. Parki on kõige parem külastada just suvel või ka varasügisel.

Pärast pargi ja sealse väljapanekuga tutvumist on parim aeg külastada mõisa kohwikut, rüübata mõisahärra porgandikohvi ja maitsta mõisakooki või proovida mõnd tõsisemat rooga, näiteks ahjukala mõisa moodi. Selle headuses ei maksa kahelda – Anija mõisakohwik on pälvinud mitmeid autasusid erinevatel gurmeekonkurssidel. Pärast kehakinnitust on kindlam tunne jätkata rattaringi Kõrvemaale või keerata tagasi koju.

Anija mõis osaleb juba mitmendat aastat Avatud talude päeval, mis sel aastal toimub 20. ja 21. juulil. Ülle Dauti kinnitusel tehakse seda koos Anija kogukonna liikmetega, kes avavad siis mõisapargis oma kohvikud ning pakuvad linnarahvale müügiks isetehtud hoidiseid ja käsitööd. Maahõngu päevadesse lisab kohalik suurpõllumees Ago Pärnamäe, kes lubas talupäevadele tulla tänapäevaste võimsate põllutöömasinatega. Nende kõrval meenutavad mõisaaega hobused ja hobuvankrid. Nii kohtuvad mõisapargis muistne ja vastne. Pilet mõisagi on sellel päeval soodsam.  Parima ülevaate mõisa loost saab kindlasti mõisakultuuri päeval 18. augustil, mis traditsiooniliselt toimub koos Pärtlipäeva laadaga ja mida sel aastal peetakse juba seitsmendat korda. Laadal müüvad oma tooteid kohalikud käsitöömeistrid-väiketootjad. Ülle Daut meenutab, et alati on see päev olnud seotud erinevate kultuurisündmustega. Möödunud aastal oli peaesinejaks tuntud tšellist Silvia Ilves, külas on käinud ka Elina Netšajeva ja teised armastatud muusikud. Sel aastal on peaesinejateks Evelin Samuel-Randvere koos pianist Juhan Randverega. Ajaloolane Jaak Juske räägib ajaloohuvilistele mõisakultuurist. „Seekord on teemaks kummitused. Ja pole välistatud, et sel õhtul saavad külalised ka trehvata mõne sellisega. Meie majas elavad ainult head vaimud,“ rahustab Ülle Daut.  

Mõrkjasmagus suvekomöödia

„Kindlasti on publikumagnetiks mõisa aidas etenduv suveetendus, mõrkjasmagus suvekomöödia „Duetid“,“ usub  Ülle Daut. Publikuedu peaksid tagama peaosalised, Merle Palmiste ja Raivo E. Tamm, kes juba varakult mõisa aidas proove alustasid. 

Veel etendub etendusteks kohandatud aidas armastatud naisparodisti Pille Pürgi autobiograafiline monoetendus „Kõbus ja lõbus“, kus lööb kaasa ka Toomas Lunge. 

Sündmusi on teisigi, kaval tasub silm peal hoida,“ sõnab Ülle Daut lisades, et etenduste külastajaile on ka mõisa külastus soodsam. „Tasub tulla, külastada häärberit, jalutada pargis, võtta meie kohwikust kook ja kohv ning siis sündmust nautida. Nii pakub õhtu mitu elamust korraga,“ teab perenaine Ülle Daut omast käest.

The post Anija – väärikas mõis uut pakkumas appeared first on Harju Elu.

Paljudes piirkondades üle Eesti on biojäätmete eraldi kogumise kasv olnud tänu hoolsatele sorteerijatele ja omavalitsuse toetusele märgatav, Harjumaal tegid mitmed vallad uued koguste rekordid.

Harjumaa eri vallad on eri tublidusega biojäätmete kogumises — näiteks võib välja tuua, et suure hüppe on teinud Kiili vald, mis on aasta jooksul kasvatanud kokku kogutud biojäätmete koguseid seitse korda – eelmise aasta aprillist tänavu aprillini on kasv kuuelt tonnilt 20 tonnile. Harku vald sarnaselt – 25 tonnilt 42 tonnile, Rae vald 35 tonnilt 78 tonnile. Nii näitavad Eesti Keskkonnateenuste andmed.

Võrdluseks teised tublimad maakonnad Eestis: Rapla maakonnas kasvas kogutud biojäätmete hulk 43 tonnile, Põlva maakonnas 30 tonnile, Järvamaal 42 tonnile. 

Kui rääkida biojäätmete osakaalust segaolmejäätmete seas, siis on esirinnas Jõelähtme vald – seal on biojäätmete osakaal u 30%, samal ajal kui nt Rae vallas on see vaatamata koguse märkimisväärsele kasvule 13%.

Maardu biogaasitehas teeb rekordeid

Eesti ainus köögi- ja sööklajäätmeid biogaasiks ümber töötlev Ecobio tehas Maardus saavutas hiljuti rekordilised tulemused, kui aprill jooksul võeti vastu ligi 2000 tonni biojäätmeid, millest toodeti 147 000 kuupmeetrit biogaasi. 

„Kodused biojäätmed jõuavad üha enam selleks ette nähtud kohta ehk biojäätmete konteinerisse ning sealtkaudu ka biogaasitehasesse, kus saame anda neile suurima väärtuse ning toota kodumaist transpordigaasi ja digestaati Eesti põldude väetamiseks. Märtsis tegi tehas vastuvõetud biojäätmete kogustega mitmeid rekordeid – suunasime gaasitootmisse 1850 tonni biojäätmeid,” ütles AS Eesti Keskkonnateenused juhatuse liige Bruno Tammaru. (pildil) Maardu biogaasiga sõidavad Tallinna bussid. 

Tammaru loodab, et Ecobio tehas on teerajajaks teistegi sarnaste biogaasijaamade ehituseks Eestisse. „Maardu tehas on Eestis ainulaadne, kasutades biogaasi tootmiseks just koduseid jäätmeid. Tehas on praeguseks saavutanud ligi 80% täisvõimsusest, mis tähendab, et õige pea saavutame piiri, kus vastuvõetavate biojäätmete kogust suurendada pole võimalik,“ selgitas Tamm­aru. 

Kuna biojäätmeid tekib Eestis hinnanguliselt 100 000 tonni aastas, näitab lihtne arvutus, et sarnaste tehaste jaoks jagub toorainet veel küllaga. „Samas, kuna investeering kaasaegse tehnoloogiaga tehase rajamiseks on suur, siis kindlasti vajab sektor toetusmeetmeid, mis tõstaks ettevõtjate huvi asjaga tegeleda,” märkis Tammaru.

Lisaks sellele, et kodune biojäätmete kogumine liigub tõusujoones, on Tammaru sõnul oluliselt paranenud koostöö jäätmekäitlejatega ehk prügilatel on tekkinud arusaamine, et biojäätmete kompostimise asemel on mõistlik neid ka gaasi tootmiseks kasutada. „Ühtlasi on tegemist võimalusega panustada energia- ja ka toidujulgeolekusse,” lisas Tammaru.

PrügiBinGO – mis see on?

PrügiBinGOks nimetatakse jäätmete pistelist kontrolli, mille käigus segaolmejäätmete mahuti tühjendatakse jäätmeveokisse, jäätmekott lõigatakse lahti ning tuvastatakse, millised jäätmed seal on ning tehakse nendest foto. Segaolmejäätmeteid ei olegi ju võimalik ringlusse võtta ja nende hulka pole lubatud näiteks biojäätmeid, paberit, kartongi ja puhtaid pakendeid visata. 

Kui kontroll tehtud, siis saadetakse elanikele tulemuste kohta diskreetne teade. Igale jäätmeliigile vastab kindel rahvusvaheline piktogramm ning elanikele saadetud teates tuuakse välja segaolmejäätmete mahutisse mittekuulunud jäätmeliikide piktogrammid. Ent samas on see ka võimalus tublisid tunnustada.

PrügiBinGO idee autori ja eestvedaja Margus Vetsa on Harju Elule öelnud, et ringlussevõtt on see, kui vanapaberist teeme uue paberi, plastikust uue plastiku ja vanametalli sulatame jälle metalliks või toodame biojäätmetest gaasi – sõnaga hoiame materjali kasutuses. Energiakasutus on aga see, kui mingid jäätmed Iru soojus­elektrijaamas energia saamise eesmärgil põletame.

Harjumaa valdadest on PrügiBinGOt proovinud Saku, Harku ja Lääne-Harju vald.

Lääne-Harju valla keskkonna- ja ehitusosakonna juhataja Kerli Lambingu sõnul on nüüd korraldatud jäätmeveos näha liigiti kogutud jäätmete üleantavates kogustes teatud tõusu, millest võib järeldada, et igapäevaselt kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid antakse jäätmevedajale üha rohkem just liigiti üle. Samuti kasutab aasta-aastalt aina rohkem inimesi jäätmejaamade ja -punktide teenu-
seid. 

Saku vallas toimus PrügiBingo 2022. aasta oktoobris ja novembris. Saku vallavanema Marti Rehemaa sõnul kontrolliti üle 300 segaolmejäätmete kogumismahuti, millest 90% kogumismahutite sisu ei olnud jäätmehoolduseeskirjaga vastavuses. Kõige rohkem oli segaolmejäätmete mahutites plast- ja metallpakendeid ning biolagunevaid jäätmeid.

„Vaatamata sellele, et jäätmete liigiti kogumise juhendid on kõigile kättesaadavad, peetakse seda siiani vabatahtlikuks tegevuseks ning motivatsioon jäätmeid liigiti koguda on madal. Sellised kontrollid on vajalikud ning annavad kohalikule omavalitsusele täpsema pildi, kuidas nende territooriumil jäätmeid kogutakse ja millele tuleks rohkem rõhku panna,“ ütles Rehemaa. Vald nägi palju vaeva, et jäätmealast teadlikkust tõsta ning teeb keskkonnajärelevalvet regulaarselt.

LISALUGU

Jäätmeid tuleb käsitleda materjalide pankadena

„Kui me ei õpi jäätmeid väärtusliku toorainena käsitlema, neid ümber töötlema ja väärindama, seisame silmitsi toorainete kriisiga,“ ütleb Eesti ringmajanduse hetkeseisu analüüsinud töögrupi juht ja Rohetiigri nõukoja liige Rainer Pesti. 

Ringmajandus ja kliimaneutraalsusele üleminek loob tema sõnul samas Eesti ettevõtetele ja majandusele võimalused uute tööstusharude ja ärimudelite tekkeks ning meie konkurentsivõime parandamiseks välisturgudel. Nii on sedastatud ka Rohetiigri arenguraamatus. 

Rainer Pesti sõnul on süsinikuneutraalsele ja ringmajanduse mudelile üleminek kriitilise tähtsusega. „Oleme Eestis sellesse suhtunud üsna passiivselt, kuid meie peamised eksportturud, näiteks Rootsi, Soome, Taani, Norra ja Holland, soovivad ringmajanduse teemal olla maailmas esirinnas. Eesti majanduse ja ettevõtete jaoks kujutab see märkimisväärset riski,“ ütles Pesti. 

Ta selgitas, et meie eksportturgudel pole konkurentsivõime aluseks enam odavus, ei piisa ka lihtsalt kõrgest kvaliteedist. 

„Kui me ei väärtusta ringdisaini ja madala süsinikujalajäljega tooteid ja teenuseid, kahanevad meie ettevõtete väärtuspakkumised eksportturgudel ja kaotame konkurentsivõimes,“ rääkis Pesti. Seetõttu on tema sõnul lisaks jätkusuutlikule toote- ja teenusedisainile meil vaja oluliselt hakata väärtustama jäätmeid ja vaadata neid kui materjalide pankasid. 

Pesti tõi ka positiivseid näiteid: Eestist on kujunemas üks Põhjamaade suurimaid seni valdavalt põletusse läinud plastide keemilisi ümbertöötlejaid. Samuti on Ida-Virumaal plaanis kasutult seisvast põlevkivituhast hakata tootma maailma esimest kliimapositiivset kaltsiumkarbonaati, lisaks on plaanis tuhast välja võtta magneesium ja alumiinium. 

Samuti on edukas näide elektroonika upcycling tööstus, kus kohalikud ja põhjamaade turul kokku kogutud telefonid ja arvutid parandatakse, uuendatakse ja suunatakse uuesti turule.

The post Biojäätmete kogumine on kasvukursil appeared first on Harju Elu.

Juunikuu algusest teenib Lääne-Harju valla kirikutes tuntud kirikuõpetaja Jaan Tammsalu. Harju Elu uurib karismaatilise kirikuõpetaja suhet Jumala, kaasinimeste ja ümbritsevaga.

Kas teie kohta öeldakse ka vahel – Jaan Jaani kirikust? Teenisite Tallinna Jaani kirikus ikkagi 20 aastat… 

Jaan Tammsalu: Jaani ehk Püha Johannese kirikuid, kus olen teeninud, on olnud mitmeid. Alustasin väikesest mereäärsest Jaani kirikust Saaremaal. Teenisin samal ajal ka Karja ja Valjala kogudusi. Viljandi Jaani kirikus teenisin 12 aastat. Seejärel ligi 20 aastat suures Tallinna Jaani kirikus. Seega kokku 30 aastat Jaani kirikutes. Mõned kuud ka Edinburghi püha Johannese koguduses. Jätan igaühele endale valida, kuidas kirikuõpetajat kutsuda.

Nüüd olete kahe väikese, Paldiski Nikolai ja Harju-Madise Mattiase kiriku õpetaja. Mille poolest need kirikud õigupoolest erinevad üksteisest? 

Harju-Madise kirik ja kogudus on väga väärika vanusega, kirik on üsna korras ja selles on väga elujõuline ja Eesti mõistes ka üsna suur kogudus. On ka neid, kes vaimulikku aitavad, täites ustavalt vabatahtlikke olulisi ülesandeid. Seal on ka tegus ja abivalmis külaselts. Paldiski kirik on palju noorem ja hetkel väga viletsas seisus ja kui seda kohe korda ei tee, laguneb ta lihtsalt ära. Kogudus on imetilluke, vaimulikul on vaid kaks ustavat abilist. Majanduslik seis on nii nigel, et kaua pole seda kirikut köetutki. Olen Tallinna ehitustehnikumi lõpetanud ehitaja ja oskan hoonete olukorda hinnata. Võib öelda, et nii kiriku kui kogudusega on vaja seal väga palju head tööd teha. Samas usun, et Paldiski kirikul ja kogudusel on ees head päevad. Usun, et leian inimesi, kellega koos on võimalik muuta see kirik kauniks ja soojaks, kogudus elujõuliseks. Alustan augustist.  

Kust loodate leida raha Paldiski kiriku remondiks ? 

Jäägu see esialgu saladuseks. Minuni on jõudnud juba kuuldus ühest ilusast lubadusest ja tean, et selle lubaduse taga on keegi, kes räägib vähe ja teeb palju. Olen korduvalt kogenud, kuidas kirikud, kuhu teenima lähen, on imekombel korda saanud. Näiteks kapitaalselt restaureeritud Tallinna Jaani kirik on Paldiski kirikust mitukümmend korda suurem. Jõudsime sinna lisaks väga suurtele remontidele paigaldada ka 25 kellaga tornikellamängu, 16 Dolores Hoffmani vitraaži, teha korda suure oreli, ehitada uue oreli ja restaureerida kõik kogu muu suure kiriku inventari. 

Ma ei usu, et Paldiski linnas ja linnaga tihedalt seotud ärijuhtide hulgas pole neid, kes ei tahaks Paldiski kirikust teha kaunist paika, kust inimesed leiavad hingerahu, saavad osa kaunitest kontsertidest, laulatada oma abielud, anda ristimises Jumala kätesse oma lapsed, osaleda leerikursustel ja saata väärikalt teele oma lahkunud armsad.

Te olete teeninud ka teistes maailma riikides. Kuidas tundub, kas eestlased on usuleige rahvas võrreldes teiste rahvastega? 

Ei, eestlased pole sugugi vähemusklikud kui enamus
Euroopa rahvaid. Kui põlismets maha raiutakse, kasvab selle asemele võsa. Kirikutevastane sihikindel töö on Eestis olnud tulemuslikum kui mõnes teises riigis ja millegipärast on paljud eestimaalased olnud väga vastuvõtlikud erinevatest uskudest ja kummalistest lisanditest kokku segatud usukokteilidele. Paraku on nende mõju sarnane alkoholikokteilide omale – tarvitada mõnus, aga tagajärjed raskesti talutavad.

Miks inimesed tänapäeval kirikusse tulevad? 

Põhjuseid on palju. Selles aina segasemaks muutuvas ebaturvalises maailmas otsitakse rahu, lootust, armastust. Sellele annab hea vastuse ka lause, mille Jaak Jõerüüt on kirjutanud ühte oma romaani. „Mille peale sa üldse loodad, kui sul Jumalat ei ole ja mida sa kardad, kui sul Ta on?” Olen iga päev mõtisklemas Raadio 7-s ja teen Maalehe ja Delfi lehekülgedel oma iganädalast autorisaadet „Vaimuelu.” Otsin ka nendes vastust küsimusele, miks inimesed kirikut ja usku vajavad. Usun, et nendest saadetest on paljud leidnud selle vastuse ja tee kirikusse.

Kas kirikuõpetaja enda sarm võib olla see, mis inimesi peale jumalasõna veel kirikusse toob? 

Jah, see on ka nii, aga see võib inimesi kirikusse küll tuua, aga sarmist saab isu varem või hiljem täis. Oluline, et vaimulikust õhkuks usku, Jumala usaldamist, soojust ja armastust. Tema juttki peab olema selge, usutav. 

Kuulete kindlasti palju ka kurtmist, patukahetsust? Mis on need patud, mida inimesed enim kahetsevad? Mille üle enim kurdavad? 

Paljude hinged on pisut või palju katki. Elame maailmas, kus läbi sotsiaalmeedia luuakse pilti sellest, kuidas pea kõik meie ümber saavad suurepäraselt hakkama. Kurdetakse, et hingerahu on kadunud, hinged on haiged. Osad ei saa leinaga hakkama. Paljud ei suuda oma peredes leida rahu. Ei suudeta andestada ja andeks paluda.

Kas olete ka ise vahel pattu kahetsenud? 

Iga päev. Uues Testamendis on sõna, mida tõlgitakse patuks, “hamartia”. Otsetõlkes “märgist möödalaskmine”. Pole inimest, kes seda ei teeks. On inimesi, kes seda enda puhul ei tunnista. Tavaliselt on sellised kõvad kohtumõistjad. Augustinuse lauset: „Eksimine on inimlik” teavad ja on kasutanud paljud. Paljud aga ei tea, et selle kirikuisa lause jätkub. “Eksimine on inimlik, aga uhkusest eksitusse jäämine on kuratlik.”

Mida ütleksite inimesele, kes on kahevahel – otsida kirikust abi või pöörduda mujale?  

Leidke vaimulik, keda usaldate ja minge, tulge.

Olen kogenud juba väga sooja ja lootusrikast vastuvõttu nii Harju-Madise kui Paldiski koguduste juhtorganite ja töötegijate ning ka vallavanema poolt. Olen tänulik oma eelkäijatele, kes on neid kogudusi enne mind teeninud. Usun, et igaüks nende heade andidega, mis neile on antud, on teinud, mida nemad on osanud. Tean, et üksi ei suuda ma midagi. Kui pole neid, kes on valmis aitama ja kui pole Jumala õnnistust, siis põlen läbi. Koos ja ühel meelel juhtub see, mida on öeldud armastuse kohta. Sellega suudab ka mägesid paigast nihutada. Kui olen pidanud Harju-Madise kirikus jumalateenistusi, on seal alati olnud palju inimesi. Nende silmades on rõõmu ja tänulikkust ja sama olen näinud ka vallavanema silmades. Usun, et mind ei jäeta üksi ja hätta.

Soovin kõigile siiani lugenutele: Olge hoitud!

KOMMENTAAR

Esimene tagasiside on ainult positiivne
Jaanus Saat,
Lääne-Harju vallavanem

Jaan on meie valla jaoks väga tänuväärne täiendus. Pika teekonnaga vaimulik, kelle jutlused ja mõtisklused on elulised ja mõtlemapanevad. Harju-Madise kogudus on teinud väga tublit ja tähenduslikku tööd, täna on sealne kogudus koduks rohkem kui 500-le ristiinimesele, kelle jaoks on Jaani tulek väga rõõmustav. Jaan on juba seal pidanud mitmeid jumalateenistusi ja jutlusi ning tagasiside on olnud väga positiivne. Loodan ja usun, et samamoodi tunnevad ka Paldiski koguduse liikmed, kes saavad uut indu koguduse töö aktiivsemaks käimasaamiseks.

Ühtlasi tänan Paldiski Nikolai koguduse õpetajat Merle Prass-Siimu ja Harju-Madise koguduse õpetajat Jaanus Noormägi senise panuse eest oma kogudustes.

The post Õpetaja Jaan Tammsalu: mind ei jäeta üksi appeared first on Harju Elu.

Metsloomaga kokkupõrkest tekkinud kahjusid on sellel talvel ja kevadel olnud väga palju ning ka suvisel ajal ei kao see oht kuhugi. 

Salva Kindlustuse sõidukikindlustuse osakonna juhataja Tõnis Tohveri  sõnul on metsloomaga kokkupõrke risk Eestis aastaringne, sest sõltuvalt loomaliigist kestab metsloomade jooksuaeg juulist jaanuarini. „Just kevadeti on liikumas rohkelt noori, kogenematuid loomi, kes kipuvad maanteedele jooksma, aga ka asulatesse ja linnadesse eksima. Soovime hoiatada autojuhte, et ka suvisel ajal ei kao see oht kuhugi,“ ütles Tohver.

Hiljuti hoiatas ka transpordiamet, et saabunud soojad ilmad meelitavad loomi rohkem liikvele.

Enim on kokkupõrkeid metskitsedega

Kokku teatati Salva Kindlustusele metsloomale otsasõidust tänavu talvel ja kevadel rohkem kui 230 korral ning hinnanguline kahju moodustas üle 500 000 euro. Kõige sagedasemaks õnnetuse põhjustajaks osutusid metskitsed. 

„Aeg-ajalt jooksevad teele ka väikeulukid, nagu näiteks kobras, mäger või kährik. Toimunud on kokkupõrkeid ka soku või isegi öökulliga.“
– Tõnis Tohver

Kõige rohkem metslooma ja auto kokkupõrkeid oli Saare maakonnas – 30 juhtumit, hinnanguline kahju suurus 65 000 eurot. Järgneb Tartu maakond – 29 juhtumit, hinnanguline kahju suurus 55 000 eurot. Kolmandal kohal on Harjumaa 27 juhtumi ja 75 000 eurose kahju suurusega. Ülejäänud maakondades on juhtumite arv väiksem. Statistika on esialgne, sest paljud juhtumid on alles menetluses.

Suurim juhtum Harjumaal leidis aset selle aasta aprilli alguses. Auto kaotas juhitavuse, üritades vältida metsloomale otsasõitu, sõiduk kaldus paremale poole teepervele ja sõitis otsa kivile ning paiskus külili. „Nagu paljud teisedki, leidis seegi juhtum aset õhtusel ajal, pärast päikeseloojangut, mil metsloomade liikumine muutub aktiivsemaks. Pimeduse tõttu jäi loom tuvastamata. Hinnanguline kahjusuurus on 11 000 eurot,“ kommenteeris Tõnis Tohver.

Suurim kahjujuhtum Eestis, mis Salva kliendil sellel talvel kokkupõrkest metsloomaga toimus, oli kokkupõrge põdraga, mille kahjud ulatusid pea 20 000 euroni.

Ohtlikuim on hämar aeg

Üle poole juhtumitest on aset leidnud hämaral ajal peale päikeseloojangut või hommikul vara enne päikesetõusu. „Kõige sagedamini jooksevad autodele ette metskitsed, aga sagedased on ka kokkupõrked põtrade, jäneste ja metssigadega. Aeg-ajalt jooksevad teele ka väikeulukid, nagu näiteks kobras, mäger või kährik. Toimunud on kokkupõrkeid ka soku või isegi öökulliga,“ rääkis Tohver.

Peamiselt toimuvad kokkupõrked loomadega maanteedel ja metsateedel, kuid järjest enam võib loomi kohata ka linnakeskkonnas. Just selline juhtum leidis aset ühel Salva kliendil, kes sõitiski metskitsele otsa keset linna, olles parasjagu suundumas perega Rocca al Mare kaubanduskeskusesse. 

Kahju kompenseerimiseks on vajalik kaskokindlustus, soodsam võimalus on aga metsloomakasko, mis hüvitab nii väike- kui ka suurulukile otsasõidul tekkinud kahjud kuni 5000 euro ulatuses.

LISALUGU

Kokkupõrge põdraga – tema peal, mina all

See veebruarikuu päev oli külm. Eriti külmaks läks õhtul, mil ma linnast maale, koju hakkasin sõitma – temperatuur langes alla 20. Autos oli aga soe ja hubane, mängis vaikne muusika. Üks auto kulges minu ees, hea oli punaste gabariittulede järgi teed hoida. Tundsin ennast üsna muretult.

Siis ta tuli. Autotulede valgusvihku, minu ja punaste gabariittulede vahele. Maantee-äärsest põõsast ilmus järsku suur hall kogu. Pidurdasin instinktiivselt. Hilja, liiga hilja. Auto, mis sõitis ehk 100-ga, küll aeglustus, aga… Käis raksatus. Nägin nagu aegluubis kuidas suur hall kogu, selg ees, mööda auto kapotikaant mulle vastu libises. Iga selgroolüli ta pingul seljalihaste vahel oli selgesti näha, võinuksin need lausa kokku lugeda. Aga enne, kui jõudsin alustada, oli kogu kadunud, mu ümber valitses vaikus. Eest olid kadunud ka punased gabariittuled. Mu enda auto tuled olid samuti millegipärast kustunud. Olin pilkases pimeduses. Lülitasin sisse ohutuled. Need töötasid. Polnud enam ohtu, et keegi mulle sisse sõidaks. 

Tegin autoukse lahti, astusin külma öösse, tegin tiiru ümber auto. Kus oli see loom, kes mulle sisse põrutas? Maanteel teda polnud, ka lähedal lumehanges mitte. Vaatasin kaugel olevate majade poole. Nägin kuidas suur hall kogu – põder – akende tulekumas aeglaselt üle lumise lagendiku metsa poole lonkas. Temalegi oli see kokkupõrge jälje jätnud.

Helistasin 112, ütlesin, et mul oli just kokkupõrge põdraga. Kas vajate abi, küsiti. Seletasin, et mina abi ei vaja, mul tunduvad luud-kondid kõik terved olevat. Ka ehmatusšokist olen üle saanud. Aga põder… ja auto – ütlesin. Põdra pärast helistage… Ja mulle öeldi number, kuhu peaksin helistama. Autoga tegeleb aga kasko, kutsuge abi. „Meie tegeleme õnnetusega juhul, kui inimesed on kannatada saanud,“ öeldi häirekeskusest resoluutselt ja pandi toru ära. 

Helistasin soovitatud numbril. Seal võeti teadmiseks, et üks lonkav põder liigub kuskil Suurupi kandis ringi, lubati teavitada kohalikke jahimehi. Et loom piinlema ei jääks. Olin oma muredega keset külma pimedat maanteed jälle üksi. Õnneks mitte kauaks.

Tagauks jäi hüvitamata

Helistasin kaskosse, varsti oligi abiauto kohal. Minu auto koos minuga transporditi ära. Kui auto oli üle vaadatud, anti ka hinnang. Tekitatud kahjud – vasak poritiib koos vasaku esitulega, tahavaatepeegel, esiklaas ja kapotikaas ning auto katuse remont – hüvitatakse. Auto tagaukse remonti aga kasko ei maksa. Seletasin küll, et põder, libises üle kapotikaane, sealt tõenäoliselt edasi üle katuse ja kukkus sealt maha, mõlkides ära ka tagumise ukse. Ei usutud. „Põder tuli vihasena tagasi ja lõi jalaga tagaukse mõlki,“ üritati nalja teha. Polnud naljakas.

„Ole õnnelik, et kõik niigi läks,“ ütles kohtumisel sõber, Soome maalehe „Maaseudun Tulevaisuus“ endine kauaaegne peatoimetaja Lauri Kontro, kes oli ka Soome jahimeeste seltsi esimees. Seltsi poolt läbi viidud uurimus kinnitab, et kokkupõrkes kiirusel 80–90 kilomeetrit tunnis põder tavaliselt hukkub. Kiirusel üle 90 kilomeetri tunnis on suur tõenäosus, et hukkuvad mõlemad, nii inimene kui loom. Küllap Soomes läbi viidud uuringu tulemused kehtivad ka Eestis. Ja minu kiirus oli just seal kõrgeima ohu piiril. Kui põder tormanuks põõsa tagant välja sekundi murdosa hiljem, oleks ta sattunud mitte auto vasakusse esinurka, vaid otse juhi aknasse.

Tervislikum on nendele „oleksitele“ mitte mõelda. Sest siin ma nüüd olen ja neid ridu kirjutan. Ja lausa alateadvuslikult alandan kiirust piirkonnas, kui metsloomad võivad auto ette sattuda. 

ÜLO RUSSAK

HEA TEADA

Mida teha, et vältida kokkupõrget metsloomaga?

• Kui juhid, ära tegele roolis kõrvaliste tegevustega. 
• Jälgi metsloomade ülekäigukohtadele paigaldatud hoiatavaid liiklusmärke, need on seal põhjusega.
• Kui näed metslooma teed ületamas, lülita peatudes sisse ohutuled, et anda märku kaasliiklejatele.
• Kui näed metslooma teel või tee ääres, ära lase signaali. Võta hoog maha või peatu. Hämaral ajal võid vilgutada tulesid.
• Ära alusta liikumist enne, kui loom on tagasi metsa pööranud ja veendu, et talle ei järgne tema sõbrad või pere.
• Metsloomad on aktiivsemad videvikul ja öötundidel – ole sel ajal teel eriti tähelepanelik. 

Mida teha, kui kokkupõrge metsloomaga on siiski toimunud?

• Peatu ja lülita sisse ohutuled ning pane sõidukist väljudes selga ohutusvest.
• Kui õnnetuses on inimkannatanuid, teata sellest hädaabinumbril 112.
• Hukkunud või viga on saanud loomast teata infotelefonile 1247 (tasuta)

Allikad: transpordiamet, RMK

The post Auto ja metslooma kokkupõrkeid on liiga palju appeared first on Harju Elu.

Praegu on looma- ja linnupoegade tipphooaeg. See tähendab seda, et iga põõsaalune, tuulekast ja puuvõra võib olla kellegi pesa. Aias võivad ringi hüpelda lennuvõimetud linnupojad või õhtuhakul terrassi alt välja piiluda uudishimulikud siilipojad. Inimese abi nad kõik ei vaja ja oskamatu abistamine võib lõppeda kehvasti.

Kõik loomadega tegelevad organisatsioonid teavad, et mida lähemal on aeg kevadele ja suvele, seda punasemaks läheb nende infotelefon ja sotsiaalmeedia postitused abivajavast linnupojast on üha sagedasemad. Kahjuks tuleb liiga tihti ette ka juhtumeid, kus inimene pöördub spetsialistide poole abi saamiseks liiga hilja, alles siis, kui juba enamasti ebavajalik sekkumine on mitmeid päevi tagasi toimunud.

Aga ema ju ei ole

Eesti Metsloomaühing saab päevas kümneid teateid linnupoegadest, kes linnapildis üksi kisavad. Kisavad nad loomulikult seetõttu, et nad ootavad vanemaid, kes neid toitma tuleksid. Tavapärane soovitus on võimalikult kaugelt mitme tunni vältel jälgida, kas vanemad linnupoega toidavad. Siinkohal on oluline jälgida iga sekund, kuna linnuvanemate töö on kiire ja ruttu on vaja uut palukest jahtima minna. Kahjuks juhtub paljude teadete puhul see, et inimene on hoolimata soovitustele juba linnupoja tuppa viinud ja väidab veendunult, et väljas oodates tibu hukkub või saab kasside ja röövlindude kõhutäieks ning keeldub juhendeid järgimast. 

Õnneks suudavad vabatahtlikud enamasti piisavalt veenvad olla ja linnulaps saab oma vanemate juurde tagasi toimetatud.

Kahjuks on aga käimasoleva tipphooaja jooksul jõudnud ühinguni mitmeid looma- ja linnulapsi, kellest teavitatakse alles siis, kui nende tervislik seisund on halvenenud ja seni nende kõigi puhul kahjuks pöördumatult. „Kuuleme kahjuks liigagi tihti lauset: „Leidsin ta ca nädal aega tagasi,“ sellele järgneb enamasti: „Ta pole eriti söönud ja jääb järjest nõrgemaks!” Peamiseks põhjuseks siin on sageli täiesti vale menüü  ja ühendust võetakse meiega siis, kui keegi juba suremas on. 

Üle antakse loom või lind sageli sooviga ta pärast ikka oma kodu lähistele tagasi saada. Ja siis imestatakse, et: „Oi kas tõesti ta suri ära? Te ei saanudki aidata?“ räägib MTÜ Eesti Metsloomaühingu juhatuse liige Virge Võsujalg (pildil).

Inimese rumalusest kaotatud elud

Kahjuks ei saanud kogenud vabatahtlik aidata viite oravapoega, kelle inimene mitu päeva enne meie poole pöördumist oli leidnud ja enda juures hoidnud. Oravapojad olid vabatahtliku hinnangul ilmselt juba leidmise hetkel vedelikupuuduses, aga kuna nad ka järgnevatel päevadel ei saanud piisavas koguses turgutavaid vedelikke ega ka vajalikku spetsiaalset piimasegu, jõudsid nad hoiukodusse äärmiselt kehvas seisus. Üks oravapoeg oli inimeste käes surnud, mis ajendas neid ka abi otsima. „Rohkelt parasiite täis oravapojad ei hoidnud hoolimata oma täitsa arvestatavast vanusest kehasoojust ega olnud enam võimelised toitu omastama. Nad surid ükshaaval järgnevatel päevadel hoolimata tihedast hoolest ja turgutamisest. See annab omakorda vabatahtlikule, kes on niigi tipphooajast tingituna ööd ja päevad lutitamise ja ravimisega ametis, tugeva hoobi. Sellised iseteadlikud teavitajad ja äärmuslikud juhtumid võivad viia kiiresti läbipõlemiseni.“ tõdeb Võsujalg.

Umbes samal ajal jõudsid Virge enda juurde kakupojad, kelle inimene kuu aega enne ühendust võtmist metsateelt üles korjas ja koju viis. Kodukaku tibud leiti tibatillukestena, terve selle aja, mis nad inimese käes olid, sõid nad kanafileed. „Kanafileest ei omasta röövlind vajalikku, et tema luud ja lihased saaksid korralikult areneda. Vaja on ka karva ja luid, mida ema püütud saak neile annab, et tagada korrapärane luude ja lihaste areng. Ka meie hoiukodus tagame neile alati liigiomase menüü,“ kõneleb Virge.

Kui ühel päeval kakupojad enam jalgu alla ei võtnud, üks ei hoidnud peadki, võeti alles ühendust. Hoiukodusse jõudsid nad äärmiselt kehvas seisus, valesti ning alaarenenud lihastiku ja luustikuga. Ühel neist oli juba sisikond roiskumas ja organid alla andnud, tema kurgust sai välja tõmmata vaid roiskunud kanafilee jääke. Üsna pea ta suri. Teine kakupoeg sai peale pikemat turgutamist, toitmist ja taastusravi küll tiivad toimima, aga tema jalad olid niivõrd valesti arenenud, et tagasi pöörata ei saanud enam midagi ka parema tahtmise juures. Väike kakupoeg tuli eutaneerida. 

„Äärmiselt kurb on, et inimesed, kes leiavad looma või linnulapse, seavad enda tahtmise esikohale. Metslooma kasvatamine on suur vastutus, ta kuulub loodusesse ja just selle nimel me igapäevaselt töötamegi, et nad saaksid taas vabana elada. Alates tibatillukesest pöialpoisist või hiirepojast suure kaku või loomani, kõik nad vajavad teadmisi, liigiomast toitu ja vabastamisele eelnevat tööd, et nad looduses hakkama saaksid. Et nad ellu jääksid!“ paneb Virge inimestele südamele.

HEA TEADA

Kui leidsid linnu- või loomapoja

• Enne loodusesse sekkumist küsi nõu tedjamatelt helistades Eesti Metsloomaühingu numbrile 56322200 või saada juhtumi täpne asukoht koos fotoga Eesti Metsloomaühingu FB sõnumitesse või info@metsloom.ee
• Kui linnu- või loomapoeg ei ole silmnähtavalt vigastatud, veendu enne sekkumist võimalikult kaugelt jälgides, kas ehk on tema vanemad tema eest siiski hoolitsemas.
• Jänesepojad ja kitsetalled ei ole pidevalt oma emaga, ema käib neid päeva jooksul paaril korral toitmas ning läheb siis uuesti endale toitu otsima, jättes pojad peitu.
• Väikesed siili- ja oravapojad ei uita üksipäini ringi. Nad tulevad pesast välja üldjuhul siis, kui ema oma liiga kauaks ära jäänud ja nälg pesast välja ajab. Siiski, enne sekkumist suhtle spetsialistidega!
• Linnalinnud, kajakad ja varesed kasvatavad oma järglased samuti linnatänavatel ülesse. See, et autotee on lähistel või tegu on väga käidava kohaga, ei ole põhjus, et vanematelt laps ära võtta.

The post Hädasolija jääb ka heasoovlikes, ent oskamatutes kätes, hätta appeared first on Harju Elu.

Loorits selgitas, et näiteks KC Energy eelmisel aastal valminud Lõuna-Eesti Helme aleviku päikesepargist müüakse elekter otse Combiwoodi tehasele ning sarnast otselepingut on võimalik huvi korral pakkuda ka Paldiski linnale, sadamale või Vaida piirkonnas paiknevatele tööstusettevõtetele.

Posti päikesepark. 

Posti ja Kännu päikeseparkide investeeringute kogumaksumus oli 5,6 miljonit eurot. Kahes pargis toodavad energiat kokku ligi 20 000 päikesepaneeli. Kännu ja Posti päikeseelektrijaama lisandumisega on KC Energy portfellis juba 26 maismaal asuvat päikeseparki.

KC Energy opereerib täna ligi 50 taastuvenergia tootmist üle Eesti.
Kokku on KC Energyl Eestis arenduses ligi 990MW jagu taastuvenergia,
sh päikese, tuule ja taastuvenergia juhtimiseks mõeldud salvestuslahendusi.

The post appeared first on Harju Elu.

Sellist paika nagu Männisalu pole Kose kandis het-kel veel olemas. Peatselt, aasta-pooleteise pärast juba on. Unistuste paigaks paljudele.

Koht ise jääb Tallinnast tulijale kiirteelt Kosele keerates vasakut kätt, Kose aleviku piirist ehk kilomeetri kaugusele. Praegu on seal männid. Salus. Varsti on aga Männisalu. Koht saab nime arenduse järgi, kuhu peatselt tuleb ehitamisele neli kuue boksiga ridaela-mut, lisaks veel paarismaja. Nii et peatselt hakkab Männisallu ker-kima elamine kokku 26-le keskmisele eesti perele. Ridaelamu bok-si suurus on 111 m2 – hea arv meelde jätta ja piisavalt ruumikas nel-jaliikmelisele perele, aga ka suuremale.

Kodud on loodud mõeldes peredele

Korterid ridamajas on planeeritud läbi kahe korruse. Esimesel kor-rusel on avar elutuba koos avatud köögiga, lisaks veel tualettruum ja saun. Saun on planeeritud nii, et selle välisuks viib terrassile, õh-tupäikeses õue. Laudterrassi suuruseks on 20 m2.

Teisel korrusel on aga kolm magamistuba, millest üks on suu-rem, nii öelda masterbedroom, kust pääseb ka avarasse garderoo-bi. Kaks väiksemat magamistuba on mõeldud pere pisimatele liik-metele. Või ükskõik kellele, ruumid sobivad ka näiteks töötoaks. Sisustada võib neid kasutaja maitse ja vajaduse järgi. Ka teisel kor-rusel on tualett avara pesuruumiga, kus veemõnude nautijaile on mõeldud ka vann.

Ridaelamu boksid on arendaja poolt planeeritud perele, kellel elamine linnakorteris kitsaks jäänud ja kes otsib avaramat eluaset, aga liigselt kulutada ei taha.

Ridaelamu boksid ongi arendaja poolt planeeritud perele, kel-lel elamine linnakorteris kitsaks jäänud ja kes otsib avaramat elu-aset, aga liigselt kulutada ei taha. 259 000 euro eest saab kasva-va ja areneva Kose aleviku külje all, pooletunnise autosõidu kau-gusel Tallinna südalinnast lisaks avarale korterile ka õuemaa. Iga-le  ridaelamu korterile on ette nähtud õuepinda 135 – 850 ruut-meetrit – piisavalt lastele mängimiseks, pereemale lillede või mõ-ne õunapuugi istutamiseks, kogu perele ühisteks grilliõhtuteks. Sest õues olevad terrassidki on planeeritud ilmakaarte suhtes nii, et päike on kogu aeg krundil, tõuseb maja ühest nurgast ja loojub teise taha. Oma aeda saab kenasti paigutada lastele kiige, liiva-kasti või batuudi, ruumi jääb veel terrassimööblile koos grilliga. Ruumikas kuurgi rajatakse õue arendaja poolt peremehele toime-tamiseks või vajaliku vara hoidmiseks.

Kõik koduboksid viimistletakse arendaja poolt lõppvalmidu-seni, huvilistele pakutakse kahte valikut, standard- ja preemium-paketti. Standardviimistlus on heledates toonides, klassikalises stiilis , preemiumviimistluse kallima põranda- ja plaadivalikuga, seintel on aga eksklusiivsed mustad lülitid. Pakutakse ka võimalust tellida sauna, lava- ja pesuruumi  vahele klaassein. See lisab kinnisvarale väärtust, muutes saunaruumi oluliselt avaramaks.

Majad on konstruktsioonilt modernsed, metsa alla sobivad puitkarkassmajad, mille fassaadi katab 45 kraadise nurga all so-bivates toonides värvitud laud. Kütteks on elamutel maaküte, mis tagab ka talvel mõistliku küttehinna. Iga kodu on varustatud ener-giasäästlike lahendustega, mis säästavad elektrit ja seeläbi ka igakuiseid kulusid. Hooned kuuluvad A-energiaklassi.

Parima sisekliima tagamiseks on Männisalu kodudesse pai-galdatud ka tipptasemel ventilatsiooni- ja küttesüsteemid.

Ühendus asumiga

Lisaks maanteele ühendab Männisalu asumit Kose alevikuga ka kergliiklustee, mida maanteest lahutab turvariba. Nii et last jalg-rattaga kooli, staadionile või ujulasse saates ei pea ükski lapse-vanem oma maimukese turvalisuse pärast muretsema. Ka noor-tel emadel on hea vankriga

aleviku südamesse poodi jalutada. Kose valdgi oleks oma arenguplaanides just Män-nisalu ja selle elanike peale mõelnud  – valla arengukava näeb ette uue ruumika laste-aia ehitust, see peab peatselt kerkima Kose aleviku piirile. Ja mitte asjatult – Männisalu asumisse on kerkimas lisaks ridaela-mutele veel paarismaja ja kümmekond eramut. Et noori peresid on sinna oodatud palju, on kinnistute arendaja andnud lubaduse teha lastele ka mänguväljak. Natuke kaugemal, aleviku teises ser-vas  ootavad jalutajaid aga maaliline Pirita jõgi, Kose hiied koos rikkaliku paikkonna kultuurilooga.   

Männisalu Arendus OÜ juhatuse liikmeteks on kaks ambit-sioonikat arendajat, Reigo Aamisepp ja Marko Hein, kes on enam kui mitmekümnele eesti perele kodu juba valmis ehitanud. „See-gi projekt on väga põhjalikult läbi mõeldud, kaasatud on oma ala parimaid asjatundjaid, millele lisanduvad meie kogemused. Meie eesmärk on luua väärtus, mis jääb kestma üle põlvede,“ kõneleb Reigo Aamisepp.

Ka pankadega on kokkulepped olemas. Kes tunneb huvi ko-du vastu Männisalus, seda aitavad pangad maksmisel, kinnitavad mõlemad arendajad. Kaasa aitab soodsat laenu saa-da seegi, et valmivad kodud on soodsa hinnatase-mega. Huvi korral saab Männisalu Arenduse edenemist jälgida portaalist www. männisalu.ee, kus jooksvalt uuendatakse arenduse edenemise pildi- ja videomaterjali. Täpsema informatsiooni saami-seks pöörduda arenduse maakleri Taaniel Tuule poole, kelle kontaktid samuti kodulehel.

Männisalu – see on rohkem kui neli seina, see on kodu looduse keskel.

The post Kodu uues Männisalu arenduses ehk unistus tegelikkuses appeared first on Harju Elu.

Nii nagu kodune kvaliteetne siseõhk on oluline meie tervise ja heaolu tagamiseks, on oluline nautida vaba aega õues. Tänapäevane tehnoloogia pakub laia valikut seadmeid, mis aitavad hoida kodus, kontoris ja õues optimaalset õhuniiskust ning temperatuuri, et mugavalt ja muretult aega veeta.

Õhuniisutajad on hädavajalikud eelkõige kuivadel talvekuudel, mil siseõhu niiskustase langeb sageli alla soovitatava piiri. Madal õhuniiskus võib põhjustada naha kuivust, hingamisprobleeme ja isegi mööbli ning puitpõrandate kahjustusi. Erinevad õhuniisutajad aitavad säilitada tervislikku niiskustaset.

Õige õhuniisutaja magamistuppa on eriti oluline, sest hea uni on tervise alus. Näiteks ultraheliga õhuniisutajad kasutavad ultraheli vibratsiooni, et toota peent udu. Need on energiasäästlikud ja vaiksed, sobides hästi magamistuppa. Aurustiga õhuniisutajad kuumutavad vett ja vabastavad selle auruna õhku, olles tõhusad suuremate ruumide puhul. Kolmas levinud variant – auruõhuniisutaja – on suurepärane valik allergikutele, sest kuumus tapab baktereid ja allergeene.

Niiske õhu korral on abi õhukuivatist

Kui õhuniisutid osutavad abikäe liiga kuiva õhu korral, tulevad õhukuivatid appi just vastupidisel juhul. Õhukuivatid on olulised niisketes keskkondades, kus on oht hallituse ja niiskuskahjustuste tekkeks. Need seadmed eemaldavad õhust liigse niiskuse, aidates hoida kodu kuivana ja mugavana. Lisaks aitavad õhukuivatid vältida hallituse ja tolmulestade levikut, mis on oluline allergikutele ja astmahaigetele.

Õhukuivati valimisel tuleks arvestada ruumi suurusega. Kompaktsemad seadmed on ideaalsed väikeste ruumide, näiteks magamistubade ja vannitubade jaoks. Keskmise suurusega õhukuivatid sobivad elutuppa ja keldrisse, kus niiskus võib olla probleemiks. Samuti on oluline arvestada seadme energiatarbimist ja mürataset – vaiksemad mudelid sobivad eluruumidesse paremini. Suure võimsusega õhukuivatid on eriti tõhusad suurtes ruumides ja ehitusplatsidel.

Magamistoas õhukuivati kasutamine võib parandada une kvaliteeti, eriti inimestel, kes on tundlikud niiskusele. Kuivem õhk aitab vähendada hingamisteede ärritust ja soodustab rahulikuma une. 

Õhuniisutaja valimisel tuleks arvestada seadme võimsust ja veepaagi mahtu. Seadme niiskuse eemaldamise võimet mõõdetakse tavaliselt liitrites päevas. Väiksemate ruumide jaoks piisab väiksemast õhukuivatist, samas kui suuremate ruumide jaoks on vaja võimsamat seadet. Samuti tuleks arvestada seadme energiatarvet ja mürataset.

Õige õhuniiskuse taseme hoidmine kodus on oluline nii tervise kui ka kodu mugavuse seisukohast. Investeerides kvaliteetsesse seadmesse, naudite tervislikumat  ja mugavamat elukeskkonda aastaringselt. Kütteperioodil võib ruumides valitsev õhu kuivus põhjustada selliseid probleeme nagu allergia süvenemine ja vähene keskendumisvõime. Niiskustase peaks magamistoas ja teistes eluruumides jääma 40%-60% vahele, et tagada soodne keskkond nii inimestele kui ka ruumis olevatele taimedele.

Õhukuivati järele võib tekkida eriti suur vajadus majades, kus kelder on välja ehitatud. Keldrites võib niiskuse tõttu tekkida märkamatu hallitus, mis omakorda mõjutab kogu maja õhukvaliteeti.

Tehnoloogia aitab pikendada ka hubast aega õues

Kaasaegne tehnoloogia ei ole aga abiks vaid sisekliima parandamiseks. Kujutle, et naudid jahedatel õhtutel vaba aega terrassil või aias, ilma et peaksid külma pärast muretsema. Terrassisoojendi on suurepärane lahendus, mis võimaldab mugavalt ja muretult õues viibida ka madalamate temperatuuridega. 

Pakutavatest variantidest on üha populaarsem infrapuna soojuskiirgur lakke, sest erinevalt traditsioonilistest kütteseadmetest, mis soojendavad ümbritsevat õhku, kasutavad infrapuna terrassisoojendid spetsiaalset tehnoloogiat, et kiirata soojust otse objektidele ja inimestele nende läheduses. See tagab tõhusama soojuse jaotuse ning kiirema soojenemise. 

Infrapunasoojendid töötavad elektromagnetiliste lainete kiirguse põhimõttel. Need lained soojendavad objekte, millega nad kokku puutuvad, mitte õhku nende ümber. Nii tekib soojustunne kiiremini ja efektiivsemalt, olenemata sellest, kui külm on ümbritsev õhk. See on eriti kasulik välitingimustes, kus tuul võib tavalise küttesüsteemi soojust hajutada.

Elektrilised soojuskiirgurid on mugavad ja lihtsad kasutada, ei võta palju ruumi ning sobituvad kaasaegsesse väliruumi. Lisaks on elektrilised soojuskiirgurid keskkonnasõbralikumad, sest ei eralda sooja edastamisel saasteaineid.

The post Kaasaegne tehnoloogia parandab kodu sisekliimat ja pikendab hubast aega õues appeared first on Harju Elu.

Naissaar on tuntud nii oma ilusa looduse, huvitava kultuuriloo kui ka äärmiselt põneva militaarajaloo poolest. Asudes Soome lahe kitsaimas kohas on saar alati olnud oluline sõjaline sõlmpunkt juba muinasajast ja hilisemal ajal erinevate suurriikide vaheliste hõõrumiste võtmepositsioon. Siin on oma kindlustusi rajanud juba Rootsi kuningriik ja kõik hilisemad Eestit valitsenud võimud. Lisaks on saart okupeerinud Briti ja Prantsuse ja isegi Soome sõjajõud. Kõik see on saarele jätnud nii selgeid mälestusmärke kui ka vaevu aimatavaid, kuid põneva taustaga, jälgi.

Peale selle on saar võrratult ilusa ja metsiku loodusega, mis ajapikku on matmas enda alla ka sõdade meenutusi. 

Viimsi Sport kutsub kõiki ühinema põneva matkaga, et kõike seda tähelepanelikult uudistada ja nautida. Sel korral vaatame üle saare lõunapoolse osa, kus kaeme erinevaid sõjalisi kindlustusi ja nende jäänuseid. Veel uurime, kuhu on maetud Inglise sõdurid ja kuhu prantslased ning proovime aru saada meremiinide tehnoloogiast nende valmistamise kunagises tehases. Lisaks külastame vana vangilaagrit, kus hoiti kinni erinevate riikide poolt erinevaid kannatajaid ja kus hargnenud sündmused on kujundanud tänapäevase sisuga Maarjamäe. Sõidame ka rongiga ja uudistame ilusat loodust ning rahumeelsemaid kultuuriväärtusi. Lisaks tutvustavad kaitseliitlased oma tänapäevast varustust.

Kohalikke huviväärsusi tutvustavad Rannarahva Muuseumi ja Eesti Sõjamuuseumi giidid.

Matk algab 3. augustil Piritalt, kust kell 10.00 väljub laev. Tagasi mandrile jõuame orienteeruvalt kell 18.00.

 Matkal osalemise tasu 35 eurot. Tasu sisaldab ülesõitu uue ja mugava laevaga “Strande”, lõunat Naissaarel, rongisõitu ja giiditeenuseid.

Registreeruda saab lehel www.viimsisport.ee

The post Militaarmatk Naissaarel appeared first on Harju Elu.

Keila Tööstuspargi linnapoolses servas arendatakse kaasaegset linnaruumi

Harju KEKi senine suletud tootmisala Paldiski maantee ääres on lähima kümmekonna aastaga muutumas linnaelanikele ja külastajatele avatud äride, büroode ja väiketootmishoonetega sisustatud piirkonnaks. Sealtsamast leiab ka vabaaja- ja kogukonnakeskuse ehk Keila Keskuse, mille ehitustöödega alustati tänavu maikuus. 

Vanem ja klassikaline tööstus taandub rohkem tööstuspargi sisealadele, linna poole tulevad uued erinevate väikeäride, teenus- ja kaubandusäriga seotud hooned. Tööstuspargi naabrite – kooli, tervisekeskuse, haigla, terviseradade, lauluväljaku – tegevused hakkavad üha enam kanduma ka vanale tööstuspargi alale, kus igapäevased linnalikud tegevused muutuvad loomulikuks linnaruumi osaks. 

Uue ärikvartali esimene hoone on Keila Keskus ehk nn kogukonnakeskus. Järgmises etapis areneb kvartal vastavalt tekkivatele ärihuvidele ja -plaanidele. Näeme kvartalis eri tüüpi äritegevust, vaba aja veetmise võimalusi, erinevat laadi sportimisvõimalusi.

Keila mõistes saab uuest ärikvartalist linnaruum, mida seni ei ole Keilas olnud – kaasaegsed hooned, uued ärid, kompleksne liikluslahendus. Lähikümnendil investeeritakse Keila uude ärilinna erinevate äritegevuste tulemusena umbes 100 miljonit eurot.

Keila on suurima potensiaaliga piirkond Eestis nii elanike kui ettevõtja jaoks.

Keila Keskus – Harjumaa lääneosa elanike vaba aja veetmise sõlmpunkt

Paldiski maanteele, tervisekeskuse ja Keila Kooli Põhjamaja kõrvale on kerkimas Keila Keskus. „Soovime, et sellest saaks siinse kogukonna kogunemispaik, kus luuakse uusi väärtusi ja elamusi. Multifunktsionaalne keskus katab Keilas seni puuduvate teenuste ja meelelahutuse osa,” ütleb Harju KEK-i tegevjuht Janek Lehtmets. 

Keskuse pindala on kokku 13 000 ruutmeetrit, millest tänaseks on rendilepingutega kaetud üle 60 protsendi. Sinna tuleb kahe saaliga kino, spordikeskus, toidumarket, kohvikud ja söögikohad. Samuti jagub ruumi erinevatele teenustele, lemmikloomadega seotud tegevuste ning huviringide jaoks. Rääkimata rõiva-, jalatsi-, spordi-, tehnika- ja muude tarbekaupade kauplustest.

Suurimaks rentnikuks tuleb 2500-ruutmeetrisele pinnale Coop Maksimarket. Rohkem kui 1000 m² suurusel pinnal hakkab tegutsema Harjumaa lääneosa suurim spordiklubi 24-7 Fitness, kus saab ööpäevaringselt käia korraga trennis ligi sada inimest. 

Lisaks tuleb keskusesse Keila Seiklusmaa, mis on valmides üks kõrgeima laega laste seiklusparke Eestis. 

Keskuse ette on kavandatud väljak, kus saab hakata korraldama erinevaid kogune­misi, turgu, meelelahutus­üritusi ja spordivõistlusi. ­Lisaks rajatakse parkla ligi 260 autole.

The post KeKe ehk uus ärilinnak Keilasse appeared first on Harju Elu.

Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) avas läinud nädalal kaitseväe Paldiski linnakus uue sööklakompleksi, kus korraga saab süüa 216 inimest, vahetustega einestades saab ühe söögikorra aegu toitlustatud aga ligi 900.  

Pärast kaitseväe toetuse väejuhatuste üksuste ja vahipataljoni kolimist Paldiskisse mõned aastad tagasi, on Paldiski sõjaväelinnak teinud läbi suured muutused. Paldiskisse on ehitatud liginullenergiaga 300-kohaline kasarmu, milles paiknevad ka õppeklassid ja tööruumid ning ajateenijatele sportimiseks mõeldud universaalhall. Kahel pool maanteed olevaid kasarmukomplekse ühendab nüüd aga jalakäijate tunnel, mis viib nii toitlustuskompleksi, kasarmusse kui spordihoonesse.

Uue toitlustushoone arhitektuuriline ja väga huvitav mitmel eri tasapinnal olev lahendus võimaldab maksimaalselt ära kasutada ruumiplaneeringut, pakkudes häid töötingimusi ka köögipersonalile. 

Uus ajastu

Toitlustuskompleksi valmimine sümboliseerib uut ajastut Paldiski sõjaväelinnakus.  Toitlustuskompleksi uuendamine on selles viimane teetähis. Uues hoones kasutatakse toidu valmistamiseks ja väljastamiseks kõige kaasaegsemaid tehnoloogiaid, mis muudavad köögipersonali töö kiiremaks ja ergonoomilisemaks. Vastvalminud kompleksis on laod, köök ja söögisaal kompaktselt ühendatud.

30 inimesega meeskonnast on kohalikke neljandik. 

„Paldiski sõjaväelinnaku toitlustuskompleks koos kohe avatava 3000-kohalise liitlaste vastuvõtuala toitlustuskompleksiga Lõuna-Eestis
Reedol on olulised teetähised meie toitlustusteenuse kaasajastamisel. Väga heade tingimustega Paldiski toitlustuskompleks aitab kaasa ajateenijate igapäevaelule,“ sõnas kokkutulnuile RKIKi toitlustusteenuse portfellijuht Agne Silde. Silde kinnitusel pakutakse tööd ka lähiümbruses elavatele erialainimestele ja võimalust väljaõppeks teistele. 

Maksumuseks 8,5 miljonit

Vana amortiseerunud söökla oli justkui Paldiski sõjaväelinnaku viimaste mohikaanlaste seast, kandes samas olulist pärimusvaimu.  Siiani ripub söökla seinal austatud naiskodukaitsja Rita Loeli 1997. aasta artikkel rahuvalvajate suurimast sööklast,“ meenutas toitlustuskompleksi avamisel RKIKi lääne portfellijuht Steven Linkov. Linkovi kinnitusel leitakse naiskodukaitsja artiklile ka uues kaasaegses kompleksis kindlasti väärikas koht. 

Tehnoloogiliselt on Paldiski toitlustuskompleks suurim, mida Nordlin Ehitus OÜ seni ehitanud on. „Külmkambrite tehno- ja automaatsüsteemid on lahendatud innovaatiliselt ja läbimõeldult, et tagada ruumi maksimaalne kasutatavus, ohutus ja ergonoomika. Näiteks saab raskeid kambriuksi avada ühe nupuvajutusega,“ rääkis Nordlin Ehitus OÜ objektijuht Kelli Keizars. Uues toitlustuskompleksis õppusteks toidupakkide komplekteerimist ei toimu, need soetatakse valmiskujul. Ladustamine toimub aga Paldiski toitlustuskompleksis.

ARVAMUS

Kaitseväe üksused sisendavad turvatunnet
Katre Saar
Lääne-Harju vallavalitsuse spetsialist  

Kaitseväe üksused Paldiskis ja mujal valla territooriumil, näiteks Ämaris, ei ole elanikkonda kunagi häirinud, vastupidi – kaitseväe üksuste paiknemine süvendab omajagu turvatunnet. Kindlasti elavdab mõnevõrra siinset majandust ka, kuid eelkõige tooks esile kogukondlikul tasandil koostööd. Näiteks on siinsed kaitseväelased juba mitmeid aastaid osalenud erinevatel talgutel ja aidanud seeläbi kaasa, et meie elukeskkond oleks veelgi paremas korras. 

Alati on ka erandeid, kuid üldiselt on kohalikud elanikud harjunud ka ülelendude ja laskeharjutustega ning siia elama asuvad inimesed teadvustanud endale, et aeg-ajalt need siin toimuvad.

HEA TEADA

Igapäevane sõduri lõuna

Igapäevane sõduri lõuna sisaldab 1200 kcal, see on mitmekesine, lisaks on tagatud ka söögikordade vahele tervislikud vahepalad.

Menüü planeerimisel on lähtutud sellest, et kõik vajalikud toitained oleks võimalik toidust kätte saada. Kuna valikutes on mitu menüüd, siis igapäevase toidulaua teadliku valiku teeb ajateenija ise. Toitlustajate roll on tõsta teadlikkust ja kujundada toitumisharjumusi. 

Pildil olev menüü oli erimenüü, mis oli mõeldud avamisürituseks, et tänada ehitajaid, projekteerijaid, personali ja ajateenijaid

The post Paldiski sõjaväelinnakus avati uus toitlustuskompleks  appeared first on Harju Elu.

Praegusel hetkel kehtivad seadused lubavad munakanu pidada nö neljas kategoorias, millest kõige laiemalt kasutusel olev kanade puurides pidamine on lindude suhtes erakordselt julm. 

Puurikanad ei saa piisavalt liikuda ega sirutada, samuti ei saa nad kunagi teada, et väljaspool puuri on päike, värske õhk, loodus ja üldse ilus elu.

„Puurikanad peavad terve oma elu veetma A4 paberi suurusel alal traatvõrede peal, neil puudub ruumi liikumiseks ja oma tiibade sirutamiseks, nad ei näe mitte kunagi päikesevalgust ning ei saa tegeleda ühegi loomuomase tegevusega,” räägib MTÜ Nähtamatud Loomad esindaja Merit Valge (pildil).

Euroopas ja ka ülejäänud maailmas liigutakse selle poole, et kanade puurispidamisest loobuda. Eesti on aga Euroopa riikidest kanade puurispidamise poolest esirinnas – meil peetakse ligikaudu 80% kanadest endiselt puurides.

„Tegutseme Nähtamatutes Loomades selle nimel, et Eestis lõppeks kanade puuris pidamine. Koostöös meiega on üle poole Eesti jaekettidest ja sadakond kohvikut, hotelli ja restorani teatanud, et loobuvad puurikanade munade müügist ja kasutamisest,“ kõneleb Merit.

Eelmisel aastal töötas Nähtamatute Loomade tiimiliige Eesti suurimates puurikanalates ja jäädvustas seal lindudega toimuvat. Filmitud materjal avaldati Pealtnägijas ja teistes meediaportaalides ning puurikanalate julmus šokeeris Eesti inimesi. Sellest sai alguse rahvaalgatuslik petitsioon, et keelustada Eestis kanade puurispidamine seadusega, mille allkirjastas rekordiline arv inimesi.

Suurim loomade heaolule pühendunud algatus Eestis

Petitsiooni kanade puurispidamise keelustamiseks digiallkirjastas 21 421 Eesti inimest, mis teeb sellest suurima toetusega loomade heaolu algatuse Eestis. Arutlus seadusemuudatuse elluviimiseks toimus riigikogu maaelukomisjonis, kes 13. juunil saatis selle regionaal- ja põllumajandusministeeriumile edasi. Seadusemuudatuse ettepanekuga on lubatud välja tulla suve lõpus. See tähendab, et keelustamine suure tõenäosusega tuleb, nüüd tuleb koos munatootjatega üleminekuaeg paika saada.

 Petitsiooni kanade puurispidamise keelustamiseks digiallkirjastas 21 421 Eesti inimest, mis teeb sellest suurima toetusega loomade heaolu algatuse Eestis.

„Eestis on neli suurt munatootjat, kes toodavad kokku üle 90% Eesti munatoodangust. Üks neist teatas kohe pärast nende juures filmitud materjalide avaldamist, et lubavad minna täielikult puurivabale munatootmisele üle aastaks 2027,“ selgitab Merit. Ka ülejäänud munatootjad on tema sõnul seisukohal, et kanade puurispidamine peab lõppema, ent ei ole siiski lubadust üleminekuks andnud. „Iga päev, mil kanad peavad puuris kannatama, on üks päev liiga palju ning seadus kanade puurispidamise lõpetamiseks on vajalik selleks, et see piin, mida kanad puurikanalates kogema peavad, saaks kindla lõpu,“ leiab ta. Üle poolte Eestis toimetavatest jaekettidest nagu niteks Rimi, Maxima, Prisma, Lidl ja Stockmann on teatanud, et lõpetavad oma kõigis kauplustes puurikanade munade müügi täielikult 2025/2026 jooksul. Sama otsuse on teinud sadakond muud Eestis tegutsevat toiduettevõtet. Loomulikult on selle otsuse mootoriks tarbijate soov, et kanadel oleksid paremad elutingimused.

Loomade heaolu läheb ühiskonnale korda

Avaliku arvamuse uuringud näitavad, et pea 80% Eesti elanikest ei toeta kanade puurispidamist (Norstat, 2023) ning iga aastaga on näha, kuidas inimestele läheb aina enam korda loomade heaolu. Kahjuks peab suurem osa Eesti farmiloomadest elama endiselt väga kehvades tingimustes. Tööstuslikus loomakasvatuses on kulude kokkuhoiu eesmärgil pandud loomad elama väga suurde ruumikitsikusse, paljud loomad ei saa mitte kunagi normaalselt liikuda, lisaks tehakse nende peal ilma tuimestuseta valulikke protseduure nagu kastreerimine või nokkade ja sabade lõikamine.

„Loomad on suures stressis, sest ei saa rahuldada oma instinkte ning elavad tihti suures ebamugavuses ja valudes. Tööstusfarmide praktikatest ei soovita avalikult rääkida, kuna enamik inimesi ei oleks selliste asjadega nõus,“ tõdeb Merit.

Nähtamatud loomad seisavad selle eest, et farmiloomade elutingimused paraneksid. „Kutsun inimesi aitama kaasa loomasõprade kogukonna pingutustele, et kanade puurispidamine saaks Eestis keelustatud ja ka teiste kannatavate farmiloomade elu muutuks paremaks,“ lisab ta. Puurikanade keelustamisele saab igaüks oma õla alla panna soetades poest vaid õrre- ja vabalt peetud kanade mune või mahemune. →

The post Kanade puurishoidmise keelustamine teeks kanade elu ilusamaks appeared first on Harju Elu.

Teraapiafond loodi juba 2015. aastal, et perearstidel oleks meditsiinilise näidustuse olemasolul võimalik oma patsiendid otse kliinilise psühholoogi, logopeedi ja füsioterapeudi vastuvõtule suunata. Alates 1. juulist 2024 muutus Teraapiafond patsiendi jaoks mugavamaks ja selle haldajaks on nüüdsest Tervise­kassa.

Senini oli perearstidel võimalik oma patsiendid suunata ükskõik millise teenusepakkuja juurde, kes kliinilise psühholoogi, logopeedi või füsioterapeudi teenuseid osutas. Olenevalt teenusepakkujast tasus teenuse eest kas osaliselt või täielikult Tervisekassa. Alates juulist saab perearst suunata patsiente ravikindlustuse rahastusel vaid Tervisekassa lepingupartneri juurde.

Muudatused patsiendi kasuks

Läbiviidud muudatuse toel kaob patsientide omaosalus, nad ei pea maksma teenustasu ning tekib kindel nimekiri teenuseosutajatest, kes Tervisekassa rahastusel teenust pakuvad. Sel viisil on patsiendil kergem oma valik teha.

Senine süsteem võimaldas perearstil oma patsienti suunata ükskõik millise teenusepakkuja juurde, nüüd aga on loodud kindel nimekiri teenusepakkujatest, kelle seast patsient endale meelepärase valida saab. See peaks süsteemi patsiendi jaoks kergemaks tegema, kuna loodud on tervisekassa lepingupartnerite nimekiri. Esmalt tuleb siiski pöörduda perearsti poole ning seejärel nimekirjast endale sobivaim valida.

Kui paar aastat tagasi kasutasid perearstid Tervisekassa finantseeritavast teraapiafondist ära ligi pool, siis mullu kulus fondi rahast vaid ligi veerand.

Pooleli olev ravi, millele on 1. juuli seisuga aeg broneeritud, viiakse lõpuni ja kaetakse seniste perearsti fondide kaudu kuni käesoleva aasta septembri lõpuni. Juhul kui patsient ei jõua oma visiiti septembri lõpuks ära teha ning teenuseosutajal ei ole Tervisekassaga alates 1. juulist kehtivat lepingut, tuleb teenuse eest ise tasuda või pöörduda uuesti oma raviarsti poole, kes hindab meditsiinilist vajadust ning väljastab vajadusel uue saatekirja tasuta teenusele.

Seni oli fond alakasutatud

Teraapiafond loodi aastal 2015, kuid senini on see olnud alakasutatud. Kui paar aastat tagasi kasutasid perearstid Tervisekassa finantseeritavast teraapiafondist ära ligi pool, siis mullu kulus fondi rahast vaid ligi veerand. Teraapiafondi mahust kasutati 2023. aastal ära vaid 38%, 4,2 miljoni ­
eurot. Üheks põhjuseks, miks muudatus oli hädavajalik, oli perearstide koormuse vähendamine. Senini olid nad vahendaja rollis ning suur osa ajast kulus paberimajandusele. Kuna varasemalt ei olnud kliinilised psühholoogid, logopeedid ja füsioterapeudid tervishoiutöötajad ning neil puudus ligipääs tervise infosüsteemile, siis kogu halduskoormuse kandis suunamise teinud perearst.

Tervisekassaga saavad lepingu sõlmida vaid need partnerid, kellel on vastav kvalifikatsioon ja tegevusluba, mis tagab ka patsiendile turvatunde ja kvaliteetse teenuse. Nüüdse nimekirja järgi on patsiendi jaoks selge, millised asutused, kus ja milliseid teenuseid nad Tervisekassa raha eest osutavad. Nõuetele vastamise, tegevusloa väljastamise ning kontrolliga tegeleb Terviseamet. 

„Tervisekassa lähtub lepingute sõlmimisel partneri kehtivast tegevusloast, kuid mõõnab, et teenuseosutajal peab olema vastav kutsetunnistus ja pädevus. Kui on tekkinud kahtlus, et teenus ei vasta nõuetele, siis sellest informeeritakse Terviseametit. Probleemsed asutused saavad märgukirja ja nende tööle tehakse regulaarselt järelvalvet. Kui teenuseosutaja ei vasta nõuetele, lõpetatakse temaga ka koostöö ning vastavalt Terviseameti otsusele on võimalik ära võtta ka tegevusluba,“ selgitab Tervisekassa partnersuhtluse osakonna teenusejuht Signe Borissov.

Kerge leida sobivaim

„Hetkel käib aktiivselt lepingute sõlmimine uute partneritega, üle poolte uutest partneritest on tänaseks ka Tervisekassaga lepingu allkirjastanud. Kui kõik lepingud saavad allkirjastatud, on Tervisekassal 110 unikaalset lepingupartnerit iseseiva füsioteraapia, logopeedia ja psühholoogia teenuse osutamiseks,“ kinnitab Borissov. Nendest asutustest osutatavad 87 teenuseid füsioteraapia erialal, 43 logopeedia ja 39 psühholoogia valdkonnas. Juuli alguse seisuga saab Tervisekassa toel kliinilise psühholoogi, logopeedi või füsioterapeudi teenuseid 114 tegevuskohas üle Eesti. Alates 01.07.2024 on Tervisekassal 110 teenuseosutajat, kellele on planeeritud raviraha enam kui 8 miljoni euro eest.

Tervisekassa kinnitab, et meditsiinilisel näidustusel teraapiafondi teenuse kättesaadavus on prioriteet ning juhul, kui partneri lepingusse on vaja lisavahendeid, siis tehakse kõik, et seda tagada. „Ühtlasi vaatame tervishoiuteenuste loetelu ja hinnakirja üle mitu korda aastas, et seda korrigeerida vastavalt kulule ja nõudlusele arvestades Tervisekassa eelarvelisi vahendeid,“ lisab Borissov. 

Praeguste Tervisekassa partnerite kontaktid, tegevuskohad ja nende pakutavad teenused leiab Tervisekassa kodulehelt. Partnerite võrgustik laieneb veelgi. →

The post Tervisekassa teraapiafond avab patsiendile rohkem võimalusi appeared first on Harju Elu.

Tallinn-Keila maantee ääres, kümmekond kilomeetrit linna piirist, torkab paremal pool maanteed juba kaugelt silma suur autoromula. Üks pal-
judest Eestis.

Äriregistris kannab see asutus nime VP Autolammutus. Kohalikud teavad kõnelda, et see on siin olnud juba terve igaviku, sellest ajast, mil eraettevõtlus Eestis taas ausse tõusis.

„Pea 30 aastat oleme siin tegutsenud,“ ütleb ettevõtja, autolammutuskoja omanik Ilmar Keidla. Ega selle 30 aastaga palju muutunud ole, kinnitab mees. Ikka ostavad inimesed autosid, ikka saavad need vanaks või sõidetakse kortsu ja siis leiab auto tee juba siia, Vääna-Posti autolammutusse, mõisaaegse postimaja varemete taha.

Autod tehakse ohutuks

Hetkel on siin omaniku sõnul ligi 400 autot. Või õigemini seda, mis autodest järgi on jäänud. Avaral platsil on segamini Mercedesed, Škodad, Volkswagenid, Porsched, Volvod, Fordid. Ei ole kiiremaid ega aeglasemaid, moodsamaid ega vähemmoodsamaid autosid – kõik on ühesugune vanaraud, valmis äravedamiseks metallikokkuostu.

„Kui auto siia satub, teeme ta esmalt ohutuks,“ räägib omanik ettevõtte igapäevatööst. Ohutuks tegemine tähendab seda, et autolt eemaldatakse kõik saastav ja loodusele ohtlik – aku, kütus, õlid, rehvid. Ka mootor võetakse maha, samuti sumbuti. Autosid osadeks lammutamas ja ohutuks tegemas on ettevõttes kolm töömeest. „Plastik ja tekstiil, mis keres sees on, need sinna jäävadki,“ räägib Ilmar Keidla. Autode rehvid lähevad taaskasutusse. Kered jäävad ootama aga ärasõitu metallikokkuostu, AS Kuusakoskisse.  

„Auto omanik ei saa oma sõidukit maha kanda. See õigus on ainult litsentsiga käitlejal. Enne aga, kui meie mõne auto maha kanname, tahame seda näha.“
– Ilmar Keidla

Ilmar Keidla kinnitusel on tema laoplatsil peamiselt ümbruskonnast toodud autod. Vahel toob keegi ka kaugemalt. „Autode eest, mis meile tuuakse, me ka maksame,“ ütleb ettevõtja. Mingit kindlat hinda ta aga ei nimeta. Mida uuem on auto, seda rohkem ka makstakse. Sest uuematest autodest saab varuosi. „Vajadusel, kui inimene ise oma vana auto äravedamiseks võimalust ei leia, sõidame meie sellele järele, toome ära,“ kinnitab VP Autolammutus omanik ja tegevjuht Ilmar Keidla. Äraveo eest tasu ei küsita. Seda aga, et kavandatav automaks paneks inimesi vanasid autosid romulasse vedama, ta ei usu. Vähemalt seni ei ole hakatud vanu autosid rohkem romulasse tooma. „Autoomanik ei saa oma sõidukit maha kanda. See õigus on ainult litsentsiga käitlejal. Enne aga, kui meie mõne auto maha kanname, tahame seda näha,“ ütleb Ilmar Keidla.

Autolammutuskoja Demontering OÜ meistrimees Andrus on lammutamas Porshe Cayennet. FOTO: Ülo Russak 

Romusid ostetakse oksjonilt

Kilomeetrit kolm Vääna-Posti autolammutusest Vääna poole asub maantee ääres teine romula. Äriregistris kannab see nime Demontering OÜ ja on registri andmetel tegutsenud juba 20 aastat. Aga romula pole see ettevõte mitte igapäevases tähenduses. Autokered siin üksteise peal ei lösuta, Opel ei laiuta Porshe ja Škoda Lexuse katusel. Autod on tehtud küll ohutuks, eemaldatud akud, õlid ja mootorid. Lisaks on võetud küljest kõik, mida tulevikus veel kasutada saab. Varuosana. Ja igal autoosal on siin oma laoala – kapottidel oma, autoustel oma… Ja nii edasi. Autol on osi palju.

„Mina võtan neid osadeks,“ kõneleb Andrus, Porshe Cayennel parasjagu esiust eest kruvides. Kui auto on avariiline, saanud löögi esiotsa, siis töömehe kinnitusel masina esiotsast varuosi ei võeta. Enamik autosid ei satu siia romulasse niisama, vaid Demontering OÜ juhatuse liikme Sven Kimmeli sõnul ostetakse avarii läbiteinud autosid oksjonitelt. „Kui näiteks liisingfirmale kuuluva autoga peaks juhtuma avarii, siis firma leiab tihtipeale, et pole mõtet autot remontida, auto pannakse oksjonile. Ja eks me konkureeri seal koos teistega,“ kõneleb Kimmel. Selle pärast tegeleb Demonterin OÜ aktiivselt ka kasutatud varuosade müügiga. „Kui näiteks midagi peaks kallil autol juhtuma käigukastiga, siis seda autot remontima ei hakata, läheb liiga kalliks,“ teab töömees Andres. Ka turvapatjade väljatuleku korral läheb auto liisingfirma poolt mahakandmisele. 

Autolammutuses tööpuudust ei ole. Seda aga, et automaksu kehtestamine aitaks vanade autode utiliseerimisele oluliselt kaasa, ei usu ka Sven Kimmel hästi. „Kas see nüüd linna puhtamaks teeb, aga taluõued või maakodud, kus pahatihti on palju romusid – need võiksid puhtamaks saada küll,“ usub Sven Kimmel. Lisades – kui omanikud muidugi tahavad. →

The post Automaks pole luud, mis linna puhtamaks pühib appeared first on Harju Elu.

Suvi – see on reisimise, matkamise ja puhkamise aeg. On aga palju pisiasju, mis võivad mõjuda kui tõrvatilk meepotis ja kogu lõbu nullida. Kodust pikemaks ajaks eemale minnes tasub veidi ette mõelda ning pigem karta, kui kahetseda.

Üks suve tüütuimatest osadest on putukad, sääsed, parmud ning mõistagi puugid, kes on neist kõigist ilmselt paljude jaoks lausa esikohal. Benu apteeker Lauri Baar soovitab putukatõrjevahendite seast valida alati selline, mis teeb oma tööd kõikide eelpool nimetatud tegelaste puhul korraga.

Puugihaiguste vältimiseks võiks ennast ka vaktsineerida. “Puukentsefaliidi vastane vaktsiin sobib nii lastele kui ka täiskasvanutele. Lastele võib seda teha alates esimesest eluaastast. Parim kaitse puukide vastu tekib, kui pärast esimest vaktsiini teha ka teine süst kohe järgmise kolme kuu jooksul – ehk esimesel hooajal vähemalt kaks vaktsiinisüsti. Järgmine ehk kolmas vaktsiinisüst võiks olla poole kuni ühe aasta pärast ning seejärel tuleks kaitset uuendada 3-5 aasta jooksul,” selgitab Baar.

Puukide eemaldamiseks tuleks kasutada puugitange või -lassot. Kindlasti ei tohiks rakendada erinevaid keeramisi ja hõõrumisi.

Putukatõrjevahendit valides tuleks silmas pidada kindlasti ka tarbija vanust. Õrnema nahaga inimestel ja kindlasti lastel, tuleb kasutada neile ettenähtud vahendit. Laste puhul on üheks variandiks looduslike toimeainetega putukatõrje käevõrud. Benu apteekrid soovitavad lisaks tõrjevahenditele putukahammustusi ennetada ka õige riietusega. Metsa minnes tuleks selga panna pikad ja kehast kaugemale hoidvad riided. Heledate pikkade varrukate ja säärtega riiete pealt on puuke kergem märgata.

Päikesepiste ja kuumarabandus ei hüüa tulles!

Hammustuskoha sügamine võib tekitada põletikku ning nii tekib veel tugevam sügelus. Leevendust sügelemisele pakuvad teepuuõli ja mentooli sisaldavad vahendid ning tursele võiks asetada külmakoti. Tugeva ärrituse ja paistetuse korral võib kasutada allergiaravimeid.

Päikesepiste ja -rabandus tabavad ootamatult

Päikesepiste ja kuumarabandus ei hüüa tulles! Kuumarabanduse vältimiseks tuleb palavamate ilmadega viibida võimalikult palju varjus, kanda peakatet ning võimalikult õhku läbilaskvat riietust, loomulikul tuleb tarbida piisavalt vett. Kui mure juba käes, tuleb inimese keha jahutada ning tarbida väikeste koguste haaval mineraalvett.

Päikesepiste põhilisteks tundemärkideks on iiveldus, oksendamine, peapööritus, peavalu ja punetav nägu. Selle ennetamiseks tuleks kanda peakatet ning vältida suuremat füüsilist pingutust.

Liigne päike ohustab enim väikelapsi

Lapsed on UV-kiirguse suhtes kordades vastuvõtlikumad kui täiskasvanud. Nende nahk on täiskavanuga võrreldes tunduvalt õhem. “Laste naha sarvkiht, mis kaitseb väliste keskkonnatingimuste eest, on tunduvalt õhem ning see ongi peamine põhjus, miks on lapsed päikesepõletuse suhtes rohkem ohustatud,” selgitab Benu apteegi konsultant Marite Talbre. Alla kolme aastast last ei tohiks viia otsese päikesekiirguse kätte – nende nahk vajab kaitset olenemata aastaajast.

Selleks, et lapsi intensiivse päikesekiirguse eest kaitsta, on Talbre sõnul oluline vältida või vähendada päikese käes viibimist keskpäeval, kella 11 ja 15 vahel. “Lapse õrna nahka peaks kaitsma õhku läbilaskva riietuse, laia äärega peakatte ning kvaliteetsete päikeseprillidega. Riiete alt välja jäävad naha piirkonnad tuleks katta piisava koguse päikesekaitsekreemiga,” õpetab konsultant ning lisab, et alla aastase lapsega ei soovitata päikese käes viibida korraga üle 1-2 tunni. Tuleks vältida või vähendada päikese käes viibimist keskpäeval, kella 11 ja 15 vahel. Päiksekaitsekreemide hulgast peaks lapsele valima kõrgeima kaitsega ja vanusele vastava toote. 

Päikesekaitsekreemi tuleks nahale kanda piisavas koguses, õigeaegselt ja piisavalt sageli. Kõike eelpool toodut peaks rakendama ka enese peal. →

The post Päikeserabanduseta suvepuhkus appeared first on Harju Elu.

Rahandusministeeriumi viimase prognoosi järgi ületavad Eesti riigi kulutused järgmisel neljal aastal tulusid sel määral, et igal aastal tuleb valitsusel juurde laenata enam kui kaks miljardit eurot.  

Eesti riigi kulud ulatuvad järgmisel aastal eeldatavasti 18,5 miljardi euroni ning umbes iga kaheksas kulutatud euro tuleb katta uue laenurahaga. Seda on selgelt liiga palju, eriti arvestades, et majandus on madalseisust taastumas. Elame riigina üle oma jõu.

Võttes aluseks rahandusministeeriumi kevadprognoosi on riigi tulud 2024. aastal eeldatavasti 50% suuremad võrreldes viie aasta taguse ajaga. Kulud on aga samal ajal kasvanud ligi 63%. Valitsussektori kulud on viie aastaga kasvanud 39%lt juba enam kui 45%ni SKPst. Sellesse kasvu on ennaktempos panustanud tervishoid, riigikaitse ja sotsiaalvaldkonnad.

Kreeka ja Küpros ülejäägis

Kümmekond aastat tagasi oli Eestis tavaks kritiseerida võlakriisi sattunud Lõuna-Euroopa riike vastutustundetuse eest oma riigi rahaasjades. Samas saame hetkel veel endiselt tõdeda, et Eesti valitsuse võlakoormus on üsna madal võrreldes teistega. Vaadates aga riigi võimet jõukohaselt majandada ehk riigi tulusid ja kulusid tasakaalus hoida, on meil abipakette vajanud endistelt kriisiriikidelt Küproselt ja Kreekalt põhjust täna juba eeskuju võtta. Nii oli Kreekas eelmisel aastal eelarve enne riigivõla intressimakseid 1,9% ja Küprosel 4,5% SKPst ülejäägis.  

Kui suur probleem siis riigieelarve puudujääk ja laenuraha kasutamine meile tegelikult on? Raha laenavad ju tõesti pidevalt teisedki riigid. Vähemalt investeeringuteks raha laenamine peaks ju olema põhjendatud? Vastus: see sõltub olukorrast.

On ootuspärane, et majanduse jaoks keerulisematel aegadel ületavad valitsuse kulud tulusid. See juhtub üsna iseeneslikult, sest tööpuuduse suurenedes kasvab vajadus maksta toetusi. Seda kõike silmas pidades ja arvestades Eesti majanduse praegu veel habrast seisu, olnuks mõõdukas eelarvepuudujääk veel sel aastal põhjendatav. Probleem on aga selles, et praegust eelarvepuudujäägi suurust ei saa enam pidada mõõdukaks ning samuti ei ole näha, et olukord lähiaastatel paraneb.

 Kõrgema võlakoormusega oleme kehvemini valmis kriisideks, kuna siis ei pruugi me enam vajadusel mõistlikel tingimustel vajalikku laenu saada.

Sageli kuuleme argumente, et riik ei tohi laenu võtta oma jooksvate kulude katmiseks, küll aga võiks seda teha pikaajaliste investeeringute rahastamiseks. Siiski on riigirahanduses ohtlik tõmmata otsest paralleeli investeeringutega näiteks ettevõtte tasandil. Ühe ettevõtte puhul on selge, et pikaajaliste investeeringute tegemiseks on mõistlik võtta laenu, mida saab edaspidi eeldatavasti kasvavate tulude arvelt tagasi maksta. Riigi puhul on aga selge, et investeerida näiteks infrastruktuuri on vaja pidevalt ja üsna stabiilselt. Nii on Eesti riigi investeeringud viimastel aastatel püsinud vahemikus 5-7% SKPst ulatudes seega 2 miljardi euroni aastas. Sellises mahus investeeringute tegemiseks pidevalt uut laenu võttes on riigi võlakoorma kasvule väga raske pidurit panna. 

Kaotame iseseisvust 

Miks on püsivalt puudujäägis riigieelarve ja valitsuse kasvav võlakoormus nii problemaatilised? Keskpankurid tavaliselt rõhutavad siinkohal survet kiiremaks hinnatõusuks, mida valitsus laenuraha majandusse suunates tüüpiliselt tekitab. See on jätkuvalt tõsi ja liigne riiklik laenamine võib hinnatõusule hoogu andes kahjustada majanduse konkurentsivõimet. Hoopis hullem on aga see, et riigina liiga palju kulutades seome järjest enam oma käsi ja anname ära osa oma vabadusest.

Esiteks väheneb valitsuse liiga suurte kulutuste korral järjest meie poliitikute vabadus Eesti ühiskonna jaoks vajalike kulutuste üle otsustada, sest kasvavad intressikulud võtavad eelarvest järjest suurema ampsu. Kuna eelarvet kokku pannes ei ole võimalik suurenevate intressikulude üle läbi rääkida, jäävad kasvavate intressimaksetega käsikäes järjest ahtamaks võimalused vajaduse korral suurendada muid meie ühiskonnale olulisi kulutusi.

GRAAFIK: Esti pank 

Teiseks loovutaksime Euroopa Liidus kokku lepitud vastutustundliku riigirahanduse raamidest väljudes osa oma iseseisvusest eelarvete koostamisel Euroopa Komisjonile. Selleks, et mõne euroala riigi vastutustundetu eelarvepoliitika ei tooks kaasa ootamatuid kohustusi teiste rahaliidu riikide maksumaksjatele, oleme Euroopas kokku leppinud põhimõtted liigse kulukasvu piiramiseks. Möödas on need erandlikud aastad, mil kulutamisele tavapäraseid piire polnud. Eelarvereeglite ranget jõustamist toetas Eesti ka eelmises Euroopa võlakriisis, kuna me ei soovinud Kreeka, Portugali ja teiste kõrge võlakoormusega raskustesse sattunud riikide kohustusi enda kanda võtta. Kui me nüüd ise kokkulepitud raamides püsida ei suuda, on igati mõistetav, et Euroopa Komisjon ja teiste riikide rahandusministrid hakkavad meid korrale kutsuma ja Eesti riigieelarvele rangemaid raame ette kirjutama.

Kolmandaks suurendab kasvav võlakoormus Eesti riigi sõltuvust võlausaldajatest. Seda tuleks käsitleda laiema küsimusena kui juba tõdetut, et kasvavad intressikulud jätavad vähem paindlikkust teiste kulutuste üle otsustamisel. Ajalugu näitab, et Eesti on üsna heitliku majandusega riik ning asume ka geograafiliselt kohas, kus on mõistlik olla valmis erinevateks kriisideks. See tähendab ka rahalist valmisolekut, ehk mõistlike puhvrite omamist. 

The post Võlg vähendab Eesti riigi iseseisvust appeared first on Harju Elu.

Aastaid tagasi lubasin endale igal talvel nädalase reisi päikese alla. Millegipärast mulle tundus, et ka üksi on tore aeg maha võtta ja mõtteid mõlgutada. Päris nii see siiski ei olnud. 

Esimestel päevadel muidugi oli lumehanged hea unustada ja päikesel end paitada lasta, kuid kolmandal toredus hajus. Soolased toidud tundusid liialt soolased ja magusad liialt magusad. Tegelikult hakkas mul igav.

Seitse aastat tagasi tutvusin Renega ja temast sai mulle hea elu-ja reisikaaslane. Kaks korda aastas on täpselt õige kogus kohvrid pakkida ja lendu tõusta. Meie käime märtsis ja oktoobris, need jäävad me sünnikuude perioodi. Meie planeerimised algavad pool aastat varem. Mina skrollin netiavarustes  läbi reisibüroosid ja hotelle, Rene usaldab ja nõustub. Eks olen valikuga viltu ka pannud, aga koos oskame puhkuse vahvaks keerata.

Äpardusi juhtub meil alatihti

Kord sattus nii, et oma hotellis sisseregistreerimist oodates astus meie juurde üks mundris mees ja teatas, et olime ühe lätlase kohvri ära varastanud. Nii see tõepoolest oli. Lennujaamas pakilindil olid minu erkroheline kohver ja Rene vanamoodne laenatud sumadan nurkapidi üksteise najal. 

Hiljem selgus, et ka lätlasel oli samasugune vanamoodne ja nii see Rene kätte sattus. Lahenes asi politseinike valvsa pilgu all kusagil suletud territooriumil ja kohvrid vahetati õigeteks. Hinge jäi hea tunne, turiste ei nahutata.

 Öeldakse ju, et kui tahad teada, milline inimene päriselt on, võta temaga ette üks reis.

Ükskord selgus südaööl hotelli minnes, et polegi tuba ja viidi sama keti teise hotelli. Veetsime seal kenasti öö, sõime hommikust buffees ja läksime fuajeesse ootama lubatud transporti. Ootasime tunnikese, kuniks ukse ees peatus väike rahvast täis buss. Sealt tuli naeratav neiuke meie juurde ja võttis ühe kohvri sangapidi järele. 

Olime õnnelikud, sest tahtsime väga juba enda hotelli pääseda ja randa minna. Buss muudkui sõitis ja sõitis, kui see juba kiirteele jõudis, leidis Rene, et nii pikalt me küll öösel taksoga ei sõitnud. Küsisin reisisaatjalt, et kuhu me läheme, sain vastuseks „The airport” ehk lennujaama. Ma siis selgitasin, kuhu meie minemas oleme. Kibekähku keeras buss esimesel võimalusel otsa ringi ja kihutas tagasi. Ootamas oligi seal üks vanem paar, kellega meid segi aeti. Nimekirjade kontrollimist ei pidanud neiuke vajalikuks ja arvata võib, et need õiged reisjad hilinesid.  Kobisime kuuma kätte tagasi ja buss võttis kohalt. Inimesed sees lehvitasid meile, kahjuks küll rusikaga. 

Loo autor Lea ja tema reisi- ja elukaaslane Rene päikseloojangut nautimas. FOTO: erakogu 

Koomilisi seiku on jätkunud igasse reisi 

Nagu ikka kombeks, tuuakse reisilt töökaaslastele mingit rahvusmaiust. Kord turul šokolaadikarpide seast sobivat otsides tekkis meil maksmisega keeruline olukord. Kahe karbi eest küsiti sadakond eurot. Mina siis vaidlesin ja toksisin kalkulaatorile loogilise summa, mis oli küsitust poole väiksem. Kauplemine kuulub teadupärast egiptimaal kultuuri juurde. Vaidlemine kestis hulk aega, kuniks Rene pani karbid letile ning asutasime minema. Lõpuks torgati need talle kaenlasse tagasi, krahmati minult see vähene raha, mida olime nõus maksma ja lahkusime sõimu saatel. 

Kui ma hotellis ühe neist kange šokolaadiisuga avasin selgus, et tegu polnudki maiustusega, vaid hoopis vesipiibu tubakaga. Tubaka karbid aga maksavadki palju ja sõim, mille saime, oli välja teenitud. Hea, et ma hotellis eksituse avastasin, Renet oleks pikalt aasitud, kui ta oleks töökaaslastele kohvi kõrvale tubakat pakkunud.

Õige reisikaaslane on kirsiks tordil

Oleme Renega seljatanud tänaseks kolmteist puhkusereisi ja läbivalt jääb meelde, et lisaks paljudele fotojäädvustustele külastatud vaatamisväärsustest on saanud nalja ka siis, kui oleks pidanud tülli minema või nuttu tihkuma. Kaaslase õlatunne on väga tähtis. Öeldakse ju, et kui tahad teada, milline inimene päriselt on, võta temaga ette üks reis. Vaatamata väga heale läbisaamisele, oleme me väga erinevad. Mina olen hästi sotsiaalne ja sehkendaja, Rene tasakaalukas ja analüüsiv. Tema võtab enne reisi alati ette exceli tabeli ja kontrollib üle, kas kõik vajalik on kohvrites. Samuti prindib ta välja reisidokumendid ja toimetab nendega, kuni oleme päral. Mina vahin lihtsalt ringi, sest tean, et olen kindlates kätes.

Reisimiste pinnalt olen saanud kasutada meie seiklusi oma romaanides. Panen tegelaskujud samuti napakatesse olukordadesse ja keeran vinti juurdegi. Sedasi ei loo ma mälestusi ainult endale, vaid kaasan ka lugejaid.

Minu kõige suurem varandus on lugejad ja kõige parem kaaslane sattus minu teele seitse aastat tagasi.

The post Reis sõltub suuresti reisikaaslasest appeared first on Harju Elu.

Viljakoristuse aeg on käes. Lõuna-Eestis on juba alustatud peamise õlikultuuri talirüpsi ja ka taliodra koristusega. Järgmisest nädalast lisanduvad järjest teisedki kultuurid ning suured masinad hakkavad põldudel ja põldude vahel liikuma üle Eesti.

„Viljakoristus on põllumajandusettevõtjate jaoks aasta tippaeg. Uudsevilja salve saamiseks tuleb heade ilmade korral tööd teha päikesetõusust loojanguni. Põllumees on sellega arvestanud ja palub arvestada kõigil kaasmaalastel sel perioodil teedel liikuvate suurte ja aeglaste põllutöömasinatega,“ märkis Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige, teraviljakasvataja Olav Kreen. Ta täpsustas, et rasked, teinekord kuni 50 tonni kaaluvad viljakoormad vajavad hoo ülesvõtmisel veidi aega, mis nõuab kõigi teiste liiklejate poolt mõistvat suhtumist.

Kreeni sõnul on saagikoristuse eel põhjust optimismiks. „Kui eelmisel aastal tegi põud põllumeestele kõvasti liiga, siis hetke seisuga julgeme prognoosida olulisemat paremat saaki. Samas ei tahaks ma ajast ette rutata, sest tõsisem koristusperiood alles algab ja eks lindki laulab alles siis kui tera nokas,“  ütles Olav Kreen.  

PRIA andmetel kasvab teravilja tänavu kokku 386 546 hektaril, sellest veidi üle 13%, moodustab mahevili. Teraviljadest kasvatatakse tänavu kõige rohkem nisu (178 446 ha), otra (98 616 ha), kaera (50 997 ha) ja rukist (18 601 ha). Suvivili moodustab teravilja pinnast 44% ja talivili 56%. Suurem osa nisu pinnast on talivilja all (80%), samas kui odra kasvatuses domineerib suvioder (68%).

Õli- ja kiukultuure kasvatatakse kokku 68480 hektaril. Õli- ja kiukultuuride pinnast moodustab enamuse rapsi ja rüpsi pind, mis ulatub 63212 hektarini. Sellest omakorda 79% on talirapsi ja -rüpsi all. Mahekultuuride osakaal ulatub 11%-ni.

Kaunvilja pind ulatub tänavu 65 556 hektarini, sellest enamuse moodustab põldhernes (52 039 ha) ja põlduba (10 943ha). Kaunvilja pinnast pea 12% moodustavad mahekultuurid.

The post Põllumehed loodavad sellel aastal paremat saaki appeared first on Harju Elu.