Keskkonnaamet kinnitas III kaitsekategooriasse kuuluvate haruldaste liblikaliikide põhja-tõmmusilmiku (Erebia embla), hahkkaruslase (Phragmatobia luctifera) ja tume-nõlvaöölase (Chersotis andereggii) kaitse tegevuskava, kus on välja toodud liikide peamised ohutegurid ja tegevused liblikate elupaikade kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kuke sõnul on põhja-tõmmusilmik, hahkkaruslane ja tume-nõlvaöölane olnud Eestis kogu aeg väga haruldased, piiratud levikuga ning leitud vaid üksikutest kohtadest. „Nende liblikaliikide levik ja arvukus on äärmiselt piiratud. Põhja-tõmmusilmik ja hahkkaruslane on punases nimestikus määratletud väljasuremisohus olevaks ning tume-nõlvaöölane lausa kriitilises seisundis olevaks liigiks,“ ütles Kukk.

Põhja-tõmmusilmik on päevaliblikas, teised kaks liiki – ööliblikad. Põhja-tõmmusilmikul on teada vaid üks populatsioon Lõuna-Eestis, hahkkaruslane on levinud hajusalt Harjumaa rannikul Pakri poolsaarest Meremõisani ning lisaks väikese eraldiseisva populatsioonina Pärnumaal Matsi rannas, tume-nõlvaöölast leidub kaasajal vaid kahes elupaigas Pakri poolsaarel.

Põhja-tõmmusilmiku suurimaks ohuteguriks on tema Eesti ainsa populatsiooni paiknemine majandusmetsas ja rabaservas, kus on nii metsaraie, kuivendamise kui ka turba kaevandamise oht. Seetõttu on vajalik sinna moodustada püsielupaik.

Tume-nõlvaöölase ja hahkkaruslase suurimateks ohuteguriteks on nende elupaikade – niidualade – paiknemine tiheasustus- ja aktiivse tööstusega piirkondades, mistõttu ohustab neid ühelt poolt ehitustegevus ja teiselt poolt elupaikade hävimine kinnikasvamise tõttu. Lisaks ohustab eeskätt tume-nõlvaöölase populatsioone isolatsioon, sest asurkond on väike ning liigi põhilevila populatsioonidest eraldatud.

Tume-nõlvaöölase valmik, foto Aare Lindt. 

Hahkkaruslase valmik Pakri poolsaarel, foto Aare Lindt. 

Põhja-tõmmusilmiku, hahkkaruslase ning tume-nõlvaöölase kaitse-eesmärkideks on tagada nende asurkondade pikaajaline säilimine looduses. „Lähiaja kaitse-eesmärgiks on põhja-tõmmusilmiku Eesti ainsa elupaiga kaitse alla võtmine püsielupaigana ning teistel liikidel kaitstavatel aladel asuvate populatsioonide säilimine heas seisundis. Kõige olulisemate tegevustena on kavandatud liikide kaitsekategooria muutmine, tume-nõlvaöölase ja hahkkaruslase leviku täpsustamine, elupaigakasutuse uuring, riiklik seire ning niiduelupaikade hooldamine,“ selgitas Kukk.

Põhja-tõmmusilmiku, hahkkaruslase ja tume-nõlvaöölase kaitse tegevuskava eelnõu koostasid 2023. aastal Anu Tiitsaar (MTÜ Puhmaskulmik) ja Erki Õunap (Tartu Ülikool). Tegevuskava eelnõusse tegid korrektuure Keskkonnaameti, Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri spetsialistid. Kinnitatud tegevuskavaga on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.

The post Keskkonnaamet kinnitas haruldaste liblikate kaitse tegevuskava appeared first on Harju Elu.

Kauaoodatud grillimise, pikniku ja rannavõrkpalli hooaeg on käes, soojad ilmad meelitavad aina rohkem inimesi aeda, parki või terrassile. Suure õhinas võib kippuda viisakus meelest minema. Siin on viis tegevust, mille puhul tuleks teistega rohkem arvestada.

Grillimine

Pole eestlast, kes ei armastaks suvel grillida. Kuna grillimisel tekib suures koguses suitsu, on oluline mõelda nii teistele inimestele kui ka tuleohutusele. Koduaias grillides tuleb arvestada tuleohutuse ja naabrite heaoluga: valida võiks sellise koha, kus suits ei leviks otse teiste akendesse või istumisala lähedusse. Puudega köetava grilli ohutu kaugus hoonetest on 5 meetrit ja grillsütt kasutades 2 meetrit. Kortermajarõdul või terrassil grillides tasub meeles pidada, et korterites on võimalik kasutada vaid elektri- ja gaasigrilli, kui korteriühistu seda lubab. Söe ja puidu peal töötavaid grillseadmeid ei tohi rõdudel või terrassidel kasutada. Veel üks võimalus on grillida ka linnas avalikus kohas, kuid see on lubatud ainult rajatud ja märgistatud lõkkeplatsidel.

Pikniku pidamine

Lisaks grillimisel on eestlased ka pikniku usku rahvas. Päikesepaistelise ilmaga on ideaalne piknikku pidada nii rannas, matkarajal kui ka pargis. Pikniku suurim kahjutegur on aga tekkinud prügi hulk. Kindlasti peab pärast pikniku pidamist kõik tekkinud jäätmed kas endaga kaasa võtma või prügikasti viskama. Lisaks kui sul on kaasas kaasaskantav kõlar ja pead piknikku rahvarohkes kohas, on oluline pidada piirihelitugevusega. Hoia heli tasemel, mis ei sega teisi piknikulisi ega läheduses elavaid inimesi.

Koeraga jalutamine

Lisaks linnaelanikele naudivad soojade ilmade tulekut ka lemmikloomad, kes saavad viimaks õuemõnusid nautida. Samas võivad ulakalt käituvad loomad möödakõndijatele ja teistele koeraomanikele meelepaha tekitada. Kui jalutad koeraga kas pargis või rannaalal, on oluline meeles pidada, et koer peaks olema alati rihma otsas. Rihm aitab ennetada loomade vahelist kaklust või kallaletungi ning samuti hoiab ka looma ennast ohtude eest, näiteks kaitseb kokkupõrke eest liikluses. Lisaks on oluline alati kaasas kanda kilekotte, et saaksid lemmiklooma väljaheite üles korjata ja lähimasse prügikasti ära visata.

Suitsetamine

Ilmade soojendes hakkavad silma ka suitsetajad, kes teevad suitsu koduaias või rõdul ja kodust väljas pargipingil või rannas. Sigareti põlemisel paiskub aga lendu suits, milles on mitu tuhat kemikaali ja sadu tervisele kahjulikke aineid. Sigaretisuitsu hingavad sisse ka ümbritsevad inimesed, kes on automaatselt passiivsed suitsetajad. Kindlasti tuleb arvestada naabritega ning avalikus kohas tuleb arvestada teistega.Näiteks bussipeatustes ja toitlustusasutuste terrassil on suitsetamine sootuks keelatud. Parim lahendus enda ja teiste jaoks on suitsetamine maha jätta või vähemalt valida mõni selline alternatiivne toode, mis suitsu ei tekita ja sisaldab vähemas koguses kahjulikke aineid. Lisaks suitsule kaasneb sigarettidega veel ka konireostus. Kuna konid sisaldavad toksilisi aineid ja plastikut, ei tohi neid kindlasti loodusesse visata, samuti suureneb soojal ajal ka tulekahjuoht.

Pallimäng

Suvi kutsub õue mängima erinevaid meeskonnamänge – kes jalgpalli, kes võrkpalli või hoopis lendtaldrikumängu. On ka neid, kes eelistavad mängida rahulikumas rütmis petanki. Igasugu mängude puhul, kus mõnda eset lennutatakse, on aga tarvis meeles pidada, et mängida tuleks kohtades, kus teised pihta ei saaks. Parim on valida avar plats, kus teised inimesed ei pea muretsema pallidega pihta saamise pärast. Samuti kui oled näiteks lendtaldrikumängus algaja, siis võiksid rannas või pargis teistest inimestest esialgu kaugemale minna.

Selleks, et kõigil oleks mõnus sooje ilmu väljas nautida, on mõistlik enne iga tegevust mõelda, ega see teisi inimesi ei häiri. Palju meeldivam on grillida, palli mängida või piknikku pidada teades, et sa ei ole kedagi välja vihastanud.

The post Kas tunned suveetiketti? Nende tegevustega tuleb välihooajal teistega arvestada appeared first on Harju Elu.

Eesti lasterikkaim omavalitsus Rae vald rajab aastatel 2024/2025 lasteaiakohti täiendavalt 240-le lapsele, investeerides sellesse 10 miljonit eurot. Rae vallavolikogu andis oma 18. juuni istungil nõusoleku Uuesalu lasteaia rajamiseks ja Lagedi lasteaia laiendamiseks.

Uuesalu piirkonda rajatakse täiesti uus 8-rühmaline lasteaed koos abiruumidega 160 lapse jaoks. Investeeringu kogumaht ulatub 6,7 miljoni euroni, ehituse peatöövõtja on Tesron Ehitus OÜ. Uuesalu lasteaia ehitus algab käesoleval suvel ja lasteaed valmib 2025. aasta sügisel.

„Eelkõige hakkab uus lasteaed teenindama ligi 1200 elanikuga Uuesalu küla, kuid kohtade olemasolul ka Rae valla Peetri piirkonda laiemalt,“ sõnas Rae vallavanem Madis Sarik. Ta lisas, et kuigi Peetri piirkonnas on täna juba 6 lasteaeda, on ikka palju lapsi lasteaiakohta ootamas.

Samuti kiitis volikogu heaks ka olemasoleva Lagedi lasteaia juurdeehituse, millega laiendatakse lasteaeda oluliselt – 6 rühmaga lasteaiale lisandub veel 4 rühma 80-le lapsele. Madis Sariku kinnitusel on riigihange ehitaja leidmiseks läbi viidud ja leping ehitajaga sõlmitakse lähiaja. Lagedi lasteaia laienduse ehitus algab plaanide kohaselt käesoleval suvel ja juurdeehitus valmib 2025. aasta I kvartali lõpuks. Selle rajamise maksumuseks kujuneb ligi 3,4 miljoni euroni.

Rae vald on kõige noorema elanikkonnaga omavalitsus – 2024. aasta alguses oli alaealiste osakaal Rae vallas 34%, mis on kõrgeim näitaja Eestis. Vallaelanike keskmine vanus jääb alla 33 eluaasta. Rae vallas on täna 6 kooli ja 13 lasteaeda.

The post Rae vald investeerib 10 miljonit eurot uute lasteaiakohtade rajamisse appeared first on Harju Elu.

Keilas algas Harjumaa lähikümnendi suurima kinnisvaraarenduse KEKE Kvartali kaubandus-, meelelahutus- ja kogukonnakeskuse ehitus. Keila Keskus saab olema esimene maamärk Harju KEK-i arendatavast ligi 100 miljonit eurot maksvast ärilinnakust.

Kinnisvaraarendusettevõte Harju KEK sõlmis Keila Keskuse ehitamiseks ehituslepingu ehitusfirmaga NOBE ning mai keskel algasid ehitustööd. Maja plaanitakse rahvale avada 2026. aasta alguses. 

Keskus kerkib Paldiski maanteele, tervisekeskuse ja Keila Kooli kõrvale. Sellest soovitakse kujundada kogu Harjumaa lääneosa elanike vaba aja veetmise sõlmpunkt. “Tahame, et sellest saaks Keila kogukonna kogunemispaik, kus luuakse uusi väärtusi ja elamusi. Multifunktsionaalne keskus katab Keilas seni puuduvate teenuste ja meelelahutuse osa,” ütles Harju KEK-i tegevjuht Janek Lehtmets. 

Keskuse pindala on kokku 13 000 ruutmeetrit, millest tänaseks on rendilepingutega kaetud üle 60 protsendi. Sinna tuleb kahe saaliga kino, spordikeskus, toidumarket, kohvikud ja söögikohad. Samuti jagub seal ruumi avalikele- ja meditsiiniteenustele, lemmikloomadega seotud tegevuste ning huviringide jaoks. Rääkimata erinevatest rõiva-, jalanõude-, spordikauplustest. 

Suurimaks rentnikuks tuleb 2500 ruutmeetrisele pinnale Coop Maksimarket. Rohkem kui 1000 m² suurusel pinnal hakkab tegutsema Harjumaa lääneosa suurim spordiklubi 24-7 Fitness, kus saab käia ööpäevaringselt korraga trennis ligi sada inimest. Lisaks tuleb keskusesse Keila Seiklusmaa, mis on valmides üks kõrgeima laega laste seiklusparke Eestis. Keskuse ette on kavandatud väljak, kus saab hakata korraldama erinevaid kogunemisi, turge, meelelahutusüritusi ja spordivõistlusi. Lisaks rajatakse parkla ligi 260 autole.

Keskuse kavandas arhitektuuribüroo Allians Arhitektid ning projekteeris Sirkel & Mall. Ehituse peatöövõtja on NOBE OÜ ning omanikujärelvalvet teostab inseneribüroo Telora. Keila Keskus saab olema rahvusvaheliselt tunnustatud roheliste hoonete sertifitseerimissüsteemi LEED kuldsertifikaadi (Leadership on Energy and Environmental Design) vääriline.

3d visualiseering, KEKE Kvartal, Harju KEK 

Lehtmetsa sõnul on rajatav kogukonnakeskus esimene etapp Keila tulevase ärilinnaku suurest arendusprojektist, mis muudab Harju KEK-i suletud tootmisala linna uueks tõmbekeskuseks. Ligi 9 hektarile kavandatud ärilinnak hakkab kandma nime KEKE Kvartal. See näeb ette kuni 27 hoone ehitamist, mille brutopind kokku on 43 000 ruutmeetrit. „Näeme selles uues ettevõtlusalas eritüüpi äritegevust, vaba aja veetmise ning sportimise võimalusi. Sinna on kavandatud piirkonda sobivad ärid, bürood, väiketootmishooned ning keskväljak koos puhkealade ja rohke haljastusega,“ rääkis Lehtmets. 

Harju KEK on suurima kogemusega äri- ja tööstuskinnisvara arendaja ning haldaja Eestis. Ettevõtte omaduses on ligi 100 hektarit äri- ja tootmismaad ning kokku üle 100 000 ruutmeetri väljaüüritud pinda. Tema suurimad äri- ja tööstuspargid on Keila Tööstuspark, A11 Äripark Tallinna ringtee ääres ja Valdmäe Tööstuspark Tänassilmas. Harju KEK omab üle 30% osalust börsiettevõttes Harju Elekter ning üle 28% ettevõttes EKE. 

The post Keila Keskuse ehitusega algas Harjumaa suurima ärilinnaku rajamine appeared first on Harju Elu.

Seoses sellega, et Euroopa Keskpank langetas euribori, küsis Harju Elu kinnisvaraturu kohta kommentaari kinnisvaraeksperdilt, Pindi Kinnisva­-
ra müügipartnerilt Peep Soo­manilt ja kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liikmelt, kutseliselt konsultandilt Marek Kirjanenilt. Kokkuvõttes: turg on endiselt aeglase taastumise faasis, pakkumiste arv kasvab, müüa on raske, kuid ostusoov ja -võime ajapikku siiski kasvavad.

Millised trendid iseloomustavad kinnisvaraturgu hetkel?

Marek Kirjanen: Hetkel on kinnisvaraturg endiselt aeglase taastumise faasis. Turg on laias laastus püsinud viimase aasta jooksul stabiilsena nii tehingute kui ka hindade osas ehk siis endiselt oleme ostjaturul, kus tehinguteni jõudmine on reeglina aeglane protsess. Kes täna müüa tahab, peab olema piisavalt paindlik, kuna peamiseks tehingute ärajäämise põhjuseks on müüjate jäikus. 

Marek Kirjanen 

Uute korterite osas on huvi tagasi tulnud, aga üldiselt ei ole sel aastal näha, et majanduslanguse ja madala tarbijakindluse keskkonnas tekib kiire muutus aktiivsema turuolukorra suunas. Üldiselt oleme näinud, et kõik turuosalised on kohanenud uue keskkonnaga ja uut langust me ei prognoosi, pigem oleme põhja ületamas.

Peep Sooman: Turul on kõige suurem murekoht see, et pakkumiste arv kasvab. Inimeste kindlustunne on endiselt madal ja keegi ei julge tehinguid teha – ei teata, mis saama hakkab. Eks me teisel poolaastal näeme, kuidas see pakkumiste arvu suurenemine tegelikult turgu mõjutab. Hea uudis on, et see mõjub stimuleerivalt pakkujatele, konkurentsile. Lõpuks saab määravaks hind, eriti kui räägime tüüpvaradest.

Kuidas Keskpanga interessi alandamise otsus mõjutab kinnisvaraturgu?

Marek Kirjanen: Mõju on kergelt positiivne, kuid kuna intressimäärade alandamine toimus kõrge taseme pealt vaid 0,25 protsendipunkti võrra, siis me ei näe, et see mõjutaks turgu veel olulisel määral. Eks see langus aitab kindlasti inimeste kulutusi veidi vähendada, aga suurem mõju oleks kahtlemata siis, kui tekiks pikem positiivsete sündmuste jada, mis tooks turule rohkem optimismi. Näeme ka seda, et kõige keerulisemast kohast oleme üle saanud, ostuotsuseid edasi lükanud tarbijate jaoks on olukord positiivsem, sest kinnisvara ostujõud on paranenud.

Peep Sooman: Intressi alandamine on väga positiivne uudis. Rahaline mõju on tegelikult väike, aga turg on viimasel ajal pingsalt oodanud positiivseid uudiseid. Elu läheb kallimaks, intressid tõusevad jne. Foon on olnud negatiivne. Selles suhtes on see sõnumi mõistes oluline: elu läheb paremaks. 

Peep Sooman 

Kuidas prognoosite kin­nisvaraturu muutumist aasta perspektiivis?

Marek Kirjanen: Suuremaid muutusi prognoosime järgmisele aastale. Tänavune aasta tuleb laias laastus sarnane eelmisele, esimene poolaasta ehk isegi nõksu kehvem, teine poolaasta veidi positiivsem. 

Järgmisest aastast ootaks juba majandusnäitajate ja rahakeskkonna paranedes ka turule esimest tõusuaastat pärast aastat 2021. Näeme, et turg muutub aktiivsemaks, ostjaturg liigub tasakaalu suunas ning aktiivsuse kasvu pealt tekib uus alge hinnatõusuks. Kui turuaktiivsus uuesti tõuseb, siis esimese asjana kaovad kõige magusamad allahindluspakkumised müüjate poolt, mis hetkel veel on saadaval.

Peep Sooman: Ega turul raha otsas pole, see pigem ootab ja seisab. Aga mõnele annab intressilangus kindlustunnet juurde, et tehingusse minna. Aga oodata, et tehingute arv tõuseb kiiresti 20%, pole mõtet. Kuid pinget ja painet võib turult nüüd maha minna küll ja aasta perspektiivis võib tõusu oodata.

KOMMENTAAR

Harjumaal on langus tõusuteele pööramas

Ero Viik 

Swedbanki ehitus- ja kinnisvaraosakonna juhataja 

Tähtsaimad trendid kinnisvaraturul seisnevad selles, et langev euribor mõjub turule positiivselt, kinnisvaraturu aktiivsus on tõusuteel ning energiatõhusus on muutumas üha olulisemaks.

Kinnisvarasektori käekäik on otseselt seotud sellega, kuidas läheb majandusel üldiselt. Hea uudis on see, et märgid euribori langusest on toonud kaasa turuosaliste positiivsema meelestatuse ning mõningase kinnisvaraturu aktiveerumise. 

Uute arenduste tehingute maht on viimastel aastatel olnud volatiilne – selle üheks suurimaks mõjutajaks on uute korterite hinnatase, mis tegi märkimisväärse hüppe just aastatel 2020–2022. Antud perioodil kasvasid hinnad u 30%. Tänase seisuga on uute kor­terite pakkumishinnad rekordtasemel, ulatudes pea 5500 euroni ruutmeetri kohta. 

2024. aasta esimeses kvartalis müüdi Tallinna ja Harjumaa suuremates arendustes kokku ligi 460 uut kodu. Selline tehingute aktiivsus on ligi kaks korda kõrgem kui 2023. aasta esimeses kvartalis, kuid jääb mõnevõrra alla enne 2020. aastat aset leidnud aktiivsusele. Teisalt on näha, et Harjumaa elanike arv jätkuvalt kasvab. See toob kaasa ka ostjate huvi parema elujärje vastu. Nii on eluaseme ostjate langus sellel aastal Tallinnas ja Harjumaal tõusuteele pöördumas.

Ostjate maksevõime piir on käes

Tänaseks on eluasemete hinnad tõusnud märkimisväärselt kõrgele, mis tähendab, et pakkumishindades enam olulist kasvu ei tule, kuna ostjate maksevõime piir on käes. Swedbanki andmed näitavad, et umbes pooltel juhtudel on kodulaenutaotlejate netosissetulek u 2000 eurot kuus, keskmine eluaseme sissemakse u 30 000 eurot ning keskmine kodulaen u 155 000 eurot. Arenduse sisendhindades me olulisi muutusi lähitulevikus ette ei näe. 

Turuarengule tervikuna mõjub kindlasti positiivse noodina euribori langus, sest kinnisvaraturg on kapitalimahukas valdkond ning raha hind ja selle kättesaadavus mõjutab suurel määral ka kinnisvaraturu aktiivsust. 

Kindlasti üheks kõige olulisemaks kinnisvaraturu mõjutajaks lähiaastail on energiatõhusus – ehitise energia­märgise olemasolu ning reaalne energiakulu saavad olema määrava tähtsusega. Laenudega finantseerimisel peavad pangad oluliseks seda, kui energiatõhusad on varad, mis on laenutagatiseks pandud. See tähendab, et järgneva kahe aasta jooksul hakkab energiatõhusus ning süsinikujalajälg oluliselt kinnisvaraturgu ja selle finantseerimist mõjutama.

The post Kinnisvaraturg on põhja ületamas – kuid pikk tee on veel minna appeared first on Harju Elu.

Valimised on seekord jälle seljataga. Valijatele olid Euroopa Parlamendi valimised nagu ikka teisejärgulised, seda kinnitab kõige paremini osalusprotsent. 

Kui läinud aasta riigikogu valimistel osales 615 009 valijat, mis moodustas 63,7 protsenti kõigist valijatest, siis europarlamendi valimistel 9. juunil andis oma hääle vaid 369 016 valijat, mis teeb osalusprotsendiks 37,7. Ehk pea kaks korda vähem kui riigikogu valimistel. Nii ei saa seegi kord tõdeda muud kui varasematel europarlamendi valimistel – valijad olid leiged, temperatuur on aga kasvutrendis. 

Üks nimi vahetus

Vaadates eelmistel valimistel europarlamenti jõudnute nimekirja ja võrreldes seda nüüdsega – ega need väga erinegi. Ainult üks nimi on vahetunud. Reformierakondlase Andrus Ansipi asemel ületas künnise värske isamaalane Jüri Ratas. Nii et kui Andrus Ansip kandideerinuks, võinuks ka Eestist valitud saadikute koosseis täiesti sama olla. Eriti peale seda, kui Mihhail Kõlvart teatas oma loobumisest ja Jana Toom sai taas mandaadi. Valimised võitnud Isamaast läheb taas parlamenti Riho Terras koos värske erakonnakaaslase Jüri Ratasega, sotsiaaldemokraatidest taas Marina Kaljurand tõmmates jälle kaasa ka Sven Mikseri. EKRE-st sai valitud Jaak Madisson, kes siirdub Brüsselisse juba eksekrelasena ning reformierakonnast sai valijate mandaadi taas Urmas Paet. Nii et kogu see valimiseelne möll, reklaamikampaaniad, debatid avalikõiguslikes kanalites ja tuhanded eraviisilised kohtumised valijatega toimusid piltlikult öeldes vaid selle väljaselgitamiseks, kes saab Andrus Ansipi koha? Sest tema teatas juba varakult oma loobumisest. Nüüd teame – peale kogu seda kampaaniat istub Jüri Ratas Andrus Ansipist vabaks jäänud toolile. Kas see iste tema jaoks liiga suur ei ole, see on juba omaette teema, seda näitab tulevik. 

Isikuvalimised, mis mõjutasid erakondi

Võib öelda, et need valimised ise ei muutnud meie poliitilisel maastikul suurt midagi, seda suurem on aga poliitiline möll, mis valimistele järgnes ja tõenäoliselt veel jätkubki  üks erakond on pooldunud, teine vajunud valimiskünnisest läbi ja kolmandas käib närviline siseheitlus. 

EKRE juhid teatasid juba mõni päev enne valimisi, et peatselt eesolevatel esimehe valimistel on rohkem kandidaate kui Martin Helme. Midagi sellele ei järgnenud. Kohe peale valimisi läks aga väljaviskamiseks – esimesena sai erakonnast hundipassi kandideerida julgenud Silver Kuusik ja teda toetanud juhatuse liikmed Henn Põlluaas ja Jaak Valge. Europarlamenti pääsenud Jaak Madisson oli esimene, kes ise välja astus. Järgnes veel terve hulk väljaastumisi nii riigikogulaste kui lihtliikmete hulgas. Tänaseks on konservatiivide hulgast lahkunud erakonna jagu inimesi ehk 500 liiget. EKRE on pooldumas.

Teine suur kaotaja oli kindlasti Eesti 200. Erakond, kus esinumbriks oli välisminister  maailma ühest otsast teise tuiskav Margus Tsahkna  ja viimaseks erakonda valimistel tugevdama kutsutud Indrek Tarand, sai valimistel kokku vähem hääli kui riigireetmise eest kinni istuv Aivo Peterson. Mitu korda esimeest vahetanud erakonnal tõenäoliselt enam aega sisekaemusega tegeleda pole, tuleb mõelda kellegagi liitumise peale.

Sotsiaaldemokraadid tegid oma tulemuse ära. Marina Kaljuranda toetas seekord 46 626 valijat, aga seda oli ligi 20 000 hääle võrra vähem kui eelmisel korral. See on selge signaal valijatelt: Kaljuranna kui kunagise vapra suursaadiku kuvand hakkab tuhmuma. Kõiki ja kõike mõistva ema rolli etendamisest enam ei piisa.

Ratas tegi Isamaa ja iseenda jaoks 33 612 häälega hiigeltulemuse. Ja see fenomen kinnitab kõige selgemini, et europarlamendi valimised on isikuvalimised. Sest vaevalt Ratas nende nelja kuuga eriliselt isamaaliseks muutus. 

Isamaa tahtis neid valimisi teha protestivalimisteks valitseva koalitsiooni vastu ja seda see ka oli, eriti esinumber Urmas Reinsalu kampaania näol. Enim toetajaid leidis aga nimekirjas viimasel kohal olnud Jüri Ratas. Ehk see oligi nende valimiste fenomen – neli kuud Isamaas olnud Ratas tegi Isamaa ja iseenda jaoks 33 612 häälega hiigeltulemuse. Ja see fenomen kinnitab kõige selgemini, et europarlamendi valimised on isikuvalimised. Sest vaevalt Ratas nende nelja kuuga eriliselt isamaaliseks muutus, ta lihtsalt kõnetas valijaid talle omases inimlikus keeles. Ja tänapäevaste võimalustega.

Reformierakonna läbi aegade kõige viletsam tulemus Tartu linnas – alla jäädi nii sotsidele kui Isamaale – maksis oravatele saadikukoha europarlamendis. Selle koha hind oli natuke üle 5000 hääle. Kindlasti oleks Andrus Ansip need oma kodulinnas kokku korjanud. Nii et sisetüli röövis peaministriparteilt ühe saadikukoha. 

Kõneldes Harjumaast, siis siin võidutses traditsiooniliselt Reformierakond. Aga seekord napilt Isamaa ees. Mõlemad erakonnad said üle 11 000 hääle. Tallinnas ja Maardus võidutses aga Keskerakond, saades vastavalt 22,5 ja 44 protsenti häältest. See on signaal ka aasta pärast toimuvateks kohalikeks valimisteks nii Maardus kui Tallinnas. Mõtlemapanev fakt on aga see, et Maardus tegi teise tulemuse 13,7 protsendiga erakond Koos vangis oleva Aivo Petersoni näol.

Järeldused

Valimiste tulemusel muutus küll Eesti europarlamendi saadikute koosseis vähe, aga oluliselt muutus riigikogu koosseis – aasta pärast riigikogu valimisi istub nüüd „akna all“ 17 saadikut 101-st. Ja need on kõik opositsiooni, peamiselt EKRE ridadest lahkunud inimesed. Koalitsiooni töö ka raskeimatel hääletustel peaks see lihtsamaks muutma – pole enam üksmeelset valjuhäälset opositsiooni. 

Ka viimane erakondade reitingu analüüs näitab, et europarlamendi valimistega Isamaa säilitas oma 27%-ga esikoha, teisele kohale tõusis aga 18 protsendiga SDE, möödudes ühe protsendipunktiga Reformierakonnast. Neljandal kohal olevat Keskerakonda toetab 14 ja viiendaks langenud EKREt 13 protsenti valijaskonnast. Eesti 200 on 3%-ga langenud alla valimiskünnise, parempoolsed oma 8%-ga aga tugevasti selle künnise ületanud.

Me võime siin kohti jagada, reastuda ja ümber reastuda, aga poliitikat hakkab Euroopas mõjutama tõeliselt see, kuidas lähevad parlamendivalimised Prantsusmaal.

The post Rahvas on jälle rääkinud appeared first on Harju Elu.

„Otsustasin päevapealt toitumist muuta. Viskasin menüüst välja kõik köögiviljad, puuviljad… Üldse taimse toidu. Hakkasin liha sööma!“ Nii kõneleb personaaltreener Indra Ottis, kinnitades, et ta on karnivoor.

Veganlusega ei üllata enam kedagi. Aina rohkem leidub inimesi, kes kinnitavad, et on kas täielikult või osaliselt üle läinud taimsele toidule ja see on nende elu muutnud – paranenud on enesetunne, aju on erksam. 

Aga tekkinud on neidki, kes on hakanud peavoolule vastu ujuma, rääkides veganlusest, mis on rikkunud nende seedimise ja põhjustanud teisigi hädasid. „Ma olin vegan, ei söönud isegi piimatooteid ja muna, lihast rääkimata,“ meenutab tänane personaaltreener Indra Ottis aega viis aastat tagasi. Tollal Pärnu kutsehariduskeskuses toitlustamist õppinud Indra Ottisel tekkis siis rauapuudus. Tunda andis see naha kuivusena, silmaalused tumenesid. „Kaalust võtsin nii palju alla, et toakaaslased uskusid mind nälgivat, tõid süüa,“ muigab ta nüüd. Siis aga korrutas ta endale – see sobib, veganlus sobib mulle, pean vastu pidama.

Õnneks otsustas sellel ajal 19-aastane Indra hakata tegelema bikiinifitnessiga. Personaaltreener siis ütleski, et kui õpilane liha ei söö, siis tema teda nõus treenima ei ole. Ei jäänudki muud üle – Indra Ottis hakkas ka liha sööma. 

Bikiinifitnessis ei jäänud tulemused tulemata. 2021. aasta Eesti meistrivõistlustel saavutas Indra Ottis juunioride klassis esikoha, naiste kategoorias tõusis kolmanda kohaga samuti pjedestaalile. 

Veganist karnivooriks

„Pärast mitut aastat veganina toitumist oli liha söömine räme,“ meenutab Indra Ottis menüü muutmist. Tekkisid ka seedeprobleemid. Kõhuvaludega käis Indra Ottis mitu korda EMOs, uskudes endal isegi maohaavad olevat. Meditsiinilised uuringud seda ei kinnitanud. Kokku käis Indra Ottis üheksa erineva arsti juures, kes kõik kirjutasid talle erinevaid medikamente. „Viimane doktor arvas, et võiks mulle kirjutada antidepressante,“ meenutab Indra Ottis. Antidepressantidest ta keeldus, otsustades enam mitte ühegi arsti juurde minna.

Ise erinevaid toitumisviise uurides avastas ta karnivoorse toitumise. Inimesed kirjutasid sotsiaalmeedias, kuidas nad said sellest abi kõige erinevamatele seedeprobleemidele. 

„Otsustasin päevapealt toitumist muuta. Viskasin menüüst välja kõik köögiviljad, puuviljad… Üldse taimse toidu. Hakkasin liha sööma,“ kõneleb personaaltreener Indra Ottis. Alustades karnivoorluse ehk ainult loomse toidu söömisega keetis algaja karnivoor liha hästi pehmeks ja jõi palju puljongit, sest see tekitas talle enda sõnutsi kõige vähem valu. Terviseprobleemid hakkasid peale toitumisviisi muutmist lahenema alles seitsmendal kuul. 

„Täna võin öelda, et olen oma probleemid selja taha jätnud, söön ainult loomset toitu, peamiselt liha. Meeldib ka kala ja muna. Tahan seda joont hoida,“ kinnitab ta. Pärast menüü muutmist on noorel naisel lisaks enesetunde paranemisele ka juuksed ja küüned hakanud kiiremini kasvama, nahk pole enam kuiv. Kehal on, millest ennast ehitada ja peale intensiivseid treeninguid taastada, usub karnivoor ise – valku on rohkem.

Ka mõttetegevus on muutunud kiiremaks, lihtsam on millelegi keskenduda. „Nüüd võin mitu tundi intensiivselt trenni teha, veresuhkur ei lange nagu varasemalt,“ kinnitab Indra Ottis. Praegu on tal treenerilitsents Eestis, aga ta on lõpetamas personaaltreeneri rahvusvahelist koolitust. 

Elu karnivoorina

Kui loomsele toidule üle läinud karnivoor tunnetas, et endised vaevused teda enam ei ahista, jagas ta oma kogemusi Instagramis. „Tagasiside oli räige,“ meenutab karnivoor, kellele hakati kirjutama, millised haigused teda enne surma ees ootavad. 

„Imestasin, et võõrastele inimestele läheb see nii palju korda, mida mina söön,“ muigab ta nüüd tagantjärele. Ebameeldivuste vältimiseks lõpetas ta oma kogemuste jagamise sotsiaalmeedias. Alles siis, kui talle tehti ettepanek astuda üles toitumisnõustamisega tegelevas podcast´is, andis ta taas nõusoleku. „See teave jõudis õigete inimesteni. Mehi huvitab karnivoorlus rohkem kui naisi, noori rohkem kui vanu,“ kõneleb Indra Ottis tagasisidest. Huvilised on temalt tellinud ka toitumiskavasid. 

Ka sai ta inimestelt kirju, milles nii mõnigi andis teada, et elab juba viis või rohkemgi aastat lihasööjana, aga ei julge avalikult sellest rääkida. „ Keegi 70-aastane mees kirjutas, kuidas ta on ainult liha süües kõik oma hädad välja ravinud. 

Karnivooride hulgas on ka ainult toore liha sööjaid, aga Indra Ottis ise nende hulka ei kuulu. „Praegu olen munalainel,“ räägib ta. See tähendab, et päevas sööb ta 10–15 või sees praetud kanamuna. Vahelduseks ka peekonit või veise hakkliha. Ilma taimsete lisandita. „Söön ka toorest maksa. Lõikan kuubikuteks ja söön. See on nagu vitamiinikuur,“ räägib Indra Ottis. 

Arstidelt arvamuse saamiseks pöördus ta huvi pärast sama doktori poole, kes talle antidepressante soovitas. „Arst ütles, et nii ei saa, sa pead sööma ka taimset toitu,“ meenutab Indra Ottis oma viimast visiiti arsti juurde. Arstid ei usu karnivoorlusse.

Õnneks on Eestis ka ennetusmeditsiini kliinik. Sealt sai Indra Ottis positiivse tagasiside. Selle meditsiiniasutuse saatekirjaga läks ta ka vereproove tegema. Proovid kinnitasid seda, mida noor naine ise tundis. Kõik tema näidud olid väga head.  

KOMMETAAR

Probleemid tekivad aastate pärast?
Kaarel Adamberg,
Tallinna Tehnikaülikooli toiduteadlane

Karnivoorlus on üks võimalus söömiseks ja teatud juhtudel on see ka vajalik. Haigele inimesele on ikka puljongit antud, et mitte seedimist koormata. Teiselt poolt on karnivoorlus enesekeskne valik, sest see pole jätkusuutlik. Kui jätame liha tootmisega seotud keskkonna- ja eetilised probleemid kõrvale, liigitub inimene bioloogiliselt omnivooriks. Arvestades inimese seedetrakti pikkust, peaks ta suuremas osas sööma taimetoitu ja vähemal määral loomset. 

Pool aastat ainult lihamune süüa pole probleem, ka paar aastat mitte. Probleemid võivad tekkida kümne-kahekümne aasta pärast. Kellel need tekivad ja kas tekivad, ei osata veel ennustada. Enne karnivoorlusega alustamist võiks läbi mõelda toitumise põhialused. Kui süüa ainult liha, siis saab energiat ainult valkudest ja rasvadest (piima joomisel lisanduks ka laktoos). Samas peab organism ikkagi suhkrut tootma, sest kõik koed ja rakud ei saa ilma veresuhkruta hakkama. Võid olla lihasööja, aga hapnik jõuab ringlusesse ikkagi ainult suhkru jõul. Kui valkudest toodetakse glükoosi, kaasnevad sellega väga toksiliste ühendite teke, mille kahjuliku toime kõrvaldamiseks saavad koormuse maks ja neerud.

Valgu liigsel söömisel hakkavad seda lagundama ka seedetraktibakterid ja paljud nende poolt toodetud ühendid on samuti toksilised (need mõjud ei ilmne paari aastaga). Üldiselt sarnaneb karnivoorlus range ketodieediga, milles põhiosa energiast saadakse rasvhapetest (ketokehadest) ja aminohapete kahjulik mõju ei pruugi nii suur olla.  Toitumisäärmusi ei tohiks rakendada laste peal, sh ei tohiks seda teha noored, kes plaanivad peret luua. Alati on erandeid ja inimene võib ka karnivoorina saada hästi hakkama. Maailmas elab palju loomsel toidul elavaid rahvaid (inuitid, maasaid jt), aga nad on selleks kohastunud aastatuhandeid. 

The post Uus trend – veganist karnivooriks? appeared first on Harju Elu.

„Üks pikk teekond on õnnelikult lõppenud. Esi­mene kuueteistkümnest tellitud rongist on jõudnud Tšehhimaalt koju, Tallinnasse. Peale testimist ja seadistamist läheb rong liinile,“ kõneles Elroni juht Lauri Bet­lem kokkutulnuile.

Neljapäeval, 13. juuni keskpäeval avati pidulikult Elroni Pääsküla depoo suured väravad. Ilutulestik pildus sädemeid, puhkpillid mürtsusid. Porgandpunane, viie vaguniga tutt­uus rong sõitis väravatest sisse ja peatus otse kokkutulnute ees. Elroni uus reisirong Škoda EMU 21E oli jõudnud koju, Tallinnasse. 

„Teekond uute rongideni on olnud pikk, nende ostmiseks kuulutasime välja konkursi neli ja pool aastat tagasi, vahetult enne üleilmse koroonapandeemia puhkemist,“ meenutas Elroni juhatuse esimees Lauri Betlem. Konkursi võitnud Tšehhi ettevõttega Škoda Transportation AS leping sõlmitigi. Lepingu maksumuseks, 16 rongi hinnaks kujunes 146 miljonit eurot.

„Ma ei kujuta ette, millises olukorras oleksime praegu toona tehtud otsuseta, sest rongireisijate arv on viimase kümnendi jooksul kahekordistunud, ulatudes 8,5 miljonini. Need numbrid tõestavad selgelt, et meie reisirongide teenindusmaht on ammendunud, ronge on juurde vaja. Täna võime koos tõdeda, et esimene rong 16-st on siin. Ja Elroni juhatus on kindel, et lähima paari aasta jooksul suudame uute rongide toel järjest suurenevale reisijahuvile vastu tulla,“ kõneles Betlem poliitikuile, Elroni ja Eesti Raudtee juhtidele, ajakirjanikele, koostööpartner Škoda esindajaile. Kõigile, kes olid uue rongi saabumist tervitama tulnud.

Mugavad ja kiired elektrirongid hakkavad Tallinnast Tartusse sõitma tõenäoliselt 2025. aasta suve lõpus, kui Eesti Raudtee on lõpuni rekonstrueerinud ja elektrifitseerinud Tallinn–Tartu raudtee.

Järgmisel sügisel Tartusse

Rong pole auto, mille salongist ostad ja võid kohe minema sõita, ükskõik mis suuna valid, Narva või Tartu. Rong vajab veel täiendavat sisustamist vastavalt tellija soovidele. Seda võisid tõdeda kõik rongivagunisse sisenenud uudistajad. Hästi lõhnas küll – nagu uus, äsja salongist ostetud auto. Mugavad istmedki olid kõik sees olemas. 

Puudu olid veel aga vajalikud seadmed jalgrataste hoiustamiseks. Jalgrattakohti hakkab uues rongis olema 15. „Töö kandub Tšehhimaalt üle Eestisse,“ kõneles Lauri Betlem vagunis istet võttes. Varem sai istekohti lamamisasemeks muuta vaid esimese klassi vagunites, nüüd on see võimalik kogu rongis, demonstreeris Elroni juht isiklikult ajakirjanikele uue rongi reisijamugavusi.

Mugavad ja kiired elektrirongid hakkavad Tallinnast Tartusse sõitma tõenäoliselt 2025. aasta suve lõpus, kui Eesti Raudtee on lõpuni rekonstrueerinud ja elektrifitseerinud Tallinna–Tartu raudtee.

Uue rongi konstruktsiooniline kiirus on 160 kilomeetrit tunnis, teoreetiliselt peaks rong suutma läbida kahe meie suurema linna vahelise tee tunni ja kümne minutiga. Kas tegelikkuses saab see aeg olema poolteist tundi või kauem, seda näitavad testimised. Narva suunal alustavad uued rongid sõitu 2026. aasta lõpus. Praegused rongis sõidavad kuni 120 kilomeetrit tunnis.

Lauri Betlem 

Järgneb testimine

Depoosse jõudnud rong pole veel lõplikult valmis, sest selle sisemusse tuleb lisada erinevad viidad, kohvikutehnika, piletimüügiseadmed, jalgrattahoidjad ja testida ka kõiki reisijamugavusi. 

Juulikuus algabki esimese uue rongi testimine Eesti raudteedel. Esimene rong peab suuremate tehniliste vahejuhtumiteta sõitma reisijateta läbi 6000 kilomeetrit, mille jooksul hinnatakse töökindlust ja vastavust lepingu tingimustele. Kokku tehakse iga Eestisse saabuva rongiga vähemalt 70 erinevat testi. 

„Selles rongis on koos Elroni kümne aasta kogemused. Sellest tuleb meie raudtee­transpordi edulugu,“ oli Lauri Betlem kindel. Milline saab nelja-viie aasta pärast olema reisijate maailma ja reisijate harjumused, kui liinidel sõidavad uued, mugavad ja kiired rongid – seda on raske ennustada, tunnistas Elroni juht. 

„Kindlasti saaks see reisimaailm olla vähem autostunum, kui suudaksime tekitada ka ühistranspordi ühtse piletisüsteemi,“ avaldas oma arvamust ka reisimees ja ettevõtja Tiit Pruuli. →

HEA TEADA

Elroni uued rongid

Kokku saabub aastatel 2024–2026 Eestisse 16 uut Škoda elektrirongi, millest 11 on pikamaarongid ja viis linnalähirongid.

Pikamaarongis on 236 istekohta, 15 rattakohta, toitlustusala, nummerdatud istekohad.

Linnalähirongis on 263 istekohta (praegu 4-vagunilises 262, 3-vagunilises 188), 18 rattakohta.

Tallinna–Tartu liinilt vabaneva diiselrongide ressursi abil saab tihendada Narva ja Viljandi suundade graafikut.

The post Aasta pärast kiire rongiga Tartusse appeared first on Harju Elu.

„Transportisime murdunud mastiga purjeka sadamasse, otsisime kadunud sukeldujat, kustutasime tulekahju Mohni saarel,“ loeb Pärispea vabatahtlik merepäästja Ingeldrin Aug üles päästesündmused, milles viimasel ajal osaletud on. 

Sündmusi pole sugugi vähe. Eriti arvestades, et kõik päästjad on vabatahtlikud, käivad päästesündmustel vabast ajast, põhitöö kõrvalt. Päästeseltsi juhatuse liige Argo Aug on Loksa gümnaasiumi direktor, Ingeldrin Aug purjetamistreener, Tarvo Teder IT-inimene. Nii on tegevad ka kõik teisedki liikmed.

Pärispea päästeselts

MTÜ Pärispea vabatahtlike päästeselts asutati tosin aastat tagasi, 2012. „Töötasin tol ajal Tartus, ülikooli juures. Kuuldes, et kodukülas Pärispeal on selts asutamisel, otsustasin kaasa lüüa,“ meenutab üks asutajaliikmetest Argo Aug, kes nüüdseks on naasnud kodukülla, võtnud üle oma kunagise kooli, Loksa gümnaasiumi juhtimise. 

Praegu on seltsi hingekirjas paarkümmend päästjat. „Neid, kellega võiks minna igal hetkel ükskõik millist ülesannet täitma, on liikmeskonnast ehk kümmekond, ülejäänud on väiksemate kogemustega,“ täpsustab Argo Aug. Kümmekond on ka turvalisi, veekindlaid päästekombinesoone rippumas seltsi hoiuruumis. 

Varustusega, eriti kuiv­ülikondadega, peab olema ettevaatlik. Enamus päästjate kallihinnalisest varustusest on saadud maksumaksjate toel. Individuaalne turvavarustus on soetatud uuena, kuid üksjagu tehnikat on saadud riigilt kasutatuna. Ja ise töökorda remonditud.

Näiteks kaatrimõõtu kinnise mootorpaadi sai selts politsei- ja piirivalveametilt (PPA) konkursi korras. „See oli tehniliselt kehvas seisus, üks mootor vajas kapitaalset remonti, kuid kere oli korralik,“ meenutab Aug paadi saamist. Kogukondliku turvalisuse Harjumaa voorust saadi remondiks 3500 eurot, ka PPA toetas. Kokku läks paadi remont maksma üle 10 000 euro, lisaks loendamatud töötunnid, mida vabatahtlikud vabast ajast tegid. Nüüd on selle kümnemeetrise paadiga – päästjad ristisid ta nimega Slava Käsi – ka tormise ilmaga kindel merel käia. Kokku on vabatahtlikel nüüd kolm paati, kõik nad seisavad Viinistu sadamas, lähiümbruse ainukeses sadamas, mis ka tormituulte eest kaitset pakub. „Sadamakohad on meile tasuta, sest sadama omanik, ärimees Jaan Manitski, toetab päästeseltsi igati. 

„Väiksema ja ökonoomsema paadiga teeme ka plaanilisi töid. Käime näiteks üritustel, kus on vaja julgestada avaveeujujaid,“ kõneleb Tarvo Teder. Pärispea päästjad on turvanud võistlejaid nii rahvusvahelisel Tallinna Ironmani ujumisetapil Harku järvel kui ka Käsmu–Võsu vahelisel avaveeujumise võistlusel. Möödunud aastal vastutasid Pärispea päästjad Tallinna lahel toimunud avavee ujumisvõistluse julgestamise eest.

„Kui sündmuse kohta pole palju infot – eriti ärevaks tegevad on juhtumid, kui keegi on kadunud –, siis mobiliseerime kõik jõud,“ räägib Argo Aug. Selliste juhtumite korral eeldab PPA, et päästjad suudavad 30 minuti jooksul saata välja ühe minimaalselt kolmeliikmelise meeskonna. 

„Häirekõne jagamiseks on meil oma mobiiliäpp, mille vahendusel suhtleme. Kolm esimest, kes signaalile reageerivad, need merele ka lähevad,“ räägib Ingeldrin Aug. Iga kord komplekteerub erinev päästemeeskond, kelle koostöö peab olema aga ladus. 

Eriti hästi mäletab Ingeldrin Aug päästesündmust möödunud hooaja volbriööl. Keegi tulistas Käsmu lahelt õhku üksiku punase raketi. Päästjad sõitsid välja, Tallinnast lendas isegi kopter kohale. „Sest üksik punane rakett tähendab hädasolija appikutset,“ selgitab Tarvo Teder. Mitte kedagi ei leitud – ju see raketilaskmine oli kellegi rumal nali või teadmatus. „Ranniku lähedal ei tohi kunagi lasta üksikut punast raketti,“ ütleb Ingeldrin Aug.. Kui päästjad reageerivad valehäirele, võib tõelise õnnetuse puhul abi saamata jääda.

Suvi toob sündmusi

Võiks arvata, et päästjate sekkumist nõudvad juhtumid leiavad aset sügistormide aegu. „Tegelikult on aga vastupidi. Enamik päästesündmusi toimub suvel, parimate suvitusilmadega,“ teab Tarvo Teder. Sest tormise ilmaga istub õige merekaru sadamakõrtsis, päikselise ilmaga on alused aga merel. Lisaks omadele seilajatele on Eru ja Hara lahel palju jahte ja kaatreid ka Soomest – on see ju lähim piirkond Loviisast tulijatele.

Et päästjad vormis püsiksid ja uusi oskusi omandaksid, korraldab PPA õppuseid ja kutsemeisterlikkuse võistlusi päästemeeskondadele. Võrdselt osalevad nii vabatahtlikud kui elukutselised päästjad. Seal pannakse end proovile kõikvõimalikes ebastandardsetes, aga siiski elulistes olukordades.

„Mõelda – mis see päästmine siis on, viskad rõnga ja… Tegelikult peab päästja suutma abiks olla nii päeval kui ööl, tormis ja päikeses,“ kõneleb Argo Aug koolituste tagamõttest. Aluse pukseerimine merel on märksa keerulisem kui teise auto teisaldamine maanteel. Päästja peab oskama aga nii pukseerida tormis kui navigeerida 0-nähtavuse korral. Lisaks tuleb tunda sideprotseduure ja esmaabi andmist.

Päästja peab oskama pukseerida nii tormis kui navigeerida 0-nähtavuse korral. Lisaks tuleb tunda sideprotseduure ja esmaabi andmist.

„Maailma kehvim päästja on see, kes ise merehätta jääb,“ naerab Ingeldrin Aug, kes korraldab ümbruskonna koolides lastele päästekursusi. 

Miks vabatahtlikuks päästjaks?

Ühte keskmist päästesündmust kirjeldada ei saa, kõik need on nii erinevad. Kord on vaja juhitavuse kaotanud purjekas sadamasse transportida, siis kadumaläinud sukeldujat otsida, siis lapsi koolitada, loetleb Ingeldrin Aug päästjate väga erinevaid ülesandeid. Selles ametis rutiini ei satu – see on üks põhjusi, miks vabatahtlikud ikka ja jälle kodusest mugavustsoonist välja tulevad. 

„Väga lihtne on viriseda – miks riik ei tee, miks omavalitsus ei aita? Miks ma ei võiks ise kujundada oma lähiümbrust ja elukeskkonda? Vabatahtlikuks päästjaks olemine on selline tegevus, mis endale aru andmata seob mind selle ühiskonna või kogukonnaga. Kui sa aktiivselt tegeled mingi ühiskondliku tegevusega, siis sa avastad ühel hetkel, et mina olengi see riik või kogukond,“ kõneleb Argo Aug oma missioonist päästjana.

Kas ka see riik päästmist vajab, on iseküsimus…

The post Pärispea vabatahtlikud päästjad on suvesündmusteks valmis appeared first on Harju Elu.

Iga laps on erinev ja val­misolek kooliks on individuaalne. Koolivalmiduseks hinnatakse lapse arengutaset, tema võimeid, teadmisi ja oskusi. Selleks, et kooliminek kenasti sujuks, on suur roll last ümbritsevatel täiskasvanutel.

„Selle eest, et laps jõuaks alushariduse kaudu kõikide eeldatavate tulemusteni, vastutavad lapsevanemad, ja kui laps käib lasteaias, siis ka lasteaia õpetajad. Ükski pädevus ei teki lapsel koolieelse aasta jooksul tühjale kohale, vaid saab kujuneda järk-järgult keskkonna mõju, sh õpetamise ja kasvatamise tõttu,“ seisab haridus- ja teadusministeeriumi juhendmaterjalis.

Lapsevanem peab mõistma ja toetama

Kogu kasvamise teel sünnist esimese klassini on koolivalmiduse juures väga oluline roll. Arengusse tekkinud lüngad ei saa imekombel viimase aasta jooksul lihtsalt niisama täidetud, vaid täiskasvanute roll on nendega jooksvalt tegeleda.

Sel ajal teeb laps iseseisvumise teel suured sammud. Tal tekivad uued sõbrad, uued huvid ning aeg on uute reeglitega kohaneda. Lapsevanemal on siinkohal aeg last mõista ja toetada. Oluline on, et lapse huvi uute oskuste omandamise suhtes ei kustutataks teistega võrdlemise käigus. Kuigi kohati võib tunduda innustamisena „sinu emme juba luges sama vanalt raamatuid”, siis tegelikult tõmbab see motivatsiooni alla ja huvi õppimise vastu võib kaduda ning asenduda trotsiga. 

Vanem võiks lapsele selgitada koolis käitumise ja viibimise reegleid ning õppimise tähtsust selliselt, et kool ei tunduks üks hirmus range koht, kus tuleb 45 minutit paigal püsida, et siis hetke sõpradega jutustada. Esimene klass on üldjuhul sujuv üleminek, tunnid toimuvad mängulisemalt ja et õppimine üksluiseks ei muutuks, tehakse tihti ka sirutuspause.

Uued lapsed, uus õpetaja

Esimene koolipäev on uus ka õpetajale, kellel on oluline roll kõiki lapsi tundma õppida, et edaspidi neid paremini mõista. Keskkond, kus laps veedab suure osa päevast, on muutunud, tulevad uued kaaslased, õpetaja ja vastutus, ning eeldused lapse tehtud tööle kasvavad. Kui laps kogeb kooliminekut sujuvana, ta tunneb, et saab hakkama ja teab, kuidas pingutada ja abi küsida, säilib ka kõrge õpimotivatsioon.

Vanem võiks lapsele selgitada koolis käitumise ja viibimise reegleid ning õppimise tähtsust selliselt, et kool ei tunduks üks hirmus range koht, kus tuleb 45 minutit vaikselt kuulata, et siis hetke sõpradega jutustada.

Suhe õpetajaga peab olema turvaline ja oluline on, et lapsevanem oleks klassiõpetajaga pidevas kontaktis ja infovahetus toimuks sujuvalt, suhtlust võiks võimalusel alustada juba enne kooli algust. See on põhiline alus lapse edukaks kooliteeks, üks ilma teiseta ei anna lapse jaoks piisavat toetust. Esimese klassi laps tahab üldjuhul täpselt teada, mis järgmisel päeval toimumas on, mis on vaja kaasa võtta jne. Et ei tekiks segadust ja sellest tulenevat trotsi, tuleb lapsevanemal õpetajaga suhtlust hoida ja vajadusel infot juurde küsida. Iga algusega kaasneb ka segadust ja seda ka õpetajal, kes võib-olla on küll juba kümme aastat esimese klassi laste juhendaja, aga ka temagi jaoks on kõik iga kord omamoodi uus.

Lapsevanem peaks meeles pidama ka ennast. Nii nagu lapse jaoks, on ka lapsevanemal uus roll kohanemiseks. Argipäevadel tuleks teadlikult võtta hetked, kus lapsega koos kooliasjadest täielik paus võtta.

Kodutöö tegemise keskkond

Kodus tuleks lapsele luua rahulik nurk õppimiseks, kus keegi teda ei sega. Kõik kooliks vajaminevad asjad peaksid alati käima ühes kohas ja koolitarvikute kaasa pakkimise üle võiks laps algusest peale ise vastutada, seda saab harjutada juba suvel enne kooli algust, kui laps meisterdab või näiteks tähti kirjutama õpib – et pärast pannakse asjad tagasi oma kindlale kohale, ja kui kuhugi on minek, pakib laps vajamineva ise. Kindlasti tasub märkida, et liigseid asju kaasa võtta ei ole vaja.

Kooliks valmistumisel saab laps oma uutele asjadele nime peale kleepida või kirjutada. See annab juba vastutuse tunnet ja suurendab kooli minemise elevust, et juba oma uusi asju kasutada. Esimesel kooliaastal rõhutatakse pidevalt, et lapsed ei tunne oma asju ära ja unustavad neid igale poole. Sellest ka vajadus kõigele, ka pliiatsitele nimi peale kirjutada.

Kodutööde tegemise ajal tuleks olla lapsele toeks. Lapsevanem võiks lasta lapsel maksimaalselt palju iseseisvalt teha, aga lapsel võiks olla võimalus alati abi ja nõu küsida. Terve päev vanemast eemalolek vajab mõnede laste puhul tugevamat kinnitust, et vanem tema jaoks ikka olemas on.

Kindlasti tuleks lapsele enne kooli algust selgeks teha, kuidas ja millal koju tulla ja kuidas vanematega vajadusel ühendust võtta. Oluline on selgitada nutimaailma ohtusid ja kõike sellega kaasas käivat.

HEA TEADA

Nutiaja piiramine

Vanemliku järelevalve lahenduste pakkuja Findmykidsi poolt läbi viidud uuring näitab, et 74% lapsevanematest eelistab olukorras, kus laps öösel mobiilimänge mängib, määrata lapse telefonile konkreetsed mängimise kella­ajad ja piirata rakenduste kasutamist teistel kellaaegadel. 

Lisaks on 49% lapsevanematest valmis laskma oma lastel tavapärasest hiljem õues mängida, kui nad saavad nende asukohta rakenduse kaudu jälgida.

Pereterapeut Ilona Gassmann sõnas, et lapsevanemad on tehnoloogiaga kursis ja mõistavad, kui oluline on tehnoloogia kasutamine nende laste turvalisuse tagamiseks. „Uued vanemliku järelevalve rakendused ei paku mitte ainult turvatunnet, vaid soodustavad ka laste iseseisvust, võimaldades vajadusel vanematel neid virtuaalselt jälgida. See tasakaal on tänapäeva kiiretempolises maailmas, kus turvalisus ja iseseisvus peavad käima käsikäes, ülioluline,“ ütles Gassmann.

Vanemliku järelevalve rakendused pakuvad lapsevanematele meelerahu täiustatud turvafunktsioonide abil. Rakendused võimaldavad vanematel jälgida oma lapse asukohta reaalajas, kuulata lapse telefoni ümbritsevaid helisid, aktiveerida telefonis valju signaali ja kontrollida rakenduste kasutamist, määrates mängude mängimise tunnid või blokeerides teatud rakendusi. Lisaks teavitab rakendus lapsevanemat näiteks siis, kui laps lahkub määratud piirkonnast, tagades, et vanemad on alati kursis oma lapse asukoha ja tegevusega.

Uuringust ilmnes, et 66% lapsevanematest sooviksid kasutada võimalust kuulata helisid enda lapse telefoni ümber juhul, kui nende laps ei ole õigel ajal koju jõudnud ja ei vasta kõnedele. Kuid näiteks kiusamisprobleemi puhul eelistab vaid 18% vastanutest telefoni ümbritsevat heli kuulata. See näitab, et enamik lapsevanemaid on teadlikud isiklikest piiridest ja kasutavad tehnoloogiat ainult äärmuslikul vajadusel.

The post Lasteaiast kooli – suur samm väikese inimese jaoks appeared first on Harju Elu.

Eesti rahvaarv on viimasel seitsmel aastal tänu immigratsioonile, eriti Ukrainast, kasvanud, kuid 60 aasta pärast elab siin 167 000 inimest ehk terve Tartumaa jagu vähem. Statistikaameti värske rahvastikuprognoos aastani 2085 toob välja seitse stsenaariumit, millest mitte ühegi kohaselt rahvaarv praegusega võrreldes ei kasva.

Praegu elab Eestis 1 374 687 inimest (neist Harjumaal 646 315), neist eestlasi 68%, venelasi 22%, ukrainlasi 5% ja kõiki teisi kokku ka 5%. Põhistsenaariumi kohaselt kukub rahvaarv 30 aasta pärast, 2054. aastaks 1 307 755 elanikuni (-66 932), veel 31 aasta pärast aga järsemalt 1 207 877 inimeseni (-166 810).

Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika tiimijuht Terje Trasbergi  sõnul põhjustab rahvaarvu kahanemist peamiselt madal sündimus ja vananev rahvastik. „Viimased aastad on meie sündide arv olnud madal. Ka loomulik iive on riigi taasiseseisvumisest alates olnud negatiivne, kokku üle 100 000 inimese võrra. See kõik annab alust prognoosida, et sünnitusealiste naiste arv jätkab vähenemist ka tulevikus,“ nentis analüütik.

See on ka suuresti põhjus, miks prognoositava perioodi alguses on rahvaarvu langus aeglasem, kuid seejärel mõnevõrra kiireneb. Võrreldes praeguse rahvastikuga hindab prognoos aastaks 2030 rahvastiku vähenemist 1,4% võrra, aastaks 2050 4,1% võrra ning aastaks 2085 12,1% võrra.

Terje Trasbergi 

Loomulik iive jääb negatiivseks 

Kui 2019. aasta prognoosis hinnati rändesaldoks 1500 inimest aastas, siis uues rahvastikuprognoosis hinnatakse, et sisse rändab igal aastal umbes 4000 inimest rohkem kui välja. Seetõttu on prognoositav rahvaarv varasemast mõnevõrra suurem. Prognoosis eeldatakse, et sündimus taastub küll hetkelisest madalseisust, kuid jääb siiski märgatavalt alla taastetasemele, mis tähendab, et ühe naise kohta sünnib keskmiselt alla kahe lapse. 

„Kui eelmise kümne aasta keskmine sündide arv aastas oli umbes 13 300, siis uue prognoosi kohaselt jääb aastane sündide arv kuni 2050. aastani 11 700 juurde,“ ütles analüütik. 

Hetkel on oodatav eluiga meestel 74,5 ja naistel 83,1 eluaastat. Need näitajad on kasvutrendis ning prognoosi kohaselt on meeste oodatav eluiga 2085. aastaks 85,3 ja naistel 90,9 eluaastat.

Madal sündimus, kasvav oodatav eluiga ning sisseränne mõjutavad Eesti elanike vanuselist koosseisu. „Sündimus on viimastel aastatel olnud väga madal. Kui veel kaks aastat tagasi sündis Eestis u 13 300 last aastas, siis eelmisel aastal jäi sündimus alla 11 000. Põhistsenaariumi kohaselt jääbki sündimus 11–12 000 vahele,“ selgitas Trasberg. 

Prognoosi kohaselt on meeste oodatav eluiga 2085. aastaks 85,3 ja naistel 90,9 eluaastat.

Trasberg selgitas, et praegu moodustavad alla 20-aastased rahvastikust 21,6%, tööealised ehk 20–64-aastased 57,9% ning 65-aastased ja vanemad 20,5%. „Kui täna on 100-aastaseid 214, siis aastaks 2085. on neid üle 2000,“ märkis analüütik.

Prognoosi hinnangul langeb tööealiste osakaal rahvastikust 2050. aastaks 54,6% juurde ning prognoositava perioodi lõpuks ehk 2085. aastaks moodustab tööealine rahvastik elanikkonnast alla poole, täpsemalt 49,2%. 

Rahvas koondub Harjumaale

Prognoos näitab rahvastiku kasvu Harju- ja Tartumaal, ülejäänud piirkondades rahvaarv langeb.

Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonnajuhataja Hede Sinisaar rõhutas, et rahvastikuprognoos ei ole rahvaarvu ennustamine, vaid pigem hinnang ehk projektsioon määratud rahvastikunäitajate puhul. „Rahvastikuprognoose koostatakse vastavalt demograafilistele trendidele. Arvesse võetakse nii laste arvu kui ka sünnitajate vanust, suremust eri vanuserühmades, rändava rahvastiku vanusejaotust ning seda, kuidas kõik need tegurid ajas muutuda võivad,“ ütles Sinisaar, kelle sõnul näitavad prognoosid meie ajas muutuvaid võimalusi ja väljakutseid. Tähtis pole tema sõnul ainult rahvaarv, vaid ka rahvastiku struktuur, mille järgi saame hinnata oma töövõimelist elanikkonda ja pensionäre, keda ühiskond peab toetama.

HEA TEADA

Kokku tehti seitse stsenaariumit

Lisaks põhistsenaariumile on statistikaameti prognoosis välja arvutatud veel kuus arengustsenaariumit. 

Teise, kõrgema sündimuse stsenaariumi kohaselt langeb 30 aasta pärast rahvaarv ikkagi 1 309 103-ni (põhistsenaariumiga võrreldes +1348) ja kukub 2085. aastaks 1 227 576-ni (põhistsenaariumiga võrreldes +19 699). Tänasega võrreldes väheneb rahvastik 2085. aastaks siiski 147 111 inimese võrra.

Kolmanda, madalama sündimuse stsenaariumi puhul on vastavad numbrid palju kurvemad: 2054. aastal 1 284 014 (-23 741) ja 2085. aastal 1 127 635 (-80 242). Tänasega võrrelduna elaks Eestis pea 250 000 inimest vähem.

Kui oodatav eluiga ei peaks mingil põhjusel kasvama, on neljanda stsenaariumi pilt masendav: 1 262 005 (-45 750) ja 1 082 681 (-125 196). Tänasega võrrelduna elaks Eestis üle 290 000 inimese vähem.

Kui rännet ei peaks üldse toimuma, siis on viienda stsenaariumi arvud veel väiksemad: 2054. aastal 1 203 632 (-104 123) ja 2085. aastal juba alla miljoni: 994 372 (-213 505). Tänasega võrrelduna elaks Eestis 2085. aastal lausa üle 380 000 inimese vähem. Ilma rändeta stsenaarium aitab hinnata rände mõju Eesti rahvastikule.

Kuues stsenaarium arvestab kõrgemat rändesaldot. Vastavad arvud on sel juhul 1 375 847 (+68 092) ja 1 345 742 (+137 865). Sel juhul Eesti rahvaarv põhistsenaariumiga võrreldes kasvab. See on ka ainus stsenaarium, mille puhul tänase rahvaarvuga võrreldes on meil 2054. aastal positiivne muutus, kuigi väike: +1160 inimest. Kuid 2085. aastal elab Eestis ka selle, kõige optimistlikuma stsenaariumi puhul ikkagi tänasega võrreldes ligi 30 000 inimest vähem. Tõsi, põhistsenaariumiga (-167 000) võrreldes on see ikkagi parem.

Rahvaarv kasvab põhistsenaariumiga võrrelduna ka seitsmenda stsenaariumi puhul, kui ränne on kõrgem, aga sündimus madalam: vastavalt 1 350 983 (+43 228) ja 1 256 571 (+48 694). Kuid tänasega võrreldes väheneb rahvaarv 2085. aastaks ikkagi ligi 120 000 võrra.

Kokkuvõttes pole ühegi stsenaariumi puhul ette näha rahvaarvu kasvu. Paraku ei avaldanud statistikaamet stsenaariumi, mis juhtuks kõrgema sündimuse ja kõrgema sisserände puhul, kuid vaevalt et ka sealt midagi väga roosilist selguks.

The post Quo vadis, Eesti rahvas? appeared first on Harju Elu.

Paldiski gümnaasiumi 25st lõpetajast pälvivad medali kogunisti viis lõpetajat, neli õppurit on välja teeninud kuld ja üks lõpetaja hõbemedali. Harju Elu vestles kahe lõpetajaga, Maarius Silla ja Adriana Kiviseljaga. 

Mida ütleksite oma klassi kohta?

Maarius Sild, kuldmedaliga lõpetaja: Kokku lõpetab meid 25. Et meie kooli gümnaasiumiosas ei ole paralleelklasse, siis on need veerandsada õpilast kogu meie lend – meie kool pole väga suur. 

Adriana Kiviselg, hõbemedalist: Samas on meie klassis kaks poolt, eesti ja vene pool. Eesti poolel on õpilasi rohkem. Vene emakeelega õpilased õpivad kahes keeles – nii eesti kui ka mõned ained vene keeles. Mõned õppeained olid meil ka koos. 

Klass oli sõbralik, toetav, kunagi ei hakanud igav. Meie kool pole küll kõige suurem, aga meil on palju erinevaid võimalusi, millega õpilased saavad tegeleda Koolis on erinevaid valikaineid. Üheks valikaineks on näiteks multimeedia. Meie koolis on väga hea tehnika ning õpilastel on kõik võimalused, et tegeleda meedia ja filmimisega. Õpilased said erinevaid huvitavaid ülesandeid, ennast proovile panna. 

Maarius Sild: Ma ise läbisin ka selle kursuse ning see andis mulle algteadmisi, kuidas üldse käib filmimine ja toimub monteerimine. Samuti on meie koolis olemas valikaineks rahvatants või näitlemine. Õpilane saab valida endale sobiva ning sellega tegeleda. Mina isiklikult valisin näitlemise. See andis mulle palju kogemusi, kuidas laval esineda ja olla. Aga saime teadmisi ka näitleja igapäeva elu-olu kohta. 

„Medal oli mulle eesmärgiks juba esimeses klassis. Veel rohkem hakkasin sellele mõtlema gümnaasiumisse jõudes.“

Adriana Kiviselg: Meie koolis saab veel valida näiteks jahinduse, rekreatsiooni, raamatupidamise, teatriõpetuse, rahvatantsu, psühholoogia ja meedia vahel. Kõik leiavad endale midagi meeldivat.

Millal tundsite, et medal võib tulla?

Maarius Sild: Medal oli mulle eesmärgiks juba esimeses klassis. Veel rohkem hakkasin sellele mõtlema gümnaasiumisse jõudes. Kohe gümnaasiumi algusest peale hakkasin selle nimel pingutama ja mu pingutused kandsid lõpuks vilja. Minu jaoks on olnud õppimine ja hea haridus alati oluline, sest teadmised annavad aluse oma eesmärkide ja unistuste saavutamiseks. Medali saamise lootus oli mul juba ammu, aga kinnituse sain juunis ning see oli vabastav tunne, et nüüd ongi see käes. 

Adriana Kiviselg: Gümnaasiumi alguses panin endale eesmärgiks lõpetada medaliga, iga päev tegin selle nimel tööd. Sooritasin inglise keele eksami juba novembris ja saavutasin C1 taseme. Pidin ka ühe kursuse hinnet parandama.

Mis oli lemmikaine, mis tundus õppeainetest üleliigsena?

Maarius Sild: Minu lemmikaineks oli matemaatika. Ma ei oska täpselt öelda miks, aga see on mulle alati meeldinud. Ilmselt üheks suureks põhjuseks on olnud minu matemaatikaõpetajad, kes tegid selle aine huvitavaks. Tunnid olid alati mitmekülgsed ja tõhusad.

Muidugi oli ka koolis õppeaineid, mis mulle ei meeldinud, aga kindlasti on need teadmised mulle kuskil vajalikud. Alati on võimalik kõigest õppida ja neid teadmisi enda jaoks ära kasutada.

Adriana Kiviselg: Minu lemmikained olid bioloogia ja ajalugu, sest nendes tundides oli kõige lõbusam ja endal tekkis ka huvi neid teemasid mõista. Minu arvates kõige „mõttetum“ aine oli enesejuhtimine, sest seal õppisime umbes samu tarkusi, mida õppisime ka psühholoogias. 

Adriana Kiviselg 

Mis olid koolis teie hobid?

Maarius Sild: Minu üheks suurimaks hobiks oli kitarrimäng, millega alustasin juba neljandas klassis. Eelmisel kevadel lõpetasin ma ka muusikakooli klassikalise kitarri erialal ning sügisest alustasin elektrikitarri õpingutega. Koolis tegelesin ka näitlemisega. Heaks kogemuseks oli jõuluetenduse lavastamine Amandus Adamsoni ateljeemuuseumis. Tekkis täitsa näitleja tunne. Samuti olen ma alati tegelenud spordiga – trenni tehes saab pea puhata, uuesti energiat koguda. Varem tegelesin ma jalgpalliga, nüüd käin jõusaalis.

Adriana Kiviselg: Minu hobiks on ja olid arvutimängud.

Mida plaanitsete teha edasi? 

Maarius Sild: Mina plaanin kindlasti ülikooli edasi õppima minna. Hetkel on mul plaanis panna ennast ülikooli kirja ning kui on võimalus, siis võtta kohe akadeemiline puhkus ja minna kaitseväkke. Pärast kaitseväge aga tahan minna õppima ülikooli ning täita oma unistused.

Adriana Kiviselg: Minu valikud on minna õppima Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ämmaemandaks või Lennuakadeemiasse lennunduskorralduse ametile. Kuhu sisse saan ja mida edasi teen – eks seda näita lähitulevik. 

The post Medalistid – kuidas ja kuhu edasi? appeared first on Harju Elu.

Palju põnevust oli õhus. Mis ilm teeb – lubati nii päikest kui vihma?! Kuidas uuel, ehk liigagi modernsel lauluväljakul see suur ühislaulmine välja kukub? 

Need ja veel tuhat küsimust vaevasid 9. juuni hommikul Harjumaa tantsu- ja laulupeo peakorraldaja Ruth Jürisalu pead. Tööd oli tehtud palju – proovides läbi tantsitud kümneid ja kümneid tantsukingi, lauldud kordi ja kordi läbi kõik laulud. Nüüd pidi kõik kokku üheks suureks peoks sulanduma.

Ärevus oli ka Keila linnapea Enno Felsi hinges – Keila linn oli põhjalikud ettevalmistustööd sadade ja sadade külaliste vastuvõtmiseks teinud, ehitatud oli isegi uus laululava – kas nüüd kõik ikka sujub? Isegi kogenud poliitik Urve Paris Palo oli ärevil, vaatamata oma suurtele kogemustele rahva ees esineda – sel tantsupeol oli ta esimest kord tantsijana rahva ees. Noorest dirigendist Ode Pürgist, kes oli äsja lõpetanud koorijuhtimise täiendõppe Veneetsias, ei maksa kõneledagi. Temal tuli esimest korda nii suure rahvahulga ees dirigendipulti minna.

Harjumaa vägi 

Keila kooli staadion täitus tantsijate kleidi- ja tantsumustritega. Seekordne pidu kandis nime „Meie vägi“. Ja Harjumaa väel oli tõesti väge – mustad vihmapilved staadioni kohalt taandusid. Tantsupeo vägeva kava oli kokku seadnud rahvatantsu- ja rahvamuusikajuhtide Harjumaa ühendus eesotsas oma juhi Eve Luttega. Sellega sai algust teha, vihm ei seganud. Tantsijad pakkusid rõõmu iseendale ja tuhandetele kaks tundi, esindatud olid kõik Harjumaa tublimad tantsurühmad mudilastest seeniorideni. 

„Alustasin rahvatantsuga eelmise aasta septembris. See on olnud minu ammune unistus – tegeleda rahvatantsuga. Olen väga õnnelik, et lõpuks asja käsile võtsin,“ lausa hingeldas Urve Paris Palo, kes koos Randvere naisrahvatantsurühmaga Larimarid just esinemise lõpetas. Juhendaja Anli Aja oli kindel, et nii tublide tantsija­tega nagu Urve Palo jõutakse ka järgmisel aastal toimuvale
üleriigilisele laulu- ja tantsupeole. 

Tantsud tantsitud, moodustus lauljate-tantsijate-muusikute kirev rongkäik, mis siis nalja, laulu ja muusikaga lauluväljaku poole liikus. Tundus, et uus laululava on juba puupüsti täis, aga ikka marssis rahvarõivas rahvast juurde. 

tide Ode Pürgi ja Taavi Eskoga. FOTO: Peeter Hütt/Tippfoto 

Rahvas armastab laulda

„Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ võttis ühendkoor dirigent Tõnu Sal-Salleri juhendamisel üles esimese laulu. Pealtvaatajad tõusid, et hümni kaasa laulda. Siis oli ka näha, kui palju rahvast oli Keila uuele laululavale kokku tulnud. Laululavale mahtusid 3500 lauljat, pealtvaatajaid oli vähemalt kaks korda nii palju. Laululava arhitektil Johan Talil oli õigus olnud öeldes, et pidu võib siin pidada korraga 10 000 pidulist.

Pidulisi tervitades meenutas Keila linnapea Enno Fels, et laul ja tants on meie rahvale ka raskeimal ajal toeks olnud, laul aitas meid vabaks. „Laulupidu on teinud väikese Eesti tuntuks ka suurriikide hulgas,“ sõnas linnapea. „Et Keila linn uue laululava ehitas, on kindel sõnum – tahame oma traditsioone hoida ja edasi kanda.“

Peokava jätkus Külli-Katri Eskeni poolt kirjutatud lauluga „Peole“, mille esmaettekandeks tuli lavale ühendkoorile lisaks ka Uuri küla noorte folkansambel Uurikad. Juhatas Kuusalu kandi tuntud muusikapedagoog ja dirigent Taavi Esko. 

„Harjumaa vägi algab Nelijärve järvedest ja Paekna ojast Kiili külje alt, Kose kandi Tuhala nõiakaevust ja merre tungivatest Kuusalu ranna poolsaartest, Loksa linna ümbritsevast Eestimaa vanimast rahvuspargist,“ mõtiskles kooride vahetumispausi ajal näitleja Jan Uuspõld Harjumaa väest. Harjumaale annab väge Jõelähtme vallas kohisev Jägala juga, Saue savine aine ja Maardu linna poolsada erinevat rahvust, Saku suur keedukoda, Viimsi Birgitta imetegu ja Harku järve veevaim, kõneles mees, kellel ka endal väest puudu pole. Palava aplausi osaliseks sai ka aastakümneid eestimaalasi oma lauludega väestanud maestro Olav Ehala. 

„Sellist laulu, mida rahvas armastab, on alati äge juhatada,“ sõnas Ode Pürg pärast ettekannet, lisades, et Harjumaa laulupidu andis talle kõvasti esinemisjulgust, järgmisel suvel ootab teda debüütesinemine naiskooride dirigendina juba suurel laulupeol Tallinnas. 

Siis astus dirigendina üles hiljaaegu end Veneetsia konservatooriumis täiendanud Ode Pürg, juhatades Siiri Sisaski legendaarset, Peeter Volkonski sõnadele kirjutatud lugu „Mis maa see on?“.

„Sellist laulu, mida rahvas armastab, on alati äge juhatada,“ sõnas Ode Pürg pärast ettekannet, lisades, et Harjumaa laulupidu andis talle kõvasti esinemisjulgust, järgmisel suvel ootab teda debüütesinemine naiskooride dirigendina juba suurel laulupeol Tallinnas. 

Erilise aplausi pälvis ka Maardu akordionide orkester oma uudisloominguga.

Kolm tundi oli lennates läinud. Aeg oli sealmaal, et dirigendipulti tõusis laulupeo peakorraldaja, Harjumaa kultuurikorraldaja Ruth Jürisalu. Et koos ühendkooriga laulda laulupeo traditsiooniline lõpulaul „Ta lendas mesipuu poole.“ Dirigendi taktikepi all voogasidki helid laulukaare alt välja, helisesid tuhandete pealtvaatajate kohal, tõusis männilatvadesse… Nagu ikka, palus publik tulise aplausiga laulu kordamist. 

Dirigent Ruth Jürisalu palus nüüd head kolleegi, dirigent Taavi Eskot dirigeerida kordus­esinemist. Taavi Esko ei lasknud seda kaks korda öelda. Maestro haaras oma õpilase, Ode Pürgi käest ja tõmbas temagi dirigendipulti kaasa. Ja taas pääses laul voogama. Noor dirigent sai tunda, mis tunne on juhendada ühendkoori, keda sajad ja sajad kuulajad hardunult kuulavad.

„Vägev, midagi enneolematut,“ ütles Ode Pürg dirigendipuldist maha astudes.

Laulupidu ei lõppe „Mesipuuga“ ja tantsupidu „Tuljakuga“. Varsti on korraldustoimkonna koosolek, arutame, mis läks hästi, mida annaks paremini teha,“ kõneles korraldaja Ruth Jürisalu.

The post Ikka mesipuu poole appeared first on Harju Elu.

Parkimine on muutunud ohutuse ja sõidumugavuse suurendamiseks mõeldud täiustatud tehnoloogiate tulekuga üha keerukamaks. Siin on pilk mõnedele viimastele uuendustele ja hankige rohkem teavet veebilehel maitene.ee:

1. Autoparkimissüsteemid: Autoparking ehk automaatsed parkimissüsteemid võimaldavad sõidukil minimaalse juhi sekkumisega ise parkida. Need süsteemid kasutavad sobivate parkimiskohtade tuvastamiseks ja auto kohale manööverdamiseks andurite, kaamerate ja tehisintellekti kombinatsiooni.
2. Parkimisabilised: Parkimisabisüsteem aitab juhil mis on muutnud pöörde viisi, kuidas juhid sageli stressirohke parkimisülesandega hakkama saavad. Parkimisabilised on mõeldud juhtide abistamiseks parkimismanöövrite ajal. Need pakuvad visuaalseid ja kuuldavaid vihjeid, mis aitavad juhil autot õigesti joondada.
3. Universaalsed nägemissüsteemid: Tuntud ka kui 360-kraadised kaamerad või ruumilise vaate süsteemid, pakuvad need seadistused autost ja selle ümbrusest linnulennult vaadet. See tehnoloogia suurendab oluliselt olukorrateadlikkust, võimaldades juhtidel näha takistusi ja jalakäijaid, kes muidu oleksid pimedates kohtades.

Mõju ohutusele ja sõidumugavusele

Nende parkimistehnoloogiate integreerimine kaasaegsetesse sõidukitesse avaldab tugevat mõju nii ohutusele kui ka sõidumugavusele:

• Täiustatud ohutus: Pakkudes paremat nähtavust ja automatiseeritud juhtimist, vähendavad need tehnoloogiad parkimisega seotud õnnetuste ohtu. Need aitavad vältida kokkupõrkeid teiste sõidukite, jalakäijate ja objektidega, suurendades seeläbi üldist liiklusohutust.
• Stressi vähendamine: Parkimine võib olla stressirohke ülesanne, eriti rahvarohketes linnapiirkondades. Automatiseeritud süsteemid ja abitehnoloogiad leevendavad seda stressi, muutes protsessi intuitiivsemaks ja füüsiliselt vähem nõudlikuks.
• Täiustatud juurdepääsetavus: Piiratud liikumisvõimega või juhtimiskindlusega inimestele pakuvad need tehnoloogiad märkimisväärset abi, muutes sõidu kättesaadavamaks ja nauditavamaks.

Põhireeglid ja juhised auto õigeks parkimiseks

Isegi täiustatud parkimistehnoloogiate puhul on oluline teada auto parkimise põhitõdesid:

1. Koha valimine:
   • Otsige ruume, mis on teie sõiduki jaoks piisavalt suured.
   • Eelista turvalisuse huvides hästi valgustatud ja nähtavaid parkimiskohti.
   • Vältige parkimist ristmike, tuletõrjehüdrantide ja sõiduteede läheduses.

1. Õigesti manööverdades:

1. • Andke märku oma kavatsusest parkida, et hoiatada teisi juhte.
   • Enne ruumi liikumist kasutage oma peegleid ja kontrollige pimealasid.
   • Paralleelselt parkimisel joondage oma auto ruumi ees oleva sõidukiga paralleelselt ja tagurdage aeglaselt, reguleerides rooli nii, et see mahuks ruumi.

1. Parkimistehnoloogia kasutamine:

1. • Vajadusel aktiveerige automaatse parkimise või parkimisabi funktsioonid. Täpse manööverdamise tagamiseks järgige süsteemi juhiseid.
   • Tuginege igakülgsetele nägemissüsteemidele, et kontrollida takistusi ning tagada ohutu parkimiskohale sisenemine ja sealt väljumine.

1. Lõplikud kontrollid:

1. • Lülitage alati seisupidur peale.
   • Lülitage mootor välja ja lukustage auto.
   • Enne sõidukist väljumist kontrollige oma ümbrust, et veenduda selle ohutuses.

Järeldus

Kombineerides traditsioonilisi parkimisoskusi uusimate tehnoloogiliste abivahenditega, saavad juhid parkida turvalisemalt, tõhusamalt ja enesekindlamalt. Need edusammud mitte ainult ei paranda sõidukogemust, vaid suurendavad ka üldist liiklusohutust ja -mugavust.

The post Nutikad parkimistehnoloogiad: kuidas kaasaegsed süsteemid autojuhte aitavad appeared first on Harju Elu.

Harjumaa keskmise palga ülevaade

Statistikaameti palgaandmed

Statistikaameti andmetel oli Harjumaal keskmine brutokuupalk 2021. aasta III kvartalis 1770 eurot, mis oli kõrgem kui Eesti keskmine brutokuupalk, mis oli samal perioodil 1522 eurot. Harjumaa brutokuupalk oli ka kõrgem kui teiste maakondade brutokuupalgad.

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus

Statistikaameti andmetel oli Harjumaa keskmine brutokuupalk 2021. aasta I kvartalis 1716 eurot, II kvartalis 1785 eurot ning III kvartalis 1770 eurot. See tähendab, et Harjumaa keskmine brutokuupalk on aasta algusest kuni III kvartalini tõusnud.

Vaatlusperioodil on Harjumaa keskmine brutokuupalk pidevalt kõrgem kui Eesti keskmine brutokuupalk. Näiteks 2021. aasta III kvartalis oli Harjumaa keskmine brutokuupalk 16,2% kõrgem kui Eesti keskmine brutokuupalk.

Harjumaa keskmise palga ülevaade näitab, et Harjumaa on üks kõrgeima keskmise palgaga maakondi Eestis. Statistikaameti andmebaasist saab leida täpsemat teavet Harjumaa keskmise palga kohta vaatlusperioodil.

Sektoripõhised palgatrendid Harjumaal

Info ja side sektori palgastatistika

Info ja side sektori keskmine brutokuupalk Harjumaal oli teises kvartalis 2024. aastal 3211 eurot. See on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 12,3% suurem. Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul on info ja side sektori palgad Harjumaal kõrgemad kui mujal Eestis.

Finants- ja kindlustustegevuse palgatrendid

Finants- ja kindlustustegevuse sektori keskmine brutokuupalk Harjumaal oli teises kvartalis 2024. aastal 3069 eurot. See on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 9,6% suurem. Finants- ja kindlustustegevuse sektori palgad on Harjumaal viimastel aastatel pidevalt tõusnud.

Energeetika ja mäetööstuse palgatrendid

Energeetika ja mäetööstuse sektori keskmine brutokuupalk Harjumaal oli teises kvartalis 2024. aastal 2705 eurot. See on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 7,8% suurem. Kuigi energiatööstuse palgad on Harjumaal madalamad kui info ja side ning finants- ja kindlustustegevuse sektoris, on sektori palgad siiski kõrgemad kui paljudes teistes sektorites.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Harjumaa erinevates sektorites on palgad viimastel aastatel pidevalt tõusnud. Info ja side sektor ning finants- ja kindlustustegevus on sektorid, kus palgad on kõrgemad kui teistes sektorites. Energeetika ja mäetööstuse sektori palgad on samuti tõusuteel, kuid jäävad siiski alla teiste sektorite palgatasemele.

Demograafilised ja õiguslikud tegurid

Palkade erinevused soo ja maakonna lõikes

Statistikaameti andmetel on Harjumaal keskmine brutokuupalk kõrgem kui teistes maakondades. Keskmine brutokuupalk Harjumaal oli 1538 eurot, samas kui Võru maakonnas oli see 1185 eurot. Palgaerinevused võivad tuleneda erinevatest majandusstruktuuridest, tööandjate suurusest, töötajate kvalifikatsioonist, haridusest ja töökogemusest.

Lisaks on Harjumaal kõrgem keskmine brutokuupalk ka seetõttu, et maakonnas asub Eesti pealinn Tallinn, kus on palju suuri ettevõtteid ja kõrgelt tasustatud töökohti.

Soo lõikes on palgaerinevused Eestis endiselt märgatavad. Statistikaameti andmetel oli 2021. aasta teises kvartalis naiste keskmine brutokuupalk 1329 eurot, samas kui meeste keskmine brutokuupalk oli 1773 eurot. See erinevus võib tuleneda soolisest diskrimineerimisest, kus naised saavad sama töö eest vähem tasu kui mehed, kuid võib olla ka seotud sellega, et naistel on rohkem osalise tööajaga töökohti ja nad töötavad rohkem sotsiaalteenuste sektoris, kus palgad on madalamad.

Töölepingu seaduse mõju palgale

Töölepingu seadus määrab kindlaks töölepingu sõlmimise ja lõpetamise tingimused, töötasu, tööaja, puhkuse, haigushüvitiste ja muud töötingimused. Seadusel on oluline mõju palga suurusele, kuna see määrab kindlaks miinimumpalga ning tööandjate ja töötajate õigused ja kohustused.

Töölepingu seaduse muudatused võivad mõjutada ka palkade suurust. Näiteks võib seadusega kehtestatud miinimumpalga tõstmine põhjustada palgakasvu ka kõrgematele palgatasemetele, kuna tööandjad peavad suurendama ka kõrgemaid palku, et säilitada palgavahemik.

Samuti võib töölepingu seadus mõjutada palkasid seoses tööaja ja ületundidega. Kui tööandja peab lisaks tööaja eest tasumisele maksma ka ületundide eest lisatasu, võib see suurendada töötajate palgataset.

Ettevõtete jaoks on oluline arvestada nii keskmist palka kui ka käibemaksu mõju oma tegevusele ning planeerida vastavalt nende mõjule oma finantsstrateegiat.

Kokkuvõttes on nii demograafilised kui ka õiguslikud tegurid olulised palga suuruse määramisel. Palgaerinevused soo ja maakonna lõikes võivad tuleneda erinevatest majandusstruktuuridest, tööandjate suurusest, töötajate kvalifikatsioonist, haridusest ja töökogemusest. Samuti võib töölepingu seadus mõjutada palga suurust, kuna see määrab kindlaks miinimumpalga ning tööandjate ja töötajate õigused ja kohustused.

The post Harjumaa keskmine palk: statistika ja trendid appeared first on Harju Elu.

28.06.2024 otsusega nr 9-3/2024-012 määras Konkurentsiamet AS ELVESO poolt esitatud taotluse alusel uued veeteenuste hinnad. Hinnad kehtivad alates 01.08.2024 osutatavatele teenustele.

Lisaks veeteenuste hinnale määras Konkurentsiamet AS ELVESO põhiteenusega seotud lisateenuste hinnad järgnevalt (lisandub käibemaks):

• tarbimiskoha sulgemine ja taasavamine pärast võla tasumist või omavoliliselt teenust tarbinud klientide  
     korral 70,89 €/tk
• veearvesti erakorraline vahetus, lisandub arvesti taatluse hind vastavalt tegelikule kulule
• 46,55 €/tk
• arvesti plommimine 46,55 €/tk

The post AS ELVESO veevarustuse ja reovee ära- juhtimise teenuste hinnad alates 01.08.2024 appeared first on Harju Elu.

Olenemata sellest, kas sulle meeldib ette võtta pikemaid rännakuid loodusesse või armastad jalgsi avastada Eestimaa väikseid linnu, Skechers jalanõud tagavad mugavuse kogu päeva vältel. Tänu mitmekülgsele valikule pakub Skechers jalatseid kogu perele, seega on sul võimalus leida sobivad jalatseid kõigile, sealhulgas lastele. Leia endale ja kogu perele uued Skechers jalatsid Kaup24 valikust ning naudi tasuta tarnet üle kogu Eesti!

Kuidas leida e-poest sobivad Skechers jalatsid?

Skechers on saanud ülemaailmseks elustiilibrändiks, mis pakub jalanõusid nii igapäevaseks kui ka tööl kandmiseks. Mitmed nende jalatsid on disainitud nii, et need sobiksid kandmiseks positsioonidel, mis nõuavad palju liikumist. Sarnaseid mugavaid ja ergonoomilisi lahedusi leiab ka kaubamärgi tänavastiilide hulgast. 

1. Skechers jalanõude valimist tuleb alustada funktsioonist ja mõelda läbi, mille jaoks jalatseid on vaja. Kas need on mõeldud pikkadeks tööpäevadeks, spordiks, matkaks või vaba ajaks? Iga vabaajajalats ei sobi spordiks ja seetõttu on äärmiselt oluline valida jooksmiseks või mõneks teiseks meelepäraseks spordialaks spetsiaalselt mõeldud jalanõud. Vabal ajal piisab mugavatest sandaalidest või vabaajalatsitest. 
2. Mis on sinu jalanumber? Tellides jalanõusid e-poest, on vaja teada täpselt, mis suurus sobib. Selleks, et valida välja sobivas suuruses jalanõud, soovitame tutvuda kaubamärgi suuruste juhendiga ning mõõta enda jalalaba. Jalalaba mõõtmiseks aseta paljas jalg vastu seina ja mõõda selle pikkus alates kannast kuni kõige pikema varbani. Vaata suuruste tabelist, milline number vastab sinu jala suurusele.
3. Arvesta ka jalanõude ja oma jala kujuga. Mõned jalanõud on kitsama ja teised laiema disainiga. Veendu selles, et jalanõu laius vastab sinu jalalabale. Kui sa tead, et sulle sobivad laiema lõikega jalatsid, siis eelista jalanõusid, mis ei ole kitsa ninaotsaga ning on laia tallaga. Alati ei ole seda kerge hinnata ja seetõttu soovitame tutvuda tootekirjeldusega ning vajadusel uurida lisainfot kauplejalt.
4. Mõtle läbi, millist disaini eelistad. Selleks, et leida ideaalse välimusega jalanõud, soovitame mõelda oma garderoobi peale. Eelista värve, mis sobivad sinu riiete ja üldise stiiliga. Kui sul on mitmekülgne garderoob, kus on esitatud erinevad stiilid, siis eelista Skechers jalatseid, mis on neutraalsetes toonides ja sobivad kokku iga esemega sinu garderoobist. Aegumatuks valikuks on nii valge, must kui ka pruun.

Telli Skechers tooteid Kaup24 e-poest ja saa kaup kätte mõne tööpäevaga

Avasta Kaup24 tootevalik ning naudi mugavat ostukogemust mistahes ajal ja asukohas. Kasutades e-poe erinevaid filtreid on võimalik välja sorteerida kõik huvipakkuvad Skechers tooted vastavalt suurusele, värvile, funktsioonile ja paljule muule. Tänu sellele, et Kaup24 on avatud igal ajal ja igalt poolt, saad oma suve garderoobi täiendada sealt, kus parasjagu asud. Lisaks Skechersile on Kaup24-s esindatud ka teised brändid nagu Adidas, Nike, Didriksons ja palju muud.

Kui oled meelepärased jalatsid leidnud ja tellimuse sooritanud, siis jääb sul vaid oodata kauba kättesaamist. Sobiv jalatsipaar jõuab sulle lähimasse pakiautomaati või postkontorisse kogu Eestimaa piires täiesti tasuta! tarne sulle tasuta.

E-poest tellimine on lihtne viis, kuidas oma garderoobi uuendada. Juhul, kui oled tellinud vales suuruses jalanõud või soovid tellitud kauba vahetada mõnel muul põhjusel välja, siis seda saab murevabalt teha 14 päeva jooksul. Skechersi brändi  ja teistele  jalanõudele on Kaup24-s  TASUTA tagastus läbi OMNIVA pakiautomaadi  ning 14-päevane tagastus võimalus.
Kanna Sketchers jalatseid nii suvefestivalidel, rabamatkal kui ka pikkadel õhtustel jalutuskäikudel mere ääres. Vali nüüd välja sobivad jalanõud ja taga kõikideks omasuveseiklusteks parim mugavus.

The post Skechers garanteerib mugavuse igal sammul appeared first on Harju Elu.

Lahemaa serval asuv Valgejõe Veinivilla meelitab külastama juba ainuüksi oma huvitava ja erilise veinivalikuga, kuid sel suvel lisab veelgi põnevust suitsukala kohvik, kus pakutakse vaid värskeimat ja parimat toorainet.

Valgejõe Veinivilla on tänaseks tegutsenud juba 10 aastat. Tegu on Eesti põhjapoolseima ja kõige vanema veinitaluga, mis on juba mitu suve pakkunud erinevaid degustatsioone ja toredaid elamusi. Sel aastal on võimalik neid külastada laupäeviti ja pühapäeviti ka ettetellimata ning nautida veini, värsket suitsukala ja kõike muud, mida neil pakkuda on.

Värske ja kohalik

Lahemaal on palju toidukohti ja mitmeid mõisaid, üks parem ja silmapaistvam kui teine. Selleks et nende seast eristuda, tuli Valgejõe Veinivilla pererahval idee luua veinielamuste kõrvale suitsukala kohvik. Pakutav kala hangitakse enamasti kohalike kalameeste käest ja nii värskena kui võimalik. 

„Laupäeva hommikuti käime ühelt Viinistu kohalikult kalurilt kala toomas. Kala on öösel püütud ja kohati veel isegi siputab,“ kõneleb Valgejõe Veinivilla perenaine Tiina Kuuler. „Paalia, mida samuti pakume, tuleb meie lauale Äntu kalakasvatusest. Kala tõmmatakse meie oma silme all veest välja, seega tooraine värskus on garanteeritud!“ lisab ta.

Väiksemaid kalu hakatakse suitsutama kliendi saabudes peale tellimuse esitamist. Lesta, paalia, tuulehaugi, forelli ja ahvena kõrvale pakutakse värskeid lisandeid, salateid, erinevaid määrdeid ja leiba. Loomulikult soovitatakse toidu kõrvale sobivat veini, et tagada imeline maitseelamus.

Lahemaal on palju toidukohti ja mitmeid mõisaid, üks parem ja silmapaistvam kui teine. Selleks et nende seast eristuda, tuli Valgejõe Veinivilla pererahval idee luua veinielamuste kõrvale suitsukala kohvik.

Enneolematud maitsed ja elamused

Valgejõe Veinivillas valmistatakse puuvilja marjaveine vaid kohalikust toorainest. Aastate pikkune kogemus tagab huvitavad ja kohati enneolematud maitsed. Umbes 20 veinisordi seast oskab pererahvas soovitada just seda õiget.

Huvitavat ja ebatavalist kogemust peaks külastaja saama küll. Veinivillas pakutakse põnevaid seltskonnamänge nagu näiteks veiniorienteerumine, mis hõlmab endas 2-3 tundi kestvat seiklust, mille kestel peavad osalejad näiteks pimetestis erinevaid veinisorte mekkides ära arvama, millise veiniga on tegu. Sealt edasi peab leidma villa territooriumilt veinis kasutatava tooraine ning sellest pilti tegema. Toredaid veiniga seotud mänge on veelgi, mis pakuvad teadmisi Eesti veinidest.

FOTOD: erakogu 

Lisaks saab osaleda ringkäikudel ja tutvuda Veinivilla tegemistega. Olenevalt, kuidas pererahval toimetamiste kõrvalt aega on, saab vaadata  tootmist ja esitada erinevaid küsimusi. Valgejõe Veinivillat saab reserveerida erinevateks üritusteks igal aastaajal ja valida pakutavate seast erinevaid pakette. Kindlasti tasub kasutada võimalust nädalavahetuseti külla minna ja lubada endale üks eriline elamus!

The post Valgejõe Veinivilla kutsub suitsukala kohvikusse appeared first on Harju Elu.

Suurim Saue vallas toimuv autoüritus, Youngtimer Camp 2024, toimub LaitseRallyPargis tänavu 27. juulil.

Tegu on autohõngulise perepäevaga, mille fookuses on autod – vähemalt 25 aastat vanad ehk youngtimer’id. Juba kaheksandat korda peetav suursündmus toob korraldajate hinnangul LaitseRallyParki umbes 400 vähemalt veerandsajandi vanust autot – kuid sellega päev ei piirdu!

Juba aastaid korraldatud sündmus on tasapisi üha populaarsemaks muutunud – seda nii külastajate kui ka näituseautode arvu mõttes. „See, et Youngtimer Camp toimub juba kaheksandat korda, näitab, et sellised autod pakuvad inimestele huvi,“ selgitab LaitseRallyPargi tegevjuht Üllar Suvemaa, „vanus 25 aastat ja vanem tähendab seda, et enamik meist mäletab selliseid autosid veel tavaliikluses osalemas.“

Praeguseks registreerunute seas on nii 1980-1990ndatest pärinevaid nö tavalisi retrohõngulisi pereautosid, kui ka vähemlevinud kabriolette ja sportautosid. Mullu osales Youngtimer Campil üle 400 näituseauto ja sama palju oodatakse neid ka tänavu. Maiuspalana pealtvaatajatele näeb kõiki autosid ka sõitmas, kui need teevad asfaldirajal demoringi.

Päev sisaldab põnevat ajaviidet nii noorematele kui ka vanematele. Paralleelselt youngtimer’ite näitusega on avatud lisatasu eest külastamiseks LaitseRallyPargi Automaja, kus leidub nii 25- kui ka 100-aastaseid autosid. Avatud on tavahinnakirja alusel LaitseRallyPargi liikluslinnak ja mängudemaja, kus võib sõitmist ja liiklemist harjutada isegi mõneaastane põnn. Nii lapsed, noored kui ka täiskasvanud oodatud kardirajale, kus saab kogu päeva jooksul teineteisega mõõtu võtta.

Lisaks LaitseRallyPargi püsiteenustele saavad külastajad osa ka ühest rahvusvahelise kaliibriga vaatemängust. Päeva jooksul testib LaitseRallyPargi rallirajal oma autosid M-Sport Ford World Rally Team, valmistudes sedasi nädal hiljem toimuvaks Soome WRC-ralliks. Tõsi, tänavu ei näe Fordi rallitiimi ridades Ott Tänakut / Martin Järveoja, kuid rallimaailma tipptaset tasub siiski kindlasti vaatama tulla. Lisaks testsõitudele saavad huvilised rallitiimi tegemisi hiljem ka lähemalt uudistada ja tiimiliikmeilt küsimusi küsida.

Youngtimer Camp 2024 pakub külastajatele tegevusi ja vaatemängu terve päeva vältel, sestap on kohapeal avatud ka kaubatänav, kus müüakse erinevaid autode või liiklusega seotud esemeid-teenuseid, rääkimata söögi- ja joogikioskitest.

Autosuve suursündmus avab külastajatele väravad laupäeval 27. juulil kell 11.30. Kogu päev kulmineerub autasustamisega, mille käigus antakse üle auhinnad parimatele näituseautodele. Päeva juhib autoajakirjanik ja saatejuht Kaspar Sepp. Youngtimer Campi pilet maksab pealtvaatajale 15€, alla 12 aastased lapsed pääsevad sündmusele tasuta. 

Näitusele on oodatud osalema 1999. aastal ja varem valmistatud autod. Registreeruda saab ja lisainfot leiab veebist aadressil www.youngtimer.ee.

The post Saue valla suurim autoüritus tuleb juba 27. juulil! appeared first on Harju Elu.

Mitmed mahe- ja väiketootjad on viimastel aastatel oma uksed sulgenud, osad on siiski otsustanud veelkord proovida ja tuule tiibadesse saanud. Probleemkohana võib näha riigipoolset vähesemat toetust võrreldes muu maailmaga, aga selleks, et erilised pakkujad ei kaoks, tuleb eelkõige tarbijal oma lemmikuid toetada.

2023. aasta lõpus oli mahepõllumajanduse tootjate registrisse kantud 1968 mahetootmisega tegelevat põllumajandusettevõtet ning 453 ettevõtet, kes tegelesid mahetoodete ettevalmistamise, ladustamise, turustamise, sh importimise ja eksportimisega. Neist 184 olid mahetöötlejad. 2023. aasta lõpu seisuga oli põllumajandus- ja toiduametit mahetooraine kasutamisest teavitanud 174 toitlustuskohta.

Kes on mahetootja?

Mahepõllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, millele kehtivad mahepõllumajanduse põhimõtted ja nõuded on kehtestatud Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidega. „Tootjad, kes soovivad alustada mahepõllumajandusliku tegevusega, peavad olema mahepõllumajanduse seaduse alusel põllumajandus- ja toiduameti (PTA) poolt tunnustatud. Andmed tunnustatud ettevõtjate kohta kantakse mahepõllumajanduse registrisse,“ selgitab regionaal- ja põllumajandusministeeriumi mahepõllumajanduse valdkonnajuht Marika Ruberg.

„Mahetootjad lähevad justkui ühte patta väiketootjatega. Suuremalt tootjalt ostmine on säästlikum, inimestel on küll ligipääs kvaliteetsele ja soodsale toidule, mis on positiivne, aga pisemad erilised pakkujad kipuvad kaduma ja see on murekohaks,“ kõneleb Pajumäe talu esindaja Viljar Veidenberg.

Loobumise põhjused ja võimalused toetamiseks

„See on tavapärane, et igal aastal lahkub sektorist mahetootjaid ning samal ajal tuleb ka uusi tootjaid juurde. Viimastel aastatel on olnud väike langus nii mahetootjate arvus kui ka mahepõllumajandusmaa osas,“ räägib Marika Ruberg. Mahetootmisega tegelevaid põllumajandusettevõtteid oli 2023. aastal 1968 ning vaatamata sellele, et uusi tootjaid tuli juurde 110, vähenes nende arv võrreldes 2022. aastaga 78 võrra ehk 3,8%.

Mahepõllumajandusmaa vähenes 6131 hektari võrra ehk 2,6%. Mahepõllumajanduslik maa moodustas 2023ndal aastal jätkuvalt kogu Eesti põllumajandusmaast 23%.

2024. aastal sai esitada PTA-le taotluse mahepõllumajandustootmisega alustamiseks märtsis-aprillis. Taotluse esitas ligikaudu 80 tootjat, kes soovivad mahepõllumajandustootmisega alustada. 2024. a sektorist lahkujate kohta ei ole veel lõplikke andmeid.

„Suuremalt tootjalt ostmine on säästlikum, inimestel on küll ligipääs kvaliteetsele ja soodsale toidule ja see on positiivne, aga pisemad erilised pakkujad kipuvad kaduma ning see on murekohaks.“
– Viljar Veidenberg

„Üheks mahesektorist lahkumise põhjuseks on keeruline olukord eksporditurgudel. Teravili on olnud Eesti mahesektori üks olulisemaid ekspordiartikleid, kuid viimastel aastatel ei olnud mõnede teraviljade osas eksporditurgudel nõudlust ning mahetoodangu hinnalisa oli väike. Seetõttu on mõned suuremad teraviljakasvatajad otsustanud tagasi minna tavatootmisesse,“ lisab ta.

„Ei saa öelda, et mahesektoril kehvasti läheks. Väiketootjad vajaksid kindlasti rohkem tähelepanu ja toetust, et jätkusuutlikult vastu pidada. Neil ei ole võimalik mahukalt kasumit teenida, kui ostjad neid järjepidevalt ei toeta. Inimesed mõistavad väiketootjate võlu alles siis, kui nad turult kaovad, nende võimalused on teised ja võlu on hoopis muus. Väikestes taludes on plussiks näiteks võimalus nende juures kohal käia,“ lisab ta.

Tänased toetused

„Mahetootjatele on suunatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakavas 2023-2027 nö kaks meedet: mahepõllumajanduse ökokava ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus. Lisaks saavad mahetootjad taotleda toetust ka teistest meetmetest. Mahetoetuse nõuded ja ühikumäärad on kehtestatud maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrusega nr 81 “Perioodi 2023–2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“. 2024. a maksti 2023. a taotluste eest mahepõllumajandustoetust 24,5 mln euro ulatuses,“ räägib Ruberg.

Mahetoetusega kompenseeritakse osaliselt mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seonduvad lisakulud ja saamata jäänud tulu. Näiteks põllukülvikorras olevate kultuuride kasvatamise lisakulud ja saamata jäänud tulu seoses mahepõllumajanduse nõuete täitmisega on kokku 182 eurot hektari kohta aastas, millest kompenseeritakse 132–182 eurot. 2024. a väljamakstud põllukultuuride toetuse ühikumäär oli 132 eurot hektari kohta, kuna eelarvelised vahendid ei võimaldanud enamat. Ka teistesse ühikumääragruppidesse kuuluvate kultuuride toetus maksti välja minimaalse ühikumääraga. Kuna mahepõllumajanduse toetuse eelarve on piiratud, siis saab kõrgema ühikumääraga toetust maksta üksnes siis, kui taotlusi esitatakse vähem. Samas saavad mahetootjad taotleda ka teisi toetusi, millega saavad oma kogu toetussummat suurendada.

Viljar Veidenberg, kes on ise mahetootja ja ka maheusku, leiab, et inimestele on üha enam maheda toote olulisus kohale jõudmas ja nad saavad ka lisaväärtusest aru. Samuti on tema meelest ka suurem tootmine maheda suunas liikumas. „Usun ,et Eesti riik on võtnud väga õige suuna teistest eristuda ja olla mahemajandusega eesrindel. Nüüd on aeg see täies mahus toimima panna.“ leiab Veidenberg.  

HEA TEADA

Mahetoit koolides ja lasteaedades

Viimane Eesti konjunktuuriinstituudi läbiviidud uuring „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud“, milles käsitletakse ka mahetoidu ostu- ja tarbimisharjumusi, on koostatud 2022. aasta kohta. Uuringu aruande leiab ministeeriumi kodulehelt https://www.agri.ee/ministeerium-uudised-kontakt/uuringud?view_instance=5&current_page=1#turu-ja-tarbimisuur.

2024. a uuring valmib selle aasta lõpuks.

Mahepõllumajandustoodangu turunõudluse suurendamise ja uue mahetoidu tarbijate põlvkonna kasvatamise eesmärgil rakendus alates 2022. aasta septembrist toetusmeede haridusasutustele, mille raames toetatakse lastele mahetoitu pakkuvaid üldhariduskoole ja lasteaedu.

„Toetus on suunatud koolieelsete lasteasutuste lastele ja üldharidus-koolide õpilastele mahepõllumajandusliku toidu pakkumiseks ning aitab osaliselt hüvitada mahepõllumajandusliku toidu pakkumise lisakulud haridusasutuste pidajatele. Toetuse saamise tingimuseks on mahepõllumajandusliku toidu pakkumine haridusasutuse toitlustaja poolt, kes on sellest põllumajandus- ja toiduametit teavitanud ja kasutab toidu valmistamisel vähemalt 20% mahepõllumajanduslikke koostisosi,“ selgitab Ruberg.

Toetusmeede on suurendanud haridusasutuste huvi pakkuda lastele mahetoitu. Kui mahetoitlustamisest teavitanud koole ja lasteaedu oli 2021. aastal 45 (6% Eesti lasteaia- ja koolilastest said mahetoitu), siis 2024. aasta I kvartalis pakuti mahetoitu juba 166 haridusasutuses (veidi üle 20% Eesti lasteaia- ja koolilastest). Mahepõllumajanduse tegevuskava eesmärk on 2030. aastaks jõuda tasemele, kus vähemalt 50%-le Eesti lasteaialastest ja üldhariduskoolide õpilastest pakutaks mahetoitu.

The post Väiketootjate käekäik paraneks, kui neid rohkem toetataks appeared first on Harju Elu.