„Kui keegi teele läheb, ütle – nael kummi! Või läheb sõber kalale, ütle – kivi kotti! Kui poega ootab eksam, soovi – head põrumist! Need väljendid tähendavad kõik, et soovid head. Teeleminejale, kalamehele, eksamitegijale…“

Nii ma kõnelen. Rahulikult ja aeglaselt. Teisel pool ekraani kuulab mind Alexander. Tähelepanelikult – näen seda tema pilgust. Tema tahab õppida ja mina tahan õpetada. Laon välja kõik oma teadmised, mis mul eesti keele kohta on. Alates nendest, mis sain ülikoolis, akadeemik Ariste loenguid eesti keele tekkest ja olemusest kuulates, kuni sõnausest leitud uudissõnadeni.

Riik nagu Saksa laev

Õppimine-õpetamine algas veebruaris ja kestab siiamaani, igal nädalal tund vestlust Messengeris silmast silma. Alustasime teineteise tundmaõppimisega. Mina rääkisin talle oma ajakirjanikuametist, näitasin mõnd raamatut, mille olen kirjutanud – et õpilasel tekiks usaldus õpetaja vastu. Alexander, täieliku nimega Alexander Evlanov, rääkis iseendast. Ta sündis Venemaal Tambovi lähedal, kolis aga teismelisena Tallinnasse, lõpetas siin merekooli ja töötas pikki aastaid mehhaaniku ja kokana erinevatel laevadel, piiride avanedes sõitis Norra ja Saksa lipu all. Ja õppis selgeks saksa keele. Sest Saksa lipu all seilavas laevas oli töökeeleks saksa keel.

„Meremehed räägivad palju anekdoote. Anekdoote kuulates jäid sõnad meelde. Varsti juba rääkisin,“ meenutab Alexander saksa keele suhusaamist. Ja seda, et saksa laevas, ka rahvusvahelise meeskonnaga rahvusvahelistes vetes ei saanud teistmoodi. Pidi keele ära õppima. Mina õpetajana sain aga juurde korraga kaks tarkust: edaspidi edastasin oma õpilasele iga päev ühe anekdoodi. Internetiavarustes leidub neid lõpmatult. 

Ja teine tarkus – peab olema keskkond, kus ei saa ilma eesti keeleta. Ainult Eesti riik ei saa olla nagu Saksa laev. Kapten annab käsu ja kõik räägivad eesti keelt. Selle laeva, selle keskkonna loomise nimel peame pingutama kõik.

Alexander Evlanov keeletunnis.
FOTO: Ülo Russak 

Miks keelesõbraks?

Mäletan 1989. aastal Eesti NSV keeleseaduse vastuvõtmist. Selle poolt ja vastuargumente tuli vaagida pea iga päev – töötasin siis Maalehe toimetajana. Keeleseaduse toetuseks laekus üle 300 tuhande allkirja. Palju oli ka vihaseid vastaseid. Intrid! See tähendab põhiliselt üleliiduliste venekeelsete asutuste töötajad. Aga ülemnõukogu kuulutas eesti keele taas riigikeeleks. See seadus oli nagu eesti keelt kaitsev seadus, aga ei olnud kah: sätestati küll eestikeelse asjaajamise ja suhtlemise õigus, kuid tagati ka venekeelse asjaajamise ja suhtlemise võimalus. Vene keele eristaatust põhjendati üleliidulise suhtlemise vajadusega. 

Alles 1995. aastal, mil Eesti Vabariik oli juba neli aastat iseseisev olnud, võttis riigikogu vastu keeleseadus, mille 1. paragrahv ütleb ühemõtteliselt ja arusaadavalt: Eesti riigikeel on eesti keel. 

Kindlasti on eesti keele seisund nende 20 aastaga paranenud. Eesti lipu värve esindavad, aga vene rahvusest sportlased või kunstinimesed annavad intervjuusid eesti keeles. Minnes Narvas restorani või hotelli saab asjad aetud eesti keeles. Isegi Narva linnaametnikud annavad intervjuusid eesti keeles. Uue sammu tegi globaalne toitlustaja: hiljaaegu kadus Eesti McDonald’site iseteenindusest vene keele kasutamise võimalus. Nüüd räägivad ka kõik Tallinna linnajuhid ladusat eesti keelt. Selle aasta 1. septembrist algab koolides üleminek täielikule eestikeelsele haridusele. Aleksandr tunnistab, et tema ja mitme tema tuttava siiras soov on ära õppida eesti keeles suhtlemine. Mitte ainult selle pärast, et keelt nõutakse rehabilitatsioonikeskuses, kus ta töötab. Ta tahab siin maal tunda ennast hästi, tunda ennast kõigiga võrdsena. 

Kõik liigub sinna poole, et eesti keel saaks tõepoolest Eesti riigis mitte ainult riigikeeleks, vaid ka riigi keeleks, suhtluskeeleks. Aga aeglaselt liigub. Võiks muidugi küsida – miks ei tee riik rohkem, kiirendamaks protsessi? Kas see, et ukrainlaste arv ulatub Eesti rahvaarvust juba nelja protsendini, ei ole täiendavaks ohuks niigi napile keeletasakaalule? Sest ukrainlased hakkavad siin suhtlema vene keeles. Võib aga ka küsida – mida teen mina ise, et siin riigis kõlaks igal pool ja valdavalt vaid eesti keel? Kohates tänaval vene keelt kõnelevat inimest, kes minu poole pöördub vene keeles, kas ma hakkan talle sama aeglaselt ja rahulikult nagu Alexandrile vastama eesti keeles? 

Kutse keelementoriks

Olin meeldivalt üllatunud, kui sain aasta alguses Integratsiooni Sihtasutuselt kutse hakata keelementoriks. Kas ma nüüd just mentoriks tahtsin hakata – see kõlab kuidagi suureliselt –, aga keelesõbraks küll. Ka selline termin pakuti välja. Igal juhul otsustasin sihtasutuse programmiga ühineda.

„Keelesõbra programm alustab viiendat aastat,“ tutvustas esimesel keelesõprade veebipõhisel kokkusaamisel programmi eestvedaja Ave Landrat, meenutades lühidalt ka keelesõprade läbikäidud teed. Esimesel aastal registreerus keeleõpetajaid ligi sada. Nii suurt arvu ei osanud keegi oodata, tunnistas Landrat, loodeti paarikümnele ühinejale. Teisel aastal kasvas keelesõprade arv juba kolm korda suuremaks. „Ei öelnud ka pärast 24. veebruari 2022 keegi, et mina fašistidele eesti keelt ei õpeta,“ meenutab keeleprogrammi eestvedaja murrangulist päeva. Sel aastal oli nii õpetajaid kui õppijaid ligi 900. „Antslast Ugandani,“ teab Landrat ka keelesõprade geograafilisi koordinaate. Sest pole tähtis, kus õppija või õpetaja asub – õpe toimub valdavalt virtuaalmaailmas. 

Keelesõber, sest pean ennast muutma

„Mitmed mu tuttavad on alustanud eesti keele õppimisega. Aga jätavad katki – eesti keel on raske. Ja kui eestlane veel kuuleb, et venelane ei saa eesti keelega hästi hakkama, läheb ta automaatselt üle vene keelele. Ja venelane ei õpigi,“ kinnitab Alexander ühes meie keeletunnis mu enda arusaama. Sest see on ka minu aastatega sissejuurdunud halb harjumus. Ja küllap on sedamoodi harjunud kõik minuealised. Minna venelasega suheldes üle vene keelele. Sest nii on lihtsam. Saab kiiremini!

Aga see on ka üks põhjusi, miks soostusin keeleõpetajaks hakkama. Et treenida iseennast suhtlema ka vene keelt kõneleva inimesega eesti keeles. „Need venelased või ukrainlased, kes tulevad keelesõbra programmi – neil on algteadmised eesti keelest olemas. Neil on vähemalt B1 tase. Te ei pea hakkama õpetama sõnu. Teie ülesandeks on harjutada neid suhtlema eesti keeles,“ kõneles Ave Landrat keeleõpetajatele esimesel kokkusaamisel. 

„Minul on B1 tase,“ kinnitab Aleksandr, kes oma sõnade kohaselt kuulab tihti ka erinevaid raadiokanaleid eesti keeles – Vikerraadiot, Raadio 2, Raadio 7, Äripäeva Raadiot. „Muusikat ma ei kuula. Aga reklaamtekste kuulan alati – seal räägitakse selgelt keelt, hääldatakse kõik sõnad välja,“ teab mu keelesõber meie reklaamiasjandust paremini kui mina. Lisades: „Kallid eestlased! Ärge minge kohe üle vene keelele, kui näete, et vestluskaaslasel on raske eesti keelt rääkida. Selle asemel küsige eesti keeles – kas oleks lihtsam, kui ma räägiksin aeglasemalt ja selgemalt?“

„Kallid eestlased! Ärge minge kohe üle vene keelele, kui näete, et vestluskaaslasel on raske eesti keelt rääkida. Selle asemel küsige eesti keeles – kas oleks lihtsam, kui ma räägiksin aeglasemalt ja selgemalt?“
– Alexander Evlanov

Inimene, kes soovib eesti keele õppimisel edasi liikuda, on teile väga tänulik ja kui mõnes vestluses dialoog tema jaoks õnnestub, siis arvestage sellega, et olete andnud inimesele tohutu tõuke kauni eesti keele õppimiseks, kõneleb mu keelesõber.

„Inimesena, kes õppis iseseisvalt ja ilma kursusteta edukalt saksa keelt B2-tasemele, tean, millest räägin,“ lisab Alexander.

„Hätta kedagi ei jäeta, alati võite kirjutada ja nõu küsida,“ julgustas programmi eestvedaja keelesõpru juba esimesel kohtumisel, õhutades keeleõpetajaid ka omavahel kogemusi vahetama. Sellekski toimuvad iga paari nädala tagant keeleõpetajate virtuaalsed kohtumised. Ja sealt olen midagi praktilist ja kasulikku keeleõpetamise tundideks kaasa saanud. Saadame Alexandriga üksteisele nüüd fotosid, et siis keeletunnis kordamööda fotode kohta küsida ja vastata. Praktiline.

Tundub ehk nagu lapsemäng need anekdoodid ja fotod? Võib tunduda küll! Aga mina olen saanud lahti harjumusest minna üle vene keelele! Suur võit. Alexander kinnitab, et selle nelja kuuga, mil oleme keelesõbrad olnud, on ta eesti keel palju ladusamaks muutunud. Samuti suur võit. Selle aasta programmis osales aga 900 õpetajat ja 900 õpilast… Kui suur võit see siis ikka õigupoolest on? 

Maikuuga Integratsiooni sihtasutuse programm ametlikult lõpetab. Paljud jäävad aga edasi suhtlema, jäävad keelesõpradeks, kinnitab Ave Landrat. Mis meie Alexander Evlanoviga teeme, pole veel selge. Võit on suur. Aga mitte täielik. →

The post Keelesõbraks. Sisemisel sunnil appeared first on Harju Elu.

Maikuus jõuavad meile esimesed suvepäikselised päevad, mida ajalooliselt on tähistatud maikrahvi ja -krahvinna valimise, papagoilaskmise ja suurte jootudega, ent samas olid olulisel kohal ka kiriklikud tähtpäevad, näiteks nelipühad.

Nelipühad on kiriku sünnipäev, millega tähistatakse Püha Vaimu läkitamist, esimeste kristlaste ristimist Jeruusalemmas ja kristliku kiriku sündimist. Nelipühad on 50. päeval pärast ülestõusmispüha ja 10 päeva pärast taevaminemispüha ning on ühtlasi ka kiriklike lihavõttepühade lõpp.

Pühade eestikeelne nimetus tuleneb tõenäoliselt sellest, et see lisati Rootsi ajal jõulude, lihavõtete ja vastlate kõrvale neljandaks tähtsamaks kiriklikuks pühaks. Samas võib see tuleneda ka sellest, et neid pühi jätkus neljale päevale – 1., 2., 3. nelipüha ja suvine palvepäev. Eesti rahvakalendris on need tuntud ka kui suvistepühad ning vaimulikult viitab see elukülluse ja haljuse tärkamisele.

Pidustused kestsid nädal aega

Suve saabumist ja looduse ärkamist tähistati aga ka palju maisemalt. Keskaegses Tallinnas toimusid 13.–16. sajandini nelipühade ajal maikrahvi ja -krahvinnat nädal aega kestnud kevadised pidustused, millega ülistati kevadet, noorust ja õnne, kevade võitu talve üle. Tähenduslikult on need osaliselt nii volbri kui kevadpühaga seotud, kuid ajaliselt on nelipühad liikuvad pühad, näiteks mullu oli nelipühade 1. püha 28. mail, tänavu 19. mail, järgmisel aastal aga 8. juunil. 

Nelipühade kõrgpunktiks oli Tallinnas ja paljudes Euroopa linnades maikrahvi valimine. Selleks sõitsid gildiliikmed ja raehärrad linnast välja. Toimusid erinevad võistlused – võiduratsutamine, vibu- või ammulaskmine.

Keskaegses Tallinnas toimusid 13.–16. sajandini nelipühade ajal maikrahvi ja -krahvinnat nädal aega kestnud kevadised pidustused, millega ülistati kevadet, noorust ja õnne, kevade võitu talve üle.

„Kujutelm, et maikrahv pidi olema noor ja ilus, ei oma tõepõhja, see on 19. sajandi romantiline fantaasia. Maikrahviks on valitud ka 50–60 aastaseid mehi, keda keskajal peeti juba päris eakateks, tõelisteks vanuriteks. Stockholmist on teada, et valiti 70-aastane raehärra,“ rääkis ajaloodoktor Anu Mänd ERRi raadiosaates „Eesti lugu“ (88. osa, 12.08.2006).

Tema sõnul mängis rolli inimese jõukus, sest maikrahv ei tohtinud olla vaene, tema kanda oli suurem osa edaspidiste pidustuste kuludest. Samuti pidi ta olema väga hea reputatsiooniga, pärinema linna koorekihist. Maikrahvi valis Mustpeade ja Suurgildi liikmete hulgast n-ö valimiskomisjon, kuhu kuulus Suurgildi oldermann ja tema kaasistujad, mõned raehärrad ja eelmise aasta maikrahv. Mustpeade vennaskond oli vallaliste kaupmeeste ja laevaomanike ühendus, ilmselt asutati see 1399. aastal. Aja jooksul kujunes välja tava, mille kohaselt abiellunud mustpeavend astus Suurgildi liikmeks. 

Kui maikrahv oli linnast väljas ära valitud, järgnes pidulik paraad, linna saabumine, kus kõige ees olid muusikud, kes mängisid pilli – et oleks kaugelt kuulda. Mujalt on teada, et sageli oli maikrahvil peas kaselehtedest punutud pärg või isegi hõbedast kalliskividega kaunistatud kroon, samuti võis ta kanda spetsiaalset vööd või mantlit, käes hoida äsja õide puhkenud puude oksi. Maikrahvi linna tulek pidigi tähistama suve saabumist linna. Maikrahv valis kaheksa kaunitari seast maikrahvinna.

Kõige tähtsam roll oli maipidustustel, valimistele järgnenud nädal aega kestnud joodud, kus maikrahv oli peategelaseks. Tema kohustused ei piirdunud siiski vaid maipidustustega. Väga tähtis usuline pidustus, Kristuse ihu püha järgnes ajaliselt maikrahvi peole. Toimus protsessioon, milleks maikrahv pidi laskma valmistada suured küünlad ehk „maikrahvi tuled“ ja palkama naised, kes neid valmistasid ja mehed, kes neid kandsid. Suures protsessioonis marsiti gildide ja vennaskondade kaupa, kõige lõpus kanti pühitsetud armulaualeiba ehk Kristuse ihu. Lõpus olid Männi sõnul ka kolonni prestiižikamaid kohad, selle alguses olid tavaliselt väiksemad gildid, siis Olavi gild, Kanuti gild, lõpus Mustpead, Suurgild ja raehärrad. 

Tegelikult oli pidustuste algseks tõukejõuks pikale talvele järgnev sõjavarustuse ja relvakäsitsemisoskuse kontroll. Vanim teade maikrahvi valimise kohta on pärit Lübeckist 1226. aastast. Viimased maikrahvid valiti Liivi sõja (1558–1583) eelõhtul.

Papagoilaskmine kui relvaharjutus

Tallinna gildides ja Mustpeade vennaskonnas oli kombeks korraldada ka kevadisi ammuküttide võistlusi, mida papagoijootudeks ehk linnulaskmiseks nimetati. „Papagoi“ oli üles seatud vastavalt ettevalmistatud Papagoiaias. Mindi pidulikus rongkäigus, mida saatis linnamuusikute kompanii.

„Pika ridva otsa kinnitati puust linnukujuline märklaud ja tõsteti kõrgele, nii et seda polnud kerge tabada. Et seda näha oleks, oli see võõbatud kirjuks ja seetõttu kutsutigi seda papagoiks. Tavaliselt lasti ambudega. Võitjaks osutus see, kes linnu sealt alla lasi. Teda nimetati laskurite kuningaks ja anti auhindu, mõned neist
rändauhinnad, mis ta pidi järgmisel aastal järgmisele loovutama,“ kõneles ajaloodoktor Anu Mänd. 

Üks neist, mis on säilinud tänapäevani, oli Mustpeade vennaskonnal, ja see on välja pandud Niguliste hõbedakambrisse – hõbedast linnukuju, kaunistatud rubiinidega, osalt kullatud. Aga oli ka auhindu, mille sai päriseks, näiteks hõbedast liud, sõrmus või peeker. 

Laskurite kuningal lasusid ka mõningad kohustused, näiteks tuli tal korraldada söömaaeg oma vennaskonna liikmetele, aga kuna näiteks Mustpeadel võis olla sada liiget, oli tegemist üpris kuluka kohustusega. Ajapikku seda kohustust, sõltuvalt gildist, kergendati – et säiliks motivatsioon võita. Näiteks ei pidanud ta kas üldse välja tegema, hoolitsema ainult naiste jookide eest või muretsema kaks lammast ja ühe juustukera. Aasta populaarseimale võistlusele järgnenud pidusöögist võtsid osa nii maikrahviturniiril osalenud kui ka ammulaskjad.

Relvad tuli eeskotta jätta ning surmaga lõppenud vahejuhtumeid jootudelt teada ei ole. Küll aga on teada kergemaid üleastumisi, näiteks on keegi tantsinud ilma loata või oldermanni kõnele vahele seganud. Ette on tulnud ka peekrite lõhkumist, näiteks lõhkus üks mees rekordiliselt 20 peekrit. 

„Kõiki neid tülisid üritati lahendada vennaskonna või gildi raames, kus neile karistus määrati. Ainult harvadel juhtudel kutsuti rae korravalvurid, kes mürgeldaja linna türmi toimetasid. Ei maksa siiski arvata, et need joodud oleks n-ö pildituks joomised, gildid panid suurt rõhku joomiskultuurile: juua tuleb väärikalt, joomisega tuleb piiri pidada, väga ebaväärikaks peeti, kui keegi jõi nii palju, et hakkas oksendama. Ebaviisakas oli isegi kutsuda enda juurde joogikallaja, kui peekris oli veel jooki,“ kõneles Mänd. 

Tänapäeval on maikrahvi ja -krahvinna valimist ja ammulaskmist taaselustatud Tallinna vanalinna päevade raames. →

The post Maikrahvi valimisega nelipühadel saabus suvi appeared first on Harju Elu.

Hiljaaegu toimus Dubais rahvusvaheline modellivõistlus, International Fashion Festival, kus esines edukalt ka perekond Tõniste kolm liiget. Pere-
ema Ingrid tunnistati võitjaks Overlady klassis, parima modelli tiitli pälvis Maria Heleen ja teismeliste modellide parimaks tunnistati Marten Thomas. 

Ingrid Tõniste, te olete eesti rahva mällu sööbinud Miss Estonia 1989. aasta I printsessina. Teid pole Eestimaal väga kaua modellina üles astumas nähtud. Miks otsustasite nüüd jälle esineda?

Minu jaoks oli sellel võistlusel osalemine eelkõige nagu lend nooruspõlve, kus ma üle 30 aasta tagasi rahvusvahelistel missivõistlustel ja moe-
show’del kaasa tegin. Kuigi olin viimastel aastatel Tiina Jantsoni korduvatele kutsetele esineda eri missise- ja modellivõistlustel järjekindlalt eitavalt vastanud, siis nüüd, kus ka oma tütar palus temaga kas või üks kord elus koos lavale tulla, ei suutnud ma enam vastu seista. Täna võin öelda, et nii see võistlus kui kogu ettevalmistusperiood oli üks äärmiselt äge ja kirev teekond ja ma ei ole hetkekski kahetsenud, et see lõpuks siiski ette sai võetud. Kõik need inimesed, alates meie enda tiimist, Fashion Festivali peakorraldajast, disaineritest, foto- ja videograafidest olid imelised. Kogu see kogemus oli äärmiselt positiivne.

Mida see festival endast üldse kujutab? 

International Fashion Festival ja fotomodellide võistlus Dubais oli vaheetapiks The Best Model Of Universe võistlusele, mis toimub augusti lõpus Hispaanias ja kus osaleb ligikaudu 1000 modelli igas vanuseklassis. Dubai ürituse peakorraldaja oli sama itaallane, kes on korraldanud juba 12 aastat ka võistlust The Best Model Of Europe & Universe. 

Dubaisse oli tulnud võistlema sadakond modelli Itaaliast, Belgiast, Saksamaalt, Soomest, Moldovast, Rumeeniast, Dubaist jne. Ligi nädalasel võistlusperioodil toimusid iga päev erinevad fotosessioonid ja moeshow´d nii kõrbes, laeval kui ka Dubai ühes eksklusiivseimas ööklubis. Esitlesime tuntud disainerite tõeliselt kauneid moekollektsioone erinevatelt firmadelt Itaaliast, Rumeeniast, Moldovast ja Dubaist. 

Kas selline kolmikvõit tuli teile üllatusena? 

Jah, kindlasti ja seda meie kõigi – nii Maria Heleeni, Marten Thomase kui minu jaoks. Konkurents erinevates kategooriates oli tugev ning võistelda tuli professionaalsete modellidega, kelleks meie perest on ainult Maria Heleen. Meie Marteniga mõtlesime lihtsalt, et kui juba niikuinii Mariale Dubaisse pöialt hoidma läheme, siis miks mitte ka ise moeshow´del kogemuse mõttes kaasa teha. Aga vaat kuidas läks…

Kas osalete augustis ka Hispaanias üleilmsel moefestivalil? 

Jah, praeguse plaani kohaselt olen koos tütrega ka Barcelonasse minemas, kuna nüüd on juba mitmed uued tuttavad seal ees ootamas ning tundub põnev saada veel üks tõeliselt suure osavõtjate hulgaga võistluskogemus. 

Kas teil on hea meel, et lapsed astuvad teie jälgedes, tegelevad missinduse ja modellindusega? 

Missinduse ja modellindusega tegeleb ainult Maria Heleen ja selle üle on mul südamest hea meel, kuna näen, et see on tema jaoks tõeline kirg ning talle on ka looduse poolt antud kõik selleks, et ilumaailmas edukalt läbi lüüa.

Kuidas Toomas endise tippsportlasena, kahekordse olümpiamedalistina suhtub sellesse, et kõik lapsed on läinud ema jälgedesse? Või tegeleb keegi tõsiselt ka spordiga? 

Ütlen siin meie ühise vastuse Toomasega. Nii minu kui Toomase jaoks on kõige tähtsam, et lapsed tegeleksid sellega, mida nad ise kõige enam soovivad ning mis neid tõeliselt õnnelikuks teeb. 

Tõsi küll, ükski meie laps ei ole unistanud purjetaja karjäärist, aga kõik nad on olnud või on ka hetkel aktiivsed võistlussportlased. Maria Heleen tegeles koolipõlves viis aastat iluvõimlemisega, seejärel ilurulluisutamise, tennise ja showtantsuga. Marten Thomas on tegelenud kolm aastat tennisega ning seitse aastat võistlustantsuga ning tal on olnud au esindada Eestit ka standardtantsude maailmameistrivõistlustel. Pere pesamuna, 14-aastane Mark Gregor alustas juba lasteaias tennisetreeningutega ja tennis on tänaseni tema suurim kirg ja meie igapäevaelu lahutamatu osa.  

„Minu jaoks oli sellel võistlusel osalemine eelkõige nagu lend nooruspõlve, kus ma üle 30 aasta tagasi rahvusvahelistel missivõistlustel ja moeshow‘del kaasa tegin.“
– Ingrid Tõniste

Millega igapäevaselt ise tegelete, millega tegelevad teised pereliikmed? 

Mina olen igapäevaselt tegev meie perefirmas, mis tegeleb lastele mõeldud toodete hulgi- ja jaemüügiga. Kaks kuud enne Maria Heleeni sündi avasime uuendatud kaupluse Eesti vanimas lastekaupade kaupluses Laste Maailm, mille omanikuks oleme Toomasega tänaseks juba 21 aastat. Minu suurimaks kireks on itaalia keel ja kultuur, millele üritan pühendada iga päev kasvõi viis minutit, sest rohkem ei kipu muude tööde ja toimetuste kõrvalt aega jääma. 3–4 korda nädalas külastan jõusaali, et ennast ka füüsiliselt vormis hoida.

Maria Heleen õpib teist aastat Tartu Ülikoolis sotsiaaltööd ja -poliitikat ning tegeleb võimalusel modellindusega. 

Marten Thomas valmistub Gustav Adolfi gümnaasiumi põhikooli edukaks lõpetamiseks ning jätkab sügisest õpinguid Gustav Adolfi gümnaasiumis. Marteni suurimaks kireks on olnud kogu elu muusika ja kõik muusikaga seonduv. 

Mark Gregor lõpetab 7. klassi Tallinna reaalkoolis ning tegeleb tennisega. 

Toomas on finantsjuht ettevõttes, mille ta koos kaksikvenna Tõnise ja kahe sõbraga üle 30 aasta tagasi asutas. Toomas on endiselt ka väga aktiivne võistluspurjetaja. 

Kas eesti rahvas saab sind veel kunagi modellina laval näha? 

Never say never. See ei ole üldse võimatu, kuna hindan Eesti disaini kõrgelt ning kui keegi minu lemmikdisaineritest peaks mulle tegema taas ettepaneku enda kollektsiooni esitlemiseks, võtan võimalusel selle rõõmuga vastu.

KOMMENTAAR

Tavaliselt on vastupidi
Tiina Jantson, iludusvõistluste korraldaja

Seda ikka juhtub, et kui ema on nooruses olnud modell, siis tütar proovib samuti seda ametit. Praegu on Sixtina tantsu- ja modellikoolis aga pigem nii, et kui laps tuleb meile õppima, siis hoopiski ema tuleb ka pärast järgi oma kõnnakut lihvima ja poseerimist õppima. 

The post Lend noorpõlve appeared first on Harju Elu.

Grillihooaeg pole enam kaugel. Mõnes paigas on see aga juba täies hoos. Näiteks Sauel, täpsemalt Pauligis, kus valmistatakse nii tuntud grillimaitseaineid kui ka uusi, mille tundmaõppimine grillimeistritel alles ees seisab.

„Minule endale meeldib kasutada teravaid maitseid nagu tšillipipar või Cajuni maitseainesegu,“ kõneleb maitseainete tundja, Pauligile kuuluva Santa Maria tehase kvaliteedijuht Kristiina Kibe. Ta kinnitab, et on ka koduse toidu valmistamisel agar maitsestaja. Tosin aastat, mil ta töö juures igapäevaselt piparde-soolade-ürtidega tegelenud, pole koduse kokkamise võlu viinud.

„Aastatega on meie maitseainete valik kõvasti rikkalikumaks kasvanud. Ja perenaised on pea kõik omaks võtnud,“ teab Margit Palm, Pauligi kontserni kommunikatsioonijuht Baltikumis. 

„Algusaastatel oli kolmeks põhiliseks tooraineks sool, pipar ja loorber,“ meenutab muigelsui tehase ajalugu hästi tundev suhtekorraldaja. Praegu kasutatakse ligi 200 erinevat toorainet, millest siis maitsesegusid segatakse. 

„Globaliseerumine mõjutab inimest. Tahetakse ka kodus kogeda maitseid, mida prooviti näiteks kuskil Mehhikos või Indoneesias,“ kõneleb Margit Palm. Ka tooraine tuuakse Sauele peamiselt troopilistest ja subtroopilistest piirkondadest Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas. „Ka meie ekspert Sauelt käib koos Rootsi kolleegidega kaugetel maadel maitsetaimi välja valimas, samuti istandustes kasvatatut hindamas,“ kõneleb Kristiina Kibe. Kokku toodetakse Sauel praegu ligi 400 erinevat sorti maitseainete segu. 80 protsenti toodangust läheb Eestist välja, ekspordiks. 

Eestlaste lemmikud

„Maitseainete kasutamine sõltub suuresti sellest, mis on inimeste põhitoidus,“ teab Kristiina Kibe. Eestlane sööb palju kartulit ja sealiha. Ka Baltimaade turule toodetakse Santa Maria tehases palju kartulimaitseainet, pakendatakse loorberit ja kaneeli. Lemmikmaitseaineks on paljudele tõusnud sidrunipipar, mida toiduvalmistajad armastavad igale poole raputada. Hiljaaegu võeti teadlikuma tarbija tarvis tootmisse ka soolavaba sidrunipipar, kinnitab Margit Palm. Lisades, et näiteks Belgias, kuhu läheb Sauelt palju ekspordiks, on populaarsemad natuke pikantsemad maitseained. Nii on seal hinnatud spetsiaalselt jänese- või pardilihale mõeldud vürtsid, kotleti maitsestamiseks on pea kümme erinevat retsepti. 

Kokku eksporditakse Sauelt 30-sse Euroopa riiki, toodangust palju läheb Põhjamaadesse, Rootsi, Soome ja Norrasse. Maitseainete tarbimise harjumused on erinevad. On regioone, kus maitsestatakse väga väheste maitseainetega. Isegi traditsioonilisel piparkoogil on Kristiina Kibe kinnitusel erinevates regioonides erinevad maitsed. Eestlase piparkook on läbi aegade olnud ikka vürtsine, sõna otseses mõttes piparkook, Lääne-Euroopas armastatakse magusamat, tsitrusemaitselist piparkooki. 

Et elu oleks täis maitseid, meenutab Margit Palm Pauligi slogan´it. Kui sul on ka ainult üks liha, näiteks kana, siis erinevate maitseainetega teeb hea kodukokk sellest mitukümmend erinevat, väga head toitu. 

Santa Maria tehase kvaliteedijuht Kristiina Kibe oma töökohal laboris elektrooniliste kaalude, soolasisalduse määrajate ja teiste tundlike mõõteriistade keskel. FOTO: Ülo Russak 

Uued maitseained

Uusi maitseainete retsepte loob Sauel innovatsioonitiim. „Kui esimene partii mõnda uut maitseainet valmis, siis saadetakse need vähemalt sajale kliendile, kellelt küsitakse tagasisidet,“ räägib Kibe uute maitsesegude väljatöötamisest. Tehis- ehk tsensornina igapäevaselt veel maitseainetehases kasutusel pole, aga selle abi on erinevate lõhnade uuringutel kasutatud. 

1876. aastal asutatud pereettevõttel Paulig täitub varsti 150 aastat. Et jätkuvalt kohvi- kui maitseaineturul liidrina püsida, tuleb leida uusi innovaatilisi lahendusi. 

Üheks Pauligi suunaks on investeerimine iduettevõtetesse üle Eruroopa. Hiljaaegu investeeriti Rootsi firmasse, mis uurib nisu kasvatamist äärmuslikes tingimustes. „Äärmuslikud tingimused – üleujutus, pikaajaline põud, muldade sooldumine – võivad kõiki regioone kliimamuutuste korral tabada,“ on Margit Palm kindel. Iduettevõttes, mida Paulig nüüd toetab, aretatakse erinevaid nisusorte. Tulemused julgustavad – uued sordid annavad ekstreemsetes tingimustes kuni 52% suurema saagikuse. Need võivad Margit Palmi kinnitusel jõuda varsti põldudele riikides, kus kliimaga on probleeme. 

Nõuded toodangu ja tooraine kvaliteedile püstitas juba Pauligi rajaja Gustav Paulig: kõik peab olema kõrgeimal tasemel. Täna on Pauligi eesmärgid aga veel kõrgemad – ettevõte ei pea olema ainult innovaatiline, aga toimetama ka jätkusuutlikult. See tähendab, et ka tulevaste põlvede toidulaud oleks sama rikkalik nagu meie oleme harjunud, räägib Margit Palm ettevõtte eesmärkidest. See tähendab, et juba farmerid peavad oma põldudel toorainet kasvatama jätkusuutlikult. Pauligi kohv on 100 protsenti valmistatud jätkusuutlikult kasvatatud ubadest. Maitsetaimede osas selle poole liigutakse, kinnitab Margit Palm. 

Elu peab ikka olema täis maitseid, vürtsikas.

KASULIK RETSEPT

Grillimisjääkidest pitsa

Lihtne ja maitsev nipp, mida teha grillimisjääkidest, mis ikka suurematest grillipidudest kipuvad üle jääma. Serveeri koos pitsasalatina hästi sobiva marineeritud punase sibulaga.

Koostisosad:

2 spl enda valikul Santa Maria BBQ kastet, näiteks
Santa Maria universaalne BBQ kaste;

1 pakk enda valikul Santa Maria tortillasid, näiteks
Santa Maria nisutortillad; 

3,5 dl riivitud juustu;

200 g grillijääke, kana või liha.

Kuidas valmistada

Eelsoojenda ahi 250° kraadini.

Määri igale tortillale umbes 2 spl BBQ-kastet ning raputa peale riivjuust.

Kõige peale laota BBQ jäägid.

Pista pitsad ahju ja küpseta 5–8 minutit, kuni juust on sulanud ning pitsa on mõnusat värvi.

The post Paulig on grillihooajaks valmis appeared first on Harju Elu.

Küll pisikesed, aga loodushoiu vaatenurgast ülimalt olulised tiigid Lasnamäel peidavad endas suurt elurikkust. Nimelt elab seal tuhandeid tähnikvesilikke, kelle praegune elupaik samaks ei jää.

Eestis elutseb kahte liiki vesilikke – tähnikvesilik ja harivesilik. Mõlemad on looduskaitse all. Üks pealinna esinduslikem elupaik on Lasnamäel asuv madalate lompidega tühermaa tennisekeskuse tagusel alal, millele kehtestatud detailplaneeringu tõttu peavad vesilikud – rahvakeeli triitonid – kolima. Kas see toob kaasa kahju või mõjub hoopiski positiivselt, selgub aastate pärast. 

„Püüame nii, et laiemas pildis oleks elupaiga arendamise ettevõtmine nii elurikkusele kui ka linnalooduse teadvustamisele ja hoidmisele kasuks,“ ütles ümberasustamistöid läbi viiva Tartu Ülikooli spin-off ettevõtte Rewild tegevjuht Jaanus Remm (pildil).

Olemasolevaid elupaikasid korrastatakse, muruplatsi asemele rajatakse looduslik elupaik ja luuakse juurde sigimiseks sobivaid veekogusid. Ala piiratakse tõketega, et loomad teele ei pääseks ja ületatavate teede alla ehitatakse vesilikele tunnelid. Tõkked ehitatakse selliselt, et vesilikud saaksid alale liikuda, kuid välja rännata ei saa.

„Kui vaadata ortofotot aastast 2002, on väga hästi näha, kuidas Väo karjäärist põhja suunas laiuvad suurepärased veekogude kogumikud raba- ja paekivimaastikus kuni Tondirabani. 20 aastaga on enamus piirkonnast täis ehitatud ja
elustik seetõttu hävinud või kokku koondunud,“ räägib kahepaiksete ekspert Kristiina Kübarsepp (pildil). Tallinki krunt jääb kahe erineva biotoobi vahele – paekivi ja rabamaastik. „Tegemist oli väga eriliikmelise ja erinevaid elutingimusi pakkuva alaga, kus oli suur elurikkus. Lisaks sellele oli Punane 76 ca 13 ha suurusel krundil paarkümmend veekogu, mis määrab oluliselt ära vee-elustiku liikide ohtruse elupaigas,“ lisab ta ja leiab, et seetõttu on väga oluline tegeleda väikeveekogude võrgustiku kaitsmisega, mitte keskenduda ainult üksikutele tiikidele. „Teist sellist ala Tallinnas, kus oleks niivõrd tihedalt nii palju veekogusid, enam ei leia,“ kõneleb Kübarsepp.

Kübarsepp leiab, et kui ka tänavu püütakse kinni ca 1000 tähnikvesilikku, kerkib taaskord ülesse tõsiasi, et neid pole kusagile viia, sest pole võrdväärseid elupaiku. „Olemasolev on ehitustööde käigus suures osas hävinud. Alalt on kokku ümberasustatud ca 1500 vesilikku ja ikkagi on alles veel tuhandeid, mis näitab, et tegemist on eriliselt tugeva asurkonnaga. Lisaks on nendes tiikides kala ja nad on siiski vastu pidanud,“ lisab ta.

Üks pealinna esinduslikem elupaik on Lasnamäel asuv madalate lompidega tühermaa tennise-keskuse tagusel alal, millele kehtestatud detailplaneeringu tõttu peavad vesilikud – rahvakeeli triitonid – kolima.

Eelnev ümberasustamine häid tulemusi ei toonud

Pea kümme aastat tagasi, 2013. aastal avastas Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti looduskaitse spetsialist Meelis Uustal Lasnamäel kristallselge veega paiga, kus oli selgelt näha, kuidas vesilikud ringi ujusid. Toona hakati ehitama tennisekeskust ja kompromissina rajati vesilike elupaiga säilitamiseks asenduselupaik kolme veekoguga. Loodi ka talvituskuhilad kividest ja juurikatest. Tehti kokkulepe, et ala niidetakse võimalikult vähe ning et taimestik jääks vähemalt 15 cm pikkuseks. Elupaika asustati ümber ca 500 vesilikku. Seitse aastat hiljem selgus, et vaid ühes tiigis oli alles kolm triitonit, eelmisel aastal tuvastati vaid üksainus. 

„Vesilike kadumise üheks põhjuseks on kindlasti liiga tihe niitmine. Nende varjekohad on niitmise tulemusel ära võetud, seetõttu on vesilikud lindudele ja loomadele kerge saak. Samuti on kadunud toidulaud putukate näol. Sellistest olukordadest võiks õppida, et ei korduks samad vead, mida on juba tehtud,“ rääkis kahepaiksete ekspert Kristiina Kübarsepp. Teiseks põhjuseks oli elupaiga väiksus – kõigest 0,3 ha. „Vesilikke püüti ca 10 ha suuruselt alalt ja viidi mikroelupaika. Selle ümber oli aed, mis ajaga amortiseerus,“ lisas ta.

Toona tehtud keskkonnamõjude hindamises toodi välja, et Tallinna linn vajab vabaaja kohti ja meelelahutuskeskust, mis justkui kaalus üles loodusväärtused. „Tänaseks on ühiskonna väärtushinnangud muutunud ning toimiv ökosüsteem on hindamatu väärtusega. Järjekordse elupaiga kadumine oleks linnale suur kaotus,“ ütles Kübarsepp.

Samas rääkis Jaanus Remm, et 20. mail tööpäeva lõpetades astus ta tiikide juurest läbi ning silmas kristallselges vees hoogsat pulmamängu. Kokku märkas ta kuute vesilikku. „Ikka emane ees ja mitu isast tema järel. Vaatepilt oli nagu mõni ilmutus või hea enne. Üsna tõenäoline, et neid on seal rohkemgi. Tõsi, see arv ei ole suur, kuid nüüd on selge, et asurkond on alles ja on alust loota, et see hakkab peatselt kasvama,“ kirjeldas ta nähtut.

Ümberasustamine täies hoos

Tennisekeskuse taga asuval märgalal on triitonite ümberasustamine juba Rewildi spetsialistide poolt käimas ning tööd jätkuvad juuli esimese pooleni. Hetkel on sigimise aeg, kui kätte tuleb saada tähnikvesilike täiskasvanud isendid, hiljem otsitakse ka nende mune ja vastseid. 

Alale väljastatud detailplaneering näeb ette hoonestust, meelelahutuskeskust, mänguväljakuid ning kaubanduskeskust. See, et looduslikud liigid ehitustegevuse käigus kannatada saavad, on ilmne, selle leevenduseks ongi ette nähtud ümberasustamine ning elupaikade korrastamine, taastamine ja loomine Taevakivi tänava ääres ca 1,3 ha suurusele alale. Samuti on korrastatud Sõstramäe tänava märgala. Vesilikud viiakse tänavu Sõstramäe tänava ja Taevakivi tänava poolsesse külge rajatud veekogudesse, aga see, kas ümberasustamine õnnestub, selgub pärast uuringu läbiviimist. Eelmisel aastal asustas OÜ INF Mustakivi 881 täiskasvanud tähnikvesilikku ümber peamiselt Tondiraba tiikidesse.

Koostöös Tallinna ja Tartu Ülikooliga pildistati 2023. aastal iga vesilik üles. Igal vesilikul on individuaalne kõhualune muster ja selle järgi on võimalik neid hiljem eristada. 2027. aastal püütakse triitonid uuesti kinni ja võrreldakse, kas ja kui paljud ellu jäid, või on alles vaid need, kes elupaigas enne olid.

Kuigi juriidiliselt on kõik korras, ei saa eirata fakti, et erinevad liigid on kadumas. Ühe liigi rohkus sõltub teisest, ühe toidulaua kadumine mõjutab omakorda järgmist jne. Kahepaiksete eksperdina tõdeb Kristiina Kübarsepp, et seda protsessi on võimatu takistada või tagasi pöörata ja paneb Tallinna linnale südamele, et rohealadega seotud kokkulepped tuleks ajakohastada. „Püütakse rajada elurikkust kohtadesse, kus see on hävinud, kuigi hetkel saaks olemasolevat säilitada ja selle kvaliteeti tõsta,“ ütles ta.

Vanade elupaikade hoidmise asemel luuakse uusi

Eksperdid on alati soovitanud, et tuleks säilitada rohealasid ja tegeleda nende rikastamisega. Arendusi tuleks looduse seisukohast planeerida asukohtadesse, kus loodusväärtused on madalad. Kahjuks see nii lihtne ei ole, kuna kerkib üles maaomandi küsimus. Liigid ei vali oma elupaikasid selle järgi, kas need kuuluvad riigile või on eraomandis. 

Antud ala puhul ei saa rääkida vaid vesilike elu häirimisest. Lisaks neile on mõjutatud ka  erinevad kaitsealused taimed, roomajad, linnud ja nahkhiired. Samas on see teadaolevalt esmakordne juhtum Eestis, kus eraomanik loodushoidu ja taastamisse panustab. „Eesmärk on vesilike asurkonna kui ülejäänud koosluse pikaajaline kestmine. Loodame, et see õnnestub meil hästi ja saab olema väärt eeskujuks teistele,“ selgitas Jaanus Remm.

KOMMENTAAR

Viga on süsteemne
Meelis Uustal 

Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti looduskaitse spetsialist 

See, kui kõrge loodusväärtusega elupaigad jäävad avastamata või need avastatakse nõnda hilja, et parim lahendus on kaitsealuste liikide ümber asustamine või asenduselupaikade rajamine, viitab pikaajalisele ja sissejuurdunud veale Eesti rohevõrgustiku planeerimises tervikuna. 

Eestis väljakujunenud planeerimispraktika kohaselt ei ole Eesti omavalitsused senimaani kohustatud enne üldplaneeringu koostamist viima läbi elurikkuse uuringuid, et selgitada välja väärtuslikke loodusmaastikke ja elurikkaid alasid. Sel põhjusel jäid ka 2010. aastal kehtestatud Lasnamäe elamualade üldplaneeringu raames elurikkamad alad kaardistamata ning kinnistule määrati ettevõtlusala juhtotstarve.

Praegu on Tallinnas toimumas suuremahulised elurikkuse alusuuringud, ettevalmistused mitmesaja hektari niitude elustikusõbralikuks hoolduseks ning käimas on kahe uue kohaliku kaitseala moodustamine.

The post Lasnamäel toimub suur vesilike kolimise operatsioon appeared first on Harju Elu.

Oravad on põnevaks uurimisteemaks linnalooduse ja loomade tervise aspektist. Just seetõttu on Eesti metsloomaühing koostöös Tartu Ülikooli loomaökoloogia õppetooliga käivitanud teadustöö metsloomade kaitsmiseks inimese poolt muudetud keskkonnas. 

Punaoravate kohta ei ole Eestis varem ühtegi uurimust läbi viidud ja tegu ei ole ka kaitsealuse liigiga, ometigi kipub neid linnapildis kohati väheks jääma. Põhilised ohud oravatele on kiskjad, liiklus ja pesade lõhkumine.

Loomaökoloog Tuul Sepp  ja tema kolleeg Jeffrey Carbillet olid mõlemad mõelnud oravauuringute läbiviimisele Eestis. Tõukeks sai bakalaureusetudeng Olivia Parkman, kes oli parajasti otsimas uurimisteemat ja ütles, et soovib keskenduda imetajate käitumise uurimisele. „Otsustasime, et see on võimalus oravate teemat üles ehitama hakata ja võtsime ühendust Eesti metsloomaühinguga. Metsloomaühingu andmed oravate vigastuste kohta linnaruumis võimaldavad teadusanalüüside toel mõista, miks, kuidas ja millal oravad linnas viga saavad, ja kuidas neid olukordi ennetada,“ räägib Sepp. 

Samaaegselt oli Eesti metsloomaühingu juhatuse liige Katrin Idla  otsimas võimalusi metsloomade eluolu uurimiseks linnakeskkonnas ja toreda kokkulangevusena jõuti koostöös plaanini ehitada Tartusse viga saanud või orvuks jäänud oravate rehabiliteerimiseks sobilik välipuur. Asukate eest hakkab hoolitsema ja nende tegemisi jälgima Olivia, kellest sai ka Eesti metsloomaühingu vabatahtlik.

Tartus on oravaid ikka ja jälle näha, kuid Eesti metsloomaühingule laekuvate teadete põhjal võib öelda, et suurim arvukus on siiski Tallinnas ja selle lähistel.

Ehitus ja sobiva koha valimine

Puuri ehituseks sobiliku koha valikuks paluti Facebookis abi, et tartlased saaksid välja pakkuda sobivaid aedu. Pakkumisi tuli palju ja valiti koht, kus oravatel oleks kõige turvalisem – suured puud ümber, autoteed kaugel, pargiala lähedal. „Lõpuks läks isegi nii hästi, et leidsime koha, mis on lähedal bioloogide majale Oecologicumile. Aia omanikud olid väga hoolivad ja koostöövalmid ning aitasid meid ka redelite jm puuri ehitamiseks vajalikuga,“ kõneleb Sepp. Vajalikud mõõdud ja näidispildid andis ette Eesti metsloomaühing, samuti aitas Katrin Idla puuri kujundada ja parandused teha.

„Puuri ehituse võtsime julgelt ette ise oma töörühma teadlastega. Põhjalikud plaanid tegi kolleeg Jaanis Lodjak. Ise saagisime ja kopsisime ja põimisime traati. Töömehi ei palganud me muuks, kui tõstukiga katuse peale tõstmiseks. Tulime toime, kuigi aega võttis see rohkem, kui ette oskasime kujutada. Lisaks kolmele põhiehitajale kutsusime appi ka teisi kolleege ja panustajaid oli palju. Oli raske väljakutse, aga lõpuks oli muidugi väga hea tunne, kui puur oli valmis ja esimesed abivajavad oravad selle heaks kiitsid,“ räägib Sepp.

„Metsloomaühingu rolliks on panustada koostöösse oma kogemusi, teadmisi linnaoravate päästmisel põhjustest, miks on oravad hätta sattunud, millised on nende vajadused, vaenlased ja kuidas neid kõige paremini aidata ning rehabiliteerida saab,“ selgitab Katrin Idla. Puuri kolivad oravapojad kasvatavad vabatahtlikud piisavalt suureks, et nad oleksid valmis õueeluga tutvuma.

Oravate arvukus

Tartus on oravaid ikka ja jälle näha, kuid Eesti metsloomaühingule laekuvate teadete põhjal võib öelda, et suurim arvukus on siiski Tallinnas ja selle lähistel. Neile on ohuks tihe autoliiklus ja kiskjad. Looduslikud kiskjad nagu röövlinnud on loomulik ökosüsteemi osa, kuid ka kassid ja koerad võivad oravaid vigastada. Vabalt ringi jalutavad kassid on suur murekoht ja vabatahtlike töös tuleb seetõttu ette hulgaliselt kurbi kaotusi, sest u 90% kassi käest läbi käinud hoolealustest hukkub.

„Tartus Toomemäel olid oravad vahepeal üsna haruldased tegelased, kuid nüüd neid jälle aeg-ajalt kohata. Oravate arvukuse kohta kogub andmeid keskkonnaagentuur ning igaüks saab andmekogumisse panustada, andes orava kohtamisest teada elurikkuse andmebaasidesse. Soovitan loodusvaatluste kiireks ja mugavaks sisestamiseks andmebaasidesse installida oma telefoni rakendus PlutofGO. Üldiselt on aga Eesti punaoravate kohta üsna vähe teada ja keegi neid põhjalikumalt uurinud pole,“ räägib Sepp.

Oravaid märgatakse

Eelmisel aastal sattus Eesti metsloomaühingu vabatahtlike hoole alla 247 abi vajavat oravat. Täna on vabatahtlike hoole all kasvamas pea 40 oravapoega, aga kahjuks kasvab arv iga päevaga ning kõiki päästa ei õnnestu. Sel aastal on väga paljud oravapojad olnud neuroloogiliste vigastustega, paljud nälginud ning vedelikupuudusest tingituna kriitilises seisus. 

„Peamiseks põhjuseks, miks oravapojad meie hoole alla satuvad, on kas oravaema hukkumine või pesa hävimine kiskja rünnaku või inimese sekkumise tõttu. Tihti on pojad kukkudes viga saanud. Oravaemad hukkuvad põhiliselt kiskja rünnaku, liikluse või sügavasse veeanumasse uppumise tagajärjel,“ selgitab Idla. 

Teated oravate kohta jõuavad ühinguni tänu hoolivatele teavitajatele, kes kirjutavad, helistavad ja nõu küsivad. „Eestlastele meeldivad oravad väga ja neid soovitakse alati aidata. Meie abistajatel on üle kümneaastane kogemus oravate aitamisel ning nende aastatega oleme väga palju õppinud välismaa rehabiliteerijatelt ja kliinikutelt nii toidusedeli, ravi kui taasvabastuseks mõeldud välipuuride ehitamise kohta,“ kõneleb Idla.

Kevadhooajaks valmistub Eesti metsloomaühing juba aasta alguses, kui tellitakse spetsiaalsed toidusegud ja -lisandid ning lutid loomapoegade toitmiseks. Kogu varustus tuleb tellida välismaalt. „Me ei väsi kordamast, et ühelegi loomalapsele ei tohi anda piima, sest metsloomade emapiim on liigiti väga erineva koostisega ning suur soov aidata võib lõppeda surmaga,“ kõneleb Idla.

„Meil on metsloomade ravimisel väga hea koostöö mitmete suurepäraste loomaarstidega. Kohe meie tegevuse algusest on meie heaks partneriks loomade kiirabikliinik Tallinnas ja Eesti Maaülikooli väikeloomakliinik Tartus. Aastate jooksul on lisandunud mitmeid kliinikuid üle Eesti,“ lisab ta.

Bakalaurusetöö oravate heaks

Tartu Ülikooli loomaökoloogid plaanivad Tartu linnas suurendada nende puude-põõsaste osakaalu, mis pakuvad oravatele toitu. Lisaks aitaksid andmed selle kohta, kus, miks ja millal oravad vigastada saavad, korraldada suunatud leevendusmeetmeid. 

„Neid andmeid hakkabki nüüd Olivia oma bakalaureusetöös analüüsima. Näiteks kui selgub, et mingil tänaval saavad kevaditi oravad sageli viga autode tõttu, saaks paluda linnal sellel tänaval ja selleks perioodiks autode liikumiskiirust vähendada. Kaalume ka plaani oravaid sarnaselt lindudele märgistama hakata, et nende liikumisteedest ja levikust parem ülevaade saada,“ selgitab Tuul Sepp.

Oma lõputööks oravate elu uurimise valinud Oliviat kõnetab teema väga. „Olin elevil, kui küsiti, kas olen nõus oravapoegade eest hoolitsema. Minu ülesandeks on neile toitu ja vett anda ning selle käigus saan nendega koos aega veeta. Tunnen, et sel viisil löön kaasa milleski olulises, milleks on Eesti tuntud imetaja käekäigu parandamine,“ räägib ta. Suurem uurimine ja töö seisab veel ees ning Olivia loodab, et tema bakalaurusetöö toob Eestis suuremat arusaama punaoravate elujärjest.

HEA TEADA

Kuidas abi paluda?

Abi vajavast metsloomast saab teavitada Eesti metsloomaühingut numbril 5632 2200, Facebookis Eesti metsloomaühingu kontol või info@metsloom.ee meilile kirja saates.

The post Esmakordselt uuritakse punaoravate eluolu appeared first on Harju Elu.

Kunagi varem ajaloos pole Eesti hääl kõlanud maailmas nii valjult kui Euroopa Liidu ja NATO liikmena. Olen veendunud, et ELi kuulumine on andnud väga tugeva panuse Eesti inimeste heaolu suurendamisse nii linnades kui maapiirkondades ning seda positiivset mõju Eestile näeme igal pool meie ümber. 

Oleme ehitanud teid, haiglaid, koolimaju, arendanud ettevõtlust ning teadust ja teinud veel väga palju muud. Meie võimalused õppimiseks, töötamiseks, reisimiseks ja kõigeks muuks on avaramad kui eales varem. Euroopalik mõtteviis väärtustab ja hindab igaühe panust ning asetab just inimeste huvid ja heaolu poliitika keskmesse.

Kuidas hindate Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika ühtsust ja järjepidevust viimastel aastatel ning millised on olnud peamised väljakutsed selles valdkonnas?

Euroopa julgeoleku nurgakiviks on ja peab jääma NATO. Nüüd, mil Soome ja Rootsi liitumise järel kuulub varasemast rohkem EL-i riike NATO-sse, on igati ootuspärane, et kahe organisatsiooni koostööst tekib ka senisest enam sünergiat. Seda on vähemalt meie regioonis raske ülehinnata. Samal ajal tuleb tulevikku vaadates tõdeda, et lisaks NATO ressursile peab EL jätkama ka oma kaitsevõime tugevdamist.

Selleks peaksid liikmesriigid kasutama eelkõige ära oma majanduslikku potentsiaali ning kõiki ühise majandusruumi loomise kaudu saavutatud eeliseid. Mõistagi on kahetsusväärne, et see pidi olema sõda, mis andis vajaliku tõuke liikmesriikide ühtsemale tegutsemisele, erinevate kompetentside arendamisele ja investeeringutele kaitsevaldkonnas, mille osatähtsus peab igas EL-i liikmesriigis tõusma kolme protsendini SKP-st.

Muuhulgas oleks just koostöö tõhusam koordineerimine liikmesriikide vahel ning ühisinvesteeringud kaitsetööstusesse mõned neist olulistest hoobadest, mille abil õnnestuks tugevdada liitu nii idast kui ka lõunast lähtuvate ohtude vastu.

Mai alguses avaldatud OECD prognoosi kohaselt on Eesti majanduse viimase kolme aasta (2022-2024) sooritus 38 OECD liikmesriigi võrdluses kõige viletsam. Kuidas te seda kommenteerite?

Ainult kolmes riigis (38-st OECD riigist) saab SKP olema sel aastal väiksem kui pandeemia järgsel 2021. aastal – Argentiinal ja Soomel on SKP 0,1% toonasest väiksem, Eesti oma on aga tervelt 4% väiksem. Kõige viletsam, nutusem tulemus!

Koalitsioonipoliitikute tavapärased õigustused, et kõiges on süüdi keeruline geopoliitiline olukord, ebakindel majanduskeskkond maailmaturul ja kaubanduspartnerite vähenenud impordinõudlus kindlasti ei päde või vähemalt ei ole see täis tõde. Samadel tingimustel ja sarnases olukorras suudavad teised riigid nimelt toimetada palju tõhusamalt – Läti majandus kasvab kolme viimase aastaga 4,6%, Leedu oma 3,9%. Ukraina vahetus naabruses asuva Poola majandus kasvab 9,1%, Slovakkia oma 5,7%. Rootsil, mille majanduse nõrkust tuuakse meie vähenenud impordinõudluse peasüüdlaseks, kasvab majandus 3,3%. See kasv on tavapärasest aeglasem, kuid see on kasv, mis ei saa kuidagi õigustada meie majanduse langust.

Need õigustused meenutavad juba vana Tujurikkuja sketši, kus Märt Avandi kehastatud halenaljakas sportlane õigustab oma täielikku hävingut meeste 50 km käimises – küll olid ilmaolud kehvad, küll tuul kõva ja „sinna need sekundid läksidki“. Küsimus on aga, kuhu läksid need tunnid. 

The post Kuidas on Euroopa Liitu kuulumine mõjutanud Eesti arengut ja kodanike heaolu? appeared first on Harju Elu.

Luksuslikud lõhnad on rohkem kui lihtsalt aroomid. Need on elustiil, eneseväljendus ja kunst. Nad rõhutavad meie individuaalsust ja ainulaadsust.

Inimesed on alati olnud lummuses aroomide ja lõhnadega. Need võivad meid viia ajas tagasi, meenutades meile möödunud hetki või luues uusi mälestusi. Üks erilisemaid ja kütkestavamaid kategooriaid selles aroomide maailmas on luksuslikud lõhnad. Need on kui kunstiteosed, mis kujutavad endast perfektsiooni, keerukust ja eksklusiivsust.

Luksuslike lõhnade loomisel on alati olnud kesksel kohal kvaliteet. Parfümeeriatööstus võtab kasutusele ainult parimad koostisosad, mille hulka võivad kuuluda haruldased õied, eksootilised vürtsid ja hinnalised puidud. Need koostisosad on tihtipeale pärit kõige kaugematest ja rikkamatest paikadest maailmas ning nende kvaliteet ja puhtus on hindamatu. Selle tulemusel saavad luksusparfüümid oma unikaalse ja eksklusiivse iseloomu, mis rõhutab nende kandja erilisust.

Lõhnanootide harmoonia

Lisaks kvaliteedile on oluline ka lõhnaarenduse protsess. Luksusparfüümide loomisel kulutatakse aastaid, et täiustada lõhnanootide segu ning saavutada täiuslik tasakaal ja harmoonia. Parfümeerid on nagu kunstnikud, kes valivad hoolikalt välja igat tüüpi koostisosad, et luua lõhn, mis räägib lugu ja kõnetab meeli sügavamal tasandil. Iga lõhnanoot on kui pintslitõmme, mis annab edasi emotsiooni ja stiili.

Luksuslikud lõhnad on ka palju enamat kui lihtsalt meeldiv aroom. Need on staatuse sümbolid, mis väljendavad kandja rafineeritust ja elegantsi. Kui inimene kannab endaga luksusparfüümi, annab see märku tema maitsest, enesekindlusest ja valmisolekust jätta unustamatu mulje. Seetõttu on luksuslikud lõhnad sageli valik nende jaoks, kes hindavad eksklusiivsust ja erilisust.

Luksusparfüümide maailm on põnev ja rikkalik. Foto autor: Lizzy Honey, pexels.com 

Brändide meistriteosed

Luksuslike lõhnade maailm on täis mitmekesisust ja ainulaadseid kompositsioone. Siin on mõned näited luksusparfüümidest erinevatest brändidest:

Hugo Boss Boss Bottled – See meestele mõeldud lõhn esindab elegantsi ja jõudu. Sellel on keerukas ja samas mehelik aroom, mis avaneb õunase, tsitruseliste ja vürtside nootidega ning areneb südamikus kaneeli, nelgi ja mahagonipuidu nootidega. Lõhna põhjas avalduvad vanilli, sandlipuu ja merevaigu nüansid, mis annavad sellele soojuse ja sügavuse. Boss Bottled on ajatu klassika, mis väljendab mehe enesekindlust ja stiili ning sobib suurepäraselt igapäevaseks kandmiseks või erilisteks sündmusteks.

Chanel No. 5 – See ikooniline lõhn sai alguse juba 1921. aastal ja on siiani üks maailma kõige tuntumaid parfüüme. Selle rikkalik segu roosidest, jasmiinist ja vaniljest annab elegantselt naiseliku ja sensuaalse aroomi.

Creed Aventus – Creed on tuntud oma luksuslike lõhnade poolest, kuid Aventus on üks nende tipptootedest. Selle värske, puuviljane ja maskuliinne aroom on inspireeritud jõu ja võimsuse sümbolist, mis sobib ideaalselt enesekindlatele meestele.

Tom Ford Black Orchid – Tom Ford on tuntud oma julgete ja sensuaalsete lõhnade poolest ning Black Orchid pole erand. See unisex lõhn pakub rikkalikku segu mustast orhideest, vürtsidest ja puudest, mis loovad sügava ja müstilise aroomi.

Need on vaid mõned näited luksuslikest lõhnadest, mis esindavad parfümeeriatööstuse tipptaset ja eksklusiivsust. Iga lõhn räägib oma lugu ja pakub unikaalset kogemust oma kandjale.

Siiski tuleb meeles pidada, et luksuslikud lõhnad ei ole vaid tarbekaup. Need on kunstiteosed, mis väärtustavad kvaliteeti, loovust ja ajatust. Luksusparfüümide maailm on põnev ja rikkalik, täis lugusid ja emotsioone, mis kannavad endaga kaasa minevikust pärit aardeid ja tuleviku lootusi.

Kokkuvõttes võib öelda, et luksuslikud lõhnad on rohkem kui lihtsalt aroomid. Need on elustiil, eneseväljendus ja kunst. Nad rõhutavad meie individuaalsust ja ainulaadsust ning lisavad meie igapäevaelule erilist sära ja glamuuri. Seega, kui soovite kogeda tõelist luksust ja elegantsi, haarake pudel luksusparfüümi ja laske end viia lõhnade maagilisse maailma.

The post Luksuslikud lõhnad – aroomide kunst appeared first on Harju Elu.

Maardu hiiemets Rebala muinsuskaitsealal on endiselt üks suuremaid pühapaiku Eestis, mille piirides asuva metsa majandamine sel aastal taas esile kerkis. Hiiepaiga piirid pandi paika, kuid selle eest seisjate meeli see ei rahustanud, pigem vastupidi. 

Hiiemets võeti muinsuskaitse alla 1926. aastal, see aga ei ole taganud ala puutumatust. Võiks arvata, et pärast suurt lageraiet, konflikti 2011. aastal ja raietegevuse peatamist, ei pea pühapaiga eest enam võitlema, aga nii see pole. Mälestiste piiride ja sellega seonduvate kitsenduste seadmisel on muinsuskaitseseadusest lähtuvalt riigi roll kaaluda kõiki asjaolusid – nii kultuuripärandi aegumatut väärtust, omanike huve kui ka laiemat avalikku huvi. Taarausuliste ja maausuliste maavalla koja kirjutaja Andres Heinapuu sõnul on kultuuriminister teinud otsuse, mis on kahjulik nii kultuuripärandile kui ka loodusele üldiselt.

„Selle aasta maikuu alguses ilmus uudis, et riik kinnitas Maardu hiiemetsa mälestise piiri. Kõik oleks lõpuks ometi nagu väga heas korras, aga kui uudis läbi lugeda, siis selgub, et sellest mälestisest ei ole enam eriti palju järele jäänud. Pärimusliku hiiemetsa ala on igast servast kokku tõmmatud ja seda on tehtud küllaltki eluvõõraste ja meelevaldsete põhjendustega,“ kommenteerib 2011. aastal Saha küla külavanema rollis olnud Jaanus Hiis.

Riik: kaalusime kõiki asjaolusid

Mälestiste piiride ja sellega seonduvate kitsenduste seadmisel on muinsuskaitseseadusest lähtuvalt riigi roll kaaluda kõiki asjaolusid – nii kultuuripärandi aegumatut väärtust, omanike huve kui ka laiemat avalikku huvi. „Piiride määramisel ei saa lähtuda vaid pärimusest, silmas tuleb pidada kõiki riikliku kaitse eelduseid, sh ala tänast seisukorda. Kogu pärimuse järgse ala ulatuses ei ole hiiemets säilinud, mõju on avaldanud põllumajandus, metsandus, kuivendustegevus ning Maardu järvevee muutused,“ selgitab kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Reesi Sild.

Reesi Sild. 

Alale rajati nõukogude ajal elektriliine, gaasitorustik ja veejuhe Jõelähtme jõest Maardu järveni. Metsa säilimist on mõjutanud eri aegadel toimunud raied ja piiride määramisel võeti arvesse nii ala praegust seisukorda kui ka minevikus tehtud otsuseid, mis selleni viisid. Maardu hiiemetsa piiride määramisel on kõiki osapooli rahuldavat lahendust raske leida, kuna huvid on lepitamatult erinevad, lõplik otsus peab proovima neid õiglaselt tasakaalustada.

Piiri määramisel lähtuti Reesi Silla sõnul eesmärgist leida kompromiss ning säilitada loodusliku pühapaiga olemust kõige paremini edasi andev osa – hiiemetsa tuumik koos seal olevate kivide ja allikatega, ning tagada, et hiieala kõige paremini säilinud osa oleks hoitud ja sinna oleks ligipääs neil, kes sellest osa saada soovivad. Otsuse tegemisse olid lisaks ekspertidele kaasatud kohalik omavalitsus ja kinnistute omanikud, samuti konsulteeriti Maardu külavanema kui kohaliku kogukonna esindajaga. Kõik osapooled mõistsid vajadust leida kompromiss.

„Kaitse alla võetud ala ei ole sugugi väike, vastupidi – ligi 17 hektarit hiiemetsa on sama suur ala kui 24,5 tantsupeostaadionit. Võrreldes teiste riiklikult kaitstavate hiiepaikadega on see endiselt üks suurimaid, kuna keskmiselt on hiiepaiga suuruseks u 2 hektarit,“ leiab Sild.

„Tuleb ka meeles pidada, et hiiemetsa piiride muutmise menetlus on kestnud pikalt – menetluse algatas muinsuskaitseamet 2019. aastal. Otsus oli vajalik vastu võtta, et tuua eri osapooltele lõpuks õiguslik selgus,“ lisab ta.

Ala põhjapoolne osa jäi kaitse alt välja

Käskkirjaga tunnistati Maardu hiiemetsast kultuurimälestiseks umbes veerand alast – 2020. aastal tehtud ja parimast teadmisest lähtuva eksperthinnangu järgi tuleks kaitsta hiiemetsa 64 hektaril, aga praeguseks on kaitse alla jäänud ainult 16,7 hektarit. „Kaitse alt jääb välja hiiemetsa põhjapoolne osa, mis kehtivate ametlike kriteeriumide järgi oleks samuti hästi säilinud ning piisavalt esinduslik kultuuripärandi osa, et väärida riiklikku kaitset,“ sõnab Andres Heinapuu.

Tema hinnangul ei ole tervikliku hiiemetsa tükeldamine sel viisil mõistlik ja seab pärimusliku mälestise ohtu. „Selle otsusega on olnud rahulolematud lisaks maausulistele ja kohalikele elanikele veel valdkonna parimad asjatundjad ning meile teadaolevalt ka ametnikud, kelle nõuandeid kuulda ei ole võetud. Võime kahtlustada, et säärase otsuse tingis soov teha järeleandmisi metsaettevõtjatele,“ kõneleb Heinapuu.

Tema sõnul pole kuuldavasti rahul ka ettevõtjad, kuna soovisid raietegevusele suuremaid järeleandmisi. „Tegu on halva halduse näitega, sest minister on eiranud teadmispõhise poliitikakujundamise põhimõtet. Käskkirja lõpliku teksti koostajad ei ole aru saanud loodusliku pühapaiga kui mälestiseliigi iseloomust,“ leiab Heinapuu.

Maavalla koja hinnangul tuleks kultuurimälestise piire laiendada nii, et Maardu hiiemets oleks kaitstud vähemalt 64-hektarilisel alal. See võimaldaks muu hulgas hiiemetsal kui tervikul taastuda kunagistest raietest, nii et järgmistele põlvkondadele jääks tervem hiiemets. Samuti tuleks kaaluda hiiemetsast läbi kulgeva kõrgepingeliini eemaldamist ja viia praegu hiiemetsas asuv biotiik mujale. „Jätkuvalt arvame, et riik peaks erametsaomanikult 2010. aastal müüdud hiiemetsa kinnistud tagasi ostma, sest hiiemetsa kinnistute müük oli viga,“ on Heinapuu seisukoht.

Hiieala jääb ikka hiiealaks

„Kaitstava hiiemetsa alalt on välja jäetud 2011. aasta lageraie alla jäänud mets põhjendusega, et see osa hiiemetsast on rikutud ja võsastunud ja seda ei ole mõtet enam kaitsta. Tegelikkuses on aladel, kus 2011 toimus lageraie, aeg ja soodne pinnas silunud rööpad, kasvama on hakanud uus mets,“ kõneleb Jaanus Hiis. 

Sanglepp hakkab kasvama kännust, esmalt tekib igale kännule võsa ja kõrgemaks kasvades hakkab looduslik valik nõrgemaid võrseid välja sööma, lõpuks jääb iga kännu kohta kaks kuni viis tüve. 

„Maardu hiiemetsa lageraiete ala on praegu kujunemise olekus, ei ole kahjustatud ja see osa peaks igal juhul kaitse alla jääma. Aastate pärast on seal tõeline mets. Saan aru, et praeguse otsusega jääb see metsaala raiefirma käsutusse ja nad võivad juba suve teises pooles seal ametlikult hakkepuitu tegema hakata,“ lisab Hiis.

Ta selgitab, et hiiemets asub hiiealal ja ala asukoht ning piirid tulenevad pärimustest ning Maardu hiiemetsal on pärimusi rikkalikult. Kui hiiemets kasvõi maha põleb, siis uus asemele kasvav mets on ikka hiiemets. Maardu hiiemets ei ole koht, kus midagi väga toimuks, seal lihtsalt käiakse.

„On meelde jäänud silt Lagedi–Kostivere tee ääres: „Maardu hiiemets, riikliku kaitse all“. Irooniliselt alustati 2011. aastal selle sildi taga lageraiet. Ametnikud väitsid, et silditagune mets ei ole see päris õige hiiemets, õige asub kuskil tagapool. Silti küll ei ole enam aastaid, aga pilt sellest on muinsuskaitse arhiivis olemas. Maardu hiiemetsa lugu on hea näide sellest, kui suur on lõhe tegeliku elu ja ametnike maailma vahe,“ kõneleb Hiis. →

The post Maardu hiiemetsa lugu – näide lõhest päriselu ja ametnike vahel appeared first on Harju Elu.

Abivajavate laste arv on aastatega suurenenud, psüühika- ja käitumishäirete arv on pidevas tõusutrendis. Põhiprobleem on riigipoolne ebapiisav tugi puudega lapse hooldamisel ja kaasava hariduse täielikul rakendamisel. 

Samuti ei ole maakonnakeskustest eemal elavatele inimestele psühholoogi või psühhiaatrilise abi teenus piisavalt kättesaadav. Lapsi tuleb kaitsta, hoida ja juhendada, et nad saaksid turvaliselt iseseivasse ellu astuda. MTÜ Lastekaitse Liit näeb endiselt suurenevaid murekohti, mis toodi ka esile eelmisel aastal esitatud ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendavas aruandes (LÕK). 

Eesti liitus konventsiooniga 1991. aastal ning seetõttu on Eesti riigil kohustus iga viie aasta tagant esitada konventsiooni täitmise aruanne, mille põhjal esitab komitee riigile soovitused. Viimase aruande esitas Eesti 2023. aasta märtsis, tuginedes aastate 2017–2022 tegevusele. Lisaks esitasid täiendava aruande lastekaitse liidu juhtimisel ka valitsusvälised organisatsioonid. 

„Kui riigi aruanne keskendus pigem seadusandlusele ja tulevikuplaanidele, siis valitsusväliste organisatsioonide raport kirjeldas aruandeperioodi laiemat olukorda lapse õiguste valdkonnas ja juhtis tähelepanu kitsaskohtadele,“ selgitab ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendava aruande 2023 koostaja Helen Saarnik. 

Täiendavalt riigi raportis esitatule kommenteeris lastekaitse liit: „Kriitiliselt tuleb hinnata kavandatud muudatuste realiseerumist käesolevates majandus- ja kärpetingimustes. Oluline on, et riik leiaks esitatud eesmärkide täitmiseks vajalikud finants- ja inimressursid.“

Suurenevad mured vajavad lahendust

Helen Saarniki sõnul on suurimad murekohad teemad, millele nii liit kui ka õiguskantsler 2015. aastal esitatud LÕKi aruannetes tähelepanu juhtisid. Nendeks on endiselt järjest suurenev regionaalne ebavõrdsus, tugispetsialistide ja -teenuste puudus, elatisevõlglaste suur arv ja perepõhisel hooldusel olevate laste väike arv. Olulisemad kitsaskohad, mis vajavad lahendamist, on lastekaitsetöötajate ebapiisavus ja ennetustöö puudulik korraldus.

Üldine laste ja noorte kaasamine on paranenud, kuid see on siiski vähene. „Hoolimata asjaolust, et viimastel aastatel on läbi viidud varasemaga võrreldes oluliselt rohkem lapsi puudutavaid uuringuid, on vaja pöörata suuremat tähelepanu riiklike andmete kogumisele (sh laste arvamused). Samuti on vaja pöörata rohkem tähelepanu sotsiaalselt tõrjutud laste ning vähemate võimalustega laste kaasamisele,“ leiab Helen Saarnik.

„Suurepärane laste algatus on esmakordselt esitatud Eesti laste raport, mis sarnaselt teistele raportitele, läbis arutelu ka lapse õiguste komitees Genfis ning milles esitatud tähelepanekud on võrdväärseks sisendiks komitee riigipõhistes soovitustes,“ lisab ta.

Laps väärib kiiret ja parimat võimalikku abi

Kõigil võib ette tulla olukord, kus isiklikust kogemusest lahenduse leidmiseks enam ei piisa. Kui tekib kahtlus, et laps vajab abi, tuleb sellest teavitada kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat või lasteabi. 

Lasteabi numbrile 116 111 võivad helistada kõik, kellel on lastega seoses tekkinud küsimusi-muresid või kes soovivad teatada abivajavast või hädaohus lapsest. See on tasuta ning avatud üle Eesti kogu ööpäeva. Nõu saab küsida nii eesti, vene kui ka inglise keeles ning eelneval kokkuleppel videovahendusel ka viipekeeles (eesti ja vene).

Pöördujatele pakutakse nõustamist, kontakte erinevate teenuste ja abi saamise võimaluste kohta ning abistatakse abivajava ja hädaohus oleva lapse juhtumite korral. 

„Kui pöördumisest selgub, et lapse heaolu ja turvalisus on ohus, tehakse koostööd kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja, politsei, häirekeskuse ja teiste seotud organisatsioonide spetsialistidega. Töövälisel ajal täidab lasteabi töötaja hädaohus olevate laste juhtumite puhul lastekaitsetöötaja rolli, kuni kohaliku omavalitsuse üksuse esindaja ei ole kättesaadav, kuid on vajalik kiire lastekaitsetöötaja sekkumine lapse abistamiseks, sh vajaduse korral lapse ajutiselt perest eraldamiseks,“ selgitab sotsiaalkindlustusameti lasteabi tiimi juhtivspetsialist Marilin Küünarpuu.

Murekohtadeks on endiselt järjest suurenev regionaalne ebavõrdsus, tugispetsialistide ja -teenuste puudus, elatisevõlglaste suur arv ja perepõhisel hooldusel olevate laste väike arv.

Lasteabi pakub nii lastele kui ka vanematele telefoni või videokõne teel ka e-nõustamist, mida on hea kasutada olukorras, kus inimene vajab professionaalset tuge, kuid ooteaeg spetsialisti juurde saamiseks on liiga pikk ning murettekitav olukord pole lahendatav ühekordse lasteabisse (116 111) pöördumisega. 

„Lasteabi tiimis viivad e-nõustamist läbi pereterapeudi väljaõppega spetsialistid. Kokku on kliendil võimalik saada kuni kolm ühetunnist nõustamist. Esimene nõustamine on alati telefoni teel, kuid hiljem on e-nõustajaga kokkuleppel võimalik saada ka videonõustamist. Teenus on mõeldud nii lastele kui ka täiskasvanutele – kõigile, kes tunnevad, et vajavad nõustamist lastega seotud teemadel. Aja e-nõustamisele saab broneerida läbi sotsiaalkindlustusameti iseteenindussüsteemi SKAIS või pöördudes lasteabisse,“ kõneleb Marilin Küünarpuu.

2022. aastal menetleti lastekaitsealaseid juhtumeid 14 962 lapse puhul. Neist algatati juhtum 3593 lapse osas. 2023. aastal pöörduti lasteabi poole 16 198 korral. Pöördumise peamised põhjused olid lapse kasvatamise küsimused, väärkohtlemine ning lapse vaimne tervis ja heaolu.

Teadmatus nutimaalimas – internetiohud varakult selgeks

Kerli Valner (pildil), projekti „Targalt internetis“ teavitustöö koordinaator lastekaitse liidus annab head nõu, kuidas last nutimaailmas juhendada, mida karta ja vältida. 

Kui otsustate lapsele tema enda nutivahendi anda, saate lapsevanemana oma last digimaailmas turvaliselt käituma suunata. Igas keskkonnas viibides on oluline teada, kuidas ohutult käituda ja milliseid riske ja ohte vältida. 

Näiteks enne, kui laps hakkab tänaval iseseisvalt liikuma, annate talle teadmisi, kuidas tänaval ohutult liigelda ja riske vältida. Kui laps alustab kooliteed, siis käite temaga alguses seda koos, et kinnistuks teadmised, kuidas seda ohutult läbida. See käib ka interneti kohta. Internetis leidub mitmeid lastele mõeldud rakendusi ja harivaid veebilehti, eakohaseid põnevaid mänge. Tutvuge ise nendega ja vaadake koos lapsega.

Rääkige lapsele, et nii nagu liikluses tuleb järgida liiklusreegleid, on ka interneti kasutamisel oluline käituda nii, et mitte ohtu sattuda. Andke lapsele teada, et hoolite temast ja et ta internetti kasutades ennast hästi tunneks, on oluline omavahel kokku leppida reeglid, kuidas seal käituda. Internetis tuleb käituda viisakalt, nii nagu kodus, lasteaias või koolis.

Internetis on palju veebilehti, kuid mitte kõik ei ole lastele sobivad ja on ka veebilehti, mis on mõeldud ainult täiskasvanutele. Andke lapsele teada, et kui laps näeb midagi, millest ta aru ei saa või on talle hirmutav, siis ta räägiks sellest teiega.

Rääkige lapsele, et tänaval ta ei räägi võõrastele, kus ta elab, nii ka internetis ei räägiks ta võõrastele endast ega näitaks neile pilte või videoid endast. Kui keegi võõras on lapsega ühendust võtnud, siis on oluline sellest lapsevanemale rääkida.

Selgitage lapsele, et kui ekraanile ilmub ootamatult tundmatu aken või link, siis ta sellele ei klõpsaks, vaid küsiks teilt nõu ja abi.

Kuna internetis leidub palju põnevat ja huvitavat, siis võib ekraani ees olles ajataju kaduda. Kuid liiga pikalt selle ees olemine pole tervisele kasulik. Selgitage lapsele, et seetõttu on oluline kokku leppida, kui palju aega ta päevas nutiseadet kasutab. Nutiseadmega on kerge fotosid ja videoid teha. Selgitage lapsele, et alati, kui ta oma sõbrast või kellestki teisest soovib fotot või videot teha, siis tuleb temalt enne nõusolekut küsida. Kui ta soovib seda kellegi teisega jagada, siis tuleb ka selleks enne pildistatavalt luba küsida.

Kokkulepped tuleks koostada vastavalt lapse vanusele, ajakohastada lapse kasvades ja tema oskuste ning teadmiste suurenedes.

Rääkige lapsega igapäevaselt, kuidas tal internetis läheb ning mis talle seal huvi pakub. Kui internetist ja nutivahenditest rääkimine on tavapärane, siis on lapsel kergem rääkida teile ka sellest, kui ta kogeb seal midagi ebameeldivat. Laps ei suuda alati mõista oma tegusid ja nendest tulenevaid tagajärgi. Ta võib karta vanemale rääkida, kui tal midagi ebameeldivat on juhtunud, sest kardab lapsevanema reaktsiooni. Säilitage rahu ja keskenduge lapse kuulamisele. Kiitke last julguse eest teile rääkimisel. Igaüks meist võib vigu teha ja neist õppida. Andke lapsele teada, et aitate teda ja, et otsite koos lahendust.

Püüdke hoida ennast digimaailma arengutega kursis. Jälgige, millised võimalused ja riskid interneti ning nutiseadmete kasutamisega võivad kaasneda ja rääkige neist oma lapsega. Samas eeskuju kasvatab rohkem kui õpetussõnad. 

Rohkem infot leiab:
www.targaltinternetis.ee. →

Kerli Valner

The post Abivajavate laste arv on tõusutrendis appeared first on Harju Elu.

Kose valla uued juhid, volikogu esimees Martin Medar ja vallavanem Raul Siem on ametis olnud napilt kuu aega. Piisavalt kaua, et ametiga seonduvatest probleemidest ülevaade saada. 

Mille poolest erineb Kose vald teistest omavalitsustest?

Raul Siem: Näiteks Rae vallaga, minu koduvallaga võrreldes on erinevus ikka suur. Rae vald on rohkem linnastunud, elanikud on paljuski linliku eluviisiga, Tallinna mõju on väga tugev. Kuigi kiirtee on ka koselastele toonud Tallinna vaid pooletunnise autosõidu kaugusele, on Kosel säilinud rohkem maaelu väärtused. Tegeletakse näiteks rohkem põllumajandusega. Rae vallas on kõik põllud täis ehitatud, palju on tehnoparke, veel rohkem on elamuid. Aga olen veendunud, et ka Kose kasvab. Noortel peredel on siin väga hea lapsi kasvatada.

Kõnelete sedaviisi ehk ümbritsevast inspireerituna? (Harju Elu intervjuu Kose valla juhtidega toimus 18. mail Oru mõisa vanas pargis, kus peeti parajasti mudilaste üldlaulupidu ja anti ühtlasi välja Kose aasta ema tiitel). Kõik see, mis siin täna toimus, paneb tõesti mõtlema – siin on noortel peredel hea elada…

Raul Siem: Selliseid üritusi, nagu täna siin, saab ainult kiita. Valla kultuurijuhid on osanud emadepäeva asjakohaselt ühendada laste laulupeoga. Kindlasti aitab see tänaseid väikesi ilmakodanikke siduda nende kodukandiga. See on juurte loomine. Tulevikus, omandanud hariduse, tulevad nad siia siis ehk tagasi kodu rajama. 

Martin Medar: Kose valda ei erista paljudest teistest omavalitsustest ainult maalähedane eluviis. Kose vallal on ju väga tugevad, sügavale ajalukku minevad kultuuritraditsioonid. Siin oli ju ajaloos väga tuntud Kose kihelkond, mille enamik aladest kuulub tänase Kose valla koosseisu.

Kooliharidustki on siin antud üle saja aasta. Läbi ajaloo on tuntud olnud Kose laulukoorid ja rahvatantsurühmad. Need tegutsevad tänagi Kosel, Kose-Uuemõisas, Ardus, Orus. Igal pool on tugev side traditsioonide, kultuuri ja ajalooga. Eks tänane mudilaste pidu nimega „Mängime laulupidu“ kannab neid sidemeid, kultuuri edasi. Eraldi väärib märkimist Ravila käsitöökul­­tuur.

Valla juhtimist üle võttes oli teil kindlasti nägemus, et midagi tuleb senisest teistmoodi teha?

Martin Medar: Koolijuhina (Martin Medar on Kose gümnaasiumi direktor – toim.) on minu jaoks olulisim, et Kosel jätkuks gümnaasiumihariduse andmine, mis vahepeal küsitavaks sai. Meie haridusvõrk säilib ja see on oluline. Laiemalt võttes – mis on hästi, seda peame hoidma ja säilitama. 

Raul Siem: Valimisteni on poolteist aastat, käesolevaks aastaks on valla eelarve tehtud – see paneb suures osas tegemised paika. Nii et mingeid suuri muudatusi Kose vallas selle pooleteise aastaga valla juhtimises teha ei saa. Küll aga tuleb rõhuda sellele, millele uus koalitsioon volikogus mandaadi sai – Kose valla juhtimine peab muutuma läbipaistvamaks.

Martin Medar: Suuremate muudatuste tegemiseks tuleb Kose inimestelt küsida uus mandaat järgmistel valimis­-
tel. →

The post Kose valla juhid: traditsioone tuleb hoida appeared first on Harju Elu.

Märtsis algas Ämari lennubaasis ehitus. Remonditakse lennurada, ehitatakse kolm kasarmut ja söökla, täiendatakse kaitsesüsteeme, osa taristust tuleb uus. Kõik peab valmis olema oktoobri lõpuks – novembrist alustab Hollandi viienda põlvkonna hävitajatega F-35 eelüksus ja detsembrist algab õhuturbe missioon.

Kibe töö käib korraga nii lennurajal kui kasarmute ehitusel. Kolme kilomeetri pikkusel ja 60 meetri laiusel lennurajal on pealmine kate maha freesitud, algamas on uue asfaltkatte laotamine. Lennukite asemel ruleerivad mööda rada suured kallurautod.

Uut lennurada juurde ei ehitata

„Rajakate remonditi viimati 2010. aastal. Õhuturbemissiooni oleme teinud Ämarist alates 2014. aastast, mil Venemaa Ukrainale kallale tungis. Seega on lennurada olnud kümme aastat aktiivses kasutuses, saanud korralikult vatti. Praegune remont on täiesti plaanipärane, ei midagi erakorralist,“ räägib Ämari lennuväebaasi ülem, kolonelleitnant Maanus Nigul. 

Ämaris on räägitud küll vajadusest teisegi maandumisraja järele, aga selle uuenduse käigus uut maandumisrada ei ehitata. Riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) lääne portfellijuht Steven Linkov kinnitab, et sellest hoolimata on Ämari praegu RKIK-i tähtsaim objekt.

Töid senise lennuraja uuendamisel teeb riigihanke võitnud KMG Infra, kellel on suured kogemused infrastruktuuri rajamisel ja remondil. Analoogsed tööd olid mõned aastad tagasi tehtud Tallinna lennujaama lennuliiklusala parendamine, Reidi tee täislahendus, Rail Balticu Saustinõmme ökodukti rajamine ja mitmed militaarrajatised Tapal ja Jõhvis. 

Ämaris pidid kõik ehitusega seotud isikud läbima eelneva turvakontrolli. Ka töömehed.

„Kahjuks mõni isik ei pääsenud rajale. Aga iseenesest tööde ja tehnika kokkusaamine meie jaoks ei olnud küsimus. Sellega arvestasime juba hanke ajal,“ ütles KMG juhatuse liige Targo Toots, kinnitades, et töödega ollakse graafikus, RKIK-le antakse valmis töö üle kokkulepitud ajal, oktoobri lõpus. Töö on keeruline, sest 3000 meetrit pika raja kõik kalded peavad vastama ettenähtule, väga oluline on asfaldi haardetegur – moodsaimad hävitajad laskuvad 2–3 korda tavalisest lennukist suuremal kiirusel. Sellepärast on oluline rajakatte tõhusus. 

„Kui tavalisele maanteele ringi arvata, siis ehitame praegu teelõiku, mis ulatub Ämari lennubaasist Rocca al Mare keskuse ette,“ on Targo Toots arvutanud. Asfalt selleks veetakse Ämarisse Lasnamäelt, KMG asfalditehasest.

Praegu, mil lennukid Ämarist startida ei saa, toimub õhuturbemissioon Läti Lielvarde lennubaasist. Kui novembrist Holland oma õhuturbemissiooni täitma asub, lennatakse kohale nelja hävitajaga, mis hakkavad baseeruma olemasolevates angaarides. Kaasa tulevad ka transportlennukid. 

„Kui tavalisele maanteele ringi arvata, siis ehitame praegu teelõiku, mis ulatub Ämari lennubaasist Rocca al Mare keskuse ette.“ 
– Targo Toots

Valmivad uued kasarmud ja söökla

Kolm ehitamisel olevat uut kasarmut koguvad kõrgust. Ehitajaks on Merko. Sama ehitusettevõte uuendab ka kütte- ja elektritrassid ning katlamaja.

„Kaks kasarmut rajame meie kaitseväelastele, ühe liitlaste jaoks,“ räägib Steven Linkov. Kasarmute esimesele korrusele tulevad laoruumid, teisele väljaõppe-, kolmandale eluruumid. Koos liitlastega hakkavad siin väljaõpet saama meie õhuväkke kuuluvad Eesti üksused.

„Kasarmud on tüüpilised NATO standarditele vastavad hooned, ei ole liitlastele paremaid ehitatud kui meie omade tarvis,“ kinnitab RKIK-i taristuosakonna juhataja Kadi-Kai Kollo. Kokku on kasarmutes kasulikku pinda 15 000 m².

„Ei mäletagi, et kunagi sellises tempos ehitanud oleksime,“ ütleb ehitustöid koordineeriv Merko üldehitusdivisjoni juht Marek Hergauk, kinnitades, et ka kasarmud valmivad kokkulepitud ajal, aasta lõpuks.

Nordlin Ehitus OÜ ehitab Ämarisse Baltimaade suurima söökla, mis mahutab korraga 576 inimest. 

„Nii tagame paremad tingimused liitlasvägede toetamiseks ning kaitseväelastele tööks ja harjutamiseks,“ põhjendas Steven Linkov. Tapa sõjaväelinnakus olev söökla on Ämaris valmivaga samas suurusjärgus. 

Riigi kaitseinvesteeringute keskuse lääne sektoris, mis hõlmab Lääne-Harjumaad, Läänemaad ja osa Pärnumaast, ehitatakse lähima kolme kuni nelja aasta jooksul 200 miljoni euro väärtuses rajatisi. Ämari linnak on käesoleva ja järgmise aasta ehituse raskuspunkt ning läheb maksma üle 80 miljoni euro. →

The post Ämari lennubaas kasvab appeared first on Harju Elu.

Harju maakonna 16-s gümnaasiumis on sel aastal kokku 118 medaliga lõpetajat. 55 õppurit on välja teeninud kuld- ja 63 hõbemedali. 

Kõige rohkem ehk 28 medalit said Jüri gümnaasiumi õpilased – 16 kulda ja 12 hõbemedalit. Järgneb Viimsi gümnaasium, kus on 25 medaliga lõpetajat. Saue riigigümnaasiumis on 14 medalisti.

Harjumaa omavalitsuste liidul on traditsioon tunnustada maakonna parimaid lõpetajaid ja nende klassijuhatajaid, juhendajaid, õpetajaid, mentoreid. Sel aastal toimub tänusündmus Tallinna vanalinnas 11. juunil.

Harjumaa medaliga lõpetajad koos õpetajatega:

Jüri gümnaasium

Kuldmedaliga lõpetasid: Agnes Oks, Clara Marin Johnson, Elizabeth Liiv, Gregor Pilman, Kennart Sander Rahuoja, Kristella Kempi, Laureta Tammepõld, Markus Kõllamets, Merili Ivask, Mona Liivamägi, Nora Eliisa Hinnov, Oliver Saame, Rasmus Sirkel, Reelika Liiv, Virgo Teos.

Hõbemedali pälvisid: Andreas Ahi, Christopher Gutmann, Elisabet Eha, Elisabeth Laanemets, Enely Jakovleva, Georg Hinrikus, Gerda
Karu, Ireen Metspalu, Jan Kristofer Kompus, Kleer Tupits, Maria-Johanna Jõemets, Marit Heimonen.

Klassijuhatajad: Inna Erik, Liia Hokkanen, Liina Viirsalu ja Anneli Aasmäe-Pender.

Keila kool

Kuldmedaliga lõpetasid: Helena Erm, Isabel Haiba, Silver Kasemets, Kadri Käpa, Karola Kruusement. 

Hõbemedali pälvis Mirteli Pellmas.

Lennu juhendajad Raili Haugas ja Inga Kangur.

Kiili gümnaasium

Kuldmedaliga lõpetas Käroli Kütt.

Hõbemedali pälvisid: Elis Sala, Karmo Varatu, Maia Kaunispaik, Marie Randala.

Klassijuhatajad Triinu Tischler ja Janika Lainemäe.

Kose gümnaasium

Kuldmedaliga lõpetas Kirke Savitsch.

Hõbemedali pälvis Eliisabet Filatov.

Klassijuhataja Sigrid Kaju.

Kuusalu keskkool

Hõbemedali pälvisid: Johanna Peensalu ja Taavi Tomson.

Klassijuhataja Kertu Priilinn.

Loo keskkool

Hõbemedali pälvisid: Eliise Marie Kuusk, Hannes Vahersalu, Moonika Voitka.

Klassijuhataja Piret Kelgo.

Maardu gümnaasium

Kuldmedaliga lõpetasid: Artemi Kolesnik ja Artjom Dmitriev. 

Hõbemedali pälvisid: Diana Saskevich, Jekaterina Komaldinova, Vladimir Krehhov. 

Klassijuhatajad Anne Hindpere-Raudsik ja Ljudmila Boitšenko.

Paldiski ühisgümnaasium

Kuldmedaliga lõpetasid: Maarius Sild, Oliver Andreas Põldre, Veronika Prihhodko, Adriana Kiviselg.

Klassijuhataja Riina Talvik.

Saku gümnaasium

Kuldmedaliga lõpetasid: Liisel Langeberg, Liisi Rump, Marin Raba, Paul Kang, Rebeka Kand, Sandra Tarlap. 

Hõbemedali pälvisid: Kadri Rätsep-Rosljuk, Kirke Metsvahi, Markos Vilu, Miia Polding, Petra Laur, Sandra Paas, Sten-Marten Zuts. 

Klassijuhatajad: Helina Ailt, Merli Paasik ja Tatjana Luich.

Saue riigigümnaasium

Kuldmedaliga lõpetasid: Alexandra Vall, Berit Laar, Eliise Marie Junkur, Laura Kristiina Edesi, Mia Johanna Paas, Mia Marleen Oruste, Priidik Kiilberg, Tuule Mari Kuningas.

Hõbemedali pälvisid: Edeli Hain, Katrina Maria Uurits,Lisette Oja, Mathias Treiel, Mirjam Pormeister, Rosanna Elisa Rikka.

Mentorid: Jana Aid, Eliko Kõiv, Oliver Hoole, Kadri-Epp Teemant ja Henri Ojaperv.

Tabasalu gümnaasium

Kuldmedaliga lõpetasid: Claudia Hallik, Elsbet Helena Kask, Hannah Mänd, Maksim Budanov, Mia Lisett Meringo, Mia Tiare Vahi, Rico Praks. 

Hõbemedali pälvisid: Daniil Šnurov, Katerin Matvejeva, Lee-Ann Järvis, Oskar Ojamäe, Triinu Rior.

Mentorid: Marika Turb, Gled-Airiin Saarso , Ingrid Mäesalu, Kristi Jaason ja Liis Raudvere.

Viimsi gümnaasium

Kuldmedaliga lõpetasid: Artur Tamm, Daniel Kiwan, Emma Ney, Kadri Allas, Karina Polevaya, Liisa-Lotta Kaldma, Merli Raudsepp, Rebeka Järve.

Hõbemedali pälvisid: Arlene Advelk, Brita Melinde Ploom, Eliise Lepp, Karmen Tarro, Kristel Teeväli, Laura Maria Tolppa, Laura Mihkelson, Laura-Liis Uussaar, Lotte Puusepp, Maria Rohumaa, Markos Kanepi, Marleen Puuström, Martin Erki Kähr, Mirtel Põlluäär, Mona Bronzov, Natali Sigijane, Richard Pallon. 

Mentorid: Maarja Urb, Rain Jääger, Reesi Kuslap, Mery Rosenberg, Liisi Kaljo, Kirsi Rannaste, Ave Ojasoon, Kaidi Kolsar Matthijs Quaijtaal ja Marlene Suits.

KOMMENTAAR

Tublil tulemusel mitu põhjust

Kristel Kook-Aljas 

Kristel Kook-Aljas,
Jüri gümnaasiumi õppejuht

Nii suur medalistide arv on ka meie koolile üllatus: eelmisel õppeaastal oli kuus kulda ja üheksa hõbedat (lõpetajaid kokku 73). Üle-eelmisel aastal oli samuti kuus kulda ja üheksa hõbedat (lõpetajaid kokku 82). Sellel õppeaastal on medalistide hulk tõepoolest suur – 81 lõpetajast saab kulla 16 ja hõbeda 12 õpilast.

Medalit ei ole võimalik saada, kui pingutad vaid 12. klassis. See lend on tõesti tugev ja noored on pingutanud alates 10. klassist. Eelmisel ja üle-eelmisel õppeaastal oli nende hulgas väga suur arv neid, kes said kiituskirja väga heade õpitulemuste eest. Nad olid sellel õppeaastal ka usinad, kasutamaks võimalust uuesti sooritada üks kuni kaks kursust eelnevatest õppeaastatest. 

Õpetaja poole pealt vaadates: pedagoogid on hakanud rohkem lähtuma õppimist toetava hindamise põhimõtetest. Kui õpilane kasutab tõhusaid õpistrateegiaid, eesmärgistab ja analüüsib õppimist, reflekteerib, leiab enda arengukohad ning soovib näidata, et tema teadmistes on toimunud areng, siis antakse õpilasele ka võimalus selle tõestamiseks. 

Oma rolli on kindlasti ka sisseastumiskatsetel, sest konkurents on olnud viimastel aastatel tihe; ühele gümnaasiumikohale on kandideerinud umbes kolm õpilast.

Igal juhul oleme oma õpilaste üle uhked.

The post Harjumaal on tänavu 118 medaliga koolilõpetajat appeared first on Harju Elu.

9. juunil toimuvad järjekordsed europarlamendi valimised. Eestis on kandideerimas 71 kandidaati, esindatud on kõik erakonnad, lisaks viis üksikkandidaati. Oma seisukohtade tutvustamiseks esitas Harju Elu erakondade esindajaile ühe küsimuse: kas ja kuidas peaks Euroopa Liit tegelema kaitseküsimustega?

Jaak Madisson, nr 110,
Eesti konservatiivne rahvaerakond

Hoiame kaitseküsimused eurobürokraatidest eemal!

Euroopa Liidu tugevus kaitsevaldkonnas seisneb liikmesriikide omavahelises koostöös ja toetumises NATO-le. Rõhk on siin liikmesriikidel, Euroopa kaitsevõime prioriteetide üle ei tohi otsustada Brüssel! 

Euroopa Komisjon võib koostööd koordineerida, aga näiteks Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni idee ühtsest Euroopa armeest, mis õõnestaks ka Ameerika Ühendriikide võimul baseeruvat NATO-t, ei päde. Kas me tahame, et Euroopa armee ülemjuhiks oleks prantslasest kindral, kes paraku ei tajuks Venemaa ohtu, nii nagu teevad seda Venemaaga ajalugu jagavad ning temaga piirnevad Ida-Euroopa riigid? Seda ilmestab hästi ka statistika, kui palju keegi on abi Ukrainale osutanud. Eesti panus Ukrainale SKT-st on 1,55%, Saksamaal 0,36% ja Prantsusmaal kõigest 0,14% SKT-st. 

Ilmselgelt sellest ei piisa, et sõda võita. On oluline ka Lääne-Euroopa riikide panuse suurenemine ja et ei unistataks aegadest, mil saaks tavapärast äri Venemaaga jätkata ning rahumeeli Vene gaasi edasi osta, et ellu viia utoopilist rohepööret.

Indrek Tarand, nr 121, Eesti 200

Euroopa Liidule omad relvajõud

Otse loomulikult peaks EL tegelema kaitseküsimustega. Sest isegi Itaalia tänane välisminister ja endine Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani on ajalehes Newsweek hiljuti lausunud: „Meil ei saa olla ühist välispoliitikat, kui puudub ühine kaitsepoliitika ning selle teostamiseks tarvilik tööriist – Euroopa Liidu relvajõud!“

Selles lauses on tegelikult antud ka vastus küsimuse teisele poolele, et kuidas peaks EL enda kaitsmisega tegelema. Justnimelt – ühist relvajõudu NATO Euroopa sambana luues. Mul on heameel, et tänaseks on kõik Eesti parteid oma programmidesse kirjutanud lööklause – Euroopa peab ennast kaitsma ja looma ühise kaitsetööstuse! Kui ma sellest ajalehes Diplomaatia kirjutasin kümme aastat tagasi, tegid Eesti parteijuhid minu üle nalja ja nimetasid „ullikeseks“ ning „eurofödeks“. Kui isegi partei juhtidel kulub kümme aastat minu lihtsa mõtte omastamiseks, siis see muidugi pole riigikaitseliselt piisavalt kiire liikumistempo. Aga ometigi, hea et nad nüüd seda mõistavad. 

Sven Mikser, nr 123, sotsiaaldemokraatlik erakond 

Suurenema peavad kaitsekulud

Kaitse- ja julgeolekupoliitika kuulub vastavalt Euroopa Liidu aluslepingutele peamiselt liikmesriikide pädevusse. Selleks, et koordineerida kaitsealast teadus- ja arendustegevust, täita olulisi võimelünki ning tõsta Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet, on viimastel aastatel loodud mitmeid ühiseid instrumente, nagu Euroopa kaitsefond, Euroopa rahurahastu jt. 

Paraku puudub neil piisav ja kestlik rahastus ning pealegi on kaitsepoliitika killustatud erinevate volinike vastutusalade vahel. Seetõttu on mõistlik ellu kutsuda kaitsevoliniku ametikoht, kelle vastutusalasse jäävad nii sõjalised missioonid ja kaitsepoliitika kui ka siiani siseturuga tegeleva voliniku pädevusse kuulunud kaitsetööstus. 

Kõige olulisem on aga see, et liikmesriigid suurendaksid märgatavat oma kaitsekulusid, sest üksnes nii on võimalik taastada Euroopa kaitsevõime, mis on pärast külma sõja lõppu langenud ohtlikku madalseisu, ja suurendada samaaegselt hüppeliselt Ukrainale antavat sõjalist abi, mis on vältimatut vajalik, et võita sõda Vene agressori vastu.

Jüri Ratas, nr 139, Isamaa 

Euroopa Komisjoni juurde kaitsevoliniku ametikoht

Pole vaja NATO ülesandeid dubleerida. Kuid oluline on rahastada Euroopa Liidu kaitsefondi ning läbi ühishangete kiirendada relvastuse soetamist.

Toetan ka Ursula von der Leyeni initsiatiivi luua järgmises Euroopa Komisjonis kaitsevoliniku ametikoht, kelle kohustuseks saab kaitsetööstuse toetamine ja arendamine, riikide kaitsealaste ühishangete koordineerimine ning EL-i sõltumatuse tagamine kriitilise tähtsusega tehnoloogiate, tarneahelate ja maavarade valdkonnas.

Selleks, et rahvusvahelisel õigusel põhinev maailmakord jääks kestma, toetan ka koostöös Ukrainaga Venemaa poolt sooritatud sõjakuritegude uurimist ning rahvusvahelise tribunali loomist, et võtta sõjakurjategijad vastutusele. See saadab selge sõnumi ka teistele diktaatoritele, et agressoril tuleb alati maksta oma tegude eest!

Hanno Pevkur, nr 148, Reformierakond

Tugevdagem NATO koostööd EL-iga

Euroopa Liit saab ja peab senisest oluliselt enam aitama liikmesriikidel oma kaitsevõimet tugevdada ja arendada. Peamine ülesanne on loomulikult jätkuvalt toetada Ukrainat Venemaa agressiooni vastu, kasutades muuhulgas konfiskeeritud Vene varasid Ukraina ülesehitamiseks.

Euroopa kaitsepoliitika peab aga saama oluliselt tugevama rolli võrreldes senisega. Selleks on esmajärjekorras vaja suunata Euroopa ühiseid vahendeid valdkondadesse, kus kasu saavad kõik liikmesriigid. Olgu siin näitena toodud laskemoon ja õhutõrje. Selleks oleks mõistlik väljastada 100 miljardi euro väärtuses kaitsevõlakirju. Ja selleks, et kaitseteemad paremini hallatud saaks ning ka kaitsetööstus elavneks, tuleks koordineeriva kõrgeima juhina Euroopa Komisjoni luua kaitsevoliniku koht. 

Oluline on ka NATO ja EL-i koostöö tugevdamine, tagamaks NATO kaitseplaanide kiiret rakendamist. Euroopa julgeolek sõltub ühtsest ja koordineeritud julgeolekupoliitikast.

Jana Toom, nr 158, Keskerakond

Euroopal peaks olema ühtne kaitsepoliitika

Euroopa Liidu probleem on valmisoleku puudumine. Peame muu hulgas arendama kaitsetööstust, see aitab kaasa ka majanduse arengule, sest praegu ostame 75% oma relvastusest väljastpoolt EL-i, peamiselt USA-st. Kui aga uskuda meie eksperte, on siin üks suur probleem. Nimelt ei ole Venemaa majandus võimeline liiga kaua sõjalises režiimis toimima ja kui Venemaa tahab EL-i rünnata, peab ta seda tegema üsna kiiresti.

Nii kiiresti ei ole võimalik laiendada Euroopas olemasolevaid relvatehaseid ja ehitada uusi. Esimesi tulemusi saame näha 2–3 aasta pärast. Seega peaksid ühenduse juhid praegu kokku leppima, kas kogume Euroopa tasandil raha või võtame laenu ning ostame relvastust mitte ainult Ukrainale, vaid ka endale. 

Nii või teisiti, pikemas perspektiivis peaks meil olema ühine koordineeritud kaitsepoliitika, mille rakendamist ei saaks ükski liikmesriik vetostada. 

The post Kas ja kuidas peaks Euroopa Liit tegelema kaitseküsimustega? appeared first on Harju Elu.

Kogu Eesti ühiskond – nii inimesed, ettevõtted kui ka riik – on ilmselt juba väsinud negatiivsetest kommentaaridest majanduse kohta. Kahjuks ei ole ka esimese kvartali sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kohta palju head rääkida. 

Aastases võrdluses 2,4 protsendine ja kvartali võrdluses 0,5 protsendine majanduslangus taandumise märke ei näidanud. Sarnane langus on kestnud juba aasta. Kvartali võrdluses mõõdetuna on majanduslangus kestnud juba vähemalt üheksa kvartalit. Nii on Eesti majanduse maht kukkunud 2021. aasta viimasesse kvartalisse jäänud tipuga võrreldes juba 6%, mis on viinud selle 2020. aasta teise poolaasta ehk enam kui kolme aasta tagusele tasemele. Kuna tööhõive ei ole SKT langusele piisavalt reageerinud, siis on SKT hõivatu kohta (tööjõu tootlikkus) langenud isegi 2018. aasta ehk kuue aasta tagusele tasemele.

Kui veel 2022. aastal ja 2023. aasta algul suutis Eesti SKT rahaliselt ehk jooksevhindades jõuliselt kasvada, siis mahtude languse ja hinnakasvu aeglustumise koosmõjul on majanduse rahaline ehk jooksevhindades kasv kiiresti aeglustunud. Esimeses kvartalis suurenes Eesti majandus rahaliselt aastases võrdluses vaid napi protsendi võrra, mis on allpool viimase kümne aasta keskmist (ligi 7%), sealhulgas tublisti madalam kui kahel viimasel majanduslanguse aastal. 

Majanduslangus on laiapõhjaline

Majanduslangus on jätkuvalt laiapõhjaline. Esimeses kvartalis vähenes kahekümnest tegevusalast lisandväärtus kolmeteistkümnes ning suurima negatiivse mõjuga olid töötlev tööstus, energiatootmine, kutsealane tegevus ja kaubandus. Põllu- ja metsamajanduse, kinnisvaraalase tegevuse, netotootemkasude ja avaliku halduse lisandväärtuse suurenemine andsid küll tugevama positiivse panuse, kuid kolme esimest mõjutas oluliselt aastatagune madal võrdlusbaas. Avalik haldus ei ole aga turutootja ja selle tegevusala lisandväärtust arvestatakse paljuski selle tegevusala kulude järgi (tööjõukulud, maksud ja subsiidiumid, põhivara kulum). Netotootemaksude (peamiselt käibemaks ja aktsiisid miinus subsiidiumid) tugeva positiivse panuse taga on toonastest energiatoetustest (mis lahutati maksudest) tekkinud madalama baasi mõju.

Eksport on jätkuvalt tugevas languses

Välisnõudlus ei ole olnud veel piisav, et Eesti eksporti kasvule pöörata. Kaupade eksport on vähenenud juba kaks aastat järjest. Kui eelmisel aastal teenuste eksport suurenes, siis käesoleva aasta esimeses kvartalis pöördus ka see langusesse. 

Samas, kuigi puhaseksport (ekspordi ja impordi vahe) oli püsivhindades jätkuvalt negatiivne, siis võrreldes eelmise aastaga oli olukord märgatavalt parem ehk puhasekspordi negatiivne mõju SKT-le vähenes. 

Sisemajanduse nõudlus väheneb

Sisemajanduse nõudluse (tarbimine, investeeringud ja varud) languse põhi jäi küll eelmise aasta teise kvartalisse, kuid ka esimeses kvartalis vähenes see püsivhindades enam kui protsendi võrra. Jooksevhindades sisemajanduse nõudlus esimeses kvartalis küll suurenes protsendi võrra, kuid see oli ligi 8-protsendilise pikaajalise keskmise kõrval nõrk tulemus.

Eratarbimise maht, mis möödunud aasta viimases kvartalis ajutiselt ja ka üsna tagasihoidlikult suurenes, pöördus nüüd taas langusesse. Nii oli eratarbimise languse mõju SKT-le esimeses kvartalis negatiivsest puhasekspordist suurem. Inimeste ostujõud küll paraneb tasapisi, kuid nõrk kindlustunne pidurdab tarbimist. Investeeringud küll suurenesid ettevõtete investeeringute toel kümnendiku võrra, kuid selle taga oli paljuski aasta tagune madalam võrdlusbaas. Kui 2021. ja 2022. aasta tarneraskuste ja sellele järgnenud nõudluse vähenemise mõjul ettevõtete varud oluliselt kasvasid, siis nüüd on need kiiresti vähenenud. Varude vähenemine tähendab küll suuremat müüki, kuid selle mõju oli ebapiisav näiteks ekspordi kasvule viimiseks.

Kuigi pikaleveninud majanduslanguse juures on Eesti tööturg üsna hästi vastu pidanud ja veel esimeses kvartalis majandus rahaliselt kasvas, siis on Eesti majandus tervikuna veel viletsas seisus.

Majanduse lähiaja väljavaade veidi helgem

Kuigi pikaleveninud majanduslanguse juures on Eesti tööturg üsna hästi vastu pidanud ja veel esimeses kvartalis majandus rahaliselt kasvas, siis on Eesti majandus tervikuna veel viletsas seisus. Majanduse üldine kindlustunne näitab küll mõningast paranemist, kuid see on ikka veel nõrk. Erasektoris (ehitus, töötlev tööstus ja teenused) pidurdab kahe kolmandiku ettevõtete majandustegevust ebapiisav nõudlus, kusjuures selliste ettevõtete osakaal on Läti ja Leeduga võrreldes oluliselt suurem. 

Samas on majanduse lähiaja väljavaade pigem positiivne. Kuna palgakasv püsib inflatsioonist tublisti kiirem, siis inimeste ostujõu paranemine jätkub, mis peaks hakkama sisenõudlust parandama. Intressimäärade langus toob mõningast leevendust majapidamistele ja ettevõtetele, kuigi selle mõju veel käesoleval aastal on minimaalne. Välisnõudlus tervikuna peaks sel aastal paranema, kuid Soome ja Rootsi ehitusturu nõrkus on meie kaupade ekspordile jätkuvalt suureks piduriks. Aasta teisel poolel peaksime küll Eestis aastases võrdluses majanduse kasvu nägema, kuid aasta kokkuvõttes jääb see langusesse. →

The post Eesti majanduse kohta on jätkuvalt raske kiidusõnu leida appeared first on Harju Elu.

Kõige enam otsitakse suvilaid hinnaklassis 40 000–80 000 eurot ja kõige tähtsam on Eesti inimesele veekogu lähedus.

Kuigi kallimate suvilate pakkumised võivad läheneda lausa 500 000 eurole, pakutakse Kinnisvara24 portaalis praegu ligi 700 maja või suvilat, mille hind jääb alla 80 000 euro.

„Harjumaal ja populaarsetes suvituspiirkondades tuleb suvila eest keskmiselt kõige rohkem raha välja käia. Hind oleneb nii asukohast, veekogu lähedusest, hoonete seisukorrast kui ka krundi suurusest. Väga nõutud ja kõrgelt hinnatud on luksuslikumad vanad taastatud talukompleksid, mis asuvad vahetult veekogu ääres ja on privaatse asukohaga,” ütles kinnisvaraportaali Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe.

Enamik vajab remonti

Ehituskaitse Büroo juhi Marko Sultsi (pildil) sõnul pole Eesti inimeste ootused suvilat ostes sama kõrged nagu aastaringseks elamiseks mõeldud kodu puhul. „Suvilaks sobib ka vähese soojapidavusega hoone, kus ei pea olema tingimata kõiki kaasaegseid mugavusi nagu põrandaküte, soe vesi, automaatne küttesüsteem või WC siseruumides,“ ütles Sults. 

Marko Sults 

Suvilate kategooria on väga lai ning enne ostu soovitab ekspert endale täpselt selgeks teha, mida pakutakse, sest suvilaks nimetatakse Eestis nii nõukogudeaegseid suvilaprojekte, vanu taluhooneid kui ka viimastel aastatel populaarsust kogunud looduskaunites kohtades asuvaid väikemaju. Kinnisvara24.ee portaalis on hetkel müügil 249 kinnisvaraobjekti, mille sihtotstarve on suvila. Lisaks on paljud suvilad ümber ehitatud aastaringseks elamiseks ja need pakkumised leiab majade kategooriast, kus on müügil 2563 hoonet.

Müügis olevatest suvilatest enamik vajab kas värskendamist või kapitaalremonti, aga müüakse ka täiesti uusi ja heas korras suvilaid. Kõige enam suvilaid on müügil Harjumaal, maakondadest järgnevad Ida-Virumaa, Raplamaa ja Pärnumaa. Vaid üht suvilat pakutakse Valgamaal ja Hiiumaal pole Kinnisvara24 portaalis hetkel müügil ühtki suvilat.

Vanemat suvilat ostes tuleb eksperdi sõnul välja selgitada, kuidas on lahendatud tarbevee- ja kanalisatsioonisüsteem, ka elektrikilbi, kaablite, pistikute ja lülitite seisukord tuleb enne ostu põhjalikult üle vaadata, sest see võib nõuda kohest rahalist investeeringut.

Suvilast on saanud teine kodu

Marko Sultsi sõnul tekkis koroonapandeemia ajal trend, mis püsib tänaseni – distantstöö võimaluse tõttu soovitakse suvilat kasutada aastaringselt teise koduna. „Aastaringseks kasutamiseks mõeldud maakodule on juba kõrgemad ootused – on väga levinud, et sinna paigaldatakse kütmiseks soojuspump, kraanist peab tulema soe vesi ja sanitaarruumid renoveeritakse kaasaegseks,” ütles Sults. 

Enne ostu planeerimist soovitavad eksperdid välja selgitada, kas suvila ja selle tehnosüsteemid on rajatud seaduslikult või on tegu omavolilise ehitise või ümberehitusega. Paljud nõukogudeaegsed suvilad on rajatud postidele, mis tähendab, et hoonel puudub monoliitne maa-alune kandekonstruktsioon. 

„Probleemiks võib osutuda ka seinte ja lagede konstruktiivne osa, mida ei ole ilma olulisi ümberehitustöid teostamata võimalik soovikohaselt soojustada. Kuigi ostjal on sageli ootus, et suvilast saab lihtsa vaeva ja vähese kuluga ehitada aastaringseks elamiseks sobiva ökonoomse elamu, siis meie kogemus seda ootust kahjuks ei toeta,“ hoiatas Sults. 

„Kuigi ostjal on sageli ootus, et suvilast saab lihtsa vaeva ja vähese kuluga ehitada aastaringseks elamiseks sobiva ökonoomse elamu, siis meie kogemus seda ootust kahjuks ei toeta.“
–Marko Sults

Urmas Uibomäe tõi välja, et kuigi kinnisvaraportaalis on suvilakuulutusi üle terve Eesti, siis ostjate lemmikuks on ikka teada-tuntud suvituspiirkonnnad. „Kõige enam otsinguid tehakse Pärnu, Haapsalu, Võsu ja Kaberneeme suvilatele. Pealinna läheduses on populaarsed piirkonnad Laulasmaa ja Kloogaranna. Lõuna-Eestis soovitakse suvilat Setomaal, aga ka teistes looduskaunites kohtades,“ ütles Uibomäe.

Uibomäe sõnul on Eesti inimestel veel üks kindel eelistus: suvila võiks asuda veekogu läheduses, olgu selleks siis meri, järv või jõgi. „Portaali otsingutest näeme, et huvi on privaatsete kinnistute vastu, kuhu saaks rajada maja oma soovide järgi ja nii, et naabrid jääksid kaugemale. Aga sellest veelgi olulisem on veekogu lähedus,” kõneles Uibomäe.

Sellise 10-ruutmeetrise suvila saab Paldiskisse osta 18 000 euro eest. 

Kaasiku külla saab 37 500 euroga osta 30-ruutmeetrise suvila. 

75 000 euroga saab osta 3-toalise 41-ruutmeetrise 1976. aastast pärit kivimajakese Saku valda, Metsanurme külla. 

The post Eestlane soovib suvilat veekogu äärde appeared first on Harju Elu.

Eesti omanike keskliit ja kliimaministeerium on renoveerimistoetuste pärast lootusetult tülli pööranud, süüdistades teineteist väärinfo levitamises. Omanike liit väidab oma uuringu põhjal, et toetust saavad rikkad uute majade ühistud, kes ei vaja seda kaugeltki niipalju kui vaesemad ja maapiirkondades asuvad ühistud, kes sellest ilma jäävad. Kliimaministeerium vaidleb vastu.

2023. aasta hilistalvel muutis toonane majandus- ja taristuminister Riina Sikkut kahte pikaaegset toetuspõhimõtet, võttes omanike liidu andmeil toetuse ühistutelt, milles elavad vähekindlustatud leibkonnad, kellele tagab korteriomanikuna eluaseme kohalik omavalitsus. Teisalt said renoveerimiskõlbulikuks uusarenduste korterelamud. 

Omanike liit viis läbi uuringu, et selgitada, kui suureks kujunevad leibkondade eluasemekulud pärast kortermajade C-energiaklassi renoveerimist. Aluseks võeti osaliselt vähekindlustatud leibkondadega asustatud 18 korteriga elamu Järvamaal, Albus, mis jäi seoses toetuse tingimuste muutumisega sellest kõrvale, ning Tallinnas, Sõpruse puiestee uus­arenduspiirkonnas asuv äri- ja eluhoone, kus oli esimesi 2023. aasta voorus toetust saanud ühistu.

Uuringust selgus, et Albu ühistu eluasemekulude suurus oli veebruaris ja märtsis 5,7 eurot/m² kohta. Samal perioodil oli Tallinna ühistu kulu 3,2 eur/m² kohta. Albu korterelamu leibkondade kulud kasvaksid peale terviklikku rekonstrueerimist 12,5 euroni m² kohta, samas kui Tallinna elamu kulud jääksid C-energiaklassi saavutamisel endisele tasemele. 

Omanike liit järeldas, et kliimaministeeriumi korteriühistute toetusmeetmetel ei ole mingit seost kodumajapidamiste toimetulekuga ega isegi korterelamute poolt tarbitud energia kokkuhoiuga, sest riik eelistab toetada ühistut, mis oma energiatarvet ei vähenda, jättes abita koduomanikud, kelle ainus „süü“ on see, et nende kõrval elavad vähekindlustatud leibkonnad. 

Nii energiamärgised kui Kredexi korterelamute toetused suurendavad omanike liidu hinnangul ebavõrdust ning suretavad maal elamise välja, mistõttu tuleks alustuseks lõpetada toetuste suunamine isikutele, kelle sissetulekud on iseseisvaks hakkamasaamiseks piisavad, viia energiamärgis vastavusse reaalse energiatarbimisega ning tagada abivajajatele stabiilsed renoveerimistoetused renoveerimispassi alusel.

Eesti omanike keskliidu (edaspidi: omanike liit) poolt kommenteerib olukorda juhatuse esimees Andry Krass, riigi vaatenurka esindab kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo (edaspidi: riik). 

Andry Krass. 

Ebavõrdsuse kasvamine

Väidetavalt suurendavad energiamärgised ja Kredexi toetused omanike vahelist ebavõrdsust, soodustavad maal elamise väljasuremist ega arvesta kodumajapidamiste toimetulekut. 

Riik: Renoveerimistoetuste määrad on erinevad vastavalt asukohale, kus kaugemates piirkondades on toetusmäär 50%, võrreldes Tallinnas ja Tartus kehtiva 30% määraga ning vahepealsetes piirkondades 40%. See tagab, et rohkem toetust saavad madala kinnisvara turuväärtusega piirkonnad, kus renoveerimine on puuduliku finantseerimise ja majanduslikult vähekindlustatud elanike tõttu raskendatud. 2023. aasta korterelamute renoveerimistoetuste voorus said rahastusotsuse 94% ulatuses Tallinnast ja Tartust väljaspool asuvad korteriühistud. 

Just praegu valmistab kliimaministeerium ette ka uut määrust, mille jõustumisel avaneb järgmine, 160 miljoni euro suurune toetusvoor kortermajade renoveerimiseks. Toetussumma jagatakse regionaalselt ning igale piirkonnale on ette nähtud oma eelarve, mille koostamisel on arvesse võetud piirkonna korterite arvu, maksumust ruutmeetri kohta ja leibkonna keskmist sissetulekut. Selline eelarve jaotus tagabki, et kõige enam raha saavad piirkonnad, kus rekonstrueerimisvajadus on suur, kuid kinnisvara turuväärtus ja sissetulekud madalamad. Samuti pakub kliimaministeerium mitmesuguseid toetusprogramme, sealhulgas eritoetusi miljööväärtuslike hoonete ja lasterikaste perede jaoks, et edendada energiatõhusat renoveerimist. 

Omanike liit: See, et Tallinnas, Tartus ja nn vahepealsetes piirkondades ja kaugemates piirkondades on toetusmäär erinev, ei muuda fakti, et omanike majanduslik toimetulek on erinev.

Piirkonnaüleselt – loomulik eelis on nendel piirkondadel, kus on aktiivne kinnisvaraturg ehk omanikel on lisamotivatsioon korterelamut renoveerida, kuna selle tagajärjel tõuseb tema kinnisvara väärtus.

Piirkonnasiseselt – loomulik eelis (kõrgendatud motivatsioon) toetuse saamiseks on suuremate kortermajade omanikel, kus renoveerimiskulu on m² kohta madalam. Samuti piirkonna suuremate asulate omanikel, kus on üldjuhul kõrgemad kinnisvarahinnad, madalamad kommunaalkulud ja suurem kindlustunne korter­elamu tuleviku osas.

Korteriühistusiseselt – ühistu peab vastavalt seadusele kohtlema võrdselt nii jõukamaid kui vaesemaid omanikke. Reeglina on toetust saavates korteriühistutes enamuses jõukamad omanikud, kelle majanduslikku seisu renoveerimise tulemusena kasvavad majanduskulud ei mõjuta, samas kui vaesemad omanikud jäävad tänu suurenevatele korteriühistu majanduskuludele veel vaesemaks.

Kuna Kredexi toetused ei arvesta ühegi eelnimetatud majanduslikku ebavõrdust tekitava asjaoluga, siis jääb omanike liit oma põhiseisukoha juurde, milleks on, et Kredexi toetused suurendavad ebavõrdsust.

Kumb rohkem toetust vajab? Fotodel on uuringus kasutatud hooned Tallinnas Sõpruse pst uusarenduspiirkonnas ja Albu külas. FOTO: Omanike keskliit 

Toetuse äravõtmine vähekindlustatud leibkondadelt

Väidetavalt toetatakse uus­arenduste kortermaju selle asemel, et toetada ühistuid, kus on omavalitsuste sotsiaalpind. 

Riik: Siin võrreldi kahte erineva otstarbega toetust – esiteks hoonete rekonstrueerimiseks ja teiseks kütteallika vahetuseks või kaugküttevõrguga ühendamiseks mõeldud toetusraha. 

Laiapõhine vajadus minna üle fossiilselt energialt taastuvenergiale tingis selle, et toetada kõigi võimalike kortermajade kütteallika vahetust. Kaugküttega ühendamise toetuse otsused anti 80 miljoni euro kogumahust kahele hoonele kokku summas 95 000 eurot. Üks neist hoonetest pärineb 2004. aastast ja saab eeldatavasti toetust summas 23 940 eurot, teine hoone on kasutusele võetud 1982. aastal ja asub Türi vallas Särevere alevikus. Seega 99,9% korterelamute toetusrahast on suunatud tervikrekonstrueerimisele. 

Mis puudutab kohalikele omavalitsustele kuuluvaid hooneid, saab toetust taotleda juhul, kui omavalitsus omab 20% kogu korterelamust. Kavatseme selle piirangu eemaldada järgmisest rekonstrueerimistoetuse taotlusvoorust, kui riigiabi reeglid seda võimaldavad ning eemaldamisega ei võeta riski, et sellised majad hiljem Euroopa Liidu rahastusest siiski ilma jäävad.

Niisiis ei võeta vähekindlustatutelt raha ära ega anta seda neile, kellel raha niigi on. 

Omanike liit: Seisukoht, et kliimaministeerium toetab uus­arendusi ja jätab toetuseta sotsiaalpinnaga kortermajad, on kliimaministeeriumi enda selgituses kirjas. Kui vähekindlustatute toetamises on ministeerium kahtleval seisukohal (äkki on keelatud riigiabi?!), siis uusarenduste toetamise jätkamise vajaduses ei näi ministeerium kahtlevat. 

Eluasemekulude ebavõrdsus 

Väidetavasti kasvavad vähekindlustatud leibkondade eluasemekulud pärast terviklikku rekonstrueerimist oluliselt, samas kui uusarenduste kulud jäävad samaks. 

Riik: Omanike keskliit on võrrelnud Tallinnas Sõpruse puiesteel ja Järvamaal Albus asuva kortermajade renoveerimist ja kulusid. Kuid siin on omavahel võrreldud õunu ja apelsine. Esimene läbis küttesüsteemi uuendamise ning teine läbiks tervikrekonstrueerimise, mistõttu ei saa nende kulusid ruutmeetri kohta võrrelda. 

Samuti ei näita teiste maapiirkondades toetust saanud sadade korterelamute andmed, et Albus asuva kortermaja kulud tõuseksid rekonstrueerimise järel 5,7 eurolt 12,5 euroni ruutmeetri kohta. Keskmiselt saavutatakse ühe terviklikult rekonstrueeritud korterelamu puhul küttekulude kokkuhoid poole võrra, mis annab suurimat mõju just nimelt külmadel talvekuudel. Vahe võib tuleneda maja suurusest, sest remondikulud tuleb jagada vähemate korteriomanike vahel. Kuna väiksemad elamud asuvad pigem maapiirkondades, ongi sealne toetusmäär kõrgem. Samuti on kõrgem kuni 18 korteriga elamute toetuse määr. 

Pärast rekonstrueerimist maandatakse ka riskid ootamatuteks avariikuludeks rõdupiirete purunemise, tehnosüsteemide probleemide või katuse läbilaskmise tõttu. 

Rekonstrueerimist finantseeritakse ka laenurahaga, mille tagasimaksed avalduvad korteriomanike igakuiste kulutuste näol ning need ajas järjest vähenevad. 

Omanike liit: Võrdlesime uusarenduse (Sõpruse pst 170) renoveerimiskulusid, mis kliimaministeeriumilt toetust saab, sotsiaalkorteritega kortermaja (Männi 8, Albu küla) renoveerimiskuludega, mis kliimaministeeriumilt toetust ei saa. Oleme valmis algandmed avaldama ja arvutuskäiku näitama, kuid ilmselgelt on kõige suuremas eksituses kliimaministeerium ise, sest tänu selle 2023. aasta otsusele jätta sotsiaalkorteritega korteriühistud toetuseta, ei kvalifitseeru Männi 8 asuv kortermaja Kredexi toetusele. Just see on suurim mõjur, miks selle elanike kulud tõusevad 12,5 euroni ruutmeetri kohta. 

Energiamärgise arvutusmetoodika probleem

Väidetavalt kasutab metoodika koefitsientide süsteemi, mis võib näidata hoone energiatarbimist tegelikust kuni kolm korda suuremana. 

Riik: Energiamärgise arvutusmetoodika põhineb rahvusvahelistelt kokku lepitud standarditel, mida regulaarselt uuendatakse. Olemasolevale hoonele antakse energiamärgis tegeliku energiatarbimise põhjal. 

Hoone energiamärgise klass sõltub lisaks energiatarbele ka kasutatavast energiakandjast. Fossiilkütuse kasutamise korral on hoone energia­märgise klass kehvem kui sama koguse taastuv­energia kasutuse korral. Energiakandjate kaalumistegurite süsteem, mis arvestab energiakandja keskkonnamõju, on kasutusel kogu Euroopa Liidus. Eesti hoonete energiamärgiste arvutusmetoodika ei ole selles osas kuidagi teistsugune. 

Tänavu märtsis uuendati Eesti energiamärgiste arvutusmetoodikat ja muudatused jõustuvad 2025. aasta märtsis, et viia metoodika veelgi paremasse vastavusse tegeliku energiatarbimisega. Samuti kajastub edaspidi energiamärgiste info juures hinnanguline kulu eurodes, mis aitab inimesel seda paremini mõista. 

Omanike liit: See, et energiamärgise arvutamisel kasutatavad koefitsiendid muudavad energiatarbimise andmeid ja hoone energiaklassi, on fakt. Ministeerium valetab, kui väidab, et olemasolevale hoonele antakse energiamärgis tegeliku energiatarbimise põhjal, sest ka olemasoleva hoone energiatarbimine korrutatakse läbi koefitsiendiga, mille suuruse otsustab kliimaministeerium. Kütte puhul võib see koefitsient olla näitaks 0,65 (tõhus kaugküte) või 2 (elektriküte) – vahe on kolme­kordne!

Mis puutub rahvusvaheliselt kokku lepitud standarditesse, siis omanike liidu andmetel võtsid soomlased koefitsientide süsteemi kasutusse just Eesti eeskujul, sest neile ei olevat andnud rahu, et Eesti hooned on energiamärgise järgi Soome hoonetest säästlikumad. Millegipärast ei sobitu kahe riigi koefitsiendid aga omavahel kokku, mis ainult kinnitab, et tegelikult ei ole koefitsientide näol tegu muu kui rehepapluse ja paberi peal plaani täitmisega. Omanike jaoks, kes selle süsteemiga kursis ei ole, pole sellest mitte mingisugust abi.

KredExi laenulepingutasu ja laenuintress

Väidetavalt küsib Kredex maapiirkonna ühistutelt tava­pärasest kolm korda suuremat laenulepingutasu ja neljandiku võrra suuremat laenu-
intressi. 

Riik: Olukorras, kus erapank madala tagatisväärtuse ning kõrgema riski tõttu laenu ei anna, võtab riik riski ja pakub laenu ühistutele, kes muidu rekonstrueerimist ette võtta ei saakski. 

KredEx kohtleb kõiki laenusoovijaid üle Eesti võrdselt. Lepingutasu on kehtestatud protsendina laenusummast ning on kõikjal ühesugune. Maapiirkondade elanikelt ei küsita suuremat lepingutasu. 

Samuti pole tõsi, nagu oleks maapiirkondade elanikel tervelt neljandiku võrra suurem laenuintress. Alates 2022. aasta algusest on Harjumaa (sh Tallinna) ja Tartumaa (sh Tartu linna) keskmine intressimarginaal olnud ülejäänud Eestiga sisuliselt sama, erinedes 0,03%. 

Korteriühistutele on juba pikemat aega olnud abiks ka KredExi laenukäendusprogramm, millega alates 2002. aastast on käendatud kokku 89,5 miljoni euro eest 1469 korterelamu rekonstrueerimistöid. 

Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus tegeleb järjepidevalt sellega, et korteriühistutel oleks võimalik sellist finantseerimistuge saada ning et tasud ja intressid oleksid võimalikult madalad.

Omanike liit: Oleme võrrelnud Kredexi ja Swedbanki laenutingimusi 2024. aasta seisuga, saades infot kahe ühistu käest, millest üks asub Põlvas ja teine Paides.

Kredex pakub korteriühistutele laenu intressiga 6 kuu euribor + 2,5% (kokku 6,425%). Swedbanki pakkumine on 6 kuu euribor + 1,91% (kokku 5,84%). Kui võrrelda intressi, mis lisandub euriborile, siis on vahe 24%.

Kredex küsib korteriühistutelt lepingutasu 1% laenusummast. Swedbank küsib lepingutasu 0,3% laenusummast. Vahe on 3,3 kordne. 

Selgitusest, et Kredex kohtleb kõiki Kredexist laenu võtvaid ühistuid üle Eesti võrdselt, saab taaskord välja lugeda, kui suur on omanike vaheline ebavõrdus, sest Tallinna ja Tartu ühistud ei võtagi Kredexi kirvehinnaga pakutavat laenu, sest teised pangad pakuvad oluliselt soodsamat. Samas ei olegi väikeasulate kinnisvaraomanikel Kredexi kõrval teist valikut. →

The post Riigi renoveerimistoetus – kas sotsiaalselt vastutustundetu? appeared first on Harju Elu.

Kujutage ette, et saaksite endale uue auto:

• 0 sissemaksega;
• 0 lepingutasuga; 
• Kuumaksed on fikseeritud ja Euribor neid ei mõjuta;
• Auto tagastamine on tasuta;
• Ning valides elektriauto, võimaluse taotleda lisaks 4000€ ostutoetust. 

Auto Bassadone pakub laia valikut mudeleid, sealhulgas populaarseid linnamaastureid ja hübriidautosid, mis vastavad igale vajadusele. 

Räägime kohe lähemalt –

Mis on #Flex?

Auto Bassadone #Flex pakub klientidele suurepärast võimalust valida ja sõita uue autoga ilma algsete finantskohustusteta. Teenus on loodud mugavust ja paindlikkust silmas pidades, pakkudes 0% sissemakset ja 0% lepingutasu. See tähendab, et saate kohe hakata kasutama uut sõidukit, makstes vaid igakuist fikseeritud liisingumakset. Liisingumakse on fikseeritud intressiga ning EURIBOR seda ei mõjuta.

Auto Bassadone #Flex on suurepärane lahendus neile, kes soovivad vahetada autosid sagedamini või kellel on muutuvaid transpordivajadusi. See teenus tagab, et sõidate alati parimas seisukorras ja uusimate tehnoloogiatega varustatud autoga.

Tüüpiline leping sõlmitakse 60 kuuks, kuid seda saab lõpetada pärast 12 kuu möödumist, teavitades Auto Bassadone’i. Leping lõpeb teavitamisele järgneva kuu lõpus ning auto tagastatakse. Pärast 60 kuud on teil võimalik valida sõiduki tagastamise, väljaostmise või tavalise liisinguga jätkamise vahel. 

Kuutasule lisanduvad kindlustuskulud. Soovitame kaaluda Auto Bassadone täiskindlustuspaketti, mis katab nii liiklus- kui ka kaskokindlustuse riskid, pakkudes seeläbi turvalisemat sõidukogemust.

#Flex autorendi lisaväärtused

Meie #Flex liisingul on suur eelis – kuutasu sisaldab üht komplekti suve- ja talverehve ning rehvide hoiustamist kuni 6 kuud, tagades sõidumugavuse ja ohutuse igal aastaajal. Rehvivahetus on lisatasu eest ja toimub vastavalt teie vajadustele. 

Leping sisaldab ka lisavarustust nagu valuveljed ja matid. Lisatarvikud nagu veokonks või eelsoojendus tuleb eraldi juurde osta. 

Auto Bassadone esindatavate automarkide puhul on tagatud tehasegarantii, mis kaitseb võimalike tehniliste probleemide korral. 

Kui teil tekib küsimusi või muresid, võtke julgelt ühendust Auto Bassadone esindusega – meie professionaalne meeskond aitab teid alati. Samuti saate liituda meie lojaalsusprogrammiga, mis pakub pikaajalistele klientidele täiendavaid soodustusi ja eeliseid.

Uus Peugeot e-Rifter 

Parimad autovalikud teie vajadusi silmas pidades

Eesti aasta auto tiitli 2024 võitis 13. jaanuaril Peugeot 408, saavutades kolmandat korda järjest selle auhinna alates 2001. aastast. Auto Bassadone müüdavad Peugeot, Hyundai ja Honda olid samuti finalistide hulgas, mis näitab nende populaarsust ja kvaliteeti Eestis. 

Peugeot 408 eristub oma ökonoomsuse ja stiilse väljanägemise poolest ning pakub ka suurepärast sõidukogemust, tänu oma täpsele roolimisele ja stabiilsele veermikule.

PEUGEOT E-3008 aga võitis Red Dot 2024 disainiauhinna oma uuendusliku fastback kerekuju ja kaasaegse esiosa eest.

Auto Bassadone #Flex võimaldab sõita uue autoga ilma suurte esialgsete kulutusteta. Valige sobiv sõiduk ja esitage taotlus. Ka meie kontrollitud kasutatud autod on suurepärane valik, pakkudes usaldusväärsust ja kvaliteeti.

Citroën C4 X 

Pereauto valimine: mida silmas pidada

Parima pereauto valimisel jälgige auto mahutavust, turvavarustust ja mugavust. Eelistage mudeleid, kus on piisavalt ruumi kõigile pereliikmetele ning millel on kõrged turvalisusnäitajad. 

Oluline on ka mugavus – valige auto, mis pakub sujuvat sõidukogemust. Lisaks võib olla kasulik valida mudel, millel on kaasaegsed meelelahutussüsteemid, et pikad sõidud oleksid meeldivamad. 

Kontrollige ka, kas autos on piisavalt USB- ja laadimispunkte kõigile seadmetele.

Üks suurepäraaseid valikuid pereautoks on näiteks Citroën – mugav, turvaline ja  ruumika salongi, paindlike istmevalikute ning mitmekülgsete panipaikadega – äraütlemata mõnus nii lühemateks kui päris pikkadeks reisideks.

Roheline sõit odavamaks: saadaval on elektriauto ostutoetus

Parima elektriauto leidmiseks arvestage sõiduulatuse, laadimisvõimaluste ja tehnoloogiliste omadustega, mis vastavad teie vajadustele. Tutvuge erinevate mudelitega ja valige endale parim auto, mis pakub ideaalset jõudluse, mugavuse ja keskkonnasõbralikkuse kombinatsiooni. 

#Flex on suurepärane võimalus proovida elektriautot. Kui otsustate selle hiljem osta, uurige kindlasti, kuidas taotleda elektriauto toetust, mis katab osa auto soetusmaksumusest ning aitab vähendada teie kulusid.

The post Auto Bassadone #Flex: Parimad pakkumised – valige endale auto ja nautige 0% sissemakset ning 0% lepingutasu appeared first on Harju Elu.

Ehkki veedame suurema osa ajast oma kodus, kipume pöörama vähe tähelepanu sellele, milline on õhu kvaliteet, mida sisse hingame. Madal õhukvaliteet võib mõjutada tervist alates kergest ärritusest kuni krooniliste haigusteni.

USA riiklik terviseteaduste instituut on loetlunud halvast siseruumi õhukvaliteedist tulenenud tõsisemate haiguste sekka:

• Insuldi;
• südamehaigused;
• kopsuvähi;
• kopsupõletiku jne.

Kuna paljud veedavad tänapäeval enamiku ajast siseruumides, võib siseruumide õhukvaliteet osutuda isegi olulisemaks ja määravamaks, kui seda on välisõhk. 

Eesti pikad talved soosivad tubaseid tegevusi ning kütteperioodil võib värske ja karge välisõhuga ruumide tuulutamine tunduda suure küttekuluna. 

Paraku võib puudulik ventilatsioon külmal ajal viia nahaääritusteni, kus nahk võib muutuda kuivaks ja sügelevaks. Kevadisel ajal on ohus aga allergiaid ja astmat põdevad inimesed, kuna välised ärritajad võivad sattuda tuppa ning kehva ventilatsiooni korral jäävad allergeenid kimbutama nii päeval kui öösel. 

Aastaringne puhta õhu puudus siseruumides võib veel põhjustada keskendumisvõime ja produktiivsuse langust. Samuti võib tekkida krooniline peavalu ja väsimus.

 Kuidas siis ikkagi õhu kvaliteeti oma kodus parandada?

Õhk peab liikuma

Kõige soodsam, lihtsaim ja kiirem viis enda siseruumide tuulutamiseks ja õhu kvaliteedi parandamiseks on avada aknad. Eriti oluline on see koristustööde ajal, kemikaalide kasutamisel või köögis küpsetamisel. 

Hea lahendus on korraliku ventilatsiooni paigaldus. Näiteks soojustagastusega ventilatsioonisüsteemid tagavad värske õhu ringluse, säilites samal ajal kodu soojuse.

Õhupuhastid on ideaalne variant allergikutele. Need seadmed eemaldavad õhust tolmu, õietolmu ja muud allergeenid.

Viska mürgine kodukeemia välja

Tugevad ja toksilised puhastusvahendid võivad kasu asemel hoopis kahju teha. Ameerika Kopsuliit on toonud välja mitmete igapäevaste puhastusvahendite kõrvalmõjuna silmade ja kurgu ärrituse, kroonilised peavalud ja mitmed teised tõsised tervisehädad. Keemiliste puhastusvahendite asendamine looduslike vastu, või veelgi parem, näiteks äädika, söögisööda ja sidrunimahla vastu, aitab hoida kokku rahaliselt ning on ohutum kogu pere tervisele.

Siingi on kasu korralikust ventilatsioonist. Puhastusvahendite ja kemikaalide kahjuliku mõju aitab eemaldada ventilatsiooniseade. Lisaks aitab see puhastada toa õhku muudest kahjulikest ühenditest nagu näiteks tubakasuits. Veendu, et ventilatsioonitööd teeb tunnustatud asjatundja.

Too tuppa rohelust

Lisaks silmailule, aitavad toataimed eemaldada õhust süsihappegaasi ja vabastada hapniku, mis omakorda parandab kogu siseruumi õhu kvaliteeti. Õhku puhastava toimega populaarsemad toataimed on näiteks ämbliktaim, rahuliilia, aaloe ja inglilill.

Taime tuleks paigutada elamisruumides kohtadesse, kus veedetakse enim aega. Näiteks elutuba või magamistuba. 

Jälgima peaks ka taimede enda tervist. Ära lase hallitusel mullale tekkida. Kasta ja väeta vastavalt taime vajadusele.

Tolmulapp regulaarselt kätte

Tolmu ja allergeenide allikaks on peamiselt inimesed ja lemmikloomad. Tolmulestade ja karvade leviku vastu aitab regulaarne kodu koristamine.

 Eemalda või vähenda pehmeid mööbliesemeid, mis koguvad tolmu. Näiteks vaibad ja kardinad. Pese voodipesu regulaarselt, vähemalt korra nädalas.

Õhukuivatid ja ventilatsiooniseadmed aitavad hoida õhu niiskustaset madalal, mis omakorda vähendab tolmulestade ja hallituse levikut.

Jälgi õhuniiskuse taset

Õige õhuniiskuse tase loob kõik eeldused hea siseõhu kvaliteedi tagamiseks. liiga kuiv õhk  võib põhjustada hingamisteede ärritust, samas liiga niiske õhk aitab tolmulestade ja hallituse levikule kaasa. Liiga kuiva õhu vastu aitab õhuniisuti ning vastupidiselt liiga niiske õhu aitab tasakaalustada õhukuivati.

 Soovitatav õhuniiskuse tase on vahemikus 30-60%. Terviseamet on näiteks koolides seadusega piiritlenud taseme vahemikku 40-60%. Õhuniiskuse taseme kontrolliks saab kasutada hügromeetrit.

The post Siseõhu kvaliteet: 5 nõuannet, kuidas saada kodus puhtam õhk appeared first on Harju Elu.

Kas tunned, et Su päevad on muutunud igavaks ja otsid uusi viise, kuidas oma vaba aega sisukalt ja lõbusalt veeta? Kiire elutempo ja pidev stress võivad jätta vähe aega iseendale ja lõõgastumiseks ei taha üldse mahti jaguda. 

Just seetõttu on tähtis leida tegevusi, mis pakuvad rõõmu, rahulolu ja aitavad laadida nii vaimseid kui füüsilisi akusid. Jagame sinuga kaheksat loovat ja mitmekesist ideed, mis loodetavasti annavad inspiratsiooni ja aitavad sul vaba aega mõnusamalt veeta.

1. KäsitööprojektidKäsitöö on suurepärane viis lõõgastumiseks ja loovuse väljendamiseks. Sa võid proovida midagi uut, näiteks makrameed, kudumist või isegi oma mööbli uuendamist.. Internet on täis inspireerivaid õpetusi ja ideid, mis aitavad sul alustada ja oma oskusi arendada, isegi kui oled veendunud, et „käsitöösoolikas“ sul täiesti puudub.

2. GeopeitusGeopeitus (Geocaching) on kaasaegne aaretejaht, kus GPS-seadmete abil otsitakse üle maailma peidetud “aardeid”. See on suurepärane võimalus avastada uusi kohti ja nautida värsket õhku. Võta sõbrad või pere kaasa ja sukeldu põnevasse seiklusesse, leides peidetud geopeituse konteinerid ja logides oma leiud online keskkonnas.

3. Kiire meelelahutus veebistKui otsid midagi lõõgastavat ja meelelahutuslikku, võib veebis leiduda mitmeid tegevusi, mis pakuvad kiiret ajaviidet.

Mobiilimängud, nagu pusled ja strateegiamängud, pakuvad kiiret meelelahutust igal ajal ja igas kohas, samas kui arvutimängud võivad pakkuda sügavamat ja kaasahaaravamat mängukogemust.

Mõned neist, nagu online slotid, pakuvad erinevaid teemasid ja mänguvõimalusi, samas kui teised, nagu Gates of Olympus demo, võimaldavad avastada mütoloogilisi maailmu ja mängumehaanikat.

4. Vabatahtlik töö

Anna oma panus kogukonda vabatahtlikuna. Olgu selleks abistamine kohalikus varjupaigas, kogukonnaürituste korraldamine või annetuste kogumine, vabatahtlik töö annab võimaluse aidata teisi ja saada uusi kogemusi. Vabatahtlik töö on suurepärane viis, kuidas anda tagasi ja tunda end kasulikuna, samal ajal kui saad uusi tutvusi ja kogemusi.

5. Muuseumide ja kunstigaleriide virtuaalkülastused

Tänapäeval on paljud muuseumid ja kunstigaleriid teinud oma kollektsioonid kättesaadavaks veebis. Virtuaalkülastused võimaldavad avastada kunsti ja ajalugu ilma kodust lahkumata. See on hariv ja inspireeriv viis oma kultuurilise silmaringi laiendamiseks.

6. Hüdropoonika

Hüdropoonika on taimede kasvatamine ilma mullata, kasutades toitaineterikkaid lahuseid. See on innovatiivne viis aianduseks, mis võimaldab kasvatada taimi isegi väikestes siseruumides. Hüdropoonika süsteemid ulatuvad lihtsatest päris keerulisteni välja, pakkudes nii lõputuid võimalusi katsetamiseks ja õppimiseks.

7. Linnuvaatlus

Linnuvaatlus on rahustav ja hariv tegevus, mis võimaldab sul õppida tundma erinevaid linnuliike ja nende käitumist. Vajad vaid binoklit ja linnuraamatut, et alustada. Leia rahulik park või loodusala ja naudi linde nende loomulikus keskkonnas, märkides üles nähtud liigid.

8. Amatöörastronoomia

Teleskoobi või isegi binokli abil võid uurida tähti ja planeete oma koduhoovist. Õpi tundma tähtkujusid, jälgi kuufaase või otsi Saturni rõngaid. Astronoomia on põnev ja hariv hobi, mis avardab su silmaringi ja ühendab sind universumiga.

Vaba aja veetmine ei pea olema igav ega rutiinne. Avastades uusi ja põnevaid tegevusi, võid leida rõõmu, rahulolu ja inspiratsiooni viisil, mida sa varem pole kogenud. Olgu see midagi loomingulist, harivat või seikluslikku, oluline on leida just see, mis su hinge rõõmustab. Nii et haara võimalustest kinni, proovi uusi asju ja naudi iga hetke!

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!

The post 8 loovat viisi, kuidas veeta vaba aega ja vähendada stressi appeared first on Harju Elu.