1.mail avaldas rahandusministeerium Eestimaa omavalitsusjuhtide palgad. Harju Elu toimetus avaldab neile andmetele tuginedes Harjumaa omavalitsusjuhtide palganumbrid, milles sisalduvad ka omavalitsusest saadavad lisatulud. Et nä ha kui „kalliks” juht oma rahvale läheb, tõime välja ka kõigi omavalitsuste elanike arvu.

The post Milline palk on sinu omavalitsusjuhil? appeared first on Harju Elu.

Reede, 3. mai õhtu. Tosin abipolitseinikku kontrollivad Lääne-Harju jaoskonnas oma varustust. Paljudel on kollaste helkurvestide all veel kuulikindlad modulaarvestid, mõnel püstol vööl, ka gaasipüstol ja teleskoopkumminui on enamikul käepäraselt paigas.

„Ei tohi midagi unustada,“ ütleb hiljaaegu abipolitseinike grupijuhiks saanud Nele Rande. 

„Ei saa sündmuskeerises öelda – k…t, ma ei saa täna reageerida, muist varustust jäi maha,“ tõdeb paarimees Aivar Auväärt elutargalt, kontrollides ise, kas Walther on ikka kindlalt vööl. 

Nele Randel läheb abipolitseinikuna neljas aasta. Nagu ka paarimees Aivar Auväärtil. 

Õues huilatavad politseiautode sireenid, vilkurid vilgatavad. Neidki kontrollitakse. Lihtsatest kummikinnastest arvutite ja autodeni peab kõik olema töövalmis. Inimestest rääkimata.

Algab instrueerimine. Patrulli minejad saavad grupijuhilt teada, mis piirkonnas juhtunud, millele tuleks tähelepanu pöörata. Kas on kuskil näiteks suurem rahvakogunemine. Lääne-Harju piirkonnas täna midagi erilist oodata pole, tavaline reede õhtu. „Ärge siiski unustage – täna on paljudes ettevõtetes palgapäevad, lisaks on pensionipäev,“ informeerib grupijuht. „Hea, et veel täiskuu ööd ei ole,“ viskab keegi nalja. 

„Nii kummaline kui see ka pole – täiskuu öödel juhtub rohkem,“ kinnitab Nele Rande, lisades, et selle pärast tema pinget pakkuvatel päevadel, nagu riigipühad ja palgapäevad, ennast patrulli panna palubki. Nagu ka mitmed teisedki abipolitseinikud. „Kui abipolitseinik on otsustanud omast vabast ajast välja tulla, siis tahaksin sündmusi, tahaksin action´it,“ tahan tunda, et minust on kasu,“ täiendab paarimees.

„Iga roolijoodiku rajalt mahavõtmine on ju tegelikult heategu ühiskonnale,“ räägib Aivar Auväärt, kes abipolitseinikuna on abis olnud paljude kadunud inimeste otsimisel. Ja paljud eksinud ka üles leidnud. Kuigi Auväärt kannab vööl püstolit, pole ta ühtegi kurikaela sellest sihtinud. Ka pole ta relvatoru ees ise seisnud. Noaga ähvardamisi on olnud, aga ohust on saadud üle rääkimisega. Tabav sõna on mõnes olukorras paremaks vahendiks kui relv, on mees kindel.

„Abipolitseinike õigusi on järjest suurendatud. Kui on vastav koolitus läbitud, võime ka operatiivautot juhtida, alarmiga sõita. Kui on relvaluba, siis oled patrullis teine liige, relvata kolmas,“ tutvustavad abipolitseinikud ajakirjanikule oma õigusi. Kuidas abipolitseinik koolitustele pääseb, ülesandeid endale juurde saab, sõltub juba inimesest endast. 

Naine pussitas meest

Esimene väljakutse, Bravo-kutsung, viib politseipatrulli Koplisse, kus ühes korteris toimus äsjase telefonikõne teatel kaklus. „Bravo antakse juhul, kui abivajajate seisund on raske või kui selle kohta puudub täpne teave,“ selgitab Rande. Vilkurite põledes kihutab politseiekipaaž kohale. Patrulli saabudes on mõlemad osapooled, nii peksa saanud peremees kui tema sõbrast lööja väga joviaalses meeleolus. Nurgas seisev patarei reedab lõbu põhjuse. Toorutsenud külaline ei taha aga korterist ikka lahkuda. Kuna tõsisemaid vigastusi korteriperemehel ei tuvastata, samuti keeldub ta politseile kirjalikku kaebust esitamast, pole alust külalise jõuga äraviimiseks. Tülinorijal soovitatakse tungivalt korterist lahkuda. Mees lahkubki. 

Kohe tuleb uus väljakutse – lahendada on vaja lähisuhtevägivalla intsident. Ja päris karm, välja kutsutakse ka kiirabi. Koduse tüli käigus haaras naine kööginoa ja pussitas meest tagumiku piirkonda. Tuba, kus pussitamine toimus, on verd täis. „Midagi sellist pole ma varem näinud,“ kommenteerib lühidalt Nele Rande. Kuritöö tegija viiakse kinnipidamiskambrisse, politseinikud ise hakkavad täitma pabereid. Hommikul teeb uurija nende põhjal otsuse, mida naisega edasi teha. „Aina rohkem tuleb ette intsidente, kus naine meest ründab,“ kinnitab abipolitseinik Rande omaenda kogemuste põhjal. Sama ütleb ka statistika.

„Psüühika peab olema tugev, ei tohi võtta tööd koju kaasa. Ei tohi mõelda, et mul on kodus kolm last, vaat mis kõike võib juhtuda. Abipolitseinikuks olemine on tugevate hobi.“ 

Tundub, et kogu Harjumaa on sel ööl kurjust täis. Ei saa politseinikud veel mahagi istuda, kui tuleb uus väljakutse – kesklinnas, Harju tänavas on toimunud kampadevaheline kaklus. Kõik algas lihtsast sõnavahetusest. Kolm noormeest küsisid kahelt suitsu, läks ütlemiseks. Ülekaalus kolmik ründas kahte, peksis käte ja jalgadega. Siis, varastanud rahakoti, põgenes. Kõik see selgub kohapeal, peksa saanute tunnistustest ja videokaamerate pilte vaadates. Kohale kutsutakse ka kiirabi. Kannatanud vaadatakse üle ja soovitatakse neil hambaarsti juurde minna. Politseinikud täidavad jälle pabereid, palju pabereid. Juhul kui peksjad kätte saadakse, on neid millegi põhjal süüdi mõista. Kõik see võtab mitu tundi aega.

Kell tiksub juba esimesi hommikutunde, kui tuleb uus väljakutse, seekord Mustamäelt – valvas kodanik on täheldanud liikumas ebakindla sõiduviisiga autot. Auto sunnitakse peatuma, juht pannakse puhuma. Ei midagi kahtlast. Ometigi näitavad mitmed tundemärgid, et juht ei ole adekvaatne. Haiglas tehtud uriiniproov kinnitab kahtlust – narkootikumid. Lõpuks tunnistab seda ka noorepoolne juht ise – oli tarvitanud mõnuaineid. Autojuht lasti koju, uurimine peab selgitama, millise karistuse ta saab. 

Tööd ei tohi koju kaasa võtta

Koos esimeste päikesekiirtega jõuavad patrullid jaoskonda tagasi. „Tegus öö on olnud,“ naeratab väsinud Nele Rande. Naine on aga rahul: vormi selga panek on kolme lapse emale puhkuse eest, enese väljaelamine. „Samas saan ka ühiskonnale midagi head teha. Valin igal juhul nädalalõpus patrullis käimise kui mõne sõbrannaga kuskile kohvikusse minemise,“ kinnitab Nele Rande, kelle ametiks päriselus on Mustamäe linnaosavalitsuse lasteheaolu spetsialist. 20 aastat on ta tegelenud noorte sõltlastega.

Tugev närvikava peab olema ametimehel, kes ööst-öösse ja päevast päeva neis traagilistes sündmustes osaline on. „Psüühika peab olema tugev, ei tohi võtta tööd koju kaasa. Ei tohi mõelda, et mul on kodus kolm last, vaat mis kõike võib juhtuda. Abipolitseinikuks olemine on tugevate hobi,“ ütleb Nele Rande.

Ees on emadepäev, ees on jaanipäev. Statistika ütleb, et pühade ajal pannakse kõige rohkem toime seaduserikkumisi, leiab aset enam perevägivalda. Pühade ajal ja nädalavahetustel on meie tänavatel aga ka kõige rohkem neid vapraid, tasuta korda pidavaid abipolitseinikke. Ka emasid.

HEA TEADA

Abipolitseinike arv kasvab

Eestis oli 1. jaanuari seisuga 1187 abipolitseinikku. Põhja prefektuuris oli mullu 471 abipolitseinikku. 

Kokku tegid abipolitseinikud eelmisel aastal 122 700 töötundi, millest suurim osa (87 200) panustati patrulltegevustesse. Piirkondlikku politseitööd tehti enam kui 12 700 tundi, muud politseitegevust (abistasid festivalidel, osalesid kainestusmaja ja kinnipidamiskeskuse töös) ligi 20 300 tundi ja 2500 tundi abistati Eesti piiril. Keskmiselt osales abipolitseinik mullu kaheksa kuu jooksul politseitöös 104 tundi. 

Võrreldes 2022. aastaga kasvas abipolitseinike arv mullu seitse protsenti, Põhja prefektuuri lisandus 34 abipolitseinikku. 

Allikas: politsei- ja piirivalveamet

The post Olla abipolitseinik – see on hobi tugevatele appeared first on Harju Elu.

Reedel, 3. mail avati Tiskres, Tallinna linna ja Harku valla piirile jäävas asumis maapõueenergia katsejaam, mis ammutab energiat rohkem kui poole kilomeetri sügavuselt. Korterelamule soojust andev katsejaam on esimene omataoline Eestis ja kogu Baltikumis.

Uue energialiigi kasutuselevõttu olid tunnistama tulnud kliimaminister Kristen Michal, Eesti Geoloogiateenistuse direktor Sirli Sipp Kulli, omavalitsusjuhid, korteriühistu esindajad, ajakirjanikud.

Esmalt tegid huvilised ringkäigu korterelamu soojussõlme, kus toimub soojusvahetus, maapõue soojuse üleminek korterelamule. „Vanasti nimetati seda kohta katlamajaks, oli must ja õline. Nüüd oleksime sattunud nagu moodsa tootmisettevõtte väiketsehhi – torud vaheldumisi mõõteseadmetega, igal pool puhtus ja kord,“ täheldas keegi. 

„Kogume unikaalse küttesüsteemi kõige erinevamaid andmeid vähemalt kümne aasta jooksul,“ selgitas geoloogiateenistuse maapõueenergia osakonna juhataja Aivar Auväärt arvutite olemasolu. 

„Nende andmete põhjal saab keegi ju lausa doktoritöö kirjutada,“ pakkus minister Michal välja idee. Selle vastu keegi ei vaielnud.

Soojussõlmes ringkäik tehtud, vaadati üle ka koht, kust toru poole kilomeetri, täpsemalt 505 meetri sügavusele läks. Paika ei reetnud muu, kui kõige tavalisem kanalisatsiooniluuk.

Maapõueenergia

Tehtud töö tutvustamiseks oli peaettevõtjal, Eesti Geoloogiateenistusel kokku pandud ülevaatlik lühivideo, mis selgitas rajatud süsteemi olemust. Maapõuenergia on kivimitesse salvestunud soojusenergia, mis pärineb Maa moodustumisel tekkinud soojuse ülejäägist, radioaktiivsete elementide lagunemisest ning päikeseenergia salvestumisest maapinda. Sügavuse kasvades tõuseb ka temperatuur. Kui temperatuurid hakkavad jõudma 100 kraadini, siis on võimalik toota ka elektrit.

Perspektiivsematel aladel Põhja- ja Kirde-Eestis on temperatuurid 500 meetri sügavusel kuni 17 kraadi, mis välistab elektri tootmise, kuid on piisav soojusenergia tootmiseks. Nii on see ka Tiskres.

Film lõppes tõdemusega: Põhjamaades ja ka Šveitsis kasutatakse seda tehnoloogiat palju. Näiteks kasutab geotermaalenergia süsteemi Soomes Aalto Ülikooli kunstide ja disaini kolledž. „Veel üheks esinduslikuks näiteks on Stockholmi Arlanda lennujaam, kus põhjaveest ammutatava soojuse kasutamisel hoitakse aastas kokku nii palju soojusenergiat, et sellest piisab 2000 kodu kütmiseks,“ teadis Kristen Michal. 

Kiiret edasiminekut ei luba

„Maailmas on erinevaid trende, üks neist on energeetika muutumine. Tänane projekt näitab teed kinnisvaraarendajatele, loob uued võimalused ehitajatele,“ tõi minister välja uue ettevõtmise olulisuse.

„Tiskres alustati puurimisi 2023. aasta augustis. Puurimistööd kestsid kaks kuud, sel ajal segas lähiümbruse elanikke puurimismüra. Puurida võinuks ka kiiremini, aga paralleelselt toimus ulatuslik andmete kogumine maapõue koostise kohta,“ meenutas Aivar Auväärt. Et viia põhjavee reostamise oht miinimumini, betoneeriti 23 sentimeetrise läbimõõduga puurauk settekivimite ulatuses ehk 160 meetrini. 

„Toodetud maasoojuse hind peaks olema 40–50% odavam varasemast, maagaasil toodetud soojuse hinnast.“
– Aivar Auväärt

„Iga uus asi on raske, maksta tuleb kooliraha. Meie võtame seda aga kui investeeringut,“ kõneles kokkutulnuile puurimistöid teostanud inseneribüroo Steiger juht Erki Niitlaan, kinnitades, et nüüd on Steigeri meeskond koos Soome partneriga valmis puurima kuni 2,5 kilomeetri sügavusi puurauke. Nii sügaval leidub Soomes liitiumi.

Betoneeritud puurauku lasti kaks U-kujulist viie sentimeetrise läbimõõduga plastiktoru. Torude kogupikkus maa all on seega natuke üle kahe kilomeetri. Maa all toimub soojuse laadimine, kortermaja soojussõlmes olevas pumbas eraldatakse maapõuest saadud soojus ja see liigub majapidamistesse. 

„Toodetud soojuse hind peaks olema 40–50% odavam varasemast, maagaasil toodetud soojuse hinnast,“ kinnitas Aivar Auväärt. Külmemate talvede tarvis jääb esialgu alles ka maagaasiga kütmise võimalus. 

Puuraugu puurimine läks maksma 200 000 eurot. Korterelamu elanikud selle eest maksma ei pidanud, katseprojekt valmis Euroopa Liidu rahastuse toel. Et see töö aga kallis on, siis kohal olnud spetsialistid maapõueenergiale Eestis kiiret arengut ei ennustanud. 

Praegu käib Järvamaal, Roosna-Allikul järgmise viie puuraugu rajamine, saadav soojus võimaldab ära kütta terve aleviku.

HEA TEADA

Maapõueenergia numbrites

• Tiskresse puuritud puuraugu sügavus on 505 m, läbimõõt 23 cm. 
• Puurimiseks kulus kaks kuud. 160 m sügavuseni on auk betoneeritud.
• Puuraugus sees on kaks U-kujulist toru kogupikkusega 2020 m. 
• 500 m sügavusel on maapõue soojuseks 17 kraadi.
• See tagab aastaringselt ligi 3000 m2 korterelamu kütmise. 
• Tööde kogumaksumus oli üle 250 000 euro.

The post Valmis 500 meetri sügavuselt soojust ammutav küttesüsteem appeared first on Harju Elu.

Tänavu 1. mail täitus Eestil 20 aastat Euroopa Liidu (EL) liikmena ning selle aja jooksul on meie sisemajanduse kogutoodang kogustes mõõdetuna kasvanud poolteist korda ühe elaniku kohta. Kui vaid eurosid vaadata, siis on kasv olnud lausa neljakordne. Loomulikult ei ole elukvaliteedi paranemine vaid ELi teene. Kuid kui tagasi vaadata tollele ajale, siis saab aru, kui palju on meie elu tolle 20 aastaga muutunud.

Kui eurodes mõõdetuna on SKP kasvanud üle nelja korra, siis samas suurusjärgus on kasvanud ka palk. Keskmine kuupalk oli vahetult enne ELiga liitumist 450 eurot ning on jõudnud eelmise aasta lõpuks 1950 euroni. Arvestades tänaseid hindu ilma ostujõu kasvuta tähendaks see täna 950 eurost palka ehk ostujõud keskmise palga eest on kaks korda suurem.

Meil on inimestena keeruline hinnata, kas tõesti on täna kaks korda parem elu kui toona. Minnes ajas tagasi ja asetades igapäevaelulisi asju konteksti, on päris mitmeid näiteid, mis viimase 20 aasta heaolu kasvu väga hästi ilmestavad. 

Ajas muutumatu lennuhind

Vahetult enne euroliiduga liitumise ümmargust aastapäeva lõppes koolivaheaeg, mis on paljudele Eesti peredele soojamaareisi aeg – lennatakse Türki, Egiptusesse või mujale. Et talvist kaamost sai peletama minna ka 2004. aastal, annab see esimese hea võrdlusbaasi.

Võrdlusbaasiks on paslik võtta n-ö madalaim hind, millega nädalaks puhkama minna saab. 20 aastat tagasi aprillis pakkus Novatours Türki Antalyasse ja teistesse kuurortidesse nädalast puhkust hinnaga alates 4990 krooni ehk 319 eurot. Aastal 2024, leiab sama reisikorraldaja hinnakirjast viimase hetke pakkumise Antalyasse alates 299 eurost.

Teisisõnu – 20 aastat tagasi kulus tervelt 70% kuupalgast Türgi-puhkusele, täna aga vaid 16%. 

Lisaks puhkusereisile on ka tavalised liinilennud säilitanud sisuliselt 20 aasta tagused hinnad. Just ELga liitumise puhul pakkus meie kunagine rahvuslik lennukompanii Estonian Air kampaaniahindadega Berliini lendamist alates 900 kroonist ehk 58 euroga. Sinitiivuline küll täna enam ei lenda, ent see-eest lubab lõunanaabrite airBaltic Tallinnast Berliini viia ka alates 55 eurost. Nähtub, et lennupiletite „alates“ hinnad on ajas muutumatud.

Lenno_Uusküla 

Teler ja auto

Liialdades võiks väita, et Eesti kodude au ja uhkus on televiisor. Just 2004 tulid turule ka täislamedad telerid – „ülisuur“ 42-tolline plasmateler oli müügil soodushinnaga 39 999 krooni ehk 2556 eurot. Toona suureks televiisoriks peetud 29-tollise lameekraaniga telerit müüs Euronics kampaaniahinnaga 9995 krooni ehk 639 eurot. Mäluvärskenduseks – keskmine brutopalk oli siis 7100 krooni ehk 450 eurot.

Täna 29-tollise ning naljalt isegi 42-tollise ekraanidiagonaaliga telereid väga ei leiagi. Igati ausa odavama otsa 55-tollise teleri saab praegu poest kätte 500 euroga. Keskmisele palgale tasandades ja makse mitte arvestades pidi inimene 2003. aastal uue teleri soetamiseks 31 päeva tööd rügama, samas kui täna saab uue teleri kätte viis korda kiiremini ehk kuue päevaga.

Auto peab uuem ja (naabrist) parem olema, seda muudkui tõusvas joones. 2003. aastal müüdi Eestis 15 775 uut sõiduautot, mullu aga 22 820 ehk ligi poole võrra rohkem. Toona aasta auto tiitliga pärjatud Mazda 6 hinnad algasid 265 000 kroonist ehk pisut enam kui 16 900 eurost. See summa vastas kolme aasta ja ühe kuu keskmisele palgale. Täna annavad menukaimates mudelites tooni küll teised automargid, kuid võrdluse mõttes – Mazda 6 lubab müüja alates 29 990 eurost. Praegust keskmist palka arvestades saaks baashinna kokku aasta ja viie kuuga.

Lausa tektooniline nihe on aga toimunud selles, milliseid autosid eestlased ostavad. Kui toona oli kaks kolmandikku meie uutest autodest väikeautod, väikesed keskautod ja keskautod, siis täna on eelnimetatuid vaid napilt kolmandik, lõviosa (58%) moodustavad maasturid.

2003. aastal pidi inimene uue teleri soetamiseks 31 päeva tööd rügama, samas kui täna saab uue teleri kätte viis korda kiiremini ehk kuue päevaga.

Elukvaliteet

Heaolu kasvu ei näita mitte ainult see, kui palju on meil raha, kui suured on televiisorid ja kui kallid autod. Vähem käegakatsutavam, kuid ühiskonna seisukohalt ehk olulisemgi on meie rahva tervis – mida tervem rahvas, seda edukam on ta ühiskondlikku rikkust ja heaolu luues.

Erinevate õnnetusjuhtumite tagajärjel hukkunud inimeste arv on langenud pea poole võrra, inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv on kukkunud veerandi jagu. Oluliselt on kasvanud meie välisõhu kvaliteet – saastet näitavate peenosakeste osakaal õhus on kukkunud 2003. aasta 18 000 tonnilt mullu 9000 tonnini.

Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga on kasvanud ligi kuue aasta võrra, ulatudes 2022. aastal 78,1 aastani. Oleme viimase 20 aastaga näinud paremat ja tervemat elu edendavaid arenguid – uute terviseradade ja -keskuste lisandumist, meil on liikuma innustavad spordisangarid ja eeskujud ning tuhandete osalejatega jooksud, rattarallid, suusamaratonid.

Ent päris plekitu selles vallas kõik siiski pole. Heaolu kasvuga kaasneb mugavuse kasv ning nii ei näe me mitte ainult autoeelistuste kaldumist väike- ja keskklassi sõidukitelt maasturite suunas. Suuremate autode lisandumisega on teatavas korrelatsioonis ka rõivamüük ning kauplejad on olnud tunnistajateks pikemate püksirihmade ja laiemate seelikute müügile – ülemäärase kehakaaluga inimeste osatähtsus kogu elanikkonnas on kasvanud 43 protsendi pealt 53 protsendile.

Mida kauem me elame, seda kauem tahame elada tervena ning siin tuleks suunda muuta. Kuid pea kõige muu osas ootaks küll sama tempokat arengut kui eelneva 20 aastaga. Mida ei ole ju üldsegi mitte vähe! →

The post Heaolu kasv 20 aastaga on olnud meeletu appeared first on Harju Elu.

9. juunil toimuvad järjekordsed europarlamendi valimised. Eestis on kandideerimas 71 kandidaati, esindatud on kõik erakonnad, lisaks viis üksikkandidaati. Oma seisukohtade tutvustamiseks esitas Harju Elu erakondade esindajaile ühe küsimuse: milline on olulisim sõnum, mille tahate Eestist Euroopasse viia? 

Nr 102, Martin Helme (EKRE)

Iga riik peab oma asju otsustama ise

Meie erakond on ainus erakond Eestis, mis ei vaata Brüsseli poole kui ülemustele, vaid saab aru, et Eesti eest tuleb võidelda ka euroliidus. Ei mingit lömitavat või pugejalikku lipitsemist euro-
ametnikega, vaid Eesti ja eestlaste huvide eest jalgade trampimine – see on see, mida vaja on.

Meie põhisõnumid valimistel on tegelikult samad, mis on meie eurodebatti pikalt saatnud. Eesti suveräänsus ei ole sõnakõlks, vaid midagi, mille sisse mahub meie valijate õigus ise otsustada, kas tahame massiimmigratsiooni või mitte; kas lepime roheterroriga, mis maksustab meilt käest ära autod ja muudab elektri nii kalliks, et soe tuba ja pesu pesemine on võimatud; kas me seisame jätkuvalt vaba ühiskonna eest või lepime Brüsselist ette kirjutatud tsensuuriga ehk keelustame nn vihakõne, st kõne, mis ajab vihale võimulolijad.

Meie sõnum neil valimistel on selge: iga riik peab saama oma asju otsustada ise. Kui ühiselt otsustamine ei ole võimalik, siis mitte ei tule kaotada ära veto, vaid tuleb jätta poliitika tegemine liikmesriikide endi kätte. Oleme juba ületanud kriitilise piiri, kust maalt Brüssel on enda kätte kaaperdanud võimu, mida talle ei ole ette nähtud ei aluslepingutes ega ka mitte demokraatlikel valimistel. Otsustusõigust tuleb Brüsselist liikmesriikidesse ehk Eestisse tagasi võtta ja selle eest tuleb võidelda nii Eestis kui kogu Euroopas laiemalt.

Nr 113, Margus Tsahkna (Eesti 200)

Euroopa peab investeerima kordades rohkem iseseisvasse kaitsevõimesse

Eesti 200 on pika plaani erakond. Meil on pikk plaan Eestile ja meil on pikk plaan Euroopale. Meie programm seisab kolmel alusel – eestimeelsus, uuendusmeelsus ja liberaalsus. Euroopa vajab neid kõiki, et tõsta oma globaalset mõju, tugevdada kaitsevõimet ning tagada isikuvabaduste ja demokraatlike väärtuste läbi see heaolu tase, mis Euroopas on.

Julgeolek on nende valimiste teema number üks. Meie tulevikuplaanid sõltuvad eelkõige sellest, kas Venemaa kaotab selle sõja, mille ta on vallandanud koos kõigi oma õudustega, või ta võidab. Sel juhul tuleb sõda Euroopasse ning seda me ei taha. Seepärast tuleb tegutseda täna, toetades ukrainlasi, ehitades samas tugevamat Euroopat.

Euroopa peab investeerima kordades rohkem iseseisvasse kaitsevõimesse. Selleks tuleb arendada kaitsetööstust ja viia ellu Euroopa Liidu kaitsevõlakirjade algatus, mille tulemusel investeeritakse 100 miljardit eurot Euroopa sõjalise kaitse arendamiseks. 

Euroopa Liit peab võtma kasutusele Vene külmutatud varad, mida Euroopas on 300 miljardit eurot. Sama oluline on Euroopa Liidu laienemine. Euroopas ei tohi eksisteerida enam halle tsoone, neutraalsuspoliitika Venemaa naabruses on rohelise tule näitamine Putini agressioonile.

Nr 122, Marina Kaljurand (Sotsiaaldemokraadid)

Täna on Euroopas prioriteediks julgeolek

1. mail möödus 20 aastat Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Eesti astus Euroopa Liitu ja NATO-sse, et jääda vabaks, saada õiglasemaks ning tagada oma julgeolek. On hea teada, et Eesti inimeste toetus Euroopa Liidule on jätkuvalt kõrge. See näitab, et valikuga ollakse rahul ning Euroopa Liit ega NATO ei ole meid alt vedanud. 

Nendel Euroopa Parlamendi valimistel on sotsiaaldemokraatide loosungiks – vabadus, õiglus, julgeolek. 

Täna valatakse verd Ukrainas, kus vabadust rünnatakse relvaga. Me soovime elada vabade inimestena vabal maal. Selleks tuleb meeles pidada, et vabadus ja demokraatia ei ole iseenesestmõistetavad. Nende eest tuleb seista iga päev – Euroopa Parlamendis, riigikogus, kohalikus kogukonnas.  

Õiglus peab toimima nii inimeste kui ka riikide vahel. Oleme näinud, et võimu ükskõiksus kõige haavatavamate vastu teeb neist kerge saagi populistidele ja äärmusideoloogiatele. Võim ei tohi suhtuda inimestesse ülbelt ja üleolevalt – olgu see poliitikate kujundamisel või toetuste jagamisel. 

Täna on Euroopa prioriteediks julgeolek ja Eestist on saanud üks selle eestkõnelejatest. Meie sõnum on selge – Ukraina peab võitma ja kogu Euroopa peab olema sõjaliselt võimekam, ka meie ise.

Nr 131, Riho Terras (Isamaa)

Tuleb teha kõik Ukraina võidu heaks

Euroopa Liit ja läänemaailm laiemalt pole teinud piisavalt, et tagada Ukraina võit ja Venemaa kaotus. Tegevusetuse tulemus on Venemaa ja tema liitlaste kasvav mõjuvõim maailmas ning sellega kaasnev ebastabiilsus geopoliitikas. Need arengud pole Eesti ega ka laiemalt Euroopa Liidu huvides. See tähendab, et lisaks üleliidulistele ponnistustele ja kokkulepetele peab ka Eesti astuma otsustavamaid samme julgeoleku tugevdamisel ja hankima viivitamata kaitseväe juhataja nõudele vastavad laskemoonavarud.

Ukraina sõja mõjud ei piirdu üksnes närvilise õhkkonnaga Ida-Euroopas, vaid seda tajuvad kõik Euroopa Liidu riigid. Venemaa ja tema liitlased õhutavad lisaks enda lähiriikidele ebastabiilsust ka teistes regioonides Lähis-Idast Aafrikani ning selle tulemusel suureneb ebaseadusliku sisserände surve Euroopa Liidu piiridele. Piirid tuleb saada pidama ning kõik ebaseaduslikult neid ületavad migrandid saata tagasi lähteriikidesse.

Seisan Euroopas ka selle eest, et Euroopa konkurentsivõime ei kannataks plaanimajandusliku rohepoliitika õhinas!

Nr 140, Urmas Paet (Reformierakond)

Olulisim on kaitsevõime tugevdamine

Euroopa lähiaja peaeesmärk on kaitsevõime kiire tugevdamine. Euroopa Parlament mängib Euroopa asjade kujundamisel järjest suuremat sisulist rolli. Ja nii Eesti kui Euroopa jaoks on praegu ja lähiaastatel kõige olulisem julgeoleku ja kaitsevõime kiire ning igakülgne tugevdamine. See on praegust rahvusvahelist olukorda arvestades kõige olulisem.

Paraku on eksinud need, kes arvasid, et Venemaa kogu energia ja ressurss kulub sõjapidamisele Ukrainas ja talle ei jää muudeks sigadusteks aega. Tegelik elu on teistsugune. Venemaa on jätkuvalt võimeline pidama ka hübriidsõda ja kasutama erinevaid survevahendeid Euroopa riikide vastu. Euroopa peab seetõttu olema jätkuvalt löögivalmis ja valvas kõigi nende sammude suhtes, millega Venemaa võib Euroopa elukeskkonda mõjutada. Eriti tähelepanelik tuleb olla praegusel Euroopa Parlamendi valimiste eelsel ajal, sest senisest venesõbralikum valimistulemus hakkab reaalselt mõjutama ka Euroopa julgeolekupilti. Ukraina vajab jätkuvalt väga suurt abi, sealhulgas sõjalist abi, et agressorriigil, Venemaal, ei läheks korda Ukrainas ja mujalgi Euroopas oma eesmärke saavutada. Selleks on aga vaja Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide selgeid ja põhimõttekindlaid otsuseid.

Nr 149, Mihhail Kõlvart (Keskerakond)

Toetan Euroopa ühise armee loomist

Euroopa Parlamendi valimiste kandvaks teemaks on välis- ja julgeolekupoliitilised eesmärgid, mille puhul peame hoidma fookuses Eesti riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra ning rahva jõukuse kasvu tagamise. Toetan Euroopa Liidu kaitsevõime kiiret arendamist ja ühise Euroopa armee loomist.

Piiririigina peame leidma tasakaalu julgeolekupoliitika ühehäälsuse põhimõtte ja kiire reageerimisvõime vahel. Samuti tuleb seada ambitsioonikad eesmärgid, mis tagavad jätkusuutliku majandusarengu, meie põllumajandussektori elujõulisuse ja vähendavad liigset bürokraatiat. Peame töötama selle nimel, et meie kohalikele omavalitsustele oleks rakendatav otsene Euroopa Liidu rahastamine – mitte läbi riigi. See aitaks tõsta elanike heaolu, arvestades just kohalikke arenguvajadusi, mitte ei toetaks poliitilisi ambitsioone. 

Samuti on oluline miinimumsissetuleku raamistiku kehtestamine ja ettevõtete ülemäärase kasumi maksustamine Euroopa Liidus. Euroopa Parlamendi otsuste vastuvõtmise igal tasandil pean oluliseks julget Eesti huvide eest seismist ja iga liikmesriigi võrdset kaalu otsuste vastuvõtmisel.

Nr 158, Lavly Perling (Parempoolsed)

Meie sõnum on vabadus

Vabadused Euroopas ja Eestis on löögi all. Ometi on vabadus kõrgeim hüve, mida kaitsta, et tulevik Eestile ja Euroopale oleks parem.

Vabadus igal riigil määrata ise oma julgeolekugarantiid, üksikisikuna otsustada ise oma elu ja tegevuste üle, ettevõtjana luua vaba majanduse tingimustes väärtust, selle eest tuleb Euroopas seista, hakates vastu agressorile, bürokraatia vohamisele, riigi liigsele sekkumisele, vaba turu piiramisele.

Pärast pikka õiguskarjääri on omamoodi kohustus rakendada see teadmine ja kogemus vabaduste kaitse ette, et Euroopast tulevad reeglid oleksid kohased just meie õigus- ja kultuuriruumile, et Eesti ettevõtete konkurentsivõime ei saaks kahjustatud hoolimatuse või rumaluse tõttu. 

Oluline on seista selle eest, et meil siin Eestis oleks euroopalik väärtusruum ning samas võimekus, tahe ja vabadus hoida väärtusena alles just meile ainuomast, et Eesti huvid Euroopas ja Euroopa huvid maailmas oleks kaitstud.

The post Millise sõnumi viime Euroopasse? appeared first on Harju Elu.

20 aastat tagasi, kui Eestis toimusid esimesed Euroopa Parlamendi valimised, oli levinud arvamus, et kuskil kaugel, võõras riigis hakkama saamiseks peab Eesti esindaja jagama hästi välispoliitikat.

Võib-olla võitiski sellepärast 2004. aasta europarlamendi valimised ülekaalukalt Toomas Hendrik Ilves. Kuigi välispoliitika jagamine, rahvusvaheline töökogemus ja vähemalt ühe tähtsa võõrkeele ladus oskus tulevad kahtlemata kasuks, pole see siiski ainumäärav. 

Samavõrd tähtis või ehk olulisemgi on oskus Eesti huvisid kaitsta ja vajadusel ka erisused välja võidelda. Et meie erihuvid näiteks põllumajanduses ja energeetikas kaitstud saaks, on vaja, et saadik oleks laitmatult kursis ka Eesti majanduse probleemide ja vajadustega. 

Teatavasti on ka meie riigikogus väga olulisel kohal töö komisjonides. Nii ka seal. Vaatamata sellele, et paljud meie eurosaadikud on püüdnud europarlamendi väliskomisjoni, on see tegelikult väheoluline, olles ainus, millel puudub seadusandliku algatuse õigus. Märksa olulisemad on põllumajanduse, keskkonna, tööstuse ja transpordi ning isegi kalanduse komisjonid, kus Eesti huvide kaitsmiseks peab olema nii tahet, võimekust kui teadmisi.

Kui lugeda erakondade vastuseid Harju Elule küsimusele siis selgelt domineerib julgeolekuteema. Kõik erakonnad soovivad Ukraina sõja kontekstis Euroopa julgeolekut parandada, Eestit selle eestvedajaks seada. Mõni ehk vähem kui teised. Kahtlemata on see oluline teema, kuid kindlasti mitte ainus. Ning EL pole siiski sõjaline organisatsioon.

Kuidas ikkagi valida? Mina soovitaks valida enne inimest kui parteid. Mõne parlamendirühmaga peab liituma niikuinii ning kuigi me Eestis käsitleme Reformierakonda ja Keskerakonda väga erinevate maailmavaadete esindajatena, istuvad Andrus Ansip, Urmas Paet ja Jana Toom europarlamendis sõbralikult ühes paadis, ühiste eesmärkidega Uueneva Euroopa fraktsioonis.

Soovitan valida inimest, kes rahvusvahelises keskkonnas hästi hakkama saab ja seal ka Eesti huvisid kaitsta suudaks. Kelle üle häbi ei peaks olema ja kes 720 saadiku hulgast suudaks nutikalt silma paista.

HEA TEADA

Mida teevad
Euroopa
Parlamendi liikmed?

Europarlamendi liikmed:

• esindavad 450 miljonit inimest, kes ELis elavad;
• mõtlevad välja uusi ELi seadusi;
• muudavad seadusi, et neid paremaks teha;
• otsustavad koos ELi nõukoguga, kuidas EL oma raha kasutama peab;
• kontrollivad, kuidas EL töötab;
• otsustavad, kas võib vahetada kaupu riikidega, kes ei ole ELi liikmed;
• valivad Euroopa Komisjoni presidendi.

The post Kuidas valida Euroopa Parlamendi saadikut? appeared first on Harju Elu.

Tallinna ja Harjumaa malevarühmad täituvad igal aastal väga kiiresti, sest malevad pakuvad suvisel ajal, kui koolitööd pole, noortele võimalust nii raha teenida kui aega viita.

Näiteks täitusid Tallinna malevad mullu veerand tunni jooksul pärast registreerimise avamist ja ilmselt läks sarnaselt ka tänavu (registreerimine avanes 9. mail kell 16, Harju Elu läks trükki mõni tund enne seda). See ei tähenda, et registreerimine oleks veerand tunni pärast suletud, sest rühmakohad täidetakse alati üle – tavaliselt on neid, kes kohast hiljem loobuvad ning SA Õpilasmaleva töötajad arvestavad ka seda, kuidas noored on vastanud küsimustele oma huvide ja motivatsiooni kohta. 

SA Õpilasmalev juhataja Külli Tatteri sõnul on tänavu Tallinnas rühmi kokku 61, nendest 33 rühma on linnavälised, st ööbimisega ja 28 linnasisesed, st noored ööbivad kodus. Rühmajuhte on kokku u 120 ja tööd saab ligi 1000 malevlast. 

„Meie numbrid on viimastel aastatel olnud samades raamides. Sellel aastal pakume võrreldes eelmise aastaga rohkem linnasiseseid malevakohti ja veidi vähem linnaväliseid. Põhjus on selles, et linnasisesed rühmad on noorte seas populaarsemad ja kuna sinna saavad noored juba alates 13. eluaastast, siis saame kasvatada endale ka tubli järelkasvu,“ selgitas Külli Tatter.

Jõelähtme vallavalitsuse noorsootöö- ja spordispetsialisti Maarja Mehiste sõnul avatakse valla piirkondlikus malevas kuus rühma, igas rühmas on 15 noort ehk kokku osaleb 90 noort. „Loo alevikus avame kolm rühma, Kostiveres kaks ja Neemes ühe. Lisaks käivad läbirääkimised maaelumuuseumiga, et korraldada nende Carl Robert Jakobsoni talumuuseumis välisrühma, kus on samuti 15 noort ning see erineb piirkondlikust rühmast selles vaates, et tegemist on ööbimisega malevaga,“ kõneles Maarja Mehiste. 

Igas Jõelähtme piirkondlikus rühmas on üks kvalifitseeritud kasvataja, välisrühmas on kaks kasvatajat. Jõelähtmel on rühmade arv samaks jäänud, sest Mehiste sõnul jääb paraku piirkonnas tööd puudu. 

Enim on heakorratöid ja marjade korjamist

Malevatööde nimekiri on olnud küllaltki lai, kuid enamus on heakorratööd ja saagi korjamine. 

„Palju lihtsam on leida tööandjaid marjakasvatajate seas, aga oleme üritanud hoida marjarühmade arvu stabiilsena, et ka teised valdkonnad oleks esindatud ja noortel oleks laiem valik. Meie rühmad on kenasti mööda Eestit laiali, Toilast Rõugeni ja Pärnust Saaremaani. Kõige suurem tõenäosus Tallinna õpilasmaleva noori suvel kohata on Lõuna-Eestis ja loomulikult Tallinnas,“ rääkis Tatter.

Maarja Mehiste sõnul on Jõelähtme noorsootöötajad püüdnud malevat noorte jaoks igal aastal aina põnevamaks muuta. „Meil on alati heakorratööd alevikes, ettevõtjate juures ja allasutustes. Lisaks oleme teinud koostööd OÜ-ga Merkuur, et tutvustada noortele tehnoloogia valdkonda, mille töötubade raames valmivad tööandjatele puidust kingitused,“ ütles Mehiste. 

Tänavu on plaanis noortele läbi koolituste tutvustada ka rahatarkust ja internetiturvalisust. „Koostöös valla IT-juhiga valmistavad noored malevas lillekaste, mida saab alevike vahel jagada. Eelmisel aastal tehti Kostivere koerteaeda atraktsioone,“ märkis Mehiste.

Peamiseks tööandjaks on Jõelähtme vallavalitsus koos oma külade, alevike ja allasutustega. „Noored käivad igal aastal Jõelähtme vabadussõja mälestussamba juures, Jõelähtme kirikus, valla koolides ja lasteaedades, noortekeskustes, rahvamajas ning ettevõtetes, kellega on pikaajaline koostöö hästi välja kujunenud. Kaasame noortele tööde pakkumisse ka kohalikke ettevõtjaid,“ ütles Mehiste. Valla pikaajalised partnerid on Jõelähtme Golf & Country Club ja Kaberneeme sadam. 

Tallinnas on kõige suuremateks tööandjaks tavapäraselt Tallinna linna erinevad asutused. 

„See on ka teiste malevakorraldajate puhul nii, et kohalik omavalitsus annab tööd just eelkõige enda noortele. Nii on meie malevarühmad peaaegu kõigis linnaosa valitsustes, Kadrioru pargis, loomaaias, botaanikaaias, spordikeskustes, lasteaedades…“ ütles Tatter.

Aastaid on SA Õpilasmalev koostööpartneriteks olnud ka Wolt, Telia ja Circle K, nii ka tänavu. Linnasisestest rühmadest on uueks tööandjaks rahvusarhiiv, noored saavad minna appi sinna säilikuid korrastama, digitaliseerima jne.

„Loomulikult võiks palk olla suurem, aga samas tulevad noored malevasse pigem eakaaslastega vahvalt aega veetma ja kogemusi saama. Palk on pigem teisejärguline.“
– SA Õpilasmalev juhataja Külli Tatter

Mõned rühmad on populaarsemad

„Üks äge rühm on kindlasti pea terve suve vältav suveseiklejate rühm. Nemad käivad abis erinevatel üritustel, juhendavad kliente, on abis mängude läbiviimisel jne. Linnavälistes rühmades on uueks tööandjaks SA Virumaa Muuseumid, kes võtavad kolm rühma tegema heakorratöid Palmse mõisas. Üheks populaarsemaks rühmaks on olnud läbi aastate Ranna Rantšo,“ tõi Tatter välja erilisemaid rühmi. Aastaid on tööandjaks olnud ka riigimetsa majandamise keskus, kes võtab tänavu noori tööle Toilasse ja Elistverre.

Malevlased saavad enamasti miinimumpalka, mis sellel aastal on 4,86 eurot tunnis. Võrdluseks: 2019. aastal oli malevlase palk alates 3,21 eurost tunnis. 

Need, kes rohkem tahavad teenida, saavad seda teha nt Wolti rühmades. Seal sõltub töötasu tehtud töö mahust ja tublimate palk jäi mullu veidi alla Eesti keskmise palga. Marjarühmades on samamoodi nobedamatel korjajatel võimalus ka rohkem teenida

„Loomulikult võiks palk olla suurem, aga samas tulevad noored malevasse pigem eakaaslastega vahvalt aega veetma ja kogemusi saama. Palk on pigem teisejärguline,“ selgitas Tatter.

Jõelähtmel ootab peale igat piirkondliku maleva tööpäeva noori kerge amps, koolitused ja lõpupidu on noortele tasuta. SA Õpilasmaleva rühmades on malevalastele tagatud lõunasöök ning sellele järgneb rühma ühistegevus.

Maleva korraldus on ajas muutunud rohkem teadlikumaks ja eesmärgile suunatuks. „Malevlased ei tee lihtsalt neli või kuus tundi tööd. Nende töö peab olema juhendatud ja mõtestatud. Nad peavad selle töö käigus õppima seadma endale eesmärke, tulemusi analüüsima, õppima võtma vastutust ning koostööd tegema,“ võttis Külli Tatter maleva olemuse kokku.

The post Õpilasmalevatesse joostakse tormi appeared first on Harju Elu.

Kultuuriminister Heidy Purga allkirjastas 7. mail käskkirja, millega kinnitati ajaloolise loodusliku pühapaiga Maardu hiiemetsa piir. 

Võttes arvesse hiiemetsa hetkeseisukorda ning kaaludes avalikke ja erahuve, määrati mälestise piir alale, kus on terviklik metsaala säilinud kõige paremini ning kus asuvad mälestise osaks olevad allikad ja kivid.

Tallinna külje all Maardu külas asuv hiiemetsana tuntud ohverdamiskoht on ajaloo-
line looduslik pühapaik, mille kohta on arhiiviandmetes säilinud mitmeid pärimusi. Reeg-
lina on looduslikud püha-
paigad konkreetsed objektid või looduses eristuvad pinnavormid, mille piiritlemine ei ole keeruline. Maardu hiiemetsa asukohta ja ulatust on aja-
looliselt kirjeldatud mitmeti läbi erinevate looduslikult tajutavate piiride. Pärimus viitab hiiemetsa paiknemisele ulatuslikul maa-alal – praegusest Maardu küla läbivast Saage teest Maardu järveni.

„Mälestiste piiride ja seonduvate kitsenduste seadmisel tuleb arvesse võtta eri-
nevaid asjaolusid – nii meie kultuuripärandi suurt väärtust, omanike õigusi kui ka laiemat avalikku huvi. Muinsuskaitseamet otsis aastaid kõiki osapooli rahuldavat lahendust ning välja pakutud otsus on tasakaalukas ja erinevaid huve õiglaselt arvesse võttev,“ ütles kultuuriminister Heidy Purga.

Kuna hiiemetsa püsimise loomulik tingimus on, et alal asuvaid puid säilitatakse, jääb kehtestatud mälestise alal edasi kehtima piirang raietegevusele. Looduslikule pühapaigale omane vähene inimmõju tähendab seega olulisi kitsendusi metsamajandamisel. „Eesmärk on tagada, et hiieala kõige paremini säilinud osa oleks hoitud ja sinna oleks ligipääs neil, kes ajaloolises looduslikus pühapaigas viibida ja sellest osa saada soovivad,“ lisas Purga.

Maardu hiiemetsa piiride muutmise ja määramise menetluse algatas muinsuskaitseamet 2019. aastal. Ka Harju Elu on kirjutanud Maardu hiiemetsa kaitse vajalikkusest mitmel korral. →

The post Maardu hiiemetsa piir sai paika appeared first on Harju Elu.

Möödunud aasta kevadel rajasid Vääna kandi talgulised loomade loomulikele liikumisradadele Uudo Timmi näpunäidete kohaselt kolm rohesilda. Sillad ehitati üle riigimaal asuvate sügavate, ligi kolme meetri laiuste vett täis kraavide. 

„Kuna kraavides on püsivalt vesi, pidid loomad seni üle kraavide ujuma. Külmal ajal võtab ujumise järel soojaks saamine aga palju energiat,“ selgitas üks sillaehitajaist, kohalik loodusaktivist Eve Ausmees.

Selle ettevõtmise tulemuslikkuses oli ka kahtlejaid. Loomad ei hakka kunagi üle inimese rajatud silla käima, arvas nii mõnigi. Tõe väljaselgitamiseks paigaldas loodusekspert ja zooloog Uudo Timm loomade jälgimiseks kahe silla juurde keskkonnaagentuuri seirekaamerad. Kaamerate videotelt on näha, et loomad võtsid rohesillad peagi omaks. Talguliste rajatud rohesildu on aasta jooksul ületanud pea kümmekond liiki loomi.  Eriti üllatav on, et sildu kasutab ka põder. Sest põdrale ei tohiks selliste kraavide ületamine olla probleemiks, ta on pika jalaga, läheb kraavist läbi või hüppab üle, aga ju siis ei taha põdradki jalgu märjaks teha. Kaamera videod näitavad, et üle sildade on käinud metssead, metskitsed, ilves, mägrad, rebased, kährikud, nugised, oravad. Nii kestis see käesoleva aasta märtsikuuni. 

„Märkasin siis ühel hommikusel jalutuskäigul, et kõige teepoolsemale sillale on langenud suur puu,“ kõneles Eve Ausmees. Et sellel sillal loomakaamerat polnud, võis vaid arvata, kuidas silda ületama harjunud loomad käituvad. „Jäljed kevadisel lumel reetsid: sillani tuli palju jälgi, puu alt läbi said üle silla vaid rebane ja kährik,“ täpsustas ta. See ülekäigukoht asus aga loomadele väga olulises paigas, ühendas Sõrve looduskaitseala Tõlinõmme maastikualaga. 

Sild ühisel jõul korda

Vääna inimeste ühine otsus oli – teeme ülekäigu taas korda. Pühapäeval, 5. mail, „Teeme ära!“ talgupäeva järgsel päeval kogunesidki talgulised Vääna seltsimaja ette. Tulijaid oli poolsada – kes suundus koristama mõisaparki, kes korjama maantee ääres vedelevat prahti. Viis talgulist liikusid aga Eve Ausmehe juhtimisel rohesilda taasavama. 

Puu läbisaagimine läks kaasavõetud mootorsae abil hõlpsasti. Märksa raskemaks osutus aga metsast veel mõne palgi kohaletoimetamine, et sillale laiust ja tugevust lisada. Eelneval kokkuleppel riigimetsa majandamise keskusega lähedusest palgijupid leiti ja kohale tariti. „Siin on nagu loomade maantee, toimub tõsine liiklus. Järelikult peab ka sild kindel olema,“ innustas talgujuht kaaslasi.

Sild sai kindel. Kella kolmeks jõudsid talgulised seltsimaja juurde tagasi, et koos teistega talgusuppi süüa.

TEEME ÄRA!

Talgupäev läks korda

„Teeme Ära!“ talgupäeva raames toimus üle Eesti 1105 talgut, milles osales vähemalt 31 000 talgulist. Puhastati ja muudeti ohutumaks 231 veekogu, rajati 188 elurikast õppeaeda, puhastati kümneid kilomeetreid maanteeääri, parke, tänavaid. Traditsiooniliselt pakuti talgulistele talgutoitu, paljudes paikades ka kultuurielamusi.

The post Väänas renoveeriti metsaelanike sild appeared first on Harju Elu.

Kvaliteetne uni laeb meie keha energiaga, parandab vaimset tervist ja kognitiivseid funktsioone ning suurendab lihtsalt ka füüsilist jõudu. Üks peamisi tegureid, mis aitab kaasa mugavale ja kosutavale unele, on kvaliteetne voodipesu. Kvaliteetsed voodilinad leiad aadressilt: https://www.nostrahome.ee/ee/kataloog/magamistuba/voodilinad/ ning võid neid voodilinu kasutades olla kindel, et sinu suurepärane uni on tagatud.

Uurime lähemalt kvaliteetsetesse voodilinadesse investeerimise eeliseid ning kuidas need võivad sinu und oluliselt parandada.

Miks investeerida kvaliteetsetesse voodilinadesse?

Mugavus ja pehmus on lahutamatu osa kutsuva magamiskoha loomisel, kus me ilma suure vaevata suudame uinuda. Kvaliteetsed voodilinad pakuvad enneolematul tasemel hubasust ja naudingut. Luksuslike kangaste õrn puudutus nahal loob lõõgastus- ja heaolutunde ja rahustab meie meeli. Lisaks vähendab sile tekstuur hõõrdumist, hoides ära ärritusi, mis võivad und häirida.

Temperatuuri reguleerimine on veel üks kvaliteetsetesse voodilinadesse investeerimise suur eeliseid. Looduslikud materjalid on tuntud oma hingavuse ja niiskust imavate omaduste poolest, mis hoiavad keha suvel jahedana ja talvel soojas. See optimaalne temperatuuri tasakaal tagab mugavama unekeskkonna.

Vastupidavus ja pikaealisus on peamised omadused, mis eristavad kvaliteetseid voodilinasid, tagades, et need peavad vastu ajaproovile ja säilitavad oma mugavuse pikema aja jooksul. Voodilinas olev suurem niitide arv annab tulemuseks vastupidavama kanga, mis on kulumiskindel, võimaldades voodilinadel säilitada oma pehmuse ja luksusliku tunde ka pärast arvukaid pesukordi. Investeerides vastupidavatesse ja kvaliteetsetesse voodilinadesse, ei taga sa mitte ainult kauakestvat voodipesu, vaid naudid ka püsivat mugavust ja hubasust.

Kuidas täiuslikke voodilinu valida?

Kvaliteetsete voodilinade valimisel tuleb arvestada erinevate teguritega, et rahuldada sinu individuaalseid eelistusi ja vajadusi. Vaatame mõningaid olulisi näpunäiteid.

Voodilina materjal mõjutab oluliselt unekogemust. 100% puuvill pakub luksuslikku tunnet ja suurepärast hingavust, mistõttu sobib see paljudele. Kui soovid veelgi suuremat luksust, on siidist voodilinad siledad, läikivad ja loomulikult hüpoallergeensed, pakkudes luksuslikku unekogemust.

Võta kvaliteetsete voodilinade valimisel arvesse kõiki oma individuaalseid vajadusi. Kui sul on tundlik nahk kaalu hüpoallergeenseid kangaid, nagu siid. Mõistes oma ainulaadseid nõudeid, suudad valida voodilinad, mis vastavad sinu vajadustele, tagades mugavama une.

Pea meeles, et kuigi kvaliteetsete linade esialgne maksumus võib olla suurem, õigustab nende pikaealisus ja mugavus pikas perspektiivis kulutusi. Püüa leida tasakaal kvaliteedi ja taskukohasuse vahel.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kvaliteetsetesse voodilinadesse investeerimine on parema unekogemuse jaoks hädavajalik. Luksuslike voodilinade pakutav mugavus ja pehmus hõlbustavad uinumist, tagades rahuliku öö.

The post Kõrge kvaliteediga voodilinad tagavad kvaliteetse une appeared first on Harju Elu.

Alates 20. maist on Eesti turismijuht Anneli Lepp. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismiosakonna juhina on tema vedada nii Eesti kui atraktiivse sihtkoha rahvusvaheline turundus kui ka Eesti turismiettevõtete konkurentsivõimet tõstvad arendusprojektid.

Anneli Lepp on pika turismisektori kogemusega. Ta on arendanud Pärnu linna, muu hulgas Visit Pärnu juhina, samuti juhtinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis riikliku turismistrateegia 2022-2025 koostamist. Anneli Lepal on ka pikaaegne praktiline turismivaldkonna kogemus Pärnu valgusteatri festivali „ÖÖvalgel“ korraldustiimi liikmena. Vahetult enne turismijuhiks saamist juhtis Anneli Lepp riikliku turismiturunduse meeskonda.

„Minu kõige olulisem ülesanne on nügida Eesti turismi selle taseme taastumise poole, nagu see oli kriiside eelsel ajal. Oleme koostöös turismisektoriga juba palju saavutanud, näiteks on viimastel aastatel rekordiliselt Eesti välisturismi tuludesse panustanud Läti külastajad, tõusuteel on Leedu ja Suurbritannia. Samas on mitu Eesti turismile üliolulist näitajat alles poolel teel. Meie peamise turu soomlaste külastused on jõudnud kriisieelsele tasemele pealinnas, kuid mitte regioonides. Väliskülastajate hulk tervikuna on taastunud, kuid ainult määral, kui varasemad Vene turistid arvestusest välja jätta. Eksporditulu turismist on kasvanud, kuid paljuski inflatsiooni toel. Kuidas turge mitmekesistada ning nominaalsest kasvust teha sisuline kasv, on lähiaastate põhiküsimus,“ selgitas Anneli Lepp.

Anneli Lepp 

Turismiturunduses sihib riik külastajaid digiturundusega, reisiäris kasvatatakse nende ettevõtete arvu, kes Eestit juba müüvad või meie vastu huvi tunnevad. Võrreldes kriisieelse ajaga on reisiäris saavutatud oluline pööre saksakeelses regioonis. „Kui varem oli Eesti aastaid Saksamaa ja ka Austria ning Šveitsi külastajatele Baltikumi ringreisi vaid üheks pisikeseks osaks, kus viibiti üks või kaks ööd, siis pärast hästi sihitud turundust on reisikorraldajad oma tootepakkumist oluliselt muutunud. Üle kümne suurte mahtudega reisikorraldaja on hakanud Eestit müüma ainusihtkohana, kus veedetakse kogu reis ning Eestisse jäädakse 5-7 ööks. See tähendab Eestile ligikaudu kolm korda suuremat turismitulu võrreldes varasemasega. Eriti hea meel on selle üle, et reisi programmis ei ole enam valdavalt Tallinn, vaid minnakse ka regioonidesse, mis tähendab, et turismitulu jaotub üle Eesti ning ka kohalikud väikeettevõtted saavad oma teenuseid müüa,“ kirjeldas Lepp.

Turismiarenduses on turismijuhi sõnul prioriteediks samad teemad mis kõigis riikides, kes soovivad arvestatavat tulu saada turismiekspordist. „Investeerime toetuste ja koolitusprogrammidega meie turismiettevõtete digiarengusse ning kestlike teenuste kujundamisse ja turundusse, et vastata tänapäeva külastaja ootustele. Digipööre aitab ettevõtjal loobuda rutiinsetest tegevustest ning vabastada aega uute põnevate pakkumiste väljatöötamiseks. Jätkusuutliku teenusepakkumisega saame edukalt rakendada roheteemades eesrindliku Põhjamaa kuvandit,“ sõnas Anneli Lepp.

Lähiaja suurprojektidest aitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismiosakond kolmandat aastat järjest maale Michelini tunnustusega restoranid, olles Michelini riikliku lepingu hoidjaks. Samuti aidatakse rahvusvahelise turundusprojekti raames kaasa eestlaste ja soomlaste Guinnessi saunarekordi sünnile.

Alates 2022. aasta augustist turismi juhtinud Rainer Aavik lahkus ametist 2024. aasta märtsis.

The post Riigi turismijuhiks sai Anneli Lepp appeared first on Harju Elu.

Kütusesäästlikkus on kulude ja keskkonnamõjude vähendamiseks sõidukijuhtide jaoks ülioluline. 

Tüüpilised tegurid, mis suurendavad kütusekulu, on tugev kiirendamine ja pidurdamine, kliimaseadme vale kasutamine, sõiduki enneaegne hooldus ja mootoriprobleemid. Nende mõistmine  ja vältimine toob kaasa tõhusama sõidu ning aja jooksul märkimisväärse kokkuhoiu, rohkem teavet veebisaidil autodoc.ee.

Tugev kiirendamine ja pidurdamine

Sage tugev kiirendamine ja pidurdamine on kütusekulu suurenemise kõige olulisemad tegurid. Püsikiiruse hoidja kasutamine maanteedel võib samuti aidata hoida ühtlast kiirust ja parandada kütusesäästlikkust.

Kliimaseadme ebaõige kasutamine

Konditsioneer (AC) võib kütusekulu oluliselt mõjutada, eriti kui seda kasutatakse valesti. Ka varjus parkimine ja päikesevarjude kasutamine võivad aidata autot jahedamana hoida, vähendades vajadust kliimaseadme järele.

Sõiduki enneaegne hooldus

Sõiduki korrapärane hooldus on optimaalse kütusesäästlikkuse tagamiseks ülioluline. Sellised komponendid nagu õhufiltrid, süüteküünlad ja hapnikuandurid mängivad mootori töös olulist rolli. Tootja hooldusgraafiku järgimine ja probleemide kiire lahendamine võivad hoida sõiduki tõhusalt töökorras.

Mootori probleemid

Erinevad mootoriprobleemid võivad suurendada kütusekulu. Regulaarne diagnostiline kontroll võib aidata neid probleeme tuvastada ja lahendada, enne kui need oluliselt kütusesäästlikkust mõjutama hakkavad.

Mootori ülekuumenemise põhjused kuuma ilmaga

Mootori ülekuumenemine on kuuma ilmaga tavaline probleem, mis võib põhjustada tõsiseid mootorikahjustusi, kui sellega ei tegeleta kohe. Peamised põhjused on madal jahutusvedeliku tase, vigane radiaator ja ventilaatori probleemid.

Jahutusvedeliku madal tase

Jahutusvedelik mängib mootori temperatuuri reguleerimisel otsustavat rolli. Jahutusvedeliku madal tase vähendab süsteemi võimet soojust absorbeerida ja hajutada, mis põhjustab ülekuumenemist. Autojuhid peaksid kontrollima ka jahutussüsteemi lekkeid, sest isegi väike leke võib aja jooksul põhjustada märkimisväärset jahutusvedeliku kadu.

Vigane radiaator

Radiaator on jahutusvedelikust soojuse hajutamiseks hädavajalik. Ummistumise, korrosiooni või kahjustuse tõttu vigane radiaator võib seda protsessi takistada, põhjustades mootori ülekuumenemise. Kahjustatud radiaatori õigeaegne väljavahetamine on ülekuumenemise vältimiseks ülioluline, samuti ka auto radiaatori ülevaatus, mis aitab lisaks säilitada jahutuse efektiivsust.

Ventilaatori probleemid

Mootori ventilaator aitab säilitada õhuvoolu läbi radiaatori, eriti väikesel kiirusel või siis, kui sõiduk seisab. Elektriprobleemide või mehaanilise rikke tõttu rikkis ventilaator võib oluliselt vähendada jahutuse efektiivsust. Ventilaatori korrektse töötamise tagamine ja probleemide viivitamatu lahendamine väldib ülekuumenemist. Soovitatav on regulaarselt kontrollida ventilaatori mootorit, rihmasid ja elektriühendusi.

Nipid mootori ülekuumenemise vältimiseks

• Kontrollige jahutusvedeliku taset regulaarselt: veenduge, et jahutusvedelik on õigel tasemel ja et see ei oleks saastunud.
• Kontrollige ja hooldage radiaatorit: hoidke see puhas ja ummistusteta ning parandage viivitamatult kõik kahjustused.
• Veenduge, et ventilaator töötab korralikult: kontrollige regulaarselt ventilaatorit ja sellega seotud komponente kulumis- või rikkemärkide osas.

Lõpetuseks

Neid levinud sõiduvigu ja hooldusprobleeme mõistes ja nendega tegeledes saavad juhid suurendada oma sõiduki kütusesäästlikkust ja töökindlust, tagades sujuvama ja kuluefektiivsema sõidukogemuse.

The post Autojuhtide suured vead, mis suurendavad kütusekulu appeared first on Harju Elu.

Aasta kooli tiitlile kandideerib sel aastal kümme finaali jõudnud kooli, kelle seas on kolm kooli Harjumaalt – Jüri gümnaasium, Raasiku kool ja Peetri lasteaed-põhikool. 

Haridus- ja noorteameti aasta kooli projektijuhi Merili Kärneri sõnul oli huvi aasta kooli tiitli vastu suur, koole kandideeris üle Eesti Jõhvist Kihnuni välja. 

„Konkursile esitasid oma videod nii suured gümnaasiumid kui ka väikesed maakoolid. Selle aasta konkursi fookusteemaks on mitteformaalse õppe seostamine erinevate õpikogemustega väljaspool tavapäraseid koolitunde ning on rõõm näha, et sõltumata kooli suurusest ja asukohast leitakse ikka uudseid võimalusi,“ lausus Kärner.

Žürii liikme, 2022. aasta kooli tiitli võitnud Läänemaa ühisgümnaasiumi direktori Gina Metssalu sõnul oli valiku tegemine paras väljakutse. „Kõik konkursist osa võtvad koolid olid esile toonud ohtralt omanäolisi ja inspireerivaid näiteid sellest, kuidas nad oma õppetegevust rikastavad. Suurt tunnustust väärivad kindlasti kõik konkursil osalenud koolid,” ütles Metssalu. 

Gina Metssalul oli heameel tõdeda, et koolirõõmu tõstvaid, kooliperet ühendavaid ja tavapärasest rutiinist väljaulatuvaid põnevaid projekte viiakse läbi igas Eestimaa nurgas – olgu tegu kooliga pisikeses külas või hoopis suurlinnas.

Kokku kandideeris tiitlile 24 kooli. Esmase valiku kõikide saadetud konkursitööde hulgast tegi žürii, kelle punktide põhjal selgusid aasta kool 2024 finalistid, kelleks on (tähestikulises järjekorras): Jõhvi gümnaasium, Jüri gümnaasium, Kihnu kool, Paide gümnaasium, Peetri lasteaed-põhikool, Püha Johannese kool, Raasiku kool, Tartu rakenduslik kolledž, Vasta kool, Väike-Maarja gümnaasium.

Žüriisse kuulusid muusik ja Setumaa hariduselu edendaja Lenna Kuurmaa, aasta kool 2022 tiitli võitnud Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Gina Metssalu, Laura Kõrvits ERR-ist, Lasse Rihard Sissas Eesti õpilasesinduste liidust, Kätlin Valge haridus- ja noorteametist ning Maris Raimets haridus- ja teadusministeeriumist.

Raasiku kool erineb teistest

„Raasiku kool erineb teistest koolidest ennekõike selle pärast, et meil on tunniplaanis ettevõtlikkuse õppeaine. See algab esimesest klassist ja kestab kaheksandani,“ kõneles Raasiku kooli direktor Triin Hallik Harju Elule. Neis õppetundides keskendutakse ettevõtlikkusele, iseenda ja ümbritseva keskkonnaga hakkamasaamisele, rahale.

„Koolirõõmu tõstvaid, kooliperet ühendavaid ja tavapärasest rutiinist väljaulatuvaid põnevaid projekte viiakse läbi igas Eestimaa nurgas – olgu tegu kooliga pisikeses külas või hoopis suurlinnas.“
– Gina Metssalu

Õppeaine raames on kooli külastanud erinevate erialade inimesed – poliitikud, kirjanikud, ajakirjanikud, sõjaväelased. Triin Hallik kõneles, et õppedistsipliin lõpeb kaheksandas klassis õpilasfirma loomisega, mida tehakse loovtöö raames. Firma tehakse kolmekesi, et tähtsustada ja arendada ka meeskonnatöö oskusi. 

„Kui mõni õpilane on väga silmapaistev mõnel muul alal, näiteks spordis või muusikas, siis arvestame lapse erisuste ja loovusega, tal on võimalik oma loovtöö hinne saada muul moel, ta ei pea firmat asutama,“ täpsustas Hallik. 

Raasiku kooli pere. FOTO: erakogu 

Idee kandideerida aasta kooli tiitlile saadi direktor Halliku sõnul oma sõpruskoolilt, Pärnu Mai koolilt. „Kui tegime neile kava oma kooli tutvustamiseks, siis sõpruskooli direktor Pärnust arvaski, et oma ideede ja tegudega võiksime kandideerida aasta kooliks,“ kõneleb Triin Hallik. 

Direktor kinnitab, et lõpliku otsuse kandideerimiseks tegid nad peale selgumist, et sel aastal on fookuses just mitteformaalse ja formaalse õppe lõiming. „Selle poolest me teistest ju eristumegi, et meil on seos nende kahe vormi vahel väga tugev,“ usub kaks aastat Raasiku kooli juhtinud Triin Hallik. See teadmine lubab Raasiku põhikoolil oma 208 õpilasega julgelt konkureerida mammutkoolidega.

HEA TEADA

Aasta kool selgub rahvahääletusel 

Aasta kool 2024 selgub žürii hinnete ja rahvahääletuse tulemusena keskkonnas https://harno.ee/aasta-kooli-konkurss. Aasta kooli tiitli võitja kuulutatakse välja 3. juunil ETV saate „Terevisioon“ otse-eetris.

Varasematel aastatel on aasta kooli tiitli võitnud Metsküla algkool, Läänemaa ühisgümnaasium, Uulu põhikool, Võru gümnaasium, Viljandi gümnaasium ja Tallinna 32. keskkool.

The post Raasiku kool loodab võita aasta kooli tiitli appeared first on Harju Elu.

Õhujahutid pakuvad tõhusat ja energiasäästlikku viisi ruumide jahutamiseks, kasutades looduslikke protsesse nagu vee aurustumine. Just seetõttu on tegu sobiva valikuga igasse kodusse, kus suvel temperatuur ebamõistlikult kõrgele tõuseb.

Tuba on suvel üle mõistuse soe, aga kliimaseadet paigaldada ei saa? Paljude korteriomanike jaoks on see üha soojenevas kliimas reaalne probleem. Kui õues on 30 kraadi sooja, näitab termomeeter akna taga 50 kraadi ja tubane temperatuur võib õues olevat isegi ületada. Isegi tavaline akende avamine ei too jahutust.

Õhujahuti aga teeb töö märkamatult ära. See ei ole mitte ainult keskkonnasõbralik, vaid ka ökonoomne valik, mis aitab hoida kodud ja kontorid suvekuudel jahedana ilma suurte energiakuludeta. Erinevalt traditsioonilistest kliimaseadmetest ei kasuta õhujahutid külmaaineid, mis võivad kahjustada osoonikihti, tehes need ideaalseks valikuks keskkonnateadlikele tarbijatele.

Õhujahutite tüübid ja nende kasutusalad

Mobiilsed õhujahutid on on kergesti teisaldatavad ja sobivad ideaalselt kasutamiseks väiksemates ruumides või kohtades, kus püsivat installatsiooni ei soovita või ei saa teostada. Sellised õhujahutid on igaühele jõukohased liigutada ja ei nõua keerulist installatsiooni. Loomulikult saab seda liigutada erinevate tubade vahel, tehes sellest hea lahenduse kodukontori praktiseerijatele.

Õhujahutid veega kasutavad vee aurustumise loomulikku jahutusmehhanismi, mis aitab alandada ruumi temperatuuri samal ajal õhku niisutades. Kuum õhk tõmmatakse läbi märja padja, mis seeläbi õhku niiskust lisab. Lisaks temperatuuri alandamisele parandab selline õhujahuti siseõhu kvaliteeti ja  seeläbi kodust kliimat üldisemalt.

Ventilaatoriga õhujahutid kombineerivad erinevate toodete häid külgi. Nad ühendavad endas ventilaatori ja õhujahuti omadused, pakkudes jahutust ja värskendavat tuult. Suvel aitab ventilaatoriga õhujahuti toas ka õhku ringi liigutada, tagades nii kiirema toime.

Mida veel õhujahutist teada?

Õhujahutite paigaldus on enamasti lihtne, see ei nõua keerukaid sammusid ega suuri kulutusi. Regulaarne hooldus on samuti lihtne, kuid on väga oluline. Filtri puhastamine ja veepaagi täitmine peab olema regulaarne, et tagada seadme efektiivne töö. Tolmu ja mustuse kogunemine seadmesse võib vähendada jahutusvõimet ja suurendada energiakulu. Alati tasub järgida tootja juhiseid.

Kõige efektiivsemad on need piirkondadess, kus suved on kuumad, kuid mitte liialt niisked. Nad on eriti kasulikud, kui soovitakse vältida hermeetiliselt suletud ruume, võimaldades värske õhu liikumist ja ruumi loomulikku jahutust.

Valikul tuleks arvestada mitmeid tegureid. Hinnata tuleks ruumi suurust, kuhu seade paigutatakse, et seadme töövõime vastaks ootustele. Madalama energiatarbega mudelid võivad olla esialgu kallimad, aga aitavad vähendada elektriarveid. Ja loomulikult tasub arvestada moodsate lahendustega: mõned mudelid pakuvad lisaks jahutusele ka õhupuhastust, niisutust või isegi soojendust. Väga mugavad on ka taimeriga lahendused.

Miks õhujahuti valida?

Õhujahuti on praktiline, keskkonnasõbralik ja kuluefektiivne alternatiiv traditsioonilisele kliimaseadmele, pakkudes mugavust ja jahedust suvekuumuses. Olgu ruumiks väike korter või suur büroo, õhujahuti suudab pakkuda jahutust seal, kus seda kõige rohkem vajatakse. Investeerides õhujahutisse, saate vähendada oma keskkonnamõju.

Õhujahutid on keskkonnasõbralikud seadmed, mis pakuvad jahutust läbi vee aurustumise. Nad on eriti sobivad ruumidele, kus on vajalik värske õhu liikumine ja kus tavalised kliimaseadmed ei ole praktilised või võimalikud. Õhujahutite valik varieerub mobiilsetest mudelitest kuni suuremate seadmeteni.

Mobiilsed õhujahutid on paindlikud, lihtsalt teisaldatavad ja ideaalsed väiksematesse ruumidesse. Need ei vaja keerukat paigaldust ja on kasutajasõbralikud, sobides suurepäraselt kodukasutuseks või väikestesse kontoritesse. Lisaks jahutusele pakuvad paljud mudelid ka õhupuhastuse ja niisutamise funktsioone, mis parandavad õhu kvaliteeti ja suurendavad mugavust.

The post Õhujahuti aitab suvekuumuse üle elada appeared first on Harju Elu.

„See on polügooni kõige koledam koht. Siia sihitakse tankidelt lastud mürsud, siia heidavad pomme lennukid, siia lendavad mitmikraketiheitjalt HIMARS lastud raketid.“

Nii kõneleb riigi kaitseinvesteeringute keskuse harjutusväljade portfellijuht Elari Kalmaru, osutades madalate puude ja põõsastega kaetud avarale tasasele alale polügoonil, mis paikneb suures osas Kuusalu vallas.

„HIMARSid, tankid ja kahurid ehtsa lahingmoonaga polügoonil ei tulista, lennukid ei heida lahingpomme. Lahingrelvad kasutavad ainult õppemoona. Ka miine siia ei panda,“ räägib Elari Kalmaru polügooni „kõige koledamast“ alast, mis on piiratud aia ja teetõketega, ning kuhu ei tohi isegi kaitseväelased ilma sapöörideta siseneda. Alati on võimalus, et mõni lõhkekeha on jäänud manöövritel lõhkemata. Korra või kaks aastas toimuvad siin aga õppused, mille käigus sapöörid kõnnivad ala läbi ja teevad leitud lõhkekehad kahjutuks. 

Tavalistel päevadel on rahulik

Tavalistel päevadel on siin aga rahulik, korralikud teed jooksevad risti-rästi läbi põõsaste, mitmel pool on näha veesilmasid ja -reservuaare. Laskeala serval kõrgub vaatetorn. Paigast ülevaate saamiseks, aga teatud õppustel ka tule juhtimiseks. 

„Kui jälle ajakirjanduses pahandatakse, et polügoonil on puhkenud tulekahju, siis põleb tavaliselt just see ala,“ kõneleb riigi kaitseinvesteeringute keskuse avalike suhete spetsialist Krismar Rosin. See tähendab, et põleb peamiselt turbane maapind, millelgi muul siin põleda pole. Veesilmad teede ääres on aga veevõtukohad päästeautodele, ala lõikavad teed peavad aga pidurdama tule kiiret levikut. 

Tavalise vaataja silmale pole see „koledaim“ ala, kuhu tulistatakse, nii kole ühtegi. Ei meenuta siin midagi sõjafilmides nähtut, kuskil pole ei pommikraatreid ega mürsulehtreid. Mullapind on enam-vähem tasane oma looduslikkuses. „Praeguseks on Kevadtorm koos suurimate laskmistega seljataga, mõnda aega on polügoonil vaiksem,“ teab Elari Kalmaru, kes vastutab kaitseväe harjutusväljade eest juba üheksa aastat. Pärast õppusi maastik tasandatakse. Tööd saavad siin ka kohalikud elanikud.

Esimesed paugud

Kaitseväe keskpolügooni pikkus põhjast lõunasse on 17 ja laius 8 kilomeetrit. Polügooni pindala on kokku ligi 12 000 hektarit, mis piirnevad nelja vallaga: idas Kadrina, lõunas Tapa, läänes Kuusalu ja edelas Anija vallaga. Laskmine ei toimu igal pool territooriumil, tulistamiseks on kindlad las-
kealad. Tavalistel päevadel, mil õppelaskmisi ei toimu, võivad kõik huvilised polügooni alale siseneda, loodust nautida, marju noppida. Takistusteta. 

„Aga tähelepanelik tasub ikka olla. Siin võin liikuda sõjameeste rasketehnika,“ manitseb Elari Kalmaru.

Noorsõdurid saavad esimesed teadmised automaatrelvadest laskmises Suru lasketiirus, kus automaatidest antakse tuld kuni 400 meetri kaugusel olevatesse siluettidesse. Algajate laskurite jaoks on tehtud vastavad lamamisasemed. Kohe kõrval oleval väljal saavad treenida aga snaiprid ja kuulipildurid – seal on võimalikuks laskekauguseks kuni poolteist kilomeetrit. Sihtmärgid, mille pihta tulistatakse, tõusevad süvenditest automaatselt. 

„Nii on meil see enamikel laskeväljadel, süvenditest tõusevad maketid, olgu tegu siis inimese või masina vineerist siluetiga,“ selgitab Krismar Rosin.

Raskerelvade sihtmärkideks on vanad merekonteinerid või autod. Liikursuurtükk K9 Kõu, mis ehtsas lahingus võib tulistada 40 kilomeetri kaugusele, tabab siin sihtmärke 7–8 kilomeetrit eemal.

„Keskpolügoon on kaasaegseim polügoon Eestis. Kui Võrus paikneval Kuperjanovi pataljonil on suuremad laskmised, tulevad ikka siia,“ räägib Elari Kalmaru. Keskpolügoonil, Valgejõe ääres harjutatakse pontoonsilla rajamist üle veetõkke, samuti on olemas suur betoonist bassein, mida peab õppustel läbima rasketehnika. Läinud suvel avas kaitseinvesteeringute keskus vanas turbatööstuskeskuses Rabassaares kaitseväe kolmanda, kõige suurema linnavõitluslinnaku, kus harjutatakse nii objektide vallutamist kui ka kaitsmist. Kauneim koht polügoonil on aga parkmets. Täielikust maaidüllist puudub seal vaid lambakari. 

Keskpolügooni põhjapoolses osas käib aga ehitus – buldooserid tasandavad pinda, kallurid veavad killustikku teealuseks. „Siia on tulemas soomusmasinate manööver-laskeväli,“ harjutusväljade haldusjuht Siim Pikkur. 

Lähedal olevalt kõrgendikult on juba aimata tulevase manöövervälja piirjooni – põhjast lõunasse jooksevad loogeldes neli teed. Nendel hakkavad õppustel peatselt liikuma meie kaitseväe soomukid ja liitlaste tankid. „Automaatsüsteemid tõstavad siis õppustel masinatele sihtmärke ette. Ootamatult – nagu päris lahingus,“ räägib Elari Kalmaru tulevastest õppustest. Treeningväli on neli kilomeetrit pikk, valmis peab see olema selle aasta lõpuks. 

„Keskpolügoon on kaasaegseim polügoon Eestis. Kui Võrus paikneval Kuperjanovi pataljonil on suuremad laskmised, tulevad ikka siia.“
– Elari Kalmaru

Suhted ümbruskonna elanikega

Mitmel pool harjutusväljakutel on näha stendi haruldaste loomade ja taimede piltidega, seletuseks juures lühike tekst eesti ja inglise keeles. Siin on kala- ja kaljukotka, musta toonekure fotod, pildid käpaliste mitmest liigist. 

„Kokku on polügoonil 12 infotahvlit. Et sõdurid puhkehetkel võiksid uudistada, millised haruldased looma- ja taimeliigid siin elavad,“ räägib Krismar Rosin. Avalike suhete juht kinnitab, et isegi üks merikotkas on just poegimas sealsamas, selle „kõige koledama“ laskeala lähedal. Laskeharjutused loomi ja linde ei segavat – seda kinnitavad mõlemad mehed. Eestis on vähe nii liigirikkaid paiku, kui seda on keskpolügoon. Et loomade liigirikkus ja arvukus säiliks, ollakse tihedates sidemetes keskkonnaametiga. 

Kuidas on polügoonil suhted aga kohalike elanikega? Kas kaevatakse paugutamise pärast? 

„Eks aeg-ajalt tule ikka kaebusi. Väljaõpe ja lahinglaskmised tekitavad ju müra,“ kõneleb Elari Kalmaru. Üldiselt hindab ta aga suhteid kohalikega heaks. Igal harjutusväljal on oma infotelefon, kuhu võib helistada 24/7, alati saab oma muret kurta. Paraku ei suuda polügooni juhtkond alati kriitikale koheselt reageerida. „Aga kui laskmisharjutusi planeerime, saame korrektuuri teha,“ täpsustab Krismar Rosin.

Polügooni väravate taga on suur bassein. Pärast õppusi pestakse seal masinad puhtaks, laaditakse treileritele. Ja sõjamehed sõidavad koju, kasarmutesse Tapal või kaugemal. Siis valitseb jälle rahu.

KOMMENTAAR

Kohalikud on harjunud paugutamisega!
Riivo Noor, Anija vallavanem, põline Aegviidu elanik

Keskpolügooni kohta erilisi kaebusi pole, ei minul ega ümbruskonna inimestel. Ehk on see ka sellest, et laskmised on seal ikka toimunud, toimusid vene ajal ja paugutatakse ka nüüd. Inimesed on harjunud. Muidugi – kui laupäeva hommikul kell kuus hakatakse paugutama, siis tahaks küll küsida – kas tööpäeval suurtükki lasta ei saa. Üldiselt on olukord aga kontrolli all.

Märksa ärevamaks teeb inimesi aga see, mis toimub Soodla laskeväljakuga. Seda plaanitakse laiendada, praegu on menetlemisel riigi eriplaneering, toimub mürahäiringu uuring ja keskkonnamõjude strateegiline hindamine. See kõik on inimesed ärevaks teinud.

The post Keskpolügoonil – esialgu rahulik appeared first on Harju Elu.

Esinduslik uuring näitab, et keeruline olukord tööstussektoris jätkub, kuid põhi on saavutatud ja tulevikku nähakse mõnevõrra lootusrikkamalt. 

Käesolevaks aastaks prognoosivad ettevõtted küll käibe langust, kuid ootused kasumlikkusele on mõnevõrra suurenenud ja investeeringute maht mullusest suurem.

Swedbanki uuringus osalenud tööstusettevõtete käive moodustab kolmandiku kogu Eesti töötleva tööstuse käibest. Need ettevõtted prognoosivad, et sel aastal langeb tööstussektori käive keskmiselt 1%. Suuremat käibe langust ennustavad seejuures just keskmised ja suured ettevõtted. Valdkondade lõikes on hapraimas olukorras masina- ja metalli-, elektroonika- ja mööblitööstus. Puidutööstuses prognoositakse seevastu käibe pea 5% kasvu, kuid selle taga on pigem Euroopa ladude täitmine ning üldisest välisnõudluse kasvust on veel vara rääkida.

Pea 70% ettevõtetest näeb, et kasumlikkus sel aastal kasvab või jääb samale tasemele mullusega. Kõige olulisem küsimus tööstusettevõtete jaoks on konkurentsivõime tagamine, mida pidas suurimaks riskiks 80% ettevõtetest. Mõne protsendipunkti võrra eelmisest aastast suuremaks hindasid ettevõtted likviidsuse tagamise riski, kuid eelmisel aastal kolme suurima riski sekka arvatud võtmetöötajate hoidmise on välja vahetanud mure välisturgude nõudluse languse pärast. Viimane puudutab eriti masina- ja metallitööstust ning ehitusmaterjalide tootjaid.

Oleme Põhjamaadega seotud

Olulistest sihtturgudest langesid müügimahud enim Skandinaavias, peamiselt toovad ettevõtted välja just Soome ja Rootsi, mis näitab meie majanduse tugevat seotust põhjanaabritega. Varasemast aktiivsemalt tegelevad tööstusettevõtted uute turgude otsimisega. Võrreldes aasta taguse ajaga on aktiivselt uusi turge otsivate ettevõtete osakaal kasvanud 10%. See tähendab, et tänasega plaanib 53% tööstusettevõtetest laieneda uutele turgudele ja see on väga hea märk. Peamine uus sihtriik, mille suunas ettevõtted töötavad, on Saksamaa.

„Valdkondade lõikes on hapraimas olukorras masina- ja metalli-, elektroonika- ja mööblitööstus. Puidutööstuses prognoositakse seevastu käibe pea 5% kasvu.“
– Raul Kirsimäe

Investeeringute maht kasvab sel aastal veidi üle 7% ja pea pooled ettevõtted plaanivad veidi rohkem investeerida kui mullu. Selle kasvu taga on küll teatud suured ja spetsiifilised investeeringud. Ka sektorite lõikes tulevad sisse erinevused – masina- ja toidutööstuses investeeringud kasvavad, kuid suurt muret valmistab puidutööstus.

Töötajate arv langeb käesoleval aastal keskmisena 1%, töötajate arvu väikest kasvu näevad seejuures ette väiksemad, alla 10 miljoni eurose käibega ettevõtted, töötajate arvu vähenemist aga keskmise suurusega ja suured ettevõtted. Selline tulemus on vastavuses langevate tootmismahtude ning käibega. Raugemas on ka palgakasv, keskmine palk tõuseb kolmandiku võrra vähem kui eelmisel aastal, ulatudes 4%.

The post Tööstusel on jalad põhjas, kuid taastumine saab olema visa appeared first on Harju Elu.

Kes arvab, et laululavaks peab tingimata olema kaarjas kõrge kõlakoda, mille all poodium koorilauljatele, see arvaku. Keilas enam nii ei mõelda. 

Neljapäeval, 23. mail avati Keilas uus lauluväljak. Uudne ja huvitav. Sellepärast ei saa ka öelda, et samal kohal varemgi olnud traditsioonilise arhitektuuriga laululava uuendati või rekonstrueeriti. Ehitati ikkagi täiesti uus. Uute põhimõtete järgi.

Ehitusega alustati novembris 2022, lõpetati läinud kuul, aprillis. Haljastus tahab küll veel natuke idanemis- ja kasvamisaega, aga põhimõtteliselt on kõik valmis, kõneleb Keila linna avalike suhete juht Valdur Vacht. 

Peatöövõtjaks ehitusel oli OÜ RTS Infra Eesti. Nende tegevust kiidab nii linnavalitsus kui arhitekt. „Ehitajad tulid kaasa uudse lahenduse ideede ja mõtetega, ei mõelnud, kust midagi kokku hoida või mida võiks lihtsamalt teha. Tehti ära kõik metallkonstruktsioonid, betoon valati täpselt projekti järgi. Ja kvaliteetselt,“ kiidab ehitajaid laululava projekti üks autoritest, arhitekt Johan Tali arhitektuuribüroost Molumba. 

Kaks ühes

„Tellija ei soovinud stereotüüpset laulukaart ja kasti pargipuude vahele, sooviti midagi modernsemat,“ põhjendab arhitekt ebatraditsionaalset lahendust. Pealegi – lauluväljak ei ole mõeldud ainult laulmiseks, talvel peab toimuma ümbersünd, laululavast saab uisuväljak. Selleks ka massiivne betoonplaat laululava ümber – sellele valatakse jää, seletab Johan Tali.

„Keila linna eelarves on liuvälja jaoks raha planeeritud,“ kinnitab Keila linnapea Enno Fels uisuvälja talvist tulekut. Praegu valmistub linn hanget välja kuulutama, leidmaks liuväljale operaator.

„Lauluväljaku kaarjalt voolavate vormide idee andis aga see koht ise, ära oli vaja kasutada vana lauluväljaku muldvallid, mis olid mõeldud müratõkkeks,“ kõneleb arhitekt projekti sünnist. 

„Laululava ringikujuline kavand tuli lõpuks kuidagi iseenesest. Polnud teist valikut. Midagi kandilist poleks siia sobinud,“ lisab Johan Tali. Nii mängibki laululava arhitektuuris kaasa kogu ümbritsev keskkond, park, kuhu laululava on rajatud. Laululava katuselt alla rippuvad torud on nagu jätkuks ümbruskonna sirgetele mändidele,“ seletab arhitekt lahti ka metalltorude mõtte. 

Praktiline pool

Projekti maksumuseks kujunes 5,4 miljonit eurot. Selle raha eest saab kindlasti ehitada moodsalt, loodusega harmoneeruvalt. Aga igal ehitisel on ka mingi eesmärk, mida ta peab teenima. Laululava suure ümmarguse katuse all on kaks lava, suurem ja väiksem. Suur lava on mõeldud laulukooridele, 500 lauljat mahub sinna lahedasti ära. Väiksem lava on väiksematele kooridele, aga ka koolibändidele, kinnitab arhitekt. Vastavalt on ka publiku istekohtadega – suurema lava vastas oleval kaarjal kallakul on istekohti 1500-le pealtvaatajale, väiksema lava ümber 300-le. „Kui on suur kontsert, siis pakivad korraldajad 10 000 pealtvaatajat lauluväljakule ikka ära,“ usub arhitekt.  

Traditsioonilised laululavad on kaarega ehitatud ikka akustika pärast – laulukaar moodustab kõlakoja, mis ei lase helidel hajuda, suunab kõla kuulajani. Tahtmatult tekib küsimus – kas sellel ebatraditsionaalsel laululaval, kus kõik aina voogab, muusika ümbrusesse lihtsalt laiali ei voola?

„Seda kindlasti mitte,“ teab arhitekt. Ükskõik milline muusikaürituste korraldaja ütleb – kui lauljaid on juba üle saja, siis on detsibellid nii võimsad, et pole vaja mingit võimendust. Mudilaskooride laululapsed saavad mikrofonid. Muusika jõuab igal juhul kuulajani. Helidel ei lase hajuda ka ümbruses tihedalt kasvavad puud. Projektis osalenud akustik on kõik läbi modelleerinud.

Katuselt alla rippuvad metalltorudel on ka praktiline funktsioon – need on ühtlasi valgustiteks. Valgustavad hajutatult, nii et valguskiired kellelegi silma ei paistaks. „Talvepimeduses tekitavad need lambid aga tunde, nagu hõõguks suur lumekristall uisutajate keskel, keset uisuväljakut,“ räägib arhitekt oma visioonist.

23. mail avatud Keila laululava esimene tõsine peaproov on 9. juunil, mil siin toimub Harjumaa laulu- ja tantsupidu. 

HEA TEADA

Ehitis on loodussõbralik

Ehituse maksumuseks kujunes 5,4 miljonit eurot, millest riigi tugiteenuste keskuse osa oli 737 464 ja keskkonnainvesteeringute keskuse toetus 600 000 eurot.

Laululava ehitusel on kasutatud looduspõhiseid jätkusuutlikke lahendusi, näiteks toimub vihmavee kogumine, puhastamine ja taaskasutusse võtt, rajatud on ekstensiivsed ja intensiivsed rohekatused, kuumasaarte vältimiseks kasutatakse vett läbilaskvaid pinnakattematerjale, juurde rajatakse kõrghaljastust.

The post Keila uudne laululava – harmoonia linna südames appeared first on Harju Elu.

Keskkonnaagentuuri teatel valitseb looduses suuremas osas Eestis suur tuleoht. Päästjad paluvad olla kuivas loodu-
ses lahtise tulega äärmiselt ettevaatlik, sest väiksemastki sädemest võib tekkida ulatuslik tulekahju, milles hävib elusloodus ja vara. 

„Tõepoolest, metsa- ja maastikutulekahjude arv tõuseb kohe, kui ilmad soojemaks lähevad. Miks see number soojadega kasvab? Ikka seetõttu, et kevadiselt ilusad ja soojad ilmad meelitavad inimesi loodusesse aega veetma, sealhulgas lõket tegema ja grillima. Rääkimata kevadisest aiatööde hooaja algusest,“ ütles Põhja päästekeskuse kommunikatsioonijuht Siim Palu (pildil) Harju Elule. Sellega koos kasvavad ka päästjate väljakutsed metsas või maastikul puhkenud tulekahjude kustutamiseks.

Harjumaal juba 42 metsatulekahju

Kuna aprilli lõpus oli veel lumi maas, toome välja andmed maikuu kohta. Käesoleval aastal on perioodil 1.–19. mai üle Eesti aset leidnud 110 metsa- ja maastikutulekahju, neist 44 Harjumaal. Seevastu eelmise aasta maikuu samal perioodil oli Eestis 129 metsa- ja maastikutulekahju, 42 neist Harjumaal. „Ehk siis maastikutulekahjude mõttes käime hetkel sama jalga võrreldes eelmise aastaga,“ tõdes Palu.

Siim Palu 

Tuleoht on suurim Läänemaal, Raplamaal, Järvamaal, Jõgevamaal, Võrumaal, Valgamaal, Põlvamaal ja Harjumaal, kohati ka mujal. 

Kui paluda päästeametnikul välja tuua mõned eriti tuleohtlikud kohad Harjumaal, ütleb Palu, et neid ei saagi eraldi välja tuua. „Iga suurem
metsaala, -massiiv või maastikukaitseala kujutab endast kuival ajal ohtu, kui säde peaks leidma tee kuiva põlevmaterjalini. Küll aga on oluline määraja maastikutulekahjude ohjamisel veevõtukohtadele ligipääs,“ selgitas Palu.

Teatavasti on tiheasustusalad nagu linnad kaetud hüdrandivõrgustikuga, et võimaldada päästjatel kiiresti kustutusvett saada. „Looduses panustavad päästjad looduslike veevõtukohtade peale nagu näiteks jõed, järved ja tiigid. Kui neid tulekahju ligiduses pole, siis tuuakse kustutusvett kaugemalt ja lisandub väärtuslikku aega tulekahju levikule piiri panemiseks,“ rääkis Palu.

Tulekahjuks piisab vähesest

Pikad perioodid ilma vihmata kuivatavad loodust üsna kiiresti, mistõttu muutub loodus kergesti süttivaks ja ei olegi palju vaja, et väike säde kasvaks ulatuslikuks maastikutulekahjuks. 

„Oluline on see, et lõket tehtaks looduses vaid selleks ettenähtud ja -valmistatud paigas. Sedagi tuulevaikse ilmaga. Lõkkekohta valides tuleb silmas pidada, et see oleks hoonetest ja muust põlevmaterjalist vähemalt kaheksa meetri kaugusel,“ kõneles Palu. 

Iga lõkkepõletaja peab tagama, et tuli loodusesse või hoonetele ei leviks. Arvestada tuleb tuule suuna ja tugevusega, puhastada lõkkeaseme ümbrus kuivast taimestikust ja igasugusest süttivast materjalist ning piirata see võimalusel kivide või mullaga. 

Kindlasti peavad lõkke juures olema kustutusvahendid nagu näiteks tulekustuti, ämber veega või kasvõi labidas, et lõkkele vajadusel liiva peale visata. Kustutusvahendit peab olema piisavalt! Päästjad on näinud olukordi, kus inimesed on küll mõelnud kustutusvahendi peale, kuid tegelikkuses ei ole sellest lõkke kustutamiseks piisanud ja tuli on ikkagi kontrolli alt väljunud. 

Lõket ei tohi jätta kunagi järelevalveta ja lõkkepaigast lahkudes tuleb veenduda, et lõke on täielikult kustutatud, et tuli selleks ettenähtud alalt ei väljuks.

Kindlasti peavad lõkke juures olema kustutusvahendid nagu näiteks ämber veega või kasvõi labidas, et lõkkele vajadusel liiva peale visata. Kustutusvahendit peab olema piisavalt! 

Grillsöed peavad täielikult kustuma

Lisaks lõketest puhkenud põlengutele tuleb ette ka neid tulekahjusid, mis on alguse saanud grillimisest. Sealgi on mõned põhimõtted, mida jälgida. 

„Tuleb veenduda, et grill oleks paigutatud hoonetest ja põlevmaterjalidest ohutusse kaugusesse ning grillimist lõpetades tasub jälgida, et kuumad söed omakorda tuleohtu ei põhjustaks. Neid on mõistlik jahutada veega või oodata, kuni söed on täielikult jahtunud,“ jagas Palu nõuandeid. Mitte mingil juhul ei tohi grillist kustumata sütt välja valada.

Mõistlik on silm peal hoida ka keskkonnaagentuuri tule-
ohukaardil ja viia end kurssi looduses valitseva tuleohutasemega – https://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/. Viimase prognoosi järgi sajab lehe ilmumise päeval,
24. mail mitmel pool hoovihma, tuleoht on III–IV klassi piires (keskmine kuni suur tule-
oht), kuid suureneb kohati
V klassini (äärmiselt suur tuleoht). V klassi puhul võib päästeamet keelata metsas küttekoldevälise tule tegemise, grillseadme kasutamise, suitsetamise või võõras metsas viibimise. Tuleohtliku aja võib amet vajadusel kehtestada ka varem.

Täpsemat infot tuletegemise ohutusnõuete kohta saab riigiinfotelefonilt 1247 või https://kodutuleohutuks.ee/ohutu-loke.

NÄITEID

Mõned tulekahjud viimase nädala jooksul

19.05 kell 17.43 teatati häirekeskusele, et Nõmmel Sambliku tänaval põleb kodu kõrval metsaalune. Selgus, et pererahvas oli eelmisel õhtul koduaias lõket teinud ning viinud järgmisel päeval tuha metsa alla kompostihunnikusse. See aga süttis ning süütas omakorda umbes 10 ruutmeetrit pinnast. Teataja oli aiavoolikuga suuremad leegid maha surunud ning Nõmme päästjad likvideerisid põlengu veejoaga. Päästjad vestlesid kuumast tuhast pererahvaga ja palusid neil järgmisel korral tuha käitlemisega olla ettevaatlikumad, sest säde võib kuumas tuhas hõõguda isegi kuni nädala.

18.05 kell 22.10 sõitsid päästjad Nõmme turu tagusele maastikule, kust oli tulnud teade suurest lõkkest. Nõmme päästjad haarasid kaasa ATV ja kihutasid lõkke juurde. Päästjad kustutasid lõkke veega. Lõket tegi poistekamp, kellega vesteldi hiljem tuleohutuse põhimõtetest ja sellest, et praegusel kuival ajal ei ole mõistlik metsas päris igal pool tuld teha. Noored tundusid mõistvat oma teo ohtlikkust ja lubasid edaspidi olla hoolikamad lõkke asukoha valimisel.

18.05 kell 14.13 teatati häirekeskusele, et Lääne-Harju vallas Klooga alevikus Raudtee tänava ääres metsas on nähtud suitsusammast. Teataja nägi seda Ämari lennujuhtimistornist. Väljakutsele reageerisid nelja kutselise ja nelja vabatahtliku komando päästemeeskonnad ning tulekahju kustutamist alustati kolmes töölõigus. Põles nii mets kui ka pinnas. Põlemisalale oli keeruline suurte põhiautodega ligi pääseda, mistõttu kasutati ATV-sid tulejoone ohjamiseks. Maastikupõleng lokaliseeriti kella 15.30ks ja likvideeriti kell 19.30.

Allikas: politsei- ja piirivalveamet

The post Ettevaatust – looduses on suur tuleoht! appeared first on Harju Elu.

Üks olulisemaid aspekte, mis Swedbanki tööstusuuringust puidutööstuse kohta ilmneb, on valdkonna investee-
ringute sisuline külmumine. 

Alates 2019. aastast vähikäiku teinud investeeringud vähenevad sel aastal mullusega võrreldes veel 61%. Kui sealt võtta veel välja üks eelmise aasta suur tehing, siis on see number 32% ehk investeerimiskeskkond on jätkuvalt ebakindel. Sektoris on kindlustunne muutunud olematuks, kuna debatt raiemahtude üle on kestnud juba seitse aastat. 

Uuringust selgus, et riskide juhtimise seisukohast oli puidutööstus tugevalt välja toonud toodete konkurentsivõimelise omahinna tagamise ja tooraine kättesaadavuse riski, mida pidasid väga oluliseks vastavalt 85% ja 60% vastanutest.

Sektor prognoosib käibekasvu

Käibes prognoosivad puidutöösturid sel aastal keskmiselt 5% ja tootmismahtudes 6% kasvu. Need on teiste tööstussektoritega võrreldes suurimad näitajad kasvu osas. Samas on oluline rõhutada, et 2023. aastal oli puidutööstus tööstussektoritest ka suurim kukkuja ehk suurt optimismi või kõva kasvu see tegelikult ikkagi ei too.

Kasumlikkust hindavad ettevõtjad sel aastal sarnaseks mullusega või mõnevõrra kõrgemaks. Kui eelmisel aastal nägime rekordkõrgeid toorme hindasid vaatamata nõudluse kukkumisele, siis hetkel on majanduslangus ka toormehindadesse jõudnud ja need on oma tippudest alla
tulnud.

„2023. aastal oli puidutööstus tööstussektoritest ka suurim kukkuja ehk suurt optimismi või kõva kasvu see tegelikult ikkagi ei too.“
– Alvar Mällo

Alvar Mällo 

Välisturgude nõudluse langus peamistel eksportturgudel on endiselt puidutööstuse jaoks probleem. Küll aga on uuringust näha, et kui eelmisel aastal oli ettevõtete osakaal, kes soovivad uutele turgudele minna 33%, siis tänavu on see 47% ehk ettevõtted otsivad aktiivselt uusi turge, kuhu oma tooteid müüa. Peamisteks uuteks sihtturgudeks on näiteks Prantsusmaa, USA ja Holland. →

The post Puidutööstuse investeeringuid pärsib ebakindlus appeared first on Harju Elu.

Mahepõllumajandus, mis on Eestis aasta-aastalt kasvanud, tegi mullu järsku tagasisammu – ligi 80 tootjat lõpetas tegevuse.

Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal Eestis mahepõllumajandusmaad 225 300 hektarit, mis on 22,8 protsenti kogu kasutatavast põllumajandusmaast. Mahepõllumajandusmaa pind vähenes aastaga 2,5 protsenti ja tegevuse lõpetas 78 mahetootjat.

Seni on mahepõllumajandusmaa pind Eestis igal aastal kasvanud, selle osatähtsuselt oleme Euroopa tippu jõudnud, Eelmisel aastal mahepõllumajandusmaa aga vähenes. „Nagu tavapõllumajanduseski oli aasta ka mahetootjatele raske – vähenesid paljude kultuuride saagid ja loomade arv ning mitmed mahetootjad lõpetasid tegevuse,“ täpsustas statistikaameti juhtivanalüütik Ege Kirs.  

Läheb aga ka vastupidi. Külmpressitud tudraõli peetakse üheks paremaks toidu-
õliks üldse. Seda just suure omega3 rasvhapete sisalduse tõttu. Tudraõlis on 32%-38% omega3 rasvhappeid, sõltuvalt aastast ja kasvukohast. Ka on õli tuntud suure kuumataluvusega ja  pika säilivusajaga, seda kasutatakse nii köögis kui
kehahoolitsusteks.

Katrin ja Raivo Õisma kasvatavad Saue vallas Riisipere lähedal olevas mahetalus tutra juba kuus aastat. Kodus toimub ka külmpressimine. Aastatega on kasvanud pind ja aastatega on tulnud ka tootele tuntust. 2022. aastal teeniti Eesti parima tervisetoote nimetus koos Pääsukesemärgiga. Mahetalu valiti ka Saue valla aasta ettevõtteks. 

Sel aastal valis Eesti suurim toiduajakiri Oma Maitse tudraõli oma lemmikuks. „Madila külmpressitud mahe tudraõli. Väga hea värsketesse salatitesse, mis sobivad tudraõli pisut mandlise-„mullase“ maitsega. Hea ka hapukapsa ja hapendatud köögiviljadest salatitega. Selle tudraõli maitse ei ole liiga intensiivne, sobib hästi esmatutvuseks. Mahetudrast külmpressitud terviseõlist saad E-vitamiini päevase annuse kahest supilusikatäiest. Hea oomega-3-rasvhappe allikas. Sobib ka küpsetamiseks,” kirjutas ajakiri lemmiku tutvustuseks.

„Kui on nõudlus, peab olema ka pakkumine, jätkame,” naeratas Katrin Õisma, kes põhiametilt on Riisipere lasteaia juhataja.  →

The post Tudraõliga edukas appeared first on Harju Elu.