Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervisekäitumise uuringu järgi on Eesti lapsed ja noored järjest enam digisõltuvuses, tõus on olnud suurem tüdrukute seas. Digisõltuvus aga mõjub kahjulikult nii füüsilisele kui vaimsele tervisele, õppeedukusele, suhetele vanematega ja nii mõnelegi muule elu aspektile.

Eesti elanike liikumisaktiivsuse uuringute kohaselt ei liigu üle poolte Eesti täiskasvanutest ja kolm neljandikku lastest piisavalt, et oma tervist hoida. Peamisteks vähese kehalise aktiivsuse põhjusteks on väsimus ja aja puudumine. Samas näitavad uuringud digiseadmetes veedetud aja ja nutisõltuvuse kasvu laste seas, mis suurendab depressiivsete sümptomite esinemist ja sotsiaalset ärevust ning mõjutab negatiivselt õppimist ja suhteid vanematega. 

Mängusõltuvus on kasvanud rohkem tüdrukute seas

Pea viie tuhande 11–15-aastase kooliõpilase hulgas läbi viidud tervisekäitumise uuringust selgus, et sotsiaalmeedia sõltuvuse sümptomitega õpilaste osatähtsus on võrreldes 2018. aasta uuringuga suurenenud kuuelt protsendilt kaheksale ja arvutimängusõltuvuse sümptomitega õpilaste osatähtsus on kasvanud kuuelt protsendilt 13-ni. Mängusõltuvuse osas on tõus olnud oluliselt suurem tüdrukute seas.

Psühhoterapeudi Roman Timofejevi (pildil) sõnul ei ole nutividinad tingimata halvad, kui neid õigesti kasutada, kuid rohkem tuleks jälgida, mida lapsed nendega teevad. „Me kontrollime liiga palju lapsi väljaspool arvutit ja liiga vähe seda, mida nad arvutis teevad. Sellele peaks rohkem tähelepanu pöörama,“ ütles Timofejev.

TAI vanemanalüütik Jaana Rahno märkis, et digiseadmete kasutamine ise ei põhjusta vaimse ja füüsilise tervise probleeme – selle mõju sõltub eelkõige kasutajast, kasutusviisist ja -olukorrast. „Siiski võib pikka aega ekraanis olemine mõjutada lapse tervist ja heaolu. Seda on ka pikaajalised uuringud näidanud,“ ütles Rahno.

Uuringust selgus, et 77% poistest ja 41% tüdrukutest mängivad arvutimänge vähemalt kaks tundi päevas ning 13-aastastest poistest lausa 81%. Tüdrukud veedavad sagedamini aega sotsiaalmeedias – 63% tüdrukutest ja 47% poistest on vähemalt kaks tundi päevas sotsiaalvõrgustikes, mille kasutamine vanusega aina kasvab.  

Sotsiaalse suhtlemise puhul joonistus uuringu tulemustest välja, et 10% võrra on suurenenud nende õpilaste osatähtsus, kes leiavad, et oma mõtetest ja tunnetest on kergem rääkida internetis kui silmast silma.

Kehaline aktiivsus on vähenenud

Järjest intensiivsem nutiseadmete kasutus noorte hulgas väljendub ka nende füüsilises tervises. Nimelt liigub piisavalt vaid 16% 11−15-aastastest kooliõpilastest – 19% poistest ja 13% tüdrukutest. Poisid on tüdrukutest igas vanuses aktiivsemad, kuid vanusega väheneb kehaline aktiivsus nii poiste kui ka tüdrukute hulgas. Kõige rohkem ongi soovitustele kohasel määral aktiivseid noori 11-aastaste poiste (26%) ja kõige vähem 15-aastaste tüdrukute hulgas (9%).

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) liikumissoovituste järgi peaks noortel kogu nädala jooksul igas päevas olema keskmiselt 60 minutit või rohkem vähemalt mõõduka intensiivsusega aeroobset tegevust ehk sellist liikumist, mis ajab neid higistama ja hingeldama. Täiendavalt tuleks teha vähemalt kolmel päeval nädalas tugeva intensiivsusega tegevusi, lihaseid ja luid tugevdavaid harjutusi ning läbivalt vähem istuda. 

SA Liikumisharrastuse Kompetentsikeskuse teadusnõuniku Henek Tomsoni sõnul liiguvad kõigist Eesti lastest igapäevaselt piisavalt aktiivselt vähem kui pooled, nädalavahetustel vaid kolmandik, mis tähendab, et kogu pere liikumisaktiivsus nädalavahetustel väheneb oluliselt ja vanemad kui laste olulisimad mõjutajad liiguvad ka ise vähe. „Meie keha on mootor, mis on loodud liikuma ja eriti oluline on selle mootori liikumises hoidmine just lapseeas. Uuringud näitavad, et mida vähem liigub laps, seda passiivsema eluviisi ja nõrgema tervisega täiskasvanu temast sirgub,“ kõneles Tomson.

Mõistlik on leppida pereliikmetega ekraaniaja kasutamises kokku, näiteks võib koos otsustada, et söögilauas istudes ei kasutata telefone ega vaadata televiisorit.

Tähelepanu – elektromagnetväljad!

Taltechi dotsendi Tarmo Koppeli (PhD) sõnul on nutisõltuvusest vähem tähelepanu saanud kokkupuude elektromagnetväljadega. Nutiseade võib tema sõnul suurendada inimese kokkupuudet nende väljadega näiteks helistamisel ja mobiilset internetti või wifit kasutades. 

Wifi modem kiirgab Koppeli andmeil üldjuhul vähem raadiokiirgust kui mobiilne internetiühendus. „Samas kui nutiseadet kasutatakse tunde, siis võib akumuleerunud kokkupuude ka wifi modemist olla märkimisväärselt kõrgendatud võrreldes stsenaariumiga, kui traadita ühendusi ei kasutataks,“ märkis Koppel.

Kõige suurem oht on aga siis, kui nutiseadet kasutatakse samal ajal, kui laadija on taga ja vooluvõrgus. „Vooluvõrgust laieneb nutiseadmele madalsageduslik elektriväli, mis laieneb ka kogu inimese kehale. Kuna inimene hoiab seadmest kinni, siis võib kokkupuude olla suurim, mis seda tüüpi vooluvõrgu elektrivälja osas tekib,“ selgitas Koppel, soovitades seda vältida ning eelistada juhtmega ühendust. 

Eriti oluline on kokkupuute minimeerimine lapse puhul, kuna tegemist on kasvava, areneva organismiga. „Minu peamine nõuanne on: mida vähem elektromagnetvälju, seda parem. Neid on niigi palju meie ümber, tark on neid vältida, kus teisiti võimalik,“ ütles Koppel.

Telefoni või arvuti taga istumise asemel võiks laupäevad teha nutivabaks ja RMK matkaradadele minna. Fotol on Tsitre suvitusmõisa pargi vaatetorniga rada. FOTO: RMK 

Kuidas vähendada nutisõltuvust?

Ekraaniaja ja nutisõltuvuse vähendamiseks on mitmeid strateegiaid, mis aitavad luua tervislikumaid digiharjumusi. Need meetmed aitavad luua tasakaalu digimaailma ja päriselu vahel ning vähendada sõltuvust ekraanidest. 

Liikumisharrastuse Kompetentsikeskus soovitab hakatuseks teha selgeks, kuhu aeg kaob, sest enamasti me ei taju, kui palju aega meil nutiseadmete kasutamisele aega kulub. Andmeid selle kohta, millistele rakendustele ja veebilehtedele kõige rohkem aega kulub, leiab oma nutiseadme ekraaniaja ülevaatest. 

Kui telefoni märguanded tõmbavad tähelepanu, võiks kasutada funktsiooni „Mitte segada“, mille aktiveerimisel kõned, sõnumid ja teavitused vaigistatakse. Eraldi saab aga määrata, kellelt saabuvaid kõnesid telefon siiski vastu võtab.

Lihtne võimalus mitte reageerida igale telefoni piiksatusele on panna telefon hääletule režiimile. Võiks tegeleda märguannete seadistamisega ning jätta alles ainult nende rakenduste märguanded, mis on tõesti olulised. 

Kui tunned, et telefoni näppimine iga natukese aja tagant on muutunud automaatseks harjumuseks, mida on raske kontrollida, võid kleepida telefonile märkmepaberi meeldetuletusega telefoni mitte vaadata. Selleks, et ei tekiks kiusatust telefoni pidevalt kontrollida, võiks selle endast kaugemale panna. Õues liikudes võiks panna telefoni koti põhja või lukustatavasse taskusse ning teha iseendaga kokkulepe, et vaatad telefoni alles sihtkohta jõudes.

Mõistlik on leppida pereliikmetega ekraaniaja kasutamises kokku, näiteks võib koos otsustada, et söögilauas istudes ei kasutata telefone ega vaadata televiisorit; telefonid pannakse õhtul kindlal kellaajal ära; telefone ei hoita öösel magamistoas; üks kindel  õhtu on nutiseadme vaba –  perega koos minnakse õue liikuma, mängitakse lauamänge või loetakse raamatuid. Oluline on, et kõik pereliikmed peavad kokkulepetest kinni. →

ÜLESKUTSE

Laupäevad nutivabaks!

Liikumisharrastuse Kompetentsikeskus ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kutsuvad peresid pidama nutivabu laupäevi ja veetma koos aega looduses.

Ekraanivaba laupäeva liikumisaktsioon ootab peresid arendama maastikul liikudes kehalist võimekust, puhastama vaimu ning looma uusi ühiseid mälestusi. „Meie aktsioon kestab kuni aprilli lõpuni, kuid loodame, et mõnegi pere jaoks kujuneb meie algatusest traditsioon,“ ütles Liikumisharrastuse Kompetentsikeskuse teadusnõunik Henek Tomson.

Tomsoni sõnul võib nutivaba matka teha ka pühapäeval või mõnel muul nädalapäeval, mis paremini sobib. Samuti on tõenäoline see, et tervet päeva ei saa paljud inimesed nutiseadet kasutamata olla. Internetist on saanud oluline info- ja suhtlusallikas, mistõttu ka aktsiooni eestvedajad hakkavad jagama sotsiaalmeedias soovitusi matkaradade ning põnevate võimaluste kohta, mida perega looduses ette võtta. „Küll aga soovime, et nendeks tundideks, mil pere juba koos metsarajal, jääks nutiseade taskusse, autosse või koju, et saaks omavahel levist väljas päriselt suhelda ja loodust nautida,” ütles Tomson.

Ekraanivaba laupäeva aktsiooniga saab ühineda Facebooki sündmuse „Levist välja! Nutivaba laupäev“ kaudu. Kogu aktsiooni jooksul laekub sinna ka info lastega matkamiseks sobivate radade kohta ning ideed selle kohta,  mida koos perega looduses teha.

Lisainformatsiooniga ekraaniaja soovituste, nutisõltuvuse sümptomite, ennetamise võimaluste ja aktiivse eluviisi kohta saab tutvuda liigume.ee lehel. Teavet põnevate matkamisvõimaluste kohta ning looduses käitumise juhised leiab veebilehelt loodusegakoos.ee.

The post Digisõltuvus on laste seas kasvav probleem appeared first on Harju Elu.

Eelmisel aastal projektiga „Rohejälg“ rajatud Raekoja platsi suvepark avatakse sel aastal taas. Mai alguses tuuakse platsile pingid, lava ja paviljonid, täielikus taimeilus on park olemas juuni alguseks.

„On hea meel, et mullu Raekoja platsil olnud mööbel ja haljastus jõuab oma kohale tagasi ja rõõmustab tänavugi linlasi. Ajutine park tõestas, et istumis- ja olesklesmisvõimalusi pole linnaruumis kunagi ülemäära palju ning uusi kohti, kus värskes õhus aega veeta, hinnatakse väga. Ka Raekoja platsist mitte kaugele – Vabaduse väljakule jõuavad kõigi eelduste kohaselt jaanipäevaks uued pingid ja rohelus,“ ütles Kesklinna linnaosa vanema asetäitja Riho Kangur.

Raekojaplatsi uus ilme meelitab inimesi. Fotode autor: Tõnu Tunnel 

Raekoja platsi pargi autorid on Tallinna Strateegiakeskuse Ruumiloome osakonna arhitekt-linnaplaneerija Ann Kristiin Entson ja maastikukujundaja Hannes Aava, kes lõid suviti jõude seisvale platsile mitmekülgsete ajaveetmise võimalustega pargi, kus saab muu hulgas istuda ja lugeda raamatuid rahvusraamatukogu sisustatud raamaturiiulist, oleskleda ripptoolides ning jälgida välilaval toimuvaid kontserte ja etendusi. Pargi hoolikalt valitud haljastuses kasutatakse taimi, mis sügisel omale kesklinna haljasaladel ja parkides püsiva asukoha leiavad.

Sel aastal läbib park väikse uuenduskuuri. „Suveparki on sel aastal plaanis natuke kohandada, taktikalise urbanismi üks printsiipe ongi ju kiired katsetused ja erinevate variantide testimine linnaruumis. Vastavalt kasutajate ja suurürituste korraldajate tagasisidele muudame moodulite paigutust ning kohandame ka taimevalikut,“ ütleb Keskkonna- ja Kommunaalameti avaliku ruumi kavandamise juht Liina-Liis Urke.

Mullu suvel ja sügisel viis SEI Tallinn Raekoja platsi kasutamise kohta läbi ka uuringu, mis näitas, et park täitis linna eesmärgid vanalinna elavdada, luua koht kohalikele ja tarbimisvaba ruum. Nii kohalikud kui ka turistid võtsid pargi hästi vastu: tagasiside oli ülekaalukalt positiivne ja seda oodatakse tagasi. Kasutajate jaoks muutis park Raekoja platsi suvel selliseks ajaveetmis- ja kogunemiskohaks, kus on hea korraks aeg maha võtta ja rahulikult olla. „Väga meeldiv on näha, et meie seatud eesmärk sai täidetud ning suvepark ei jäänud vaid üheaastaseks testiks, vaid naaseb ka sel aastal,“ ütleb pargi üks autoreid Ann Kristiin Entson.

Lisaks sellele pälvis Raekoja platsi park ka erialaliidu tunnustuse, olles Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia nominent.

Foto autor: Tõnu Tunnel 

Projekt „Rohejälg“ sündis mullu Euroopa rohelise pealinna aastal Tallinna soovist linnaruumi kvaliteeti parandada, tuua linna uut haljastust, toetada linnasiseste rohevõrgustike kujunemist ning katsetada taktikalise urbanismiga uudseid linnaruumilisi lahendusi. Lisaks Raekoja platsi pargile sai mullu uue ilme Pirita jõe suudme ala ja linnahalli ümbrus, üle linna rajati lilleniite ja toidusalusid ning istutati mitusada puud. Tänavu valmivad Trassipark Liivalaia tänava ääres ning asumikeskuste uued ilmed Lasnamäel Mustakivis ja Nõmmel Jaama tänaval.

The post Raekoja platsi suvepark avatakse taas juuni alguses appeared first on Harju Elu.

Iriscorpi tutvustus

Iriscorp on Eesti kapitalil põhinev metsafirma, mis on saavutanud kohalikul turul märkimisväärse positsiooni, olles osa laiemast Combi grupist. Erinevalt paljudest teistest ettevõtetest selles sektoris, rõhutab Iriscorp oma tegevuses kohalikku väärindamist, tagades, et kogu materjal, alates puidust kuni selle lõpptooteid, töödeldakse ja väärindatakse just Eestis. Selline lähenemine mitte ainult ei toeta kohalikku majandust, vaid vähendab ka transpordist tulenevat keskkonnamõju. Üle 20 aasta pikkune kogemus metsanduse valdkonnas annab Iriscorp’ile tugeva aluse, et olla eeskujuks jätkusuutlikule ja vastutustundlikule metsamajandamisele.

Metsakinnistute ost

Olles sügavalt juurdunud Eesti metsanduse maastikul, ostab Iriscorp aktiivselt metsakinnistuid üle kogu riigi. Metsakinnistute ost on strateegiline samm, mis võimaldab ettevõttel mitte ainult laiendada oma tegevust, vaid ka panustada Eesti metsade jätkusuutlikkusse arengusse. Ostuprotsessis lähtub Iriscorp põhimõttest, et igal tehingul peaks olema positiivne mõju nii kohalikule kogukonnale kui ka laiemalt keskkonnale. Ettevõtte huvi metsakinnistute vastu ei piirdu ainult majanduslike aspektidega; nad on pühendunud ka metsade ökoloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja parandamisele. 

Raieõiguse ost

Lisaks metsakinnistute ostule tegeleb Iriscorp ka raieõiguse ostmisega, pakkudes maaomanikele paindlikku võimalust oma metsavarude majandamiseks. Raieõiguse ost võimaldab ettevõttel olla veelgi otsesemalt seotud metsade jätkusuutliku haldamisega, järgides rangelt kõiki keskkonnakaitse nõudeid. See tegevus toetab Iriscorpi missiooni – tagada, et metsarikkust kasutataks vastutustundlikult, kindlustades samal ajal metsade pikaajalise tervise ja jätkusuutlikkuse.

Metsamajanduskavade koostamine

Metsamajanduskava koostamine on veel üks oluline teenus, mida Iriscorp pakub. See teenus on suunatud nii eraisikutele kui ka ettevõtetele, kes soovivad oma metsamaad kasutada võimalikult tõhusalt ja jätkusuutlikult. Professionaalselt koostatud metsamajanduskava aitab maaomanikel mõista oma metsa praegust seisundit, planeerida tulevasi raietöid, samuti võtta arvesse bioloogilist mitmekesisust ja keskkonnakaitse nõudeid. Iriscorp kasutab oma pikaajalist kogemust, et tagada, et iga metsamajanduskava oleks kooskõlas kehtivate seaduste ja parimate praktikatega, toetades metsa ökoloogilist ja majanduslikku jätkusuutlikkust.

Iriscorpi tegevused näitavad selgelt ettevõtte pühendumust Eesti metsade jätkusuutlikule majandamisele. Olles tihedalt seotud kohaliku kogukonnaga ja toetades aktiivselt metsade väärindamist Eestis, on Iriscorp eeskujuks vastutustundlikule metsamajandamisele. Ettevõtte lähenemine, mis hõlmab nii metsakinnistute ja raieõiguste ostu kui ka metsamajanduskavade koostamist, rõhutab nende pühendumust keskkonnale ja kohalikule majandusele, tagades samal ajal Eesti metsade tervise ja jätkusuutlikkuse tulevikuks.

The post Iriscorp – Eesti metsanduse suunanäitaja appeared first on Harju Elu.

Reedel, 12. aprillil toimus Kose vallavolikogu istung, kus avaldati umbusaldust volikogu esimehele ja vallavalitsusele. 

Kose vallavolikogu protokollis on kirjas: „Kose vallavolikogu selle koosseisu kolmekümne teise istungi avas vallavolikogu esimees Merle Pussak. Volikogu liige Martin Medar palus sõna ja andis teada, et soovib välja astuda koalitsioonist ja selgitas volikogu liikmetele oma otsuse põhjuseid.“

„Kuna Kose vald on halvasti juhitud ja kogu vallavolikogu juhtimine on vaja ümber korraldada, siis esitame umbusaldusavalduse nii volikogu esimehele kui vallavalitsusele,“ sõnas umbusaldajate nimel Siim Pohlak.

Siim Pohlak 

Protokolliliselt kinnitati umbusaldus nii valla volikogu esimehele kui vallavalitsusele. 

„Valla juhtimisega seotud probleeme on rohkelt, alustades sellest, et vallavolikogu revisjonikomisjonile ei anta dokumente ühe kahtlase ehitushanke kohta,“ põhjendas Harju Elule opositsiooni liider Siim Pohlak umbusaldamist. Lisaks on tema sõnul probleemid hangete läbiviimisega, seadusega nõutud hankeplaan on siiani koostamata ja probleemid on ka välisel rahastusel renoveeritud objektidega, millest ühe osas on vald juba saanud hankega seotud küsitavuste tõttu tagasinõude. 

Probleemiks on olnud ka suhtumine Kose gümnaasiumisse ja vallapoolse visiooni puudumine gümnaasiumi tuleviku osas.

Sõna saanud senine vallavanem Demis Voss ei nõustunud esitatud etteheidetega. 

„Ma pole nõus, et juhtimiskvaliteet on madalseisus. 2023. aasta lõpus viisime läbi elanike rahulolu küsitluse, millega saab tutvuda Kose valla kodulehel. Viimati tehti samasugune küsitlus 2019. aastal. Rahulolu vallajuhtimise osas on kõikides küsitud juhtimis-
alastes aspektides paranenud ja siin taga on mitmeid tegevusi, mis soodustavad kaasamist, koostööd ja info liikumist,“ kõneles Demis Voss vallavalitsuse kaitseks.

Protokollis seisab: „Hääletustulemusega 10 poolt, 0 vastu, 2 ei hääletanud võeti vastu Kose vallavolikogu otsus […] umbusalduse avaldamisest nii Kose volikogu esimehele kui vallavalitsusele.“

Kogu selle valimisperioodi ehk 2,5 aastat Kose valda juhtinud Demis Voss jätkab vallavanemana 3. maini, mil toimub uus volikogu, kus valitakse uus esimees ja vallavanem.

Volikogu liige, Kose gümnaasiumi direktor Martin Medar teatas Harju Elu küsimuse peale vallapoolse visiooni puudumisest Kose gümnaasiumi osas, et annab omapoolsed vastused 3. mail, pärast volikogu istungit. →

The post Kosel avaldati valla juhtidele umbusaldust appeared first on Harju Elu.

Käesalu mõis koos abihoonetega on siiamaani seisnud paljuski kasutamata, võõrale suletult. Nüüd on aga mõisakompleksi omanikud rajanud mõisa hoovi avara hoone, kus tulevikus on võimalik näha näituseid, osaleda kunstikursustel ja muudel üritustest. Samuti rendib mõisapere ruume välja.

„Kunstikeskuse rajamise ideele andsid hoogu minu vanemad, kes teadsid mu abikaasa huvi klassikalise kunsti vastu, aga ka minu kirge külalisi võõrustada. Nii nad leidsidki, et meie mõis võiks taas olla avatud külalistele,“ kõneleb Wilhelmina Varik, kinnitades, et valmis on jõutud vaid osa nende unistustest. „Aga algus on tehtud, unistamine ja tegemine jätkub,“ naerab ta siis.

Kunstikeskus hakkab tegutsema Johann Wilhelm Krause ajaloolisest projektist inspireeritud, aga tänapäevaseks kohendatud oranžeriis. Avar hoone, ümbritsetuna ajaloolisest mõisapargist lausa innustab ja kutsub looma ning loodut vaatama.

Esimese väljapaneku au saab Joanna Kuusk näitusega „Eesti looduse maagia”, esimese kontserdituga alustab noor ja andekas akordionist Maimu Jõgeda. Kontserdiga tähistatakse emadepäeva. Põhjamaade pärimusest inspireeritud teoseid oodatakse kuulama kõiki, aga esmajoones peresid.

Rohkem infot nii kunstikeskuse enda kui ka selle võimaluste ja tulevaste ürituste kohta leiab kodulehelt www.kakuke.eu.

Käesalu kunstikeskus on erakapitalil põhinev kultuuriasutus, mis tahab oma tegevusega anda panuse klassikalise kunsti edendamisse,  mitmekesistada kunsti- ja kultuurielu ennekõike Lääne-Harjumaal. →

The post 1. mail avatakse Käesalu kunstikeskus appeared first on Harju Elu.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistika järgi on kuni 15-aastaste laste puhul uute aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) diagnooside arv püsinud samas joones, täiskasvanute puhul on aga uute ATH diagnooside arv viimase kolme aasta jooksul mitmekordisunud.

ATH väljendub igaühel erinevalt. Häired, mille peamisteks tunnusteks on raskused tähelepanu juhtimises, hüperaktiivsus ja impulsiivsus, võivad olla sedavõrd kerged, et elu ei sega. Siiski on Eesti ATH liidul väga palju näiteid täiskasvanuna diagnoosi saanud inimestest, kes on eluga eelnevalt hästi toime tulnud, ent pärast ATH diagnoosi ja toetava ravi saamist on toimetulek siiski parem. 

„Täiskasvanuna diagnoosi saanud inimesed ütlevad, et ATH kliiniline diagnoos on aidanud neil mitmeid asju enda elus lahti mõtestada. Seega tasub diagnoosida ka nendel täiskasvanutel, kes oma eluga toime tulevad,“ soovitab Eesti ATH liidu juhatuse liige Tanel Peets.

Sümptomid ja diagnoosimine

ATH-ga täiskasvanutel võib olla probleeme ülesannete alustamisega, aja planeerimisega, detailidele piisava tähelepanu pööramisega, tähelepanu hoidmisega ülesandel, kuna nad on väliste stiimulite poolt kergesti häiritavad. 

„Hüperaktiivsus ei tähenda ilmtingimata rahmeldamist ja ringijooksmist. Täiskasvanute ja ka laste puhul võib hüperaktiivsus väljenduda näiteks liigses jutukuses, raskustes oma järjekorra ära ootamises, teiste jutule vahele segamises, pidevas nihelemises ning sisemises rahutuses,“ selgitab Peets.

Diagnoosi ja toetava ravi saab määrata vaid psühhiaater. Eelmisel aastal vastu võetud ATH ravijuhendi järgi on kahtluse korral soovitatav alustada perearstikeskusest. Perearst kogub vajaliku info ning suunab vajadusel psühhiaatri vastuvõtule. Samuti on võimalik otse pöörduda psühhiaatrilise abi süsteemi, minnes vaimse tervise õe vastuvõtule. 

„Oluline on meeles pidada ka seda, et ATH-le omase sümptomaatika olemasolu ei tähenda alati ATH-d. Põhjused võivad olla ka eluviisis – vähene uni, liigne ekraaniaeg – või mõnes muus häires, nagu näiteks ärevushäire või depressioon,“ lisab Peets.

Teadlikkus on kasvanud

Põhjuseid, miks ATH diagnoosimine on hoogsalt kasvanud, on mitmeid. Eestis on mitu põlvkonda ATH-ga täiskasvanuid, kes lapsena diagnoosi ei saanud. ATH jääb aga enamasti terveks eluks ning võib ka täiskasvanuna probleeme tekitada. Teiseks põhjuseks on üleüldine teadlikkuse kasv kogu maailmas, kus osa on ka sotsiaalmeedial ja vaimse tervise teemade suuremal teadvustamisel.

Sotsiaalmeedia postituste põhjal on aga märgata teatavat iseenese diagnoosimist, mis käib teadlikkuse kasvuga paratamatult kaasas. „Kuna sellest räägitakse rohkem, siis võib tõesti jääda mulje, et oleks justkui moevärk. Kindlasti on neid, kes ATH kohta lugedes „diagnoosivad“ endal ATH. Siinkohal on veelkord paslik üle korrata, et ATH diagnoosib psühhiaater ning sõbra või lapse ravimite proovimine ei ole ATH diagnoosimine,“ toonitab Tanel Peets.

„ATH teemad hakkasid rohkem mu tähelepanu saama ja mida enam ma inimeste lugusid lugesin-kuulasin, seda enam ma teadsin. Ma teadsin, et mul on ATH.“
–Mari

„Eravestlustes on ka mitmed psühhiaatrid mulle tunnistanud, et järjest rohkem on inimesi, kes tulevad vastuvõtule ATH kahtlusega, ent ei kvalifitseeru kliinilisele diagnoosile. Inimesed kasutavad vaimse tervise terminoloogiat liiga vabalt ja üsna tavaline on, et halva tuju kohta öeldakse „deprekas“, tujukuse kohta „bipolaarne“ ning täiesti normaalse tähelepanematuse või aktiivsuse kohta „ATH“,“ selgitab ta.

ATH teadlikkuse ja diagnooside arvu kasvule on kaasa aidanud ka see, et on hakatud rohkem tähelepanu pöörama teistele ATH aspektidele kui ainult hüperaktiivsus. Kõlama kipub jääma müüt, et ATH-ga inimesed on hüperaktiivsed lapsed ning sellest kasvab välja. 

„See, et rohkem räägitakse tähelepanu juhtimisega seotud probleemidest, on aidanud paljudel ennast ära tunda, kuna hüperaktiivsus ei ole nii tugevalt esil olnud või on see vanusega taandunud,“ leiab Peets.

Tanel Peets 

Diagnoos muutis elu selgemaks

Hiljuti täiskasvanuna ATH diagnoosi saanud Mari leiab, et elu on tunduvalt kergem. „Olen alati olnud tundlik ja empaatiline inimene. Minu rõõmud on väga rõõmsad, ja kurvastused, mis seal salata, alati väga-väga kurvad. Ei ole harv, kui tunnen ühe päeva jooksul miljonit erinevat meeleolu, mõtted mu peas vahelduvad kiiresti, olen terav, süttin ja vaimustun kergesti, olen loominguline ja alati valmis tegutsema, samas ka tüdinen ja muutun kärsituks,“ räägib ta.

„Arvasin, et ma lihtsalt olengi selline. Kuni ühel päeval juhtusin kokku ühe ATH diagnoosiga inimesega, kes mulle poolnaljaga ütles, et tunneb minus ennast ära, just seda diagnoosieelset ennast. Siis ma kohe midagi ette ei võtnud, aga ATH teemad hakkasid rohkem mu tähelepanu saama ja mida enam ma inimeste lugusid lugesin-kuulasin, seda enam ma teadsin. Ma teadsin, et mul on ATH,“ kõneleb Mari.

Pärast diagnoosi saamist suudab ta endale selgitada ka mingeid olukordi, mida ta minevikus ei mõistnud. „Teadmine on andnud teatava rahu. Ma katsun seda nüüd mitte iga oma veidruse põhjenduseks tuua, samas on paljus eneseanalüüsivõime tõusnud,“ räägib ta.

Oma igapäevaeluga toimetulekul leiab Mari abi sportimisest ja lugemisest ning ka koer Jack pakub oma olemasoluga palju tuge. „Teadlik kohalolu on see, mida on vaja teinekord endale mitu korda meelde tuletada. Kui on lapsega legodega mängimine, siis ma mängin legodega, ei mõtle, mida on vaja poest osta, miks töökaaslane pole mu meilile juba vastanud või et huvitav, kuidas sõbranna reis läheb,“ selgitab Mari.

„Tean, et paljudel ATH diagnoosiga inimestel on väga raske raamatuid lugeda, aga minul mitte, muidugi on jama see, et mul tekib seal kergelt hüperfookus ja võiksin 800 lehekülge järjest lugeda. Samas tekib mul kasutusjuhendeid ja tööülesandeid lugedes raskusi. Ma ei suuda neid lugeda,“ lisab ta.

Neile, kes kahtlustavad endal ATH-d, soovitab Mari välja mõelda, kas ja kui palju diagnoos elu muudaks või kas see annaks midagi juurde. „Kui sa oled hakanud kahtlustama ja juba mitu korda seda võimalust kaalud, et sul on ATH, siis ega sa enne rahu ei saa, kui kindel oled. Muud midagi, vutt-vutt vaimse tervise õe juurde, siis testimine ja psühhiaatri visiit!“ julgustab Mari. →

The post Murekoht: täiskasvanute aktiivsus- ja tähelepanuhäired on hoogsalt kasvanud appeared first on Harju Elu.

Rail Baltica projekti eesmärk on arendada välja kiire raudteeühendus, mis liidab Baltimaad Euroopa laiema raudteetaristuga. Harjumaa põhitrassi esimene etapp on projektis oluline verstapost, mille raames rajatakse uue generatsiooni raudteetaristu, et toetada kiiret, turvalist ja keskkonnasõbralikku raudteetransporti.

Põhitrassi esimene, 4,8 kilomeetri pikkune, raudteelõik ulatub Ülemistest kuni Lagedi tee ristumiskohani Soodevahes, Rae valla territooriumil. Ehitus hõlmab ka Ülemiste jaama osalist seisupargi muldkeha ning tulevase perspektiivse sõiduautode rongidele laadimise jaama raudteeosa muldkeha rajamist.

Kavandatud ja käimasolevad tööd

Raudteemuldkeha laius varieerub 14 ja 20 meetri vahel ning töödega on kavas alustada sel kevadel. Raudtee muldkeha rajamisega paralleelselt luuakse nõutav drenaažisüsteem, kaablikanalid, maaparanduse elemendid ja tugiseinad ning paigutatakse ümber olemasolevad tehnovõrgud. Lisaks on kavas ehitada lõigule väikeloomadele ohutut liikumist võimaldav truup.

Ehitustöödele eelnesid ulatuslikud ettevalmistustööd, sealhulgas ala raadamine ja puude juurimine. Need tegevused olid vajalikud, et maa raudteetrassi rajamiseks vabastada. Ettevalmistustööde käigus on tehtud märkimisväärseid pingutusi keskkonnamõju minimeerimiseks, sealhulgas elupaikade säilimise  ja loomade turvalise liikumise tagamiseks. 

Hetkel keskendutakse maaparandustöödele eesmärgiga tagada pinnase stabiilsus ja veerežiimi optimeerimine, mis on hädavajalik raudteetaristu pikaajaliseks vastupidavuseks. Lisaks on käimas Soodevahe kraavi puhastamine ja kindlustamine. Need tööd on kriitilise tähtsusega, et vältida üleujutusi ja tagada piirkonna looduslike veevoolude säilimine. Oleme selle käigus aktiivselt kohalike elanikega suhelnud ning koostöö on kulgenud väga positiivselt, tõstes seeläbi ka kogukonna silmis projekti usaldusväärsust.

Projekteerimine ja tulevased kaevetööd

Jätkuvalt on käimas raudtee projekteerimine ning see hõlmab nii tehnoloogilisi, keskkonna- kui ka turvalisusaspekte. Projekteerimistööde edenedes valmistutakse peatselt alustama ka kaevetöödega, mis on järgmine suur samm raudteetrassi füüsilisel rajamisel. Kaevetööde eesmärk on luua vajalikud tingimused raudteepõhja ja muude taristuelementide paigaldamiseks.

Harjumaa I trassi ehitustööd

Tööde tellija on OÜ Rail Baltic Estonia ning ehitajateks ühispakkujad AS TREV-2 Grupp ja AllSpark OÜ.  Projekti kogumaksumus on ilma käibemaksuta 34,176,386 eurot, millest 85% rahastatakse Euroopa Liidu ühendamise rahastust. Käesoleval kevadel algavad ehitustööd peavad lepingujärgselt lõppema 2027. aasta keskel.

Liikluskorralduse muudatused

Lähemas tulevikus liikluskorralduses olulisi muudatusi ei ole. Projektijuhtimise meeskond on teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et minimeerida ehitustööde mõju ümbritsevale liiklusele. Siiski jälgitakse olukorda pidevalt ja vajadusel võetakse kasutusele täiendavad meetmed, et tagada nii liiklusohutus kui ka ehitustööde sujuvus.

Kokkuvõte

Rail Baltica Harjumaa põhitrassi ehitustööd on keerukad, kuna need nõuavad mitmesuguste lubade saamist. Samas on projektimeeskonnal õnnestunud töid kiiresti planeerida ja leida sobilikke lahendusi, mis aitavad ületada esile kerkinud väljakutseid. Erilist tähelepanu oleme pööranud keskkonnasäästlikkusele ja kohaliku kogukonna vajadustele, et tagada projekti harmooniline integreerumine ümbritsevasse keskkonda.

Harjumaa põhitrassi I etapi ehitustööd on märgilise tähtsusega samm rahvusvahelise raudteevõrgustiku arendamisel, andes olulise panuse regionaalse mobiilsuse, majanduskasvu ja keskkonnasäästlikkuse edendamisse. Rail Baltica kujutab endast kõrgtehnoloogilist ja tulevikku suunatud lähenemist transpordiinfrastruktuuri arendamisel, mis tagadeb Eesti ja meie lõunanaabrite parema ühendatuse Euroopaga.

Jane-Ly Tammekivi

Projektijuht, TREV-2 Grupp AS

The post Rail Baltica raudteetrassi esimene lõik Ülemistelt Soodevaheni appeared first on Harju Elu.

Palgalõhest rääkides võib kergesti jääda mulje, et ennekõike peaksid selle vähendamise nimel pingutama tööandjad. SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal (pildil) selgitab, mida saaksid ka naised ise teha, et palgalõhe vastu võidelda. 

Ühest küljest on Eesti 13,1% suurune palgalõhe tingitud meie vanemapuhkusest. Peamiselt jäävad lastega pikalt koju naised ning see toob kaasa emaduslõivu, aastakümneid hiljem ka pensionilõhe. Teisalt on see aga tingitud stereotüüpidest: naisi nähakse kui pere ja majapidamise eest hoolitsejaid, mehi kui leiva lauale toojaid. Tihtipeale kantakse paarisuhetes seda mustrit alateadlikult edasi, sest nii on alati olnud ja küllap on nii õige.

Stereotüüpsete rollide muutmiseks peaksid naised juba paarisuhte alguses panema reeglid paika. Nagu soovitatakse rahaasjad juba suhte alguses selgeks rääkida, soovitan mina rääkida selgeks ka vastastikused ootused pere muude tegevuste ja kohustuste osas, sealhulgas näiteks kuidas on jaotatud majapidamistööd või millisena nähakse tulevikus laste eest hoolitsemist. Need võivad olla ebamugavad küsimused, ent selline dialoog tagab avatud, teineteise suhtes ausa ja austava paarisuhte, kus ootused ja kokkulepped on selged, läbipaistvad ja paigas. Boonusena on see väike samm stereotüüpide murdmise suunas. 

Tööalaselt aitab edasi avatus 

Nii nagu paarisuhteski, on ka tööalaselt dialoog kõige alus. Kui naine on jäänud lapseootele, siis tasub tööandjat sellest aegsasti teavitada ning uurida, mis saab edasi. Sõltuvalt töö iseloomust ja naise enda soovidest saab lapsehoolduspuhkuse järgselt jätkata töötamist osalise tööajaga või omandada lapsehoolduspuhkusel olles uusi oskusi ja teadmisi, mis edaspidises karjääris vajalikud on. 

Kui naine viibib lapsehoolduspuhkusel pikemat aega, siis on mõistlik end aeg-ajalt tööandjale meelde tuletada, kui tööandja või juht selles osas ise initsiatiivi ei näita. Uurida, kas ametikoht on sellisel kujul alles või anda teada, millal on plaanis tööle naasta. Nii on lihtsam otsida näiteks asendajat või naisele uut positsiooni, kui vana enam sellisel kujul alles ei ole. Alati ei pruugi üleöö lahendust leida, kuid pika etteteatamise puhul on manööverdamisruumi juba rohkem ja kokkuvõttes on lahendus mõlemale poolele suure tõenäosusega rahuldust pakkuvam. 

Arenemisvõimalused lapse kõrvalt

Lapsehoolduspuhkus on hea võimalus enda arendamiseks. Näiteks kui teatud positsioonil on kindlasti vaja mingit keeleoskust, aga naisel ei pruugi see olla nii heal tasemel, siis lapsehoolduspuhkus on parim aeg selle lihvimiseks või omandamiseks. Lisaks on rohkelt näiteid emadest, kes on lastega kodus olles viinud lõpule ülikooliõpingud või osalenud täiendkoolitustel. 

Arenguvõimalusi on rohkelt ja naised võiksid neid ära kasutada, mõeldes ennekõike sellele, mis pikaajaliselt karjääri mõttes enim kasu toob. Ühest küljest aitab pidev enesetäiendamine hoida naist tööturu jaoks konkurentsivõimelisena, kuid teisalt annab see võimaluse argikohustustest ümberlülitamiseks. Vast kõik lapsevanemad teavad, et see on vaimse tervise seisukohalt äärmiselt oluline. 

Karjäär on enda kätes

Kõige olulisem on meeles pidada, et karjäär on enda kätes. Juba enne lapsega koju jäämist võiks naine uurida, kas lähiajal on ette näha tema töö muutumist ning vajadusel kodus olles end vastavate muudatustega kursis hoida. Samuti on kasulik uurida ka palgamuudatuse võimalust, kui seda viimase poole aasta jooksul tehtud ei ole  – see annaks naastes veidi parema stardipositsiooni. Ühtlasi tasub lapsehoolduspuhkuselt taas tööle asudes võtta teemaks nii töö sisu kui ka tasustamine. Lapsehoolduspuhkuse ajal omandatud kõrgem haridus või uued oskused võimaldavad võtta keerukamaid ja vastutusrikkamaid tööülesandeid ning seeläbi teenida ka kõrgemat töötasu. Keerulisem on siis, kui naine ei ole vahepeal  enda arendamisse aega investeerinud ning jäänud oskuste ja teadmiste osas kahe või kolme aasta tagusesse aega.

Ühtlasi on oluline rääkida oma soovidest ja vajadustest, sealhulgas näiteks vajalikust paindlikkusest, et lapsevanemana ka tööl endast parim anda. Mida julgemalt ja avatumalt töötaja end väljendab, seda suurema tõenäosusega saab tööandja talle vastu tulla. 

Valikud peavad olema teadlikud

On naisi, kellele karjääri tegemine ei olegi oluline ja kes soovivad keskenduda laste kasvatamisele, võtavad enda õlule majapidamistööd ning seavad pere vajadused enda omadest ettepoole. See võib olla paljude naiste teadlik soov ja valik, kuid samas tuleb mõista ka selle valikuga kaasnevaid tagamaid, mis palganumbris paraku positiivselt ei peegeldu. Suure tõenäosusega võib see tähendada tulevikus väiksemat sissetulekut, kesisemaid karjäärivõimalusi ja vanaduspõlves väiksemat pensionit. On vajalik, et need stsenaariumid oleksid läbimõeldud. 

Teadlikkus peakski olema läbiv võtmesõna – teadlikkus, et lapsehoolduspuhkusele jäädes ei pruugi enam ametikohta sellisel kujul alles olla; teadlikkus, et kui naine jääb lapsega koju, siis tekib palgalõhe; teadlikkus, et palgalõhe vastu saab võidelda stereotüüpe murdes. →

The post Mida saavad naised ära teha, et palgalõhe liiga suureks ei käriseks? appeared first on Harju Elu.

„Miks on asjad meie ümber on nii nagu nad on? Ja mitte paremini?“ Selliste sõnadega alustas oma kohtumist Harku valla ettevõtjatega tuntud investor ja ettevõtja Raivo Hein. Siia artiklisse kirja saanud mõtted on sellelt kohtumiselt.

Aurumasin leiutati 17. sajandil, mõnda aega hiljem hakkasid tekkima manufaktuurid. Inimesed asusid massiliselt vabrikutes tööl käima, tekkis proletariaat. Miks on see valdavalt nii siiamaani, tahtis Raivo Hein kuulajailt teada. Ja vastas ise: sest enamikul inimestest pole muuks ambitsioone või taganttõukajaid. 

Suuremal osal inimestest on üks eesmärk: teenida raha. Et see siis kaupmehele viia, soetada eluks hädavajalik ja hakata jälle raha teenima. Elada nii öelda palgapäevast palgapäevani. Ja kui vanemad eest ära kaovad, astuvad nende asemele lapsed. Läbi põlvkondade oleks inimese elul nagu kaks eesmärki: teenida raha ja siis see ära kulutada. Seda kinni-
tab ka kaupluste statistika – kuu lõpus läbimüük langeb, inimestel on raha otsas. Nii on see toimunud muutumatul kujul sajandeid. Kuigi ühiskond ise on palju muutunud.

Üks osa inimesi ei lähe enam iga päev palgatööle. Nemad on ettevõtjad. Statistika kinnitab, et ühiskonnas on selliseid kuni kümme protsenti. Miks nii vähe? Sest keegi ei õpeta noortele, kuidas saada ettevõtjaks. Laps sünnib, käib lasteaias, läheb kooli, vanemad utsitavad teda hästi õppima, et ta oleks tulevikus võimeline headele töökohtadele konkureerima. „Kord ühes kooli ettevõtlustunnis noortega kohtudes paluti rääkida, kuidas targalt investeerida, kuidas näiteks aktsiaid osta. Ma siis rääkisin. Pärast ei tänanud ainult lapsed. Ka ettevõtluse õpetaja oli ülimalt rahul – temagi sai investeerimisest üht-teist teada. Keegi polnud ka teda õpetanud. Mis me siis õpilastest räägime…,“ meenutas ettevõtja üht hiljutist kohtumist. 

Raha on hea töömees

„Raha on minu jumal. Ma teenin raha. Palju raha,“ jätkas Raivo Hein, tunnistades samas, et tema jaoks on selline üldlevinud mõtteviis vale. See tuleb ümber keerata. Raha tuleb ennast teenima panna. Selleks on neli klassikalist varianti: oled pank, annad laenu ja teenid intres-
sidelt; ostad börsilt aktsiaid, teenid nendega; kolmas variant on teenida võlakirjadega. Ja neljas – hakata ettevõtjaks. Panna ettevõtjana raha enda heaks tööle.

Raha on väga hea töötaja, kinnitas Raivo Hein. Raha ei küsi palgatõusu, ta ei tule ebakaines olekus tööle, ei lähe plakatiga Toompeale tööandja vastu meelt avaldama. Investor kinnitas samas, et raha ei saa olla eesmärk omaette. Rahal on küll kõrgendatud prioriteet, ta läheb kõigile korda, aga kui inimese ainus eesmärk on rikkaks saada, siis ta tavaliselt rikkaks ei saa. Eesmärk peab olema midagi muud – luua midagi. Siis võib tulla rikkus boonusena.

„ Rahal on küll kõrgendatud prioriteet, ta läheb kõigile korda, aga kui inimese ainus eesmärk on rikkaks saada, siis ta tavaliselt rikkaks ei saa. Eesmärk peab olema midagi muud – luua midagi. Siis võib tulla rikkus boonusena.“
– Raivo Hein

Loeme meedias suurtest palkades, mida ettevõtete juhid, aga ka mõned tippspetsialistid teenivad. See on tõsi. Aga tõsi on ka see, et palgatöötaja palgal on alati ülempiir ees. Ettevõtja sissetulekul piiri pole. Kuidas aga ikkagi teenida see „esimene miljon“, algkapital tulevasteks investeeringuteks, tahtsid kuulajad teada. 

Ettevõtjal peab olema saavutamisvajadus

Palgatööline olla on kahtlemata mugavam kui ettevõtja, leidis Raivo Hein. Inimene hakkab ettevõtjaks erinevatel põhjustel. Ta kas kuulub nende kümne protsendi sisse, kellel on soont ettevõtluseks. Või kaotab ta ühel päeval töö, on sunnitud ettevõtlusega tegelema hakkama. Ja leiab idee, mida teostades sünnibki ettevõte ja ettevõtja. Kõikidel inimestel on sisemine saavutusvajadus, ettevõtjatel on see keskmisest palju tugevam. Ja tal polegi vaja seda „esimest miljonit“ investeeringuteks. 

„Mõni aasta tagasi lugesin ajalehest kellegi maksuametniku artiklit, kus olid üles loetud palgatööd tegeva inimese eelised võrreldes ettevõtjaga,“ meenutas investor. Ettevõtja peab näiteks ise hankima endale töövahendid, hoolitsema ise töö leidmise eest, tulu teenib ta üksnes siis, kui toodetu on turul nõutav. Ettevõtja peab ise maksma oma maksud ja kui halvasti läheb, ei saa ta koondamistasu, vaid läheb pankrotti.

„Panin selle kõrvale ettevõtjaks olemise positiivsed küljed,“ meenutas investor. Ja palgatöö miinused. Need on Raivo Heina kinnitusel: palgatöötaja pole vaba oma otsustes, palgatöötajal on alati oht töökoht kaotada, palgatöötajal puuduvad isiklikud töövahendid, ta peab tegema etteantud tööd, mis talle tihtipeale ei meeldi. „Minu jaoks kaaluvad ettevõtjaks olemise plussid tunduvalt üles miinused, võttis Raivo Hein kokku, lisades samas: palgatööd tegevaid inimesi ei tohi mingil juhul halvustada. Kõige vähem tohivad palgatöötajaid halvustada ettevõtjad. Kes muidu neile tööd teeb, raha teenib…

Riik on ettevõtjale tööandjaks?

Inimesele, kes siiski on otsustanud alustada oma ettevõtlusega, peaks appi tulema riik, leidis Raivo Hein. Meil on aga vastupidi. Kõigile ettevõtjaile on maksud ühesugused. Riik tahab omakorda olla ettevõtjale tööandjaks, öeldes, kui palju ettevõtja peab endale palka maksma. Praegune valitsus, eriti rahandusminister Mart Võrklaev on jälle hakanud taunima OÜtamist. OÜtamine toimub tavaliselt väikefirmades, kus on enamasti üks omanik, üks juhatuse liige ja üks töötaja – kõik samas isikus. Selliseid ühemehefirmasid on hakatud palju kasutama töösuhte asendajana, osutades potentsiaalsele tööandjale teenust. Selles ei ole midagi õigusvastast ega taunitavat, et ühemehefirma omanik lepib aastaid miinimumpalgaga, et ettevõte korralikult käima saada.

„Ma ei toeta seda, et riik krabab maksud kokku ja need valimatult laiali jagab. Riik peab ise ennast üle vaatama, ise esmalt oma kulusid koomale tõmbama.“
– Raivo Hein

Riik peaks soosima sellist käitumist, leidis kõneleja. „Nagu ma olen varemgi kirjutanud ja öelnud – valige mind peaministriks ja ma esitan hea meelega arve, ma ei taha palka saada,“ tuletas Raivo Hein ka varasemalt öeldut meelde, leides samas, et riik peaks ettevõtjate maksukoormust lõdvendama. Meie peame ülal riiki, anname inimestele tööd, maksame palka. Samas tahab riik maksustada ka dividendid veel sotsiaalmaksuga. Kuhu me välja jõuame?

Maksustada tuleb vaeseks olemist

Maksustada tuleb vaeseks olemist, mitte rikkust, meenutas ettevõtja oma varaseimaid seisukohti. Reeglina võtavad inimesed seda solvanguna. Kuidas seda teha, maksustada vaesust? Raivo Hein vastas oma küsimusele ise: rikkad peavad maksma vähem tulumaksu. Šveitsis on seda katsetatud ja terve kanton läks õitsele. Sest kõik rikkad kolisid sinna. Me peame maksustama vaesust läbi rikkuse edendamise. Juba läbi hariduse. Mida rohkem on meil keskklassi ja rikkaid, seda rikkam on ühiskond. Ka haridus, vaba aeg ja tervis – ka need on rikkused.

Samas tunnistas ettevõtja, et on uhke maksudega oma riiki toetada. Kõik me peame tegelikult riiki üleval pidama. „Jälgin hämmastusega käimasolevat debatti maksude üle. Enamik on maksude vastu. Pahatihti õigusega. Magusamaks on täielik nonsenss. Ma ei toeta seda, et riik krabab maksud kokku ja need valimatult laiali jagab. Riik peab ise ennast üle vaatama, ise esmalt oma kulusid koomale tõmbama. Ei ole vaja panna 200 miljonit Estonian Airi, pärastisse Nordicasse, et see siis lõpuks pankrotti lasta. Vastates küsimusele automaksu kohta leidis Raivo Hein, et seda maksu ta toetab.

Sõja puhkedes põgeneb helikopteriga Hispaaniasse?

Kas helikopteri omanik Raivo Hein toetab ka helikopterite maksustamist nagu automaksu? Sellele küsimusele vastates leidis ettevõtja, et vähesed eraomanduses olevad helikopterid on juba piisavalt maksustatud. Kütusel on kõrge aktsiis, pilootide palk, mis on ka kõvasti üle keskmise, on maksutatud juba tulu- ja sotsiaalmaksuga. 

Ettevõtja enda kopter seisab aga põhiliselt Ämari lennuväljal, olles kaitsejõudude käsutuses. „Kui sõda peaks puhkema, läheb helikopter kohe sõtta. Ehk koos minuga,“ kinnitas ettevõtja üllatunud kuulajaile. Sest pea kõik kohalolijad mäletasid tema Eesti Vabariigi sünnipäeva eelset intervjuud, milles Raivo Hein teatas, et sõja puhkedes lendab ta oma helikopteriga Saaremaale, sealt Rootsi ja edasi Hispaaniasse. 

„Noored ajakirjanikud üritasid välja venitada klikke, hakkasid esitama täiesti isiklikke küsimusi – palju läks mu maja maksma, kui palju mul on raha pangas? Sain vihaseks,“ meenutas investor seda intervjuud. Kui tuli küsimus, mida ta teeks, kui puhkeb sõda, siis ettevõtja kähvaski ärritunult – lendaksin Hispaaniasse. 

„Mu pikast intervjuust rebiti välja lõik, pandi pealkirjaks – ajakirjandus sai oma klikid. Ja see intervjuu hakkas oma elu elama,“ meenutas Raivo Hein. 

Kaitseministeerium, kellega tal oli koostööleping kaitseväele mainekujunduse klippide valmistamiseks, lõpetas lepingu. „Need klipid eetrisse ei läinud. See on näide sellest, kuidas ajakirjandus võib tühistada,“ rääkis ettevõtja. 

Mille pärast aga meie ametnikud nii vähe jõuavad, midagi ei tee? Aga ikka selle pärast, et kes midagi ei tee, see ei saa ka eksida. Ja eksimist kardavad ametnikud kõige enam. Raivo Hein ise, tuntud ettevõtja ja investor, poliitikasse minna ei kavatse. Kuigi teda on palju kutsutud. „Poliitikasse – ei. Tahan jääda oma liistude juurde. Pakkuda ametlikele seisukohtadele alternatiivseid. Ka seda on vaja,“ kinnitas ettevõtja. 

Et alternatiivseid seisukohti on vaja, kinnitas saalitäie ettevõtjate tuline aplaus. →

Harku vallavanem Katrin Krause ja ettevõtja Raivo Hein.
FOTO: Rene Mitt, Visitharku.com 

KOMMENTAAR

Vahel on vaja lihtsalt kivi pöörata
Katrin Krause, Harku vallavanem

Harku valla elanik, kauaaegne ettevõtja ja investor Raivo Hein raputas heas mõttes oma esinemisega kõiki kokkutulnuid ja pani mõtlema selle üle, kas sissekäidud tee on alati kõige õigem või tasuks mõnikord valida täiesti uus rada. Hea näide selle juurde oli ka paralleel, et mõnikord on vaja kivi teistpidi pöörata ja vaadata, mis on selle all. 

Raivo ettekandest jäi kõlama, et oluline on kiire reageerimine ja julgus teha otsuseid. Mulle meeldis ka diskussioon meie võimalike ühiste arusaamade osas ja teadmine, et tegelikult ükski otsus või tegevus ei saa rahuldada kunagi kõiki huvigruppe sajaprotsendiliselt. 

The post Investor Raivo Hein: maksustada tuleb vaeseks olemist appeared first on Harju Elu.

Geopeitus on vabaõhu-aardejaht, mis pakub põnevat meelelahutust nii Eestis kui mujal maailmas, nii linnas kui metsa vahel – ja seda igaühele, kes vähegi viitsib. „Aarete“ leidmiseks on vaja vaid mobiiltelefoni ja Geocachingu äppi ning kasuks tuleb ka veidi ette valmistuda.

Veidi lihtsustatult käib see nii: keegi peidab kuskile „aarde“, milleks on veekindlalt suletavas karbis või topsis olevad sümboolsed esemed (nt mänguasjad), selgitus juhuslikule leidjale (et ta aarde ilusti tagasi paneks), logiraamat, kuhu kõik leidjad oma külastuse kirja peavad panema, pliiats ja pliiatsiteritaja. Siis jagatakse aarde koordinaate, kirjeldust ja leidmise vihjeid portaalis geopeitus.ee ja/või geocaching.com. Nüüd võivad kõik huvilised, kes seda näevad, võtta oma telefoni, GPS-seadme või täpse maakaardi või kõik kolm korraga ning minna aaret otsima. 

Geopeituri varustusse kuulub ka pealamp, et pimedates kohtades või hämaras aardeotsingutel käed vabad oleksid. Samuti kindad, matkasaapad/kummikud ja riided, mida pole kahju ära määrida. Looduses otsimisel on abiks otsimiskepike (üldjuhul leiab selle aarde lähedusest), millega saab ettevaatlikult võimalikke peidukohti läbi torkida. Looduse segipööramine ja sambla katkumine on geopeiturite kogukonnas eriti taunitav. 

Aardejaht on lahe

Paar nädalat tagasi käis ka selle loo autor aardeid otsimas. Ilmad olid siis soojaks läinud ja tekkis tahtmine veidi looduses ringi käia. Aardejaht annab sellele teatava eesmärgi ja põnevuse. See mäng viib sind tihtipeale seni käimata kohtadesse, vaatamisväärsuste juurde või muidu looduskaunitesse paikadesse. Võib näha kohti ja näha rajatisi, millest enne aimugi polnud. 

Olen algaja, sedapuhku käisin koos oma 14-aastase poja Anskariga aardeid otsimas kolmandat korda. Temaski on see tegevus huvi tekitanud. Kõik sai alguse Lahemaal, Käsmu metsas ja rannas, kus tegime ligi 10 km pikkuse ringi. Teine retk oli Suurupi kanti, kus saab näha nii tuletorni, udusireeni kui rannakaitsepatareisid. Mõlemal korral sai kaardi pealt välja vaadatud 4–5 aaret, marsruut paika pandud ja enamik aardeid ka üles leitud. Vaid üks jäi leidmata, sest vajas liiga uljast turnimist – aaretel ongi erinevad raskusastmed nii peidukoha kui maastiku osas, algajal ei tasu end üle hinnata. Kõige karmimad aarded vajavad lausa akvalangistivarustust, kõrgele puu otsa ronimist või kõrgema matemaatika teadmisi. Seega tasub neid raskusastmeid silmas pidada.

Suurupi udusireeni kohta saime aga aarde kirjeldusest põnevat infot: tänaseks uppi vajunud sõrestiktorni otsas asunud sireen ehk nautofon tekitas uduse ilmaga perioodilisi huilgeid, mis kostsid ligi 28 km kaugusele merele. „Suurupi lehmaks“ hüütud sireen töötas veel 1993. aastalgi.

Nüüd, kolmandal korral seadsime sihi ühte Tallinna lähivalda. Et tulevaste geopeiturite otsimisrõõmu mitte ära rikkuda, jätan kohad täpsustamata. 

Esimene aare jäi leidmata, sest pidi asuma ühe sildi sees või juures. Ent silt oli teetööde tõttu kuhugi „ära läinud“. Ent samas kandis, teise sildi all oli teine aare, mille üles leidsime. Esialgne pettumusvari asendus naerul nägudega. Pisike topsike oli paraku oma algsest peidukohast maha kukkunud, seega sai see sinna tagasi kinnitatud – pärast seda, kui olime
topsiga auto juures käinud ja seal sees olevasse logiraamatusse oma nimed ja leidmise kuupäeva kirjutanud. 

Mõnel aardel on valvur

Järgmise aarde leidmiseks tuli juba matk ette võtta – mis aga oligi tänase väljasõidu üks eesmärke. Vihm oli järele jäänud ning päikegi piilus pilvede vahelt välja. Telefonis Geocachingu äpp lahti ja siht paika! Aeg-ajalt kontrollisin, kas liigume ikka õiges suunas – äpp näitab sedagi, mitu meetrit sind aardest lahutab. Ühel hetkel aga hakkasime lähenemise asemel hoopis uuesti kaugenema, kuigi üldine suund oli justkui ikka õige. Lugesime uuesti aarde asupaiga kirjeldust ja saime aru, et oleksime juba varem pidanud tee pealt metsa pöörama. Nüüd tuli üle langenud puude ja pidevalt teed takistava võsa rassida. Vaatasin telefoni tihedamalt ja hüüdsin: 105 meetrit! 90 meetrit! 64 meetrit! Kuni lõpuks kohale jõudsime.

See aare oli peidetud toru sisse – tüüpiline peitmise kohti, kui mingi torukonstruktsioon saadaval on. Kui taskulambiga sinna sisse valgustasin, hoides pead toru otsa juures, ehmatasin end sõna otseses mõttes selili – torust jooksis mulle peaaegu näkku hiir! Seega võib mõnel aardel ka valvur olla.

Plaanis oli veel üks aare üles otsida, kuid pärast paarikilomeetrist matkamist otsustasime sellest loobuda – aastaaeg oli liiga vesine, aarde juurde pääsemiseks tulnuks kas põlvini vees kahlata või suure ringiga õnne proovida. Ning poisil oli järgmine päev koolipäev. Kuid kaks aaret leidsime siiski üles ja ühe kätte saamiseks tuli lausa „koletisega“ rinda pista!

Aarete ja mängijate hulk kasvab pidevalt ning aardeid on peidetud isegi Antarktikasse ja kosmosesse.

Rutiini peletamiseks leiutavad geopeiturid pidevalt uusi peitmisviise ja -kohti. Vahel tuleb nt otsida mitte aaret, vaid veebikaamerat ja lasta sellel endast pilt teha. Lisaks tava-aaretele on olemas nt mõistatusaarded, kus tuleb mõistatus lahendada, ja multiaarded, kus on mitu otsimispunkti, mis tuleb läbi käia.

Kuidas tekkis geopeitus?

Geopeitus sai alguse 3. mail 2000. aastal USA-s, kui David Ulmer peitis esimese aarde (see leiti järgmisel päeval üles). Vaid päev varem, 2. mail, muutus GPS-i täpne kasutus tavainimestele kättesaadavaks. See lõi nüüdseks üle maailma levinud peitmis-otsimismängu jaoks eeldused. Sama aasta septembris loodi mängu veebisait geocaching.com, mis pani sellele aluse.

Mängu mängitakse searchlogistics.com andmeil vähemalt 196 riigis ja kokku on maailmas peidetud üle kolme miljoni aktiivse aarde (neist Eestisse ligi 5000). Aarete ja mängijate hulk kasvab pidevalt ning aardeid on peidetud isegi Antarktikasse ja kosmosesse. Nimelt peideti 2008. aastal üks aare rahvusvahelisse kosmosejaama, kust see leiti alles viis aastat hiljem. 

Mängu rahvusvaheliseks nimetuseks on kinnistunud geocaching. Geopeitus.ee andmeil on eestikeelse nimetuse „geopeitus” autoriks Enn Veenpere, kes koos Hannes Veenperega peitis Eesti esimese aarde 10. veebruaril 2001 Valgamaale. 

„Geomugu“ ja teised põnevad sõnad

Geopeitusealane eestikeelne sõnavara täieneb pidevalt ja sisaldab hulga originaalseid termineid, millest tavainimene niisama aru ei saa. Vahvamatest võiks näiteks tuua „geomugu“ – geopeitusest mitteteadlik isik, segaja aarde peidukoha juures. Sõna on ilmselt tuletatud Harry Potteri raamatutest, kus võluvõimeid mitteomavaid isikuid kutsuti mugudeks (in. k-s muggler). Või siis „FTF-sõltlane“. FTF on lühend ingliskeelsest sõnaühendist first to find – nii kutsutakse aarde esmaleidjat. FTF-sõltlane on geopeitur, kes püüab iga hinna eest uue aarde esimesena leida. Geomaanteeks nimetatakse aga geopeiturite poolt sisse tallatud rada, mis viib otsejoones peidukohta.

Teadaolevalt on Eestis aardeid kõige kiiremini leitud paar minutit pärast aarde geopeitus.ee veebisaidil avaldamist. Geopeitus.ee ongi Eesti geopeiturite koondumiskoht, kus leiab infot nii aarete, ühisürituste, mängu ajaloo jpm kohta, samuti foorumi. 

Näiteks toimub mai lõpus 24-tunnine geopeituse ralli Harjumaal, suvel aga geopeiturite kokkutulek ehk „olümpiamängud“ Lõuna-Eestis. Praegu aga valib kogukond seal juba 16. korda aasta aaret. Rändkarikas, kuhu on peitjate ja aarde nimi peale graveeritud, antakse traditsiooniliselt üle geojaanipäeval, mis toimub nädal pärast tegelikku jaanipäeva ja mis on Eesti geomaailma tippsündmus. Seal tunnustatakse ka teisi möödunud aasta jooksul silma paistnud geopeitureid. 

Lõpetuseks sobib geopeiturite kõnekäänd: kes ühegi aarde on leidnud, ei saa enam kunagi muguks tagasi. →

HEA TEADA

Geopeituse põhireeglid:

Aaret otsides väldi pealtnägijaid, et sinu tegevus ei tekitaks kõrvalseisjates kahtlust.

Kirjuta oma külastusest teade logiraamatusse: aeg, nimi, mida võtsid, mille asemele jätsid.

Aardest võid võtta mõne asja ehk „geonänni“ kaasa, aga mitte kirjutusvahendeid jms tarvilikku. 

Kui võtsid, siis jäta aardesse midagi vähemalt samaväärset. Toitu, vedelikke, lastele keelatud asju jms panna ei tohi.

Pane aare samamoodi sinna, kust selle leidsid, ära paiguta seda uude kohta.

Teata oma leiust geopeitus.ee veebis.

Kui peidukoht pole sinu arvates sobiv, koordinaadid valed, aare on ära võetud vms, teata sellest aarde omanikule.

Palun ära lõhu midagi, ära kaeva, ära tuhni maad, ära katku sammalt!

Allikas: geopeitus.ee

The post Geopeitus – mis see on? appeared first on Harju Elu.

„Eesti on kindlates kätes!“ Selline oli Reformierakonna loosung enne riigikogu valimisi 2023. aasta märtsis. Töötas! Reformierakond võttis 101-st parlamendikohast 37, suurimad rivaalid EKRE (17) ja Keskerakond (16) said kahe peale kokku vaid 33 kohta.

Nüüd, mil Kaja Kallase kolmandal valitsusel on täitunud esimene valitsemisaasta, tundub üha enam, et Eesti ei olegi nii kindlates kätes. Reformierakonna ja tema esileedi populaarsus on langenud väga magedale tasemele. Vähemalt Eestis. Rahva hulgas, kes ta valis.

Siiski ei saa öelda, et midagi enne valimisi lubatust ka tehtud pole. Eesti riigi kaitse-eelarve ületab 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri, olles SKP-st 3,2 protsenti. See tähendab, et panustame riigikaitsesse 1,3 miljardit eurot ning nelja aastaga 5,6 miljardit eurot. See on meie valitsuse lubatud investeering kindlatesse kätesse. 

Lisaks on käivitunud 30 aastat räägitud haridusreform, Eesti riik läheb üle eestikeelsele haridusele, käima on lükatud tuuleparkide arendused. Keila–Paldiski vahel elavad inimesed on öösel ärgates ehk märganud suuri tiivikuid, mis sõidavad öösiti Pärnu poole, kuhugi Tõstamaa kanti. 

Toimunud on ka taasiseseisvunud Eesti ajaloo suurim pensionitõus, 2023. aastal tõusis keskmine vanaduspension 17,6% ehk 595-lt eurolt 700 euroni ning käesoleva aasta aprillis veel 10,6% ehk 774 euroni.

Seda kõike polegi nii vähe.

Meeskond, kuhu te ennast peidate?

Vaatamata tehtule sajab Kaja Kallase pihta kriitikanooli vasakult ja paremalt. Peaminister vabandab tavatult palju oma tegude ja tegematajätmiste pärast. Kui millegagi või kellegagi võrrelda siis – sama palju vabandas ehk ainult Jüri Ratas. Aga seda EKRE tegude pärast. Kaja Kallase vabandamised puudutavad kõige rohkem riigieelarvet, õigemini selle halba seisu. Järgmisel aastal ähvardab puudujääk kasvada kuni viie protsendini. 

Valitsusjuht vastutab kõigi eest riigis. Aga valitsus on siiski üks meeskond, ei koosne ainult pea-, rahandus-, kliima- ja kaitseministrist. Kuigi uudiseid jälgides pahatihti selline mulje jääb. Et meil on vaid nimetatud ministrid. Seda enam, et nüüd astus tegelikku põhjust välja ütlemata tagasi regionaalminister Robin-Hood-Madis-Kallas. Öeldes vaid, et tahab rohkem aega koos perega veeta. Nagu olnuks talle uudis, et ministri amet tähendab rakkes olemist 24/7. Või on Madis Kallas lihtsalt saritagasiastuja? Sama tegi ta ka Saaremaa vallavanemana koroonakriisi haripunktis.

Kuhu on kadunud majandusminister?

Riigi rahakott on tühi, sest majandus ei edene. Aga mis selle aasta jooksul on teinud majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo, et majandus edeneks? Siinkirjutaja mäletab vaid kahte Riisalo fopaad. Et mitte öelda puusse põrutamist. Vahetult enne vabariigi aastapäeva tuli majandusminister avalikkuse ette ideega personaalsest riigist ehk meie e-riigi kuvand järgmisele tasemele viia. Idee teokstegemiseks soovitas ta riigil 200 miljonit laenu võtta.

„Personaalne riik pole Riisalo idee, see segasevõitu IT-kontseptsioon on Eesti 200 programmis olnud juba aastaid. Probleem, mis pildi koledaks teeb, on samas ilmne. Kuna Eesti 200 sponsor on IT-ärimees Priit Alamäe, siis selles komplektis paistab asi nii, et võtame laenu ja tellime Alamäe käest personaalse riigi teoks tegemise,“ kirjutas 17. veebruari Postimehes ajakirjanik Mikk Salu. 

Igal juhul astus Riisalo oma esimese fopaaga sügavasse ämbrisse. Idee polnud tema oma, aga jamad, mis sellega kaasnesid, said vägagi tema omaks. 

Ega minister Riisalo teinegi väljaaste paremini läinud. Mõne nädala eest tuli ta avalikkuse ette mõttega kaotada ära töötutoetus, täpsemalt nimetada see ümber töötuskindlustushüvitiseks, mida hakkab saama senisest vähem töötuid, ka lühema aja jooksul. Nii lootis minister kokku hoida kuni 60 miljonit eurot. Õige ta on – kes senti ei korja, see eurot näe. Paraku oli sellel ideel väga palju vastaseid, ennekõike töötukassa ja ajakirjandus. Õigusega. Ega töötute arvelt Eesti riiki rikkaks ei tee. Targem on töötud tööle panna. Leida neile sügavmõtteline töö.

Vaatamata tehtule sajab Kaja Kallase pihta kriitikanooli vasakult ja paremalt. Peaminister vabandab tavatult palju oma tegude ja tege-matajätmiste pärast. 

Milline on sügavmõtteline töö?

Nii lahkuv kaitseväe juhataja Martin Herem kui ka kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm kõnelesid hiljaaegu üsna avameelselt, et sõjaliste kulude osakaal Eesti riigieelarves on kasvanud küll 3,2 protsendini, aga juurde oleks vaja vähemalt ühekordselt veel 1,5 miljardit. Ehk pea kümme protsenti meie riigieelarvest. Seda just laskemoona soetamiseks. 

Pole põhjust sõjandusekspertide sõnades kahelda. Kui me praegu riigikaitsesse raha juurde ei pane, siis varsti võib olla hilja. Me lihtsalt peame seda tegema, et Eesti riik püsiks. Eesti riigil ei ole sellist sügavust nagu Ukrainal, et taganedes võiks aastaid sõda jätkata.

Me teame, et suures osas need maksud – käibe-, limonaadi- ja automaks, aktsiiside tõusud jne – lähevad riigieelarve lappimiseks, millesse suurima augu on löönud sõjakulud. Ma ei pretendeeri originaalsusele, kui käin välja idee kehtestada sõjamaks. Sama mõtte ütles meie lehes majandusekspert Raivo Vare. 

„Olen sõjamaksu kehtestamise poolt. Ja seda peamiselt kahel põhjusel. Esiteks teame, et julgeolek on meie kõige fundamentaalsem probleem. Õpetajate palkadest ja kinnisvaraturust pole mõtet rääkida, kui on algamas sõda Venemaaga või veel hullem – Vene okupatsioon. Teiseks – sõjamaks lõpetaks ümberringi kostva jauramise, et kogu meie kulude kasv on seotud sõjaga Ukrainas. Tegelikult see nii ei ole. Eelarve kulude poolele lisandus miljard, sellest vaid 400 miljonit läks kaitse- ja julgeolekukulude reale. Kuhu kulub ülejäänud 600 miljonit? Ei tea! Selle pärast ei seoks ma sõjamaksu ainult Ukraina, vaid laiemalt Eesti riigi julgeoleku tagamisega,“ rääkis Raivo Vare 19. jaanuari Harju Elus.

Kui valitsus ei taha teha seda, mida soovitavad mitmed eksperdid ehk kehtestada sõjamaksu, siis küsigu inimestelt. Küsigu sõjaprintsess oma suurimalt armeelt, oma rahvalt, kellele ta lubas Eestit hoida kindlates kätes! Küsitlusi viiakse ju läbi alatihti – kas seekord on peal Kallas ja all Helme? Või on see vastupidi? Miks ei võiks siis ükskord ka küsida: kas oma riik on meile tähtis? Kas vabadus on meile kallis? Kas oleme nõus ajutise sõjamaksuga? 

Küsigu või samade inimeste abil, kes seal töötukassas arvel on! See on väga sügavmõtteline töö. →

The post appeared first on Harju Elu.

Kui tugi puudub, on ka täiskasvanud inimesel keeruline toime tulla. Laps, kes alles õpib tänapäeva kiires maailmas toime tulema, vajab veelgi enam juhendamist, kindlustunnet ja teadmist, et tal on alati võimalik kellelegi toetuda. 

Väga oluline lapse vaimse tervise toetamise juures on, et tema baasvajadused oleksid rahuldatud –  piisav uni, mitmekesine toit ning igapäevane õues käimine 

Tähtsal kohal on kodused suhted ja suhtlus sõpradega. „Last toetavad turvalised peresuhted – see tähendab, et üksteisele pakutakse piisavalt lähedust, veedetakse koos aega, tuntakse huvi teineteise tegemiste vastu ning suheldes ollakse hinnanguvabad ja aktsepteerivad,“ selgitab sotsiaalkindlustusameti lasteabi teenuse peaspetsialist Kadi Saar.

Lähedus on olulisel kohal

„Pikaaegse praktikuna julgen välja tuua ohukoha – kui vanem ei ole enda jaoks mõtestanud, mida tähendab piisav lähedus (näiteks väikelaps soovib kallistada, aga teismelisele võib see olla punane lipp) või kui palju koos veedetud aega on tema lapse jaoks hea (näiteks tuuritatakse terve nädalavahetuse külas, šoppamas, kinos, matkal ja jõutakse surmväsinuna pühapäeva õhtul koju), siis pinged hoopis kuhjuvad,“ leiab Varajase Kaasamise Keskuse juhatuse liige Liina Lokko.

Iga ülestimuleerimine viib järgmise probleemini, seega võiks vanemad mõelda, mis aitab nende peres kaasa rahulike ja üksteist mõistvate suhete tekkimisele. Kõik suhted kujunevad aja jooksul, neid peab teadlikult kujundama.

Tähtis on, et mure korral laps teaks, kelle poole ta saab pöörduda. Kui laps ei tunne end vanematega keerulistest teemadest rääkides mugavalt, võib lapsele toeks olla ka keegi turvaline täiskasvanu, keda ta usaldab. Lapse vaimse tervise vundamenti saab laduda läbi tema eneseteadlikkuse tõstmise – aidates lapsel märgata ning sõnastada oma vajadusi, tundeid ja piire.

Väikelapse puhul on äärmiselt oluline, et täiskasvanu julgustaks last igasuguseid mõtteid avaldama. Lapse mure ei ole kunagi liiga väike, sest tal puudub kogemus, et olukorda või juhtunut tähtsuse skaalale panna. „Mõnikord jagab laps muuseas väga murelikuks tegevaid infokilde, arvates, et tegemist oli mängu või väheolulise seigaga. Mõnikord on aga jagatav info fantaasia ja tegelikkuse piirimail, sest 4–5 aastaste laste puhul on täiesti eakohane, et nad ajavad segamini fantaasia ja tegelikkuse,“ lisab Lokko.

Kui väikelaps on saanud teadmise, et täiskasvanuga saab rääkida, siis julgeb ta suuremana oma mõtteid vabamalt jagada.

Vaimne tervis ja väärkohtlemine on sagedased probleemid

Lapsed pöörduvad lasteabi poole kõige rohkem vaimse tervise, suhete ja väärkohtlemise teemadel. Lapsevanemad aga lastekasvatamise ja vanemluse küsimustes, näiteks piiride ja kokkulepete seadmises.

„Oluline on last uskuda. Kui laps täiskasvanule midagi usaldab, ükskõik kui suur või väike see mure täiskasvanule tundub, on see lapse jaoks oluline. Kui mure on selline, mida ei anna lasteaias või koolis lahendada, tuleks otsida nõu ja abi mujalt. Selleks võib õpetaja pöörduda otse kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole või võtta ühendust lasteabiga,“ soovitab Kadi Saar.

Kadi Saar 

Lasteaia või kooli spetsialistid pöörduvad lasteabi poole peamiselt väärkohtlemise või laste vaimse tervise küsimustes. Oluline on märgata, kui lapse käitumises on toimunud muutus – näiteks muidu aktiivne laps on endasse tõmbunud, rahulik laps on ärev. Tähtis on tähele panna ka neid lapsi, kes esmapilgul oma käitumisega kuidagi murettekitavalt silma ei jää. Spetsialisti roll on märgata ja oma kahtlustest julgelt teada anda.

Oma kogemuse põhjal soovitab Liina Lokko aga suhelda esmalt vanemaga. „Kui lastekaitsetöötaja poole pöördutakse nii, et vanemaga ei ole räägitud, võib see teha olukorra veel keerulisemaks ning laste huvidest lähtumise asemel avastatakse end hoopis vastanduvates rollides,“ arvab ta.

Piiride seadmine last murdmata

Erinevatel arenguetappidel tuleb ikka ja jälle ette piiride testimist erineval viisil. Piiride seadmisel on oluline selgitada, miks miski on lubatud või ei ole. Igale seatud piirile või reeglile peab järgneb selgitus, miks see nii on.

„Kui piiride üle arutlemisel ei ole võimalik kõigi lapse soovidega arvestada, siis tuleb seda lapsele ka selgitada ja aidata tal seda mõista. Avatud suhtlus ja üksteise vajaduste, soovide kuulamine on kõige aluseks,“ kõneleb Saar. Vanematena saame oma käitumisega mudeldada, kuidas piire seada ja sõnastada ning teiste piiridega arvestada. Lapsed õpivad täiskasvanute eeskuju järgides. 

„Samuti on oluline aktsepteerida ka lapse raskeid tundeid. Tal on õigus olla pettunud, kurb, vihane, et asjad ei lähe nii nagu tema soovib. Lapsevanem ei peaks kartma oma lapse raskeid tundeid – see on loomulik osa kasvamisest. Kõik tunded on tundmiseks,“ lisab ta. 

Samas ei tohi ära unustada lapse vanust ega vaimseid võimeid. „Kolmeaastasele tuleb selgitada piire nii, et ta sellest päriselt aru saaks – pikk jutt on sel juhul tühi jutt, sest laps ei suuda seda veel mõista. Põhjus-tagajärg seosed peavad olema väga lihtsasti mõistetavad, valikud, mida lapsele antakse, eakohased,“ räägib Lokko.

Lasteaialapsele ei ole eakohane esitada küsimust: mida sa pärast lasteaeda teha tahad? Sest laps valib kõige toredama mõtte, mis pähe tuleb ning selle ideega on vanemal arvatavasti raske kaasa minna. Pigem valik: kas lähme koju autoga või rattaga, kas käime läbi pargist või teeme kodus koos süüa – mõlema jaoks aega ei jagu.

Oluline on, et laps oleks nähtud ja kuuldud sellisena nagu ta on – aktsepteerides tema iseärasusi, tundeid, arvamusi.

Koolilapsel võiks piire seada läbi ajaliste kokkulepete – tund kulub õppimiseks, mida sa tahaks teha teise, vaba aja tunniga?

Abi vajavad nii kiusatav kui ka kiusaja ise

Isegi, kui koolides rakendatakse kiusamisvastaseid programme ja õpetajad annavad endast kõik, et kiusamist vältida, tuleb ikka ette, et keegi siiski kiuslikult käitub. Keskkond, kus kedagi kiusatakse, on kõigi jaoks halb ja ebaturvaline. 

„Kiusamise ohvrile tuleb anda sõnum, et ta pole selles süüdi, mis temaga toimub. Kiusatavat saab julgustada ja jõustada, toetada tema enesekindlust, eneseusku. Kinnitada talle, et ta pole olukorras üksi. Pakkuda vajadusel psühholoogilist tuge,“ kõneleb Saar.

Ka kiusaja vajab abi – oluline on püüda mõista, mis on tema käitumise taga ja leida talle tuge. „On võimalik, et ta on ise mõnes teises olukorras kiusatava rollis, nt peresuhetes, või on tema olulised vajadused jäänud katmata. Kõrvalseisjatel on samuti suur roll kiusamise lõppemisel. Kiusaja soovib sageli oma tegevusega saada tähelepanu ja seni, kui on passiivseid pealtvaatajaid, saab kiusamine ka jätkuda. Kõrvalseisja julge sekkumine aitab kiusamist peatada! Samuti saavad kõrvalseisjad oma tuge pakkuda kiusatavale – see annab talle kindluse, et ta pole oma mures üksi,“ selgitab Saar.

Kiusatava toetamise puhul soovitab Liina Lokko jälgida vanematel oma väljaütlemisi. „Püüdke lapse kuuldes olla võimalikult toetav, aga pigem napisõnaline teistele lastele hinnangu andmise osas. Vanem võib olla siin pahatahtmatult uue kiusamisahela alustaja – eriti kui püütakse last aidata mõtetega „ära ole tema sõber“, „ära mängi temaga“ jne. 

Väikelapse puhul on äärmiselt oluline, et täiskasvanu julgustaks last igasuguseid mõtteid avaldama. Lapse mure ei ole kunagi liiga väike, sest tal puudub kogemus, et olukorda või juhtunut tähtsuse skaalale panna.

Alati tuleb lapsele õpetada, et tegu oli vale, pahasid lapsi ei ole, on valed või halvad teod,“ kõneleb ta.

Kuna vaimse tervise abi ei ole alati kiiresti kättesaadav, siis võiks vanemal olla „kodune apteek“ ka lapse või miks mitte ka enda hingevalude puhul – see koosneb toetavatest mõtetest ja tegudest: lähme peseme paha tunde veega alla, kui soovid, sülita see tunne kraanikaussi, kritselda see tunne paberile, rebi tükkideks ja viska kasti jms. Alati küsi seejärel, kuidas sa ennast nüüd tunned? Visualiseerimine aitab väga palju, lapsele on see tihti lihtsam kui täiskasvanule.

Eneseusu ja enesekindluse toetamise võtmesõnad

Oluline on, et laps oleks nähtud ja kuuldud sellisena nagu ta on – aktsepteerides tema iseärasusi, tundeid, arvamusi. Kodu- ja koolikeskkond peaksid olema sellised, kus laps tunneb end turvaliselt ja julgustatuna oma tundeid ja mõtteid väljendama.

Oluline on märgata lapse õnnestumisi ja tunnustada konstruktiivselt, näiteks võib öelda: „Ma olen väga uhke selle üle, kuidas sa täna võistlustel pingutasid. Alati polegi oluline tulemus, vaid see, et võtad osa ja annad endast parima!”. Oluline on märgata ja tunnustada lapse pingutust või tema isikuomadusi tegude, tulemuste järel.

Nutisõltuvus on üks suurim mureallikas

Nutiseadmete ja ekraaniaja suhtes tuleb lapsele seada selged piirid, aga oluline eeskuju on siin ka lapsevanematel endil. 

Kuna vaimse tervise abi ei ole alati kiiresti kättesaadav, siis võiks vanemal olla „kodune apteek“ ka lapse või miks mitte ka enda hingevalude puhul – see koosneb toetavatest mõtetest ja tegudest: lähme peseme paha tunde veega alla.

„Kui vanem ei ole lapsele emotsionaalselt ega füüsiliselt kättesaadav ning laps on seetõttu ka hooletusse jäetud, on mõju lapse heaolule väga suur. Suhte aluseks on kohalolu – olla vanemana huvitatud, kuidas lapsel läheb, päriselt kuulata, küsida, otsa vaadata, lapsega koos tegutseda – looduses käia, lauamänge mängida,“ selgitab Saar.

„Lapsega või teiste pereliikmetega suheldes on oluline nutiseade kaugemale jätta, et laps tunneks, et vanema kogu tähelepanu on jäägitult just temal. See annab lapsele sõnumi, et ta on oluline, see, mida ta räägib, tunneb, vajab läheb vanemale päriselt korda. Nii vanema kui lapse nutisõltuvuse puhul tuleks abi otsida juba spetsialistilt,“ lisab ta.

Koduse nutivaba aja ülesehitamisega on Liina Lokko palju tegelenud ja see on päris suur ettevõtmine, sest on peresid kus ekraan võtab märkamatult 95% õhtusest ajast. Millest alustada? „Leppige näiteks kokku, et söögilauda ei tule keegi telefoniga või et üldse on kodus mõni nutivaba ala. Mingist teatud kellaajast on telefonid ära jms. Pange kokkulepetele alati ajaline piirang, sest aeg on emotsioonidest sõltumatu, see tiksub alati samas rütmis,“ soovitab ta.  →

The post Iga laps vajab tuge ja kindlustunnet appeared first on Harju Elu.

„Nimi on mul Ivo. Ametiks fekalist Keila Eritehnikast.“ Nii tutvustab ennast kõhnemat kasvu mees, kes õue tagurdanud paakautolt hakkab voolikuid maha kerima.

Mis siis ikka, haaran labida ja hakkan oma imbväljaku kogujapaagilt kolme kaant maha õngitsema. Vaja see hea ja parem, mis kunagi sai kauplustest ja turult koju külmkappi kokku tassitud, nüüd korraga välja vedada.

„Millal te viimati tühjendasite?“ tahab Ivo teada.

Kes seda enam täpselt mäletab. Kuigi mul arvutis on see majapidamise märkmetes täpselt kirjas – väljavedamise kuupäev ja summa, mis selle eest makstud sai. Aga sibi kutsun koju ikka tunde, mitte arvuti järgi. „Poolteist aastat tagasi,“ ütlen fekalistile. „Siis ongi tagumine aeg see protseduur taas ette võtta,“ teab tema. Noogutan. 

Vahepeal on musta töö tegija voolikud autolt maha saanud, hakkab neid kokku lappama. Kolm tükki üheks pikaks toruks. Minul on aga paagilt kolm kaant maha kangutatud. Ja pika vooliku ots kaobki äärmisesse auku, kõikse parema sisse. Auto hakkab tõmbama. Jõuliselt. 

„Aga mis siis, kui ma olen väljakutsumisega hiljaks jäänud?“ uudishimutsen mina. Kutsun nii kolme aasta tagant. „Ei soovita,“ kostab fekalist. „Kivistub ära, paakub paagi põhja.“ 

„Ja mis siis saab?“ tahan teada. „Kas tuleb hakata mingi teibaga lahti taguma, paaki ju läbi augu ei pääse?“ 

„Nii ropp see töö ka ei ole,“ muigab Ivo, lisades, et siis tuleb mängida. See tähendab, et juba paaki imetu tuleb lasta hooga kogujatünni tagasi. Ja korrata tegevust seni, kuni kogujatünn on paakunust puhas. „See võtab aga aega. Ja kogu ümbrus on kohutavat haisu täis,“ teab Ivo. 

Voolik paagis teeb häält, nagu oleks just kokteiliklaasis kokteil otsa saanud. Ja ongi otsas. Aga muidugi mitte kokteil. Minu kogujapaak on tühi. Kõik kolm kaanealust. Ainult lillepeenrapoolsest avausest on näha, kuidas vesi tasapisi paaki immitseb. „See on imbväljaku juures tavaline,“ teab Ivo.

Tõmban ninaga õhku. Pole siin haisu lõhnagi. Või oma kodune ei haise? Ivo nagu mõistaks mu mõtteid. „Ega need tänapäevased kogujaseadmed haisu väga levitagi,“ teab tema. Noogutan. Kui prügi ära veetakse, on aroomid hoopis vängemad. „Prügivedajana ma küll töötada ei tahaks,“ mõistab fekalist jälle mu arutlusi. 

„Aga palk?“ tahan mina teada. Meediast on läbi jooksnud, et prügiautodel teenitakse neli tuhat kuus. „Fekalist seda raha päris ei saa,“ tunnistab Ivo. „Aga ega hullult alla ka jää. Kui ei makstaks, ega siis seda tööd ei teeks,“ ütleb ametimees, kellel läheb neljas aasta sibina.

Võõras s… haiseb rohkem?

Minul on kaaned kogujapaagile tagasi pandud, Ivol voolikud kokku keritud. Sõidame. Mina töövarjuna kaasas. Tee läheb Türisalu kandis olevasse asumisse.

„Maksimaalselt olen päevas tühjendanud 14 kogujapaaki, kaheksa on tavaline,“ räägib Ivo. Autol olev paak mahutab 12 kuupmeetrit, kolmest kohast saab tavaliselt ühe paagitäie. Siis tuleb purgima sõita. 

Auto kabiin on puhas. Nagu polekski tegu sibiauto, vaid hoopis taksoga. „Kui musta vead, ega see tähenda, et ise pead musta sees elama,“ tähendab Ivo elutargalt kabiinis olevat desovahendit kätele piserdades. 

Olemegi kohal. Vanas suvilarajoonis. Ja vanast, natuke kaasaegsemaks kõpitsetud suvilast tulebki see uus pask paaki tõmmata. Ivo hakkab jälle voolikuid lahti-kokku sebima. „Mida pikem on teekond, seda rohkem aega kulub tõmbamiseks,“ tähendab ta autot imemisrežiimile pannes. On kohe kuulda, kuidas masin pingutab. Betoonist vana kogujakast tühjeneb aegamööda. Aga seda enam täitub õu hirmsa haisuga. Ehk võõra oma lehkabki rohkem, mõtlen mina. „Need vanad kogumissüsteemid haisevadki,“ teab kogenud fekalist. 

Kui siin pole kanalisatsiooni ega imbväljakut, kui tihti see pere siis fekalisti teenust kasutab, tahan teada. Vanasti olla olnud kombeks torkida kogumismahutisse augud, et vähem väljavedu oleks, odavam tuleks. „Tänapäeval ei tule aukude torkimine kõne allagi. See pere tühjendab paaki kolm korda kuus,“ teab Ivo täpselt. See on kulukas. Aga omavalitsus katab suurema osa väljaveokuludest. 

„Raha tuleb seina seest – seda teavad kõik. Et aga s… seina sisse läheb, seda kõik ei tea.“
– Fekalist Ivo

Nüüd purgima!

Paak täis, keerab juht auto
Keila-Joa purgimisjaama poole. Kõik on läinud ladusalt. „Ega meie töös midagi erilist juhtu. Et vahel mingid pudelid või purgid tööd takistavad, seda tuleb ikka ette,“ kõneleb fekalist. Kord olla üks vatijopegi toru otsa kinni jäänud. Aga see oli RMK telkimisplatsil, välikäimlat tühjendades. 

Purgimisjaamas ühendab Ivo auto maja seina küljes oleva torujupatsiga. „Raha tuleb seina seest – seda teavad kõik. Et aga s… seina sisse läheb, seda kõik ei tea,“ muigab Ivo auto paaki tühjendama asudes. Seina taga, filtritega paakides, algab puhastusprotsess.

„See, et autojuhid paagid kuskile metsa vahele tühjendavad, on täielik muinasjutt. Kunagi muinasajal võis see nii olla, aga tänapäeval on iga paagitäis kontrolli all,“ kõneleb Ivo, tõmmates kaardi läbi valideerimisaparaadi. Nagu see on ühistranspordis.Nüüd läheb purgimiseks.

Ajakirjanikul on töövarjuna fekalistiks olemine selge. Võib koju ennast pesema ja riideid tuulutama minna. Fekalist Ivo aga jätkab. „Olgu väljas 20 kraadi külma või 40 kraadi kuuma, meil tööpuudust pole. Sest elu tahab kõigil elamist,“ ütleb ta lõbusalt. →

The post Fekalistiks. Töövarjuna appeared first on Harju Elu.

Kuigi ilm kõigub veel külma ja sooja vahel, on puugid juba liikvele läinud, mistõttu tasub meenutada ka haigusi, mida nad võivad levitada, ning nende vältimise viise.

„Puugihooaeg on alanud, sest puugid muutuvad aktiivseteks siis, kui maapind on soojenenud +5 kraadini. Puugiohtu tasub tõsiselt võtta, sest Eestis püsib puukentsefaliidi ja -borrelioosi esinemissagedus kõrgel tasemel,“ ütles terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Maria Vikentjeva. Teistel andmetel on puugid aktiivsed siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur on +8. 

Kuigi võib veel esineda päevi, mil temperatuur langeb alla null kraadi, ei takista see Vikantjeva sõnul enam nende levikut. Puugiohtlik aeg kestab kuni oktoobrini. 

Puuke kohtab eelkõige põlluäärtel, metsaservades ja heinamaadel, kuid ka linnaparkides, haljasaladel ja terviseradadel. Tervise Arengu Instituudi 2023. aastal tehtud uuringu kohaselt kannab ligi 70% linnaruumis olevatest puukidest mõnda inimesele ohtlikku haigustekitajat, mistõttu ei ole tegemist pelgalt looduses liikujaid ohustava tõvega, vaid selle võib nakatunud puugilt saada ka linnakeskkonnas.

Tasub jälgida oma lemmikloomi – kui leiate neilt esimesed puugid, on põhjust olla endal ettevaatlik ja alustada ka lemmikloomade puugitõrjega, et neid ja ennast kaitsta ning vältida puukide sattumist kodusesse keskkonda.

Meie kolm puugihaigust

Puugihaigustest paranemine võib võtta pikka aega ja vahel ei õnnestugi kõikidest haigustega kaasnevatest hädadest vabaneda.

Eestis ohustab inimesi eelkõige puukentsefaliit, puukborrelioos ja erlihhioos. Vaktsineerida saab neist üksnes entsefaliidi vastu. Ent kui inimene on entsefaliiti juba haigestunud, siis ravi selle vastu puudub, leevendatakse vaid sümptomeid. 

Puukentsefaliit on raske ja ohtlik kesknärvisüsteemi haigus. Terviseameti andmeil ilmnevad sümptomid sageli kahe lainena: esimesed tunnused nähtuvad 2–28 päeva pärast ja sarnanevad külmetusele – patsientidel on palavik, lihas-, peavalud, väsimus ja üldine nõrkus, mis võib kesta umbes nädal. Seejärel järgneb petliku paranemise faas. Teine haiguslaine tabab umbes kolmandikku nakatunutest – neil ilmnevad juba kesknärvisüsteemi kahjustused. Haiged kaebavad tugevate peavalude, unisuse, iivelduse, oksendamise, kontrollimatu palaviku või isegi koordinatsioonihäirete üle. Osal inimestel võivad puukentsefaliidi poolt põhjustatud ajukahjustused olla väga tugevad – alates unehäiretest kuni puude tekkeni.

Puukborrelioos avaldub inimese naha, siseorganite ja närvisüsteemi mitmekordse kahjustusena. Arsti poole on põhjust pöörduda, kui märkate punast laiku, mis tavaliselt ilmneb puugi imemise kohas, palavikku, nõrkust, lihasvalu. Arstidel võib puugihaiguse diagnoos tekitada raskusi, sest tervisekaebus võib tekkida mitu kuud pärast puugirünnet ja sümptomid kattuvad paljude teiste haigustega ehk nagu öeldakse: „Borrelioosil on sada nägu.“ Haigus on kiire avastamise korral hästi ravitav pika antibiootikumikuuriga, kroonilisel juhtumil võib aga vajada haiglaravi ja põhjustada pikaajalist töövõime ja elukvaliteedi langust. 

Erlihhioosil on nõrgad sümptomid (palavik, peavalu, lihasvalud) ja see kaob aja jooksul iseenesest. Seda harvemini esinevat haigust ravitakse antibiootikumidega.

Puukborrelioosi ja erlihhioosi ennetamiseks ei ole veel immuunsust tagavat vaktsiini loodud ja seetõttu jääb parimaks kaitseks nende eest puugihammustuse vältimine.

Tervisekaebus võib tekkida mitu kuud pärast puugirünnet ja sümptomid kattuvad paljude teiste haigustega ehk nagu öeldakse: „Borrelioosil on sada nägu.

Kuidas puugihammustusi vältida?

Puugi võib külge saada üsna lihtsasti – selleks ei pea tervet metsa läbi käima, piisab, kui lähete ühe rohukõrre kõrvalt mööda, millel ronib puuk. 2023. aastal avastasid Briti teadlased, et puugid kasutavad staatilist elektrit, neil on väike elektriväli, mida kasutades saavad nad inimese või looma karvkatte külge tõmbuda nagu magnetiga.

Lihtne viis puugihaigust vältida on ennetus- ja kontrollmeetmete kasutamine. Terviseamet soovitab puugihammustuste vältimiseks kanda pikki heledaid riideid, millel on puuke kergem märgata. Püksisääred tasub toppida sokkide või kummikute sisse. 

Lisaks tasub ennetava meetmena kasutada putukatõrjevahendeid, mis pakuvad lühiajalist, kuni neljatunnist kaitset. Osa vahendeid tohib kasutada ainult riietel, mitte nahal.

Puuginfo.ee soovitab pärast looduses käimist vaadata end ja oma kaaslased hoolikalt üle. „Kui oled viibinud nn puugikohtades, mine kindlasti duši alla ja kammi juuksed läbi. Kuna puuk liigub nahal üsna märkamatult, kontrolli end pärast seda veel kord üle,“ seisab palju kasulikku infot sisaldaval lehel. „Kui märkad endal ronivat puuki, eemalda ta riietelt või kehalt. Kui puuk on ennast juba keha külge haakinud, tuleb see eemaldada esimesel võimalusel ja haigustunnuste ilmnemisel pöörduda perearstikeskuse poole edasiste juhiste saamiseks.“ 

Kuidas vältida puugihammustust? Allikas: puugiinfo.ee 

Liiga suured numbrid

Eelmisel aastal nakatus puukborrelioosi 4520 inimest, mida on poole rohkem kui aasta varem ning peaaegu kümme korda rohkem kui kümme aastat tagasi. Ilmselgelt on tegu tõsise ja süveneva probleemiga. Puukentsefaliidi juhtumeid oli 209, mida on samuti poole rohkem kui aasta tagasi. 

Tervisekeskuse „Sinu arst“ peremeditsiini eriarsti Anneli Talviku sõnul on tegu liiga suurte numbritega, kuna puukentsefaliit on vaktsiinvälditav haigus „Iga haigestumise taga peitub pikaajaline patsiendi valu, kannatus, haiguspäevad ja taastumisele kuluva aja kaotus. Selline haigus on patsiendi ja tema lähedaste jaoks traagika, millega võib suure tõenäosusega kaasneda töövõime või isegi elu kaotamine,“ kõneles dr Talvik. →

HEA TEADA

Tasub vaktsineerida!

Puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud inaktiveeritud vaktsiinid täiskasvanutele ja lastele alates esimesest eluaastast. Esmane vaktsineerimiskuur koosneb kolmest süstist. Kaks esimest süsti tehakse ühe- kuni kolmekuulise vahega, kolmas kuni aasta hiljem. 

Vaktsineerida saab paljudes perearstikeskuses, vaktsineerimiskabinettides ja valitud apteekides üle Eesti. Sel aastal vaktsineeritakse 41 apteegis (vt vaktsineeriapteegis.ee), doosi hind jääb 30–45 euro vahemikku.

Puukentsefaliidi vastu on vaktsineeritud ja õigeaegselt korduvvaktsineeritud u 18% Eesti elanikkonnast. Terviseamet soovitab korduvvaktsineerimist iga kolme, kuid kindlasti viie aasta järel.

TEADUS

Eestlastel on geneetiline soodumus puugihaigustesse nakatuda

Geneetik Erik Abner osales koos Soome ja USA teadlastega geeniuuringus, milles uuriti geene, mis soodustavad puugihaigustesse, eelkõige borrelioosi, nakatumist. 

„Meil on geenid, mis peaksid meid puugihammustuste eest kaitsma, aga mõnedel inimestel need geenid ei tööta ja seetõttu nad ka nakatuvad lihtsamini. Geen on suhteliselt tundmatu, pole seotud teiste haigustega ja seda pole ka eriti uuritud,“ rääkis Abner ETV saates „Terevisioon“ (12.04.24). Risk kergemini haigestuda puudutab koguni kolme eestlast viiest.

13% inimestel, kes on mõlemalt vanemalt puuduliku geeni pärinud, on risk puukborrelioosi haigestuda 35% kõrgem. 45–46% eestlastest on pärinud puuduliku geeni ühelt vanemalt, neil on risk 20% kõrgem. Abneri sõnul on laias laastus umbes 30% võrra kõrgenenud riskiga rühmas 58–59% eestlastest. 

Risk väljendub näiteks selles, et puuk peab inimese nakatamiseks nahal olema lühemat aega. Seda, kas inimene on kõrgendatud riskiga, saab teada ainult geenitestiga.

Abneri sõnul saab nüüd, kus on teada, milline valk soodustab nakatumist või mis peaks meid kaitsma, välja mõelda uued ravimeetodid või ravimid. Näiteks tõi ta kreemi või plaastri, mille inimene paneks puugihammustuse peale, ja mis sisaldaks tervet valku, mis kaitseb nakatumise eest. 

Eestlastega pole veel kõige hullemad lood. Abneri sõnul on Lõuna-Koreas, kus puugihaigused on praegu levima hakanud, puudulik geen pea kõigil elanikel, mis tähendab, et nad haigestuvad veel lihtsamini.

The post Ettevaatust, puugid! appeared first on Harju Elu.

„Paberivabrikust võeti minuga ühendust ja öeldi, et nad tahavad vallas hariduse edendamist toetada, pakkuda haridustöötajaile erinevaid koolitusprogramme.“

Nii meenutab Anija valla abivallavanem Tiina Silem Kehras tegutseva Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i hiljutist ettepanekut. Anija vallal ja Kehra suurima ettevõtte-tööandja vahel on pikaajalised head suhted, ometi tuli selline pakkumine abivallavanemale mõningase üllatusena.

„Eks nad ole varemgi olnud erinevatel üritustel sponsoriks. Aga see, et plaanitakse pikemaajalist programmi hariduse toetuseks, oli seda enam positiivne, et valla eelarve on muutunud väga pingeliseks,“ lisas Silem, toonitades, et head koolitused on kallid. 

Tehase juhid palusid valla haridusjuhtidel välja selgitada, milliseid koolitusi enim soovitakse ja vajatakse. Anija vallas on kolm kooli, Kehra gümnaasium kõrval veel Alavere põhikool ja Aegviidu kool, lisaks lasteaiad. Nende kõigi juhtidega pidas Tiina Silem nõu, kaardistas nii-öelda vajadused. Siis tegi erinevatest teemadest pingerea. Pedagoogide soovid kooskõlastati sponsoriga. 

Sellel kevadel algavad koolitused kahel enimsoovitud teemal nii lasteaia- kui kooliõpetajatele. Esimene kahepäevane koolitus, milles osaleb 20 pedagoogi, käsitleb toimetulekut õpilase agressiivsusega. See põhineb Verge metoodikal. 

Teisel koolitusel, mis kestab kolm päeva ja kus osaleb 20 lasteaia- ja teist sama palju koolipedagooge, õpitakse ära tundma ja jälgima lapsi, kes vajavad erikohtlemist. Olgu siis lasteaias või koolis. Ja kuidas mõne diagnoosi saanud last kohelda. 

Koolitused lähevad maksma üle 5000 euro.

„Sügisel on planeeritud juba koolituste järgmine etapp,“ kõneleb Tiina Silem. Mis teemadel need olema saavad, on veel lahtine. →

Tolaram Grupp

Kehras asuv Horizon Tselluloosi ja Paberi AS kuulub rahvusvahelisse Tolaram Gruppi peakontoriga Singapuris, mis on ka ettevõtte 100%-line aktsionär.
Tolaram Grupp ostis toonase Kehra tselluloosi ja paberikombinaadi 1995. aastal. 

Tänaseks on ettevõte teinud märkimisväärseid investeeringuid nii tootearendusse kui ka tehase efektiivsuse tõstmisse. Eestis on Tolaram Grupil lisaks tselluloosi ja paberi tootmisele huvid ka kinnisvaras. Üle maailma on grupil äriüksusi eelkõige Aasias ja Aafrikas. 

The post Tolaram grupp toetab hariduse edendamist Kehras appeared first on Harju Elu.

Rehvid kõigepealt

Millal on õige aeg talverehvid suverehvide vastu vahetada?

Eestis on oluline, et autoomanikud vahetaksid naastrehvid suverehvide vastu hiljemalt 31. märtsiks, ent kevadiste talviste olude püsimisel on lubatud naelrehvide kasutamine kuni 30. aprillini. Lamellrehvide kasutajatele pakutakse suuremat paindlikkust, võimaldades rehvivahetust edasi lükata sobivate ilmaolude korral. 

Rehvivahetused on osa hooajalisest autohooldusest, mis peaks hõlmama ka auto varuosade kontrollimist ja vajadusel vahetamist ning mootoriõli seisukorra ülevaatust. 

Kontrollige üle auto rehvid

Rehvid on väga olulised auto varuosad ja nende seisukord mõjutab oluliselt üldist ohutust ja kütusekulu: soovitatav muster on üle 1,6 mm, ideaalis aga 3-4 mm. Üle 5-aastased rehvid suurendavad liiklusohtu ja kütusekulu. Optimaalne rehvirõhk, mõõdetuna jahedatel rehvidel, vähendab kulumist ja parandab ökonoomsust, olles kooskõlas tootja soovitustega.

Rattad joondu

Viige läbi auto sillareguleerimine, mis kindlustab rataste nõuetekohase joonduse ning hoiab ära rehvide ebavõrdse kulumise. Ebasobiv rataste seadistus võib põhjustada auto töös mitmesuguseid probleeme ja kaasa tuua lisakulutusi.

Korralik pesu

Alul likku ja siis kõrgsurvepesuri alla

Sool, mida kasutatakse teedel libeduse vältimiseks, võib kahjustada auto värvipinda ja soodustada roostet. Värvikihi kaitsmiseks on enne pesu kasulik kasutada leotusvahendit, mis aitab eemaldada soolajääke, eriti sõiduki alaosast ja põrkeraudadel. Peske auto seejärel kõrgsurvepesuriga, et sool ja mustus tõhusalt eemaldada.

Ilu saladus – poleerimine

Kui soovite, et teie auto suveks kaunilt läigiks, on oluline see korralikult poleerida. Poleerimisel tuleks kasutada vahendit säästlikult, levitades seda auto pinnale pehmete ringikujuliste liigutustega, kasutades selleks kas švammi või pehmet poleerimislappi. Peale poleerimisvahendi ühtlast jaotumist kogu auto pinnal, eemaldage üleliigsed jäägid hoolikalt mikrofiiberlapiga.

Vahatamine

Auto vahatamine pakub lisakaitset ja erilist hoolt, kasutades vedelat või kreemjat vaha ja spetsiaalset rätikut. Kandke vaha ringikujuliste liigutustega ja järgige tootja juhiseid. Peale mõjumisaega eemaldage ülejäägid, et saavutada läikiv pind.

Salongi puhastus

Puhastage auto põrandamatid tolmuimejaga ja peske neid regulaarselt. Kui märkate märkimisväärset kulumist, kaaluge nende väljavahetamist. Armatuurlaua, rooli ja istmete puhastamiseks valige kvaliteetsed puhastusvahendid. 

Ühtlasi kontrollige varuratast ja tungrauda ning tehke kindlaks, et teil on olemas kõik hädaolukordades vajalikud auto varuosad. 

Ukse- ja aknatihendite eluea pikendamiseks kasutage silikoonpihustit, mis aitab neid kaitsta ja hoida heas seisukorras.

Kontrollige auto akut

Arvamus, et akud surevad peamiselt talvel, on eksitav, sest suvine kuumus võib samuti nende eluiga kärpida. Autoaku eluiga on keskmiselt viis aastat, olenevalt kasutusest ja hooldusest, kuid hoolika hooldusega saab seda pikendada.

Laadimispinge

Auto aku tervist on võimalik ise üle vaadata kasutades selleks multimeetrit, mida teatakse ka kui voltmeetrit. See seade aitab mõõta aku laadimispinget, et teha kindlaks, kas aku on korras. Tüüpiliselt peaks 12 V autoaku ideaalne laadimispinge olema ligikaudu 14,2 V.

Puhastamine 

Uurige aku ühendusi ja eemaldage valge korrosioon, kui see on nähtav. Valge korrosiooni saab ära puhastada kasutades kõva hambaharja koos söögisoodat ja vett sisaldava lahusega.

Väljavahetus

Kui auto käivitamine tekitab raskusi või kui võtme keeramisel kostub tiksuv hääl, siis viitab see sellele, et aku võib olla defektne ja vajab asendamist.

Vahetage nii mootoriõli kui ka õlifiltrit

Talvel kasutavad paljud vedelamat mootoriõli, mis külmaga tagab sujuva käivituse. Kevade saabudes on aga tark vahetada see paksema vastu.

Lisaks õlivahetusele on kevad suurepärane aeg kontrollimaks üle ka auto varuosad, et veenduda sõiduki süsteemide nõuetekohases toimimises ja vajadusel vahetada välja õli- ja õhufiltrid.

Muud vajalikud vedelikud

Mootoriõli kõrval ei tasu unustada ka teisi auto nõuetekohaseks toimimiseks eluliselt tähtsaid vedelikke, mille hulka kuuluvad roolivõimendi vedelik, pidurivedelik, transmissiooniõli, klaasipuhastusvedelik ja jahutusvedelik. Vedelike taseme kontrollimine aitab ennetada rikkeid. 

Täpsema asukoha ja nõuete kohta leiate informatsiooni sõiduki kasutusjuhendist. Samuti on soovitatav üle vaadata rihmad ja juhtmed, mis võivad külma ilmaga kahjustuda.

Õhufilter on oluline

Õhufiltri olulisust sõiduki tõhususes ja mootorikahjustuste ennetamisel ei tohi alahinnata. See kaitseb mootorit tolmu ja osakeste eest, mis võivad põhjustada kütusekulu suurenemist ja võimsuse vähenemist. Lihtne on filtrit ise kontrollida ja vahetada, kuid vajadusel võib abi paluda autotehnikult.

Ka kojamehed vajavad vahetust

Talvel töötavad kojamehed lume eemaldamiseks tavapärasest intensiivsemalt, mistõttu nende eluiga on 6 kuud kuni aasta. Oluline on tagada nende korralik haare tuuleklaasil ja kontrollida kummi kuivust. Triipude või kriipiva heli ilmnedes tuuleklaasil on märk kojameeste vahetamise vajadusest.

Ja viimaks – konditsioneer

Käitage oma auto kliimaseadet iga kuu vähemalt 15 minuti jooksul, ka talvel, et pikendada selle eluiga ja hoida süsteem töökorras. Kui kliimaseade ei jahuta, kontrollige lekkeid või kompressori seisukorda. Teatud remondid, nagu külmutusaine lisamine, nõuavad professionaalset sekkumist töökojas.

The post Seadke oma auto kenasti kevadkorda appeared first on Harju Elu.

Kui palju sõltub geenidest ja kui palju minu eluviisist? Mul on kehvad geenid, mida ma teha saan? Kas tõesti saan mina muuta rohkem kui geenid?

Sellised küsimused on inimestel minu vastuvõttudel sageli. Paljud mõtlevad, et kui on halb geneetiline eelsoodumus südamehaigustele, siis pole midagi teha. Seda tõdesime ka SWESTONIA uuringus, et eestlased usuvad tunduvalt vähem kui rootslased, et tervisliku eluviisiga saab südamehaiguseid edukalt ennetada. Teadlaste ja arstide hinnangul saab 80–90 protsenti südame-veresoonkonnahaigustest ära hoida tervisliku eluviisi ja ennetavate ravimitega.

Südamehädad kipuvad olema pärilikud

Tuleb tõdeda, et paljud südamehäired on pärilikud, sealhulgas arütmiad, kaasasündinud südamehaigused ja perekondlik hüperkolesteroleemia (ülikõrgete kolesterooliväärtustega haigus). Südameinfarkti, insuldi ja südamepuudulikkuseni viiv südamehaigus võib esineda pereti. Geneetilised variatsioonid (mutatsioonid) geenides mõjutavad südamehaiguste tekke tõenäosust. 

Näiteks perekondlik hüperkolesteroleemia tõstab südameinfarkti riski paarkümmend korda. See haigus on sage (umbes ühel patsiendil 200–250 elaniku kohta), aga kahjuks on enamik neist haigetest ilma õige diagnoosita. Nende patsientide kolesteroolitase on ülikõrge, minu ühel patsiendil oli halva kolesterooli tase isegi 21,7 millimooli liitris (norm on alla 3 millimooli liitris). Tegemist on ainult ühe geeni haigusega ja me saame seda geeni enamikul haigetel geeniuuringuga tuvastada. Kõik täiskasvanud peavad teadma oma kolesterooliväärtuseid, kuna vererasvade kõrgenenud tase ei tekita muutusi enesetundes.

Päriliku riski saab täpselt välja selgitada

Alles hiljaaegu aitas pärilikku riski hinnata peamiselt see, kui terve südamega ja kui kaua on elanud meie vanemad, vanavanemad ja teised lähisugulased. Näiteks kui lähisugulastest meestel on südameinfarkt olnud alla 50- või naistel alla 60-aastaselt, annab see sama haiguse tekkeks tugeva lisariski. Tänapäeval annab täpsema vastuse geeniuuring, kus määratakse südame-veresoonkonnahaiguste mitme geeniga seotud risk. On oluline teada, et laps saab geneetilised variatsioonid nii emalt kui ka isalt, ehk mõlema vanema geneetilised haigused võivad mõjutada järeltulija tervist.

Maailmas väga tuntud Framinghami uuring (andmeid kogutakse juba aastast 1948) tõestas, et nn õnnetud geenid võivad kahe- või kolmekordistada südamehaiguste tekkeriski. See uuring näitas ka, et südame-veresoonkonnahaiguste risk suurenes 40 protsenti nendel, kelle õdedel-vendadel oli juba mõni südame-veresoonkonnahaigus. 

Kõige levinuma südame-veresoonkonnahaiguse, kõrgvererõhktõve, tekke määravad suurelt jaolt geenid. Teame, et see on pärilik haigus, kuid me ei oska praegu veel seda välja ravida, aga saame ravimitega hoida vererõhku normis sarnaselt terve inimesega. Mida rohkem arstid ja teadlased geenide mõjust teada saavad, seda suurem on tõenäosus, et kunagi suudame ka sellest haigusest täielikult jagu saada. 

Geeniuuring aitab leida sobivaima ravi

Suureks abiks patsientide ravimisel on farmakogeneetika DNA paneeli määramine, mille abil saab tuvastada geneetilisi variatsioone, mis mõjutavad ravimitega ravi efektiivsust ja kõrvaltoimete riski. See võimaldab leida patsiendile kõige sobivama ravimi. Näiteks kolesterooli langetamiseks saab teada sobivat tüüpi statiini sobivas annuses, et vähendada kõrvaltoimete riski ja saada hea ravitulemus. Samuti saame analüüsi tulemustest lisasuuniseid, millist vererõhku langetavat või trombivastast preparaati on konkreetsel patsiendil kõige otstarbekam kasutada ja kuidas need ravimid omavahel just talle sobivad.

Personaalmeditsiin on arstiteaduse uus ja arenev valdkond, mille eesmärk on raviplaanide ja otsuste tegemisel võtta arvesse diagnostilised testid, laboriuuringud ja geeniandmed. Kuigi maailmas on personaalmeditsiin veel algusjärgus, on Eestis käimas südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise kliiniline personaalmeditsiini projekt EstPerMed. See on südamehaiguste täppisennetus ja Eesti on sel alal maailmas esirinnas. Geeniinfo teadmine ja omamine ning meie heal tasemel tervise infosüsteemi oskuslik kasutamine annab head võimalused südame-veresoonkonnahaiguste individuaalseks ennetamiseks võimalikult varakult ja üha nooremas eas. 

Loodetavasti tekib nende uuringute tulemusena juba lähematel aastatel iga Eestis elava inimese laboriandmete juurde ka tema südame-veresoonkonnahaiguste geneetilise riski hindamise tulemus. Polügeenne (kümnete tuhandete geenivarantide alusel välja arvutatud) riskiskoor võimaldab täpsustada südamehaiguste riski suurust. Nende uuringute tulemusena tahame tõestada, et suurema geneetilise riskiga inimestel, kes siiamaani on olnud varjus ega ole teadnud oma suurt pärilikku riski, hoiaks tervisekäitumise aktiivne mõjutamine ja vajadusel ennetava ravi alustamine ära nende südame-veresoonkonnahaigused.

TÄHELEPANU! 

Geenid ei toimi üksi. Elustiil, toitumine, treening ja riskitegurite ohjamine vähendavad südamehaigustesse haigestumise riski. Need tegurid on olulisemad kui geenid, mis soodustavad südamehaiguste tekkimist.

Südamearsti järjekindlusega kordan taas:

• sööge tervislikult
• olge kehaliselt aktiivne (igapäevane liikumine, regulaarsed tervisetreeningud)
• saavutage ja/või säilitage tervislik kehakaal
• jätke maha suitsetamine
• piirake alkoholi tarvitamist
• võtke regulaarselt arsti määratud ravimeid (vererõhu-, kolesterooli-, diabeedi- ja   tromboosiravimid)

Ole oma terviselaeva kapten, sest 50% on sinu enda kätes. Ka juhul, kui oleme vanematelt pärinud südame osas nn kehvad geenid, siis elustiilist tulenevate riskitegurite järjekindel parandamine aitab südamehaiguseid ära hoida.

The post Süda ja geenid – tunne oma riske appeared first on Harju Elu.

Reedel, 3. mail toimus Kose vallavolikogu istung, kus valiti vallale uued juhid. Kose vallavolikogu esimeheks sai Martin Medar, vallavanemaks kinnitati Raul Siem.

Veidi varem, 12. aprillil toimus Kose vallavolikogu istung, kus avaldati umbusaldust senistele vallajuhtidele, volikogu esimees Merle Pussakule ja vallavanem Demis Vossile. Et tekkinud oli uus koalitsioon, siis läks umbusaldus ka läbi. Uude koalitsiooni kuuluvad riigikogu liikme Siim Pohlaku (EKRE) kinnitusel lisaks EKRE saadikutele veel valimisliidu Uus Aeg esindajad ja volikogu endise koalitsiooni liikmed, Kose gümnaasiumi direktor Martin Medar ja ettevõtja Alvar Kasera.

Üks süüdistusi, mis endistele vallajuhtidele esitati, oli visiooni puudumine Kose gümnaasiumi tuleviku suhtes. 

„Minuni jõudis 2024. aasta veebruari keskel kirjavahetus haridus- ja teadusministeeriumi ja Kose vallavalitsuse vahel. Kose vallavalitsus soovis informatsiooni, milline on haridusministeeriumi tegevuskava, et alustada läbirääkimisi kohalike omavalitsuse väikese õpilaste arvuga gümnaasiumide pidamise ülevõtmise osas. Kose vallavalitsus lähtus kirjas soovist Kose vallas gümnaasiumiosa kaotada. Seda tehti koolidirektori ja ühe koalitsiooniliikme selja taga ning sellist kokku-
lepet ei olnud ka koalitsioonilepingus,“ kirjutas Martin Medar toimetusele.

Kose gümnaasiumi õppetöö tulemustele tuginedes väidab direktor, et kool pakub väga kvaliteetset gümnaasiumiharidust. „Lisaks riigieksamitele on meie õpilased edukad olümpiaadidel, õpetajad on oma ala spetsialistid ja nii mitmedki neist Harjumaa ainesektsioonide juhid. Seda kõike on aastaid ehitatud,“ kirjutas Kose gümnaasiumi direktor.

„Koolivõrgu korrastamine on õige, kuid seda ei tohiks alustada valest otsast. Tuleb vaadata suuremat pilti vallas – kus on piirkonnad, kus põhikooli õpilaste arv kokku kuivab –, mitte hakata likvideerima valla ainukest gümnaasiumiastet, kus õpilastest puudust ei ole. Kose vald on väga suur piirkond ja uusi elamurajoone koos noorte peredega tuleb juurde. Seega piirkonna rahvaarv kasvab. Seda enam, et kohustuslik kooliiga tõuseb 18. eluaastani,“ põhjendas Medar.

„Saatsime tõesti kirja haridusministeeriumile,“ rääkis kirjavahetusest Kose endine vallavanem Demis Voss, eitades samas, et see olnuks mingi salajane kirjavahetus. Endise vallavanema sõnade kohaselt taheti ministeeriumiga arutada Kose valla, kus on neli kooli, haridusprobleeme laiemalt. „Kellelgi pole mõttessegi tulnud kaotada Kosel gümnaasiumiharidus,“ kõneles Demis Voss.

„Kirjavahetuse tõttu ei saanud ma kuuluda enam sellesse koalitsiooni. Ja see on üks peamisi põhjuseid, miks oli vajalik luua uus koalitsioon. Uue koalitsiooni juhtimise all tagame gümnaasiumiõppe säilimise ja arendamise Kose vallas. Kõik koolid jäävad senisel kujul tööle,“ lõpetas Martin Medar oma kirja.

Kose vallavolikogu uueks esimeheks valiti Kose gümnaasiumi direktor Martin Medar. Volikogu aseesimeesteks Ott Valdma (Uus Aeg) ja Siim Pohlak (EKRE). Vallavanemaks kinnitati Raul Siem. Varem on Raul Siem olnud väliskaubandus- ja tehnoloogiaminister ja Raasiku vallavanem.

The post Kose vallavanemaks valiti Raul Siem appeared first on Harju Elu.

Eesti meditsiinikontsern Confido laiendab oma tegevust hambaravi valdkonda. Uues hambakliinikus hakatakse pakkuma terviklikku lähenemist hambaraviteenustele.

„Confido eesmärk on toetada Eesti inimeste tervist ja tervisekäitumist kogu nende elu jooksul ning selle eesmärgi saavutamise võti on teadliku ennetuse ja õigeaegse ravi sünergia. Hambakliiniku avamine on olnud Confido jaoks loomulik samm, et saaksime pakkuda oma klientidele veelgi terviklikumat tervishoiuteenust,“ ütleb Confido tegevjuht Edvard Garder.

Esimene Confido Hambakliinik avatakse 13. mail Tallinnas Veerenni kvartalis. „Confido Hambakliiniku meeskonda kuuluvad nii andekad noored arstid kui ka kogenud erialaspetsialistid, kes hakkavad pakkuma klientidele terviklikku lähenemist alates ennetusest kuni keerukamate protseduurideni välja. Kuna hammaste tervis on väga oluline osa patsiendi üldtervisest, siis vajadusel kaasame raviprotsessi Confido eriarste, et patsient saaks jätkata oma terviseteekonda samas asukohas,“ selgitab Confido Hambakliiniku juht ja hambaarst dr Natalja Mozessova.

Confido Hambakliinikus võetakse kasutusele uusim hambaravitehnika ja diagnostikavõimalused. Teenuste valik on koostatud selliselt, et kõik hammaste tervisega seonduv oleks võimalik kätte saada ühest asukohast. Lisaks klassikalisele hambaravile pakutakse igemeravi ja juureravi mikroskoobiga ning lähitulevikus ka erakorralist ja narkoosis hambaravi. „Suurt rõhku pöörame ka ennetusele ja oleme investeerinud parimasse tehnikasse. Näiteks hambakivi eemaldamiseks kasutame Šveitsis välja töötatud EMS-seadmeid, mis võimaldavad väheabrasiivse pulbri kasutamist ning tagavad kiire, valutu ja tõhusa protseduuri,“ lisas dr Mozessova.

Confido pakub terviklikke terviselahendusi, sh nii terviseennetuse teenuseid, esmatasandi ja eriarstiabi kui ka kirurgilist ning taastusravi. Confido Gruppi kuuluvad Esmatasandi tervisekliinik, Sisekliinik, Kirurgiakliinik, Vaimse tervise kliinik, Operatsioonikeskus, Radioloogiakeskus ning Esteetika ja laserravi kliinik. Pakume oma teenuseid meditsiinikeskustes Tallinnas Veerenni kvartalis ja Tartus Raatuse kliinikus, kaubanduskeskustes asuvates Confido Kiirkliinikutes, Tervisekeskustes Tallinnas ja Haapsalus ning kättesaadavate digilahenduste kaudu kõikjal maailmas.

The post Confido avab esimese hambakliiniku appeared first on Harju Elu.

Vaatama tehnoloogia kiirele arengule, on siiski majapidamisi, kus tuleb ette telepildi hangumist või hakkimist ning olemasolev TV-teenus ei vasta ootustele. 

Teeme siinkohal ülevaate Home3 teleteenusest, mis pakub muuhulgas sisu ja võimalusi, mida mujalt ei leia ning loodetavasti oleme sulle abiks sobiva teenuse valimisel. 

Mis on Home3 ja miks on see teleteenus populaarne eelkõige eramajades?

Home3 on teleteenus, mille teeb unikaalseks asjaolu, et telepilt ulatub ka kõige kaugematesse Eestimaa piirkondadesse, sest see ei sõltu kaabli ega mobiililevi olemasolust – sinu lemmiksisu jõuab telerisse satelliidi kaudu. Kui elad piirkonnas, kuhu kaabeltelevisioon ei ulatu ja mobiililevile ei saa kindel olla, on
Home3 nutikas valik. Tänu kasutatavale tehnoloogiale tagab
Home3 suurepärase vaatamiskogemuse ning sul ei ole vaja tunda muret puuduliku või nõrga interneti pärast, mis võib mõjutada telepildi kvaliteeti. Kui kasutad oma kodus mobiilset internetti ja oled seni selle kaudu oma olemasolevat teleteenust
kasutanud, on Home3 teenus eriti kasulik – Home3 teleteenusega vabastad mobiilivõrgu ressursi, mis muidu TV-teenuse peale kulub. 

Home3 teleteenus on populaarne eramajades, sest telepilt jõuab televiisorisse satelliitantenni kaudu, mille paigaldamine on sobilik eelkõige eramajadele. Antenni paigalduse ning teenuse seadistamise pärast ei sa pea muretsema, sest tänapäeval on satelliitantennid niivõrd kompaktsed, et ei riiva silma ja mis veelgi parem – kogenud Home3 tehnikud paigaldavad ja seadistavad teenuse ning standardpaigalduse eest ei pea sa midagi tasuma!  Home3 TV-teenuse kasutamiseks vajalikud seadmed (satelliitantenn, -digiboks) on paketi hinna sees ja ka nende eest ei ole vaja eraldi juurde tasuda. 

Kas Home3 teleteenust saab kasutada ainult oma kodus?

Loomulikult saad Home3 teleteenust mugavalt nautida oma kodus olevast telerist satelliitantenni ning digiboksi abil. Kui soovid telekanaleid, filme või sarju vaadata näiteks nutiseadmest, nii kodus kui ka liikvel olles, siis laadi alla Go3 rakendus ning naudi oma lemmiksaateid mugavalt olenemata sellest, kus parasjagu viibid. Nimelt kaasneb Home3 paketiga ligipääs ka Go3 sisule – näiteks “Kodu” paketiga saad ligipääsu Go3 “TV ja Filmid” paketile. „TV ja Filmid“ paketiga saad vaadata oma lemmik telekanaleid ja ka Hollywoodi kassahitte. Liitudes  Home3-ga, saad kaks teleteenust ühe kuutasu eest ja sul on võimalik nautida Home3 TV-teenust oma kodus olevast telerist ja samaaegselt vaadata Go3 sisu nutitelefonist, tahvlist, arvutist või nutitelerist! Kui soovid jälgida uudiseid, aga kaaslane hoopis oma lemmikseriaali, siis saate mõlemad vaadata just seda, mida soovite ja just seal, kus parasjagu viibite!

Milliseid telekanaleid pakuvad Home3 paketid?

Home3 TV-teenuse valikus on kolm paketti: “Starter”, “Kodu” ja “Kodu+”. “Starter” pakett on suurepärane valik neile, kes otsivad taskukohast meelelahutust. Paketis on valik peamistest meelelahutuskanalitest, sealhulgas Eesti kanalid, filmikanal Viasat Kino ning mitmeid uudiste-, laste-, teadus- ja loodussaadete kanaleid. Lisaks saad soovi korral juurde tellida erinevaid lisakanaleid vastavalt oma eelistustele. Home3 “Starter” paketi tellijad saavad Go3 äpi abil vaadata oma põhipaketi telekanaleid mugavalt meelepärasest nutiseadmest, mis võimaldab nautida meelelahutust nii kodus kui ka liikvel olles.

Home3 kõige populaarsem “Kodu” pakett pakub mitmekülgset meelelahutust kogu perele. Paketti kuuluvad populaarsed Eesti kanalid, mitmed filmi- ja spordikanalid nagu Go3 Films, Viasat Kino Action, Go3 Sport 2 ning uudiste-, laste-, teadus- ja loodussaadete kanalid. Lisaks nimetatud telekanalitele sisaldub “Kodu” paketis Go3 “TV ja Filmid” pakett, mis avab ukse laiale valikule tele- ja filmisisule, pakkudes nii põnevaid kui ka harivaid vaatamiselamusi. 

Kui armastad mitmekesist meelelahutust ning soovid kõikvõimalike uudistega kursis olla, siis on “Kodu+” pakett just sulle! See on üks suurima kanalite arvuga üle õhu levivaid pakette Eestis, mis pakub kõike, mida üks tõeline meelelahutusnautleja võiks soovida. Enam ei pea muretsema, et õhtuks ei leia sobivat saadet, sest lisaks Home3 “Kodu+” paketis sisalduvatele kanalitele, saavad selle paketi kasutajad ligipääsu ka Go3 “Kõik Hinnas” paketile, millega on võimalus vaadata discovery+ kanaleid! Discovery+ kanalite nägemiseks peab olema aktiveeritud Go3 konto!

Home3 pakettides olevatel telekanalitel on 7-päevane järelvaatamise võimalus, mis on TV-teenuse kuutasu sees ja selle eest ei ole vaja eraldi tasuda. Juhime siinkohal tähelepanu, et kui Home3 TV-teenuse kasutamiseks ei ole vaja internetti, siis järelvaatamise kasutamiseks peab olema internetiühendus. Koostöös mobiilioperaator Tele2-ga pakume oma klientidele nii 4G kui ka 5G mobiilset internetti ja seega saad omale teleteenuse ning soovi korral ka interneti mugavalt ühest kohast. 

Uutele liitujatele on meil suurepärane eripakkumine – Home3 „Kodu“ pakett koos piiramatu 4G internetiga vaid 27,99 € / kuu (tavahind 37,99 € / kuu) ning anname hinnagarantii, et paketi kuutasu ei muutu järgneva 24 kuu jooksul. Usume, et see lahendus võimaldab sul oma rahaasju paremini planeerida ning arvestades Home3  „Kodu ja 4G internet“ paketi tavahinda, on sul võimalik kahe aasta jooksul säästa 240€. 

Täpsemad kampaaniatingimused leiad veebilehelt www.home3.ee. Lisainfot Home3 teleteenuse kohta saad veebilehtedelt www.home3.ee, helistades 698 9000 või saates meile kirja aadressile info@home3.ee.

Kui soovid teenustega lähemalt tutvuda, külasta meie telki Luige Laadal 10.-12. mail.

The post Telepilt hangub ja lemmiksisu jäi nägemata? Meil on sulle lahendus! appeared first on Harju Elu.