Ämari lennuväljal on märgata tavatut liikumist. Freesitakse rajakatet, lennukite asemel ruleerivad suured transportautod mööda radasid. Käib ehitus.

Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) sõlmis Ämari lennuliiklusala remondilepingu KMG Infra OÜ-ga. 14-aastane lennurada ja ruleerimisteed saavad lepingu järgi uue katte, paigaldatakse ka uus rajamärgistus ja valgustus. Töö peab olema valmis veel selle aasta oktoobris.

„Jõuame,“ ütleb KMG Infra juhatuse liige Indrek Pappel napisõnaliselt – lepingu järgi tellijaga ei tohi ehitaja tema kasutuses olevat informatsiooni avalikustada. Samas kinnitab Pappel, et tööd on hoogsalt käima läinud. 

Ämari lennubaasi ülesanne on võtta vastu liitlaste lennuvahendeid nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaajal. Eesti peab olema valmis tegutsema vastuvõtva riigina (host nation) ning selleks on tegutsemisvalmis lennubaas hädavajalik. Et tagada 2010. aastast kasutuses oleva lennuraja jätkuv ohutus ning vältida lennutegevuse ootamatut katkestust, tuleb lennuliiklusala katendeid ja tehnilisi kommunikatsioone plaaniliselt remontida.

Ehitaja on KMG Infra

KMG Infral on suured kogemused infrastruktuuri rajamisel ja remondil. Analoogsetest töödest võib nimetada mõned aastad tagasi tehtud Tallinna lennujaama lennuliiklusala parendamine, Reidi tee täislahendus, Rail Balticu Saustinõmme ökodukti rajamine. Ja veel mitmed militaarrajatised Tapal ja Jõhvis.

Hetkel on KMG Infral käsil Rail Baltica Soodevahe Infra esimene etapp, samuti Ülemiste terminali raudteerajatised ning trammiliin Vanasadamast Ülemiste terminali. Kas nii suurte töömahtude juures ikka jõutakse ka ajakriitilise Ämari lennuväljaga õigel ajal valmis?

 „Suurprojektid on alati seotud väljakutsetega ning Ämari puhul on selge, et kitsas ajaraam nõuab kõigilt osalistelt tõhusat koostööd ja kiireid otsuseid, mistõttu on meil hea meel, et töö usaldati just KMG Infrale,“ lisab Indrek Pappel. Huvitavaid infraprojekte võiks Pappeli meelest siin Eestis ikka rohkem olla. Rail Balticust on palju juttu, aga reaalset suuremahulist ehitustegevust ei ole veel käima lükatud. „Jõudu on meil aga kõvasti rohkem teha,“ ütleb Indrek Pappel.

Ämari lennuliiklusala remont läheb maksma ligikaudu 18,5 miljonit eurot. Remondi ajaks kolivad Balti õhuturbe hävitajad Lätisse Lielvārde lennubaasi ning Ämaris maanduvad üksnes liitlaste helikopterid.

 „Ämari lennuliiklusala remont on ajakriitiline, tehnoloogiliselt keerukas ning peab vastama kõrgetele kvaliteedinõuetele. Remondi õigeaegne lõppemine on kaitseväe üks prioriteete,“ rääkis RKIKi Lääne taristuportfelli juht Liisi Hallikma. „Lepingupartner on oma töökorralduskava põhjalikult läbi mõelnud ning meie varasemale koostöökogemusele tuginedes saame olla kindlad, et remont valmib kvaliteetselt ja tähtajaks,“ lisas ta.

Ämari lennuliiklusala remont läheb maksma ligikaudu 18,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Lennuraja remondi ajaks kolivad Balti õhuturbe hävitajad Lätisse Lielvārde lennubaasi ning Ämaris maanduvad üksnes liitlaste helikopterid. Eesti õhuväe lennuvahendid kolivad remondi ajaks Pärnu lennuväljale. Peale remonti naasevad NATO liitlaste ja Eesti lennuvahendid jälle Ämarisse.

Luksemburg panustab Ämari remonti 12 miljonit eurot  

Jaanuari lõpus Brüsselis toimunud Euroopa kaitseministrite mitteametliku kohtumise ajal allkirjastasid kaitseminister Hanno Pevkur ja Luksemburgi kaitseminister Yuriko Backes kahepoolse leppe, mille alusel Luksemburg panustab Ämari lennubaasi lennuraja remonti 12 miljoni euroga. Luksemburgi rahastuse toel vahetatakse lennuraja katend, renoveeritakse õhuturbe hävitajate angaari perroon, renoveeritakse äravoolu süsteem ja vahetatakse lennuraja märgistused. 

„Luksemburgi abiga parandame Ämari lennubaasi kvaliteeti, mis aitab meil paremini toetada ja teenindada nii enda kui liitlaste lennukeid. See on hea näide sellest, kuidas meie liitlased panustavad otseselt terve regiooni julgeolekusse. Oleme Luksemburgile tänulikud Eesti ja laiemalt terve piirkonna kaitsevõime tugevdamise eest,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Luksemburg on ka varasematel aastatel toetanud rahaliselt õhuturbe teostamist Ämaris ja Nurmsi õppevälja mehitamata lennuvahendite väljaõppekeskuse ehitamist.

The post Algas Ämari lennuvälja remont appeared first on Harju Elu.

Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli läbides ei pea reisijad enam vedelikke ja suuri tehnikaseadmeid käsipagasist välja võtma. Samuti muutusid piirangud käsipagasis kaasavõetavatele vedelikele.

Poolteist kuud kestnud julgestuskontrolli masinate vahetamine, seadistamine ja testimine lõppes nädala jagu tähtajast varem ning Tallinna lennujaama lennundusjulgestuse osakonna juhi Tarvi Pihlakase sõnul saavad reisijad nüüdsest julgestuskontrolli läbida senisest mugavamalt: „Reisijad ei pea enam käsipagasist vedelikke, sülearvuteid ja teisi suuri tehnikaseadmeid välja võtma ja eraldi kasti asetama – see vähendab reisija jaoks ka julgestuskontrollis viibimise aega.“

Pihlakas lisab, et uue põlvkonna julgestuskontrolli seadmed firmalt Rapiscan Systems aitavad tagada julgestuskontrolli läbilaskevõimet ka reisijate arvu kasvades.

Lisaks muutusid ka piirangud käsipagasis kaasavõetavatele vedelikele. Kui seni tuli kõik vedelikud pakendada maksimaalselt 100 milliliitristesse anumatesse ning kokku võis reisijal olla ühe liitri jagu vedelikke, mis pidid olema pakitud taassuletavasse plastkotti, siis nüüd võib käsipagasis kaasa võtta vedelikke kuni kaheliitrilistes anumates. See tähendab, et käsipagasisse saab paigutada kõik suuremad šampoonid, päiksekreemid ja hambapastatuubid, aga ka karastusjoogid ja vedelal kujul toiduained.

Siiski tuleb veenduda, et käsipagasi kaal jääks lennufirma poolt kehtestatud kaalu piiresse. Arvestama peab ka sellega, et samad vedelike mahupiirangud ei kehti veel kõigis lennujaamades, mistõttu võib juhtuda, et tagasilennul ei saa suuremas mahus vedelikke käsipagasisse panna.

Eraldi reeglid kehtivad siiski aerosoolidele: käsipagasis tohib olla maksimaalselt 500 milliliitri suurustes mahutites aerosoole ning kokku võib ühel reisijal käsipagasis olla kaks liitrit aerosoole.

Tarvi Pihlakas kinnitab, et lennundusjulgestuse nõuetele ei tehtud järeleandmisi ka seadmete paigaldamise perioodil: „Ohutus on lennundusvaldkonnas kõige tähtsam ning mistahes muudatused tuleb läbi viia kõiki eeskirju järgides. Oleme väga tänulikud reisijate kannatlikkuse eest üleminekuperioodil, mil julgestuskontrollis tuli mõnikord ka harjumatult pikemalt oodata. Meeskond on koolitatud ja me anname endast parima, et julgestuskontrolli läbimine oleks edaspidi kiirem ja mugavam.“

Reisijatel on siiski soovitatav tulla lennujaama kaks tundi enne reisi algust, sest registreeritud pagasi ära andmiseks tuleb mõnikord pikemalt oodata ning tipptundidel, mil väljumas on mitu lendu ja sadu reisijaid, võib järjekordi tekkida ka julgestuskontrollis.

The post Tallinna lennujaamas ei pea enam vedelikke ja tehnikaseadmeid kotist välja võtma appeared first on Harju Elu.

Käesoleval aastal alustab uus rahvusvaheline kardisari nimega „Champions of the Future Academy Program“ ning sellest võtavad osa ka kolm Eesti noort kardisportlast: Sebastian Kirss (9 Mini), Albert Tamm (11 Mini), ja Kristian Ebras (12 OK-N Junior).

Sõitjaid ootab ees kuus võistlusnädalavahetust, kusjuures igaüks kätkeb endas kahte võidusõitu ehk poodiumile on võimalik tulla kaheteistkümnel korral. Kui hooaja esimesed kolm etappi peetakse tuntud kardiradadel Euroopas siis kolm viimast etappi sõidetakse Lähis-Idas, Araabia poolsaarel.

Uue sarja oluline eesmärk on võrdsete tingimuste loomine. Igas klassis pääseb võistlema 36 sõitjat ja neile kõigile on korraldajate poolt võimaldatud ühesugused kardid. Võistleja osalustasu sees on täiesti uus kart ja mootor, kõik vajalikud rehvid ja kütus, kardikäru ja tööpink, varikatusega boksikoht ning kõikide eelnimetatud asjade logistika kogu võistlushooajaks. See tähendab, et võistleja võib starti tulla võttes kaasa vaid kiivri ja mehaaniku koos tööriistadega.

Võrdne võistlustehnika

Hooaja alguses loositakse välja kardid ja mootorid, mis jäävad kasutusele kõikideks etappideks ning väga olulist rolli mängib iga võistleja mehaanik, sest kuigi tehnika on uus, siis võistlusseadesse panemine on iga sõitja korraldada.

Sebastian Kirss ja Albert Tamm. 

Mini võistlusklassi kardid on toodetud Parolini tehases ning varustatud TM mootoritega ja OK-N klassi kardid tulevad Kart Republicust, millel jõuallikaks IAME mootor.

„Minu jaoks on see uus kogemus, sest oleme alati ise oma võistlustehnikaga kohal käinud ning selliselt saab karti ja mootorit varem proovida. Seekord on kindlasti esimesed sõidud keerulisemad ja vabatreeningutel oluline roll,“ mainis 9-aastane Sebastian Kirss, kes on varasemalt Eesti meistrivõistlustel head hoogu näidanud.

Võistluste formaat

Iga võistlus jaguneb neljale päevale. Esimene päev on administratiivne, teisel toimuvad vabatreeningud ning laupäeval ja pühapäeval sõidetakse mõlemal päeval omaette kvalifikatsioon, eelsõidud ning finaal. Ehk nagu eelnevalt mainitud, siis kuigi kalendris on võistlusnädalavahetusi kuus, jagunevad need kõik veel kaheks eraldi võistluseks, mistõttu igas klassis jagatakse välja 12 karikakomplekti.

Albert Tamm. 

„Olen varemgi sellistel nädalavahetustel osalenud, näiteks Soome meistrivõistlustel on sarnane süsteem. Laupäeva lõpus peab endale alati selgeks tegema, et olenemata tulemusest algab pühapäeval kõik uuesti. Vahel on see väga väljakutsuv,“ ütles Albert Tamm, kellel on Eesti kolmikust kõige suurem rahvusvaheliste võistluste kogemus.

Tähtsad silmad jälgivad

Võistlusnädalavahetustel on raja ääres alati liikvel inimesi, kes on rohkemal või vähemal määral seotud suurte vormelisarjadega. Nii võime korralduse poolelt leida F1 Mercedese tiimijuhi abikaasa Susie Wolffi, kelle käe all otsitakse välja parimad naissõitjad kui ka Gwen Lagrue. Viimane härra on seotud Mercedese juunior programmiga ning on selgelt välja öelnud, et nemad hakkavad sõitjaid jälgima, sest sellised sarjad on head tulevaste F-sarja sõitjate kasvulavad. Samuti on infost läbi käinud, et etappidel võib näha ka teiste suurte meeskondade esindajaid.

„See saab kindlasti põnev olema. Kui kardisõiduga alustasin siis ei uskunud, et mõne aasta pärast sellises kohas võistlen, kus on F1 maailma inimesed raja ääres vaatamas. Julgust lisab see, et saame võistlustel kolmekesi koos olla. Oleme Alberti ja Sebastianiga head sõbrad ja innustame üksteist,“ lisas Kristian Ebras.

Kalender

Esimene võistlus toimub juba märtsi lõpus Itaalias, Cremona kardirajal. Võistluste ametlik ülekandepartner on maailma suurim tehnikasporti kajastav platvorm Motorsports TV, kes teeb nii otseülekandeid, kui kokkuvõtteid. Nende lehelt leiab ka eelmisel aastal toimunud „Champions of the Future Academy Program“ testvõistluse ülekanded.

• 27.–31. märts Cremona, Itaalia
• 10.–12. mai Valencia, Hispaania
• 26.–28. juuli Franciacorta, Itaalia
• 4.–6. oktoober Lähis-Ida, koht ja rada selgumisel
• 15.–17. november Araabia Ühendemiraadid, rada selgumisel
• 2.–4. detsember Al Forsan, Araabia Ühendemiraadid

Võistlussarja koduleht. Sotsiaalmeediakontod Instagram, Facebook.

The post Eesti noored sportlased stardivad uues kõrgetasemelises kardisarjas appeared first on Harju Elu.

Euroopa Parlament võttis hiljuti 370 poolthäälega vastu hoonete energiatõhususe direktiivi, mida mõned nimetavad ka sundrenoveerimise käsulauaks, millega kaasnevad suured kulud maksavad lõpuks kinni Eesti maksumaksjad.

Nii ütleb näiteks Euroopa Parlamendi saadik Riho Terras (Isamaa), kelle sõnul ei vaidlusta keegi hoonete renoveerimist, kuid küsimus on koduomanike õlgadele paigutavates sundrenoveerimise kohustuses. „Usun, et kõik inimesed sooviksid elada renoveeritud hoones, kuid selleni ei jõuta käskude-keeldude poliitikaga. Inimestelt valikuvabaduse võtmine ning seeläbi eraomandi õõnestamine ei ole õiglane,“ rääkis Terras.

Vastu võetud direktiiv on Terrase hinnangul algselt pakutud versiooniga võrreldes mõnevõrra leebem, kuid põhiküsimus on jätkuvalt vastuseta. „Kust peaks tulema raha tuhandete hoonete renoveerimiseks? Sisuliselt tähendab see Euroopa Liidus 40 protsendi hoonefondi renoveerimist järgmise kümne aasta jooksul. Eestis on 2020. aastal valminud TalTechi analüüs, mis hindas Eestis vajaliku 54 miljoni ruutmeetri pinna renoveerimise maksumuseks üle 20 miljardi euro,“ kirjeldas Terras. Tema sõnul on tänaseks selge, et Euroopa Liidu vahenditest nii suuri summasid ei tule, mis tähendab, et need võetakse Eesti maksumaksjate taskust.

Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo ütles Harju Elule, et energiatõhususe direktiivi laiem eesmärk on, et aastaks 2033 parandaksime kõige rohkem energiat kasutavate mitteeluhoonete energiatõhusust 26% ning aastaks 2035 vähendaks eluhoonete kogu primaarenergia tarbimist 20–22%.

„Hoonete energiatõhususe direktiiv seab eri tüüpi hoonetele erinevad eesmärgid. Eluhoonete puhul kohalduvad need keskmise tasemega hoonefondile, kuid mitteeluhoonete puhul kõige halvemas energiaklassis olevatele hoonetele,“ selgitas Jaanisoo. Oluline on tema sõnul teha vahet kogu investeeringuvajadusel ja riigi toetuse vajadusel – suures osas oma projekteeritud eluea lõpul olev hoonefond vajab niikuinii suuri investeeringuid.

„Kuna suurem osa meie hoonefondist on tänaseks vananenud, siis on need mõistlik ka ühe korra ja tervikuna rekonstrueerida. Nii vähendame küttekulusid, säilitame harjumuspärased mugavused ja väldime ootamatuid avariitööde kulusid.“ – Kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo

Jaanisoo sõnul tasub mitteeluhoonete puhul energiatõhusamaks muutmine end ära umbes 4–5 aastaga ja ilma riigi otsese toe vajaduseta, kuid eluhoonete rekonstrueerimise edendamiseks vajame üldjuhul ka toetusraha. Võimalikud toetusallikad võivad olla näiteks ELi struktuurifondid, ELi sotsiaalne kliimafond, CO2 heitkoguste kauplemisest saadud tulud või riigieelarve.

„Kuna suurem osa meie hoonefondist on tänaseks vananenud, siis on need mõistlik ka ühe korra ja tervikuna rekonstrueerida. Nii vähendame küttekulusid, säilitame harjumuspärased mugavused ja väldime ootamatuid avariitööde kulusid.“

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse esimees Andres Jaadla  (pildil) sõnul on ELi dokumendid mahukad ja vajavad põhjalikku läbitöötamist. 

„Esiteks on väga tähtis, kuidas kõnealused Euroopa aktid liikmesriikides sireriiklikult üle võetakse ehk kuidas me neid Eestis rakendama hakkame, et see oleks korteriühistu ja selle liikmete vaatest kasulik ja vajalik,“ kõneles Jaadla.

EKÜLi esimehe hinnangul on kõnealuste aktide sõnumite plussiks siseriikliku renoveerimisrahastuse üleeuroopaliselt stabiilne ja pidev tagamine ning toetuste rakendamise bürokraatia vähendamise vajadus – viimane on korteriühistute poolelt vaadatuna ülioluline. „Stabiilne ja jätkupidev riigipoolne tugi ja koostöö – see on korteriühistutele tähtis,“ ütles Jaadla.

Rääkides ELi kaugematest eesmärkidest – 2033, 2035, 2050 – ütles Jaadla, et need tunduvad küll esmapilgul raskelt saavutatavad, kuid eesmärgid peavadki olema suured. „Eestis sõltub aga palju just siseriiklikust normide ülevõtmisest ja vajaliku rahastuse – nii riigieelarvelise kui üleeuroopalise – leidmisest ja kehtestamisest,“ rõhutas Jaadla.

Eesti korteriühistud on tema hinnangul olnud Euroopa poolelt nähtuna investeerimisjulged, esimesed tuhatkond maja on meil renoveeritud. „Tulemus on hea. Väikesed küttearved, hea sisekliima, uueväärne kodu ja korterite tõusnud turuväärtus. Kui toetused jätkuvad ja investeerimiskliima püsib stabiilne, on korteriühistutel majade kordategemine vastu vajadus ja huvi olemas, ning lõpeb ka hinnalise soojusenergia kadu,“ tõi Jaadla välja positiivsed küljed.

Riho Terras on selles suhtes siiski skeptiline. „Renoveerimissunni toetajad väidavad, et meetme maksumus ei ole oluline, sest pärast investeeringut on kütte- ja energiaarved väiksemad. Sellelele vaatamata ei ole kõik Eesti hooned renoveeritud. Põhjus, miks seda kõike ei tehta, peitub ressursside puuduses, mida renoveerimissunni kehtestamine ei lahenda,“ ütles Terras. 

On selge, et kui ootused ja tähtajad on ebarealistlikud, siis hea tulemusni ei jõuta, ent mõistlikult tegutsedes võib direktiiv meile positiivseid tulemusi tuua.

HEA TEADA

Kliimanõukogu ei poolda kliimaseaduses seni plaanitust rangema eesmärgi võtmist

Kliimaseaduse loomist nõustav ekspertkogu soovitas mitte rakendada rangemat kliimaseaduse eesmärki.

Kliimanõukogule tutvustatud süsinikueelarve uuring näitas, et Eesti lähema kümne aasta kliimaeesmärgid peaksid olema seni plaanitust ambitsioonikamad selleks, et anda omapoolne õiglane panus ülemaailmsesse eesmärki hoida kliimasoojenemine alla 1,5 kraadi. 

Kliimaseadusesse plaanitavad eesmärgid on sellest mõõdukamad, põhinedes ELis kokkulepitule ning ka kliimanõukogu soovitas kliimaseaduse eesmärgiga jääda samale tasemele. Ka süsinikujalajälje vähendamise meetmeid töötatakse praegu välja seniste eesmärkide põhjal. „Teistest Euroopa riikidest rangemate eesmärkide seadmine paneks meie ettevõtted eksporditurgudel kehvemasse seisu,“ ütles kliimanõukogu esimees Kaspar Oja.

Kliimanõukogu on teadlastest ja valdkondlikest ekspertidest koosnev nõuandev kogu, kes nõustavad kliimaseaduse ettevalmistamisel valitsust, riigikogu, ministeeriume ja huvirühmi. 

The post Energiatõhususe direktiiv – kas korteriühistutele hea või halb? appeared first on Harju Elu.

Lõpuks on kätte jõudnud kauaoodatud kevad. Olgugi, et ilmataat on üpris kapriisne ja mängib aegajalt vingerpussi, on võimalik aiatöödega algust teha. Meetodeid ja toimetamise viise on erinevaid ja oma soovitused annavad permakultuuri õpetaja Marian Nummert ja Juhani puukooli sisuturunduse projektijuht Maris Jakobson.

Mida praegusel hetkel aeda istutada, et saada maksimaalne tulemus minimaalse jalajäljega?

Marian Nummert (pildil): Istutama saab hakata, kui maa on sulanud ja mullaelustik üles ärkab ning istutatu saab hakkama külmadega, mis võivad veel tabada.

Minimaalse jalajäljega on taimed, mis on pärit sinu lähikonnast – naabri/sõbra/tuttava aiast. Näiteks mõni püsik, mis on suuremaks kasvanud ja mida saab jagada. Või kui paljundad ise juurde endale taimi, mida rohkem soovid – kas seemnest, pistikutest, tütartaimedega jmt. Mida kaugemalt on pärit seeme või istik, mida oma aeda tood, seda suurem on selle jalajälg. Kui otsid erilisemaid taimi, siis eelista kodumaiseid puukoole ja Eestis kasvatatud istikuid ja seemneid.

Kuidas luua permakultuurist lähtuvalt uusi peenraid? 

Marian Nummert: Permakultuursed peenrad jäljendavad looduse loogikat – pealt katmine, mitte ümber pööramine. Juhul kui uue peenra alal kasvab juba taimi, tasub nende katmiseks kasutada ka pappi või paksemat kihti ajalehti. Peale võib kõige paremal juhul panna komposti (olenevalt edasisest kasvatustplaanist 10-15 cm) või siis komposteerida peenras – laotada kihiti erinevat orgaanikat: süsinikurikast (põhk, hein, peened oksad, hake, pilliroog, lehed, kuivanud taimeosad) ja lämmastikurikast (rohelised taimed, sõnnik, muruniide, köögikompost).

Mahu mõttes kulub suures plaanis rohkem süsinikurikast ja vähem lämmastikurikast. Kõik komposteerub – seega mõne aja pärast on sul peenras külluslik uus muld ning juhul, kui kasutasid pappi või ajalehti, siis ka need lagunevad ning peenraalune muld ja peale laotud orgaanikakihid saavad üheks elavaks mullakihiks.

Põhk on üks võimalik multšimaterjal, mis tihti permakultuuriga seondub. Kartulite ja põhu ühendus toimib seetõttu, et kartulid kasvatavad uusi mugulaid ülespoole. Seetõttu on kartulite kasvatamisel tuntud tööks muldamine, mis võimaldab suuremat kartulisaaki saada. Põhk saab olla muldamise nö aseaineks ja kui kartulil on juur mullas, aga ta saab mugulaid põhu sisse kasvatada, siis on neid hiljem ka väga mugav noppida. Põhk kui multš töötab ka mullaelustiku toetajana, kuna multši abil on muld kaetud ilmastiku mõju eest ning lisanduv orgaanika suurendab mullaviljakust. Oluline on põhukihi piisav paksus (vähemalt 30 cm, kuna see vajub kokku) ja kasvuhooajal võib põhku ka lisada. Kartulil võiks juured siiski mullas või kompostis olla, kõrgusesse kasvamiseks sobib põhk hästi.

Istutama saab hakata, kui maa on sulanud ja mullaelustik üles ärkab ning istutatu saab hakkama külmadega, mis võivad veel tabada.

Mida kasutada peenardes väetiseks ja kuidas hoida ära kahjureid?

Marian Nummert: Väetise osas tuleb oma mõtlemisviisi muuta. Jah, taimedel on mullast vaja toitaineid, aga need toitained on mulla mineraalses osas kõik olemas. Küsimus on, kuidas need jõuavad taimeni? Looduse lahenduseks on mullaelustik, kes oma toiduvõrgustiku ja seedeprotsesside kaudu teeb mineraalained taimedele kättesaadavaks. Kui taimed ei suuda ilma kunstlike väetisteta kasvada, viitab selle sellele, et mulla toiduvõrgustik ei toimi nii nagu peaks. Rohkemate väetiste kasutamine teeb olukorra ainult hullemaks.

Komposti eesmärk ei ole taimi tegelikult väetada, vaid paljundada mullaelustikku, mis omakorda suudaks taimi toita. Muld ja taimed on kokku terviksüsteem, mis toetab teineteist. Taimed panustavad umbes pool oma toodetud suhkrutest mullaelustikku toitmiseks, järelikult nad peavad seda oluliseks ning ootavad mullaelustiku poolt vastu mineraalaineid. Looduse tarkuses ei tasu kahelda – see on meile loonud miljonite aastate jooksul viljakad mullad ja võimsad looduskooslused ning nüüd on meie kord lubada loodusel oma tarkuse järgi toimetada ja sellele kaasa aidata.

Kahjurid on sümptomid taime immuunisüsteemi nõrkusest. See omakorda viitab sellele, et taime toitumises on probleeme ja see omakorda viitab probleemidele mullaelustiku liigirikkuses ja olemasolus. Tasub teada, et taime, mis suudab terviklikult fotosünteesida, toota täisväärtuslikke valke, rasvasid ja aromaatseid ühendeid, ei suuda kahjurputukad seedida. Et sellised taimed saaksid kasvada, tuleb taaskord pöörduda mulla toetamise juurde ja tarkade mullahoiuvõtetega ning hea kompostiga mullaelustikku toetada. Kahjurid toimivad looduses kui kiskjad – hävitavad nõrgad saakloomad.

Mida istutada oma aeda, et tagada putukatele võimalikult hea elu ja tagada liigirikkus?

Marian Nummert: Iga aed võidab sellest, kui seal on rikkalikult kodumaiseid ja looduses esinevaid taimi, millega kodumaised putukaliigid on kohanenud ja milledega nende elutsüklid on seotud. Näiteks nõges – vajalik toidulaud paljudele liblikaröövikutele. Talveks tasub püsti jätta surnud taimeosad, sest nendes talvituvad paljud putukad või nende vastsed. Mida rohkem toimetad nii nagu loodus, seda liigirikkam sinu aed on. Multši oma maad, ära hoia seda paljana, jäta aeda väike selline ala, kus lased loodusel omasoodu toimetada, kogu sinna kive ja oksi, kõdupuitu; jäta mõni mutimullaauk kinni lükkamata, et sinna saaksid pesa teha kimalased. Mida mitmekesisem on aia taimestik ja maakasutus, seda mitmekesisem saab olla putukate elu.

Kas puude ja põõsaste lõikuseks on sobiv aeg?

Maris Jakobson (pildil): Praeguste ilmadega saab õues eelkõige teha lõikus- ja puhastustöid. Tänu sellele, et ilmad on pikalt olnud jahedad, saab veel lõigata nii marjapõõsaid kui ka vaarikaid ja viljapuid. Luuviljalistele (kirsid, ploomid) võiks kevadel teha vaid kerge sanitaarse lõikuse ning lõigata võrast välja vanu kuivanud või talvel murdunud oksi. Nende puude suuremad lõikused tuleks jätta suve teise poolde. Samuti algab neil juba varakult mahlajooks ning õiget lõikamishetke on raske tabada. Kevadisi lõikusi saab teha kuni viljapuude pungade paisumiseni.

Lisaks ootavad kääritööd ka ilupuud ja -põõsad, kuid mitte kõik. Praegu ei lõigata neid ilupõõsaid, mis õitsevad kevadel ja suve esimeses pooles. Suurtest puudest ei tohi lõigata neid, kel on kevadel tugev mahlajooks. Need on näiteks kased, vahtrad, hobukastan, pähklipuud, sarapuud, jalakas, pihlakas. Puude-põõsaste kevadise lõikamise peaks lõpetama siis kui nende pungad puhkevad. Kõige ebasobivam lõikamisaeg on sellest ajast kuni lehtede täiskasvamiseni.

Praegu on sobiv aeg ka vanade lehtpuuhekkide noorendamiseks ja need u 20 cm peale maha lõigata. Nii saab tiheda ja tugeva uue heki. Samuti saab juba pügada okaspuuhekke. 

Kuna puutüved on praegu niisked, siis saab ette võtta ka nende puhastamise. Selleks nühi kas kindaga või pehmemate harjastega harjaga tüvedelt samblikud ja vanad korbad, et hävitada seal talvitunud kahjureid. Liiga jõuliselt ära siiski asjale lähene, nii võid puu koort hoopiski kahjustada.

Milliseid töid võiks juba kasvuhoones ette võtta?

Maris Jakobson: Kel jäi kasvuhoone sügisel puhastamata, võiks selle töö praegu ära teha – välja viia kõik eelmisest hooajast sinna jäänu, pesta ja desinfitseerida kõik pinnad. Vajadusel vaheta välja pealmine mullakiht. Kui see tehtud ja ruumi jagub, saad kasvuhoonesse katteloori alla külvata rediseid, salateid, tilli, aga ka naerist, spinatit, peterselli ja porgandit. Neile jahedus sobib ja saad esimesi oma aia saadusi juba varakult.

Neil, kes ise taimi ette kasvatavad, on juba tehtud ka esimesed külvid – magus- ja vürtspaprika, porrulauk, baklažaan, juursellerid. Tomati ettekasvatamisega tegelikult kiiret ei ole, seda võib teha veel paar nädalat. Mida vähem on teil kodus tingimusi, mis on vajalikud tervete ja tugevate istikute saamiseks, ning eelkõige pean siin silmas piisavat valgust, seda hilisemaks tuleks taimede ettekülv lükata. Siin nimetatud taimed vajavad välja istutamiseks sobiva suuruse saamiseni umbes 60 päeva, samas kurgid, kõrvits, suvikõrvits, melon, arbuus vajavad ettekasvamiseks vaid 20–30 päeva.  

The post Kevad käes, aeg on aiatöödeks! appeared first on Harju Elu.

Harju Elu uuris kolmelt kinnisvaraeksperdilt, kuidas on hetkel olukord korterite ja majade ostul-müügil ja üürimisel ning milline on prognoos käesolevaks aastaks. Kokkuvõttes võib öelda, et praegu on ostjate jaoks suhteliselt hea aeg ning muutused võivad tulla aasta teises pooles või alles järgmisel aastal.

Vabakutseline kinnisvaraanalüütik Risto Vähi: Harjumaal aktiivsuse kasv, samas ka hinnalangus

Kinnisvaraturu põhiküsimuseks on praegu euribor ning selle võimalik kerge langus suvel. Kas see tegelikult nii läheb, pole veel muidugi selge, kuid jutud sellest omavad teatavat emotsionaalset tõuget, mis võivad mõjutada huvi kinnisvara ostmise vastu.

Müügiturg on hetkel endiselt vaiksem ning inimeste ostuotsused tulevad raskemalt. Kaalul on palju, sest muret teevad nii üldine tulevik, töökoha säilimine kui ka laenukohustuste suurus. Seetõttu sünnivad ostuotsused aeglasemalt ning pakutavat käiakse enne mitu korda vaatamas.

Üüriturgu iseloomustab pakkumiste suur hulk, mis annab üürnikele valikuvõimaluse. Konkurents mõjutab ka hinnataset ning nii on selge, et mida soodsam pakkumine, seda kiiremini uus üürnik tuleb. Kõige kehvem on kallima hinnaklassi korteritel, kuna neid on pakkumisel palju, kuid võimalikku klientuuri vähem.

Vaadates Harjumaa korterituru liikumisi numbrites, siis näeme kerget aktiivsuse kasvu, kuid samas ka hinnalangust. Veebruaris müüdi maakonnas 798 korterit, mille ruutmeetri mediaanhind oli 2624 eurot. Võrreldes mulluse veebruariga kasvas tehinguaktiivsus 7,3%, hinnatase aga langes 1,7%.

Käesolev aasta tuleb müügiturul üsna sarnane hetkeolukorraga, sest olulisi muutusi, mis seda mõjutaks, veel ei tule. Mingil määral võib anda positiivsema lükke võimalik euribori langus, kuid kuna see tuleks protsendipunkti mõttes siiski väike, ei pane see turgu veel oluliselt aktiivsemalt liikuma. Seda enam, et euribor on vaid üks väike komponent paketist, mis inimeste kindlustunnet mõjutab.

„Vaadates Harjumaa korterituru liikumisi numbrites, siis näeme kerget aktiivsuse kasvu, kuid samas ka hinnalangust.“

Ka üüriturg on pigem rahulik ning pakkumisi endiselt palju.

Kinnisvarabüroo Uus Maa Harjumaa juhtiv konsultant Marek Kirjanen: ostjad on aktiveerunud

Tundub, et läbi on saanud aasta alguse vaikelu müügiturul, kui ostukliente objektidel käis tavapärasest aasta algusest kordi vähem ning müügitehinguid oli hõredalt. Seevastu üüriturg oli aasta esimestel kuudel kuum ning üürilepinguid sõlmiti nii mitmetuhandeeuroste korteritega kui ka mõnesajaeurostega. Nii mõnedki üüriturul pikemalt seisnud objektid said aasta alguses uued elanikud.

Nüüd, märtsi päikeseliste ilmadega on ka ostukliendid aktiveerunud, samamoodi varasemad ostuhuvilised vaikselt otsuseid langetama hakanud. Näeme vaikselt stabiliseerumise märke ning ennustame aasta teisel poolel kinnisvaraturu aktiivsuse tõusu.

Endiselt on ostjatel parem positsioon – rohkem valikut ja omajagu sooduspakkumisi, mida turu aktiivsemas faasis ei kohta. Kui täna paljudes uus-
arendustes tehaksem atraktiivseid sooduspakkumisi või ollakse hinnas paindlikumad, siis praegu on hea aeg ostjatel seda kasutada, sest kohe kui turg on aktiivsem, see kaob.

Kõige rohkem pigistab king investorite lähiaastatel ostetud varaga, kus ostuhind oli kõige suurem ning euribori muutus värskematel varadel kõige rohkem tuntav, kuna intressi osakaal kogu laenumaksest on algul kõige suurem. Lisaks on üürihinnad pakkumise survel pisut alla tulnud ning seega laenumakse võib olla suurem kui üüritulu. Samas investoritel, kellel on pikem vaade probleemi pole, sest pikas plaanis kinnisvara hinnad liiguvad paratamatult ülesse.

„Endiselt on ostjatel parem positsioon – rohkem valikut ja omajagu sooduspakkumisi, mida turu aktiivsemas faasis ei kohta.“

Nõudlus on aktiivsem praegu ka soodsamas hinnaklassis varaga, näiteks uueväärsed korterid, ridaelamud ja majad Tallinna lähiümbruses nagu Viimsi, Saku, Saue, Keila. Samuti Paldiski, mis peibutab väga hea hinnaklassiga, samas on hästi arenenud.

Everaus Kinnisvara tegevjuht Janar Muttik: 2025. aastal nii häid kauplemisvõimalusi enam ei ole

Majanduslangus on kestnud juba kaks aastat ja kinnisvaraturg on viimased kvartalid liikunud külgsuunas. Meie tööturu näitajad on head ja selles osas muutust ei paista, mis omakorda annab eeldused jooksva aasta tugevaks palgakasvuks. Kindlasti on palgakasv tingitud ka asjaolust, et tööturule siseneb järjest vähem töötajaid ning ettevõtted peavad hea inimese värbamiseks omavahel tugevalt konkureerima.

Kinnisvaraturg on suurte arendaja käes, kes on enamjaolt tugevalt kapitaliseeritud. Hinnalangus on toimunud pigem järelturul, kus on suurema müügitungi korral ka rohkem ruumi hindade alandamiseks. Kõrged intressikulud võivad küll panna nii mõnegi arendaja müügihoogustamise eesmärgil väiksemaid sooduspakkumisi tegema, mistõttu on vaba kapitali olemasolul just praegu hea periood kinnisvara soetamiseks. Julgen prognoosida, et 2025. aastal nii häid kauplemisvõimalusi enam ei ole.

Korterite laojääk on kasvanud, mille tulemusel on turule paisatud rohkem üürikortereid kui turg suudab vastu võtta. Selle tulemusel on omakorda üürihinnad langenud ning paljude üüriinvestorite „Excel“ ei mängi enam välja ja kinnisvara paisatakse müüki. 

Kinnisvaraturg ei saa muutuda aktiivsemaks enne kolme eelduse realiseerumist: jätkuv palgakasv, intressikulu vähenemine (st euribori langemine) ning see, et korterite müügihinnad ei tõuse või on tõus palgakasvust aeglasem.

„Hinnalangus on toimunud pigem järel-
turul, kus on suurema müügitungi korral ka rohkem ruumi hindade alandamiseks.“

Hetkel on alust prognoosida, et korterite hinnad lähiajal ei tõuse. Kui lisame valemisse käesoleval aastal oodatava tugeva palgakasvu ja euribori languse, siis saame kindlasti näha turu aktiivsuse kasvu käesoleva aasta teisel poolel või 2025. aasta alguses.

The post Mis toimub praegu kinnisvaraturul? appeared first on Harju Elu.

Korduvalt on arutatud koolipäeva alguse nihutamist tund aega hilisemaks, kella 9 peale. Arvatakse, et lapsed oleksid siis hommikuti puhanumad ja erksamad ning suudaksid end kiiremini päevaks käima tõmmata. Esiti tundub see täitsa hea lahendus, aga kuidas näevad olukorda asjaosalised?

Võib arvata, et kauem magamine on iga koolilapse unistus. Nii see kindlasti ka mõnede puhul on, teised aga leiavad, et see tund aega ei muudaks midagi ja peagi tekiks soov veelgi pikemate unetundide järele. 

Mõned poolt, teised vastu

Ühes Tallinna gümnaasiumis läbi viidud uuringu põhjal on gümnaasiumi õpilased ja õpetajad kellaaja nihutamise vastu. Õpetajad olid vastu, sest arvasid, et mõne aja pärast hakkab õpilastele tunduma, et kell 9 on liiga vara ja samal meelel olid ka õpilased. Nii õpilased kui õpetajad olid mõlemad seda meelt, et kui kool algab hiljem, siis see tähendab ka hilisemat koolipäeva lõppu ja olukorda see justkui paremaks ei muudaks.

„Tundub ka, et plastist aknaraamidega koolimajades pole piisavalt hapnikku, sest kuigi on paigaldatud uued ventilatsioonisüsteemid, ei tööta need nii nagu vaja sel põhjusel, et see on kulukas ning ka see on unisuse juures üks teguritest,“ leiab Tallinna Arte gümnaasiumi õpetaja Kaire Jakobson.

Erinevate teiste koolide üksikute õpilaste küsitlemisest selgus aga, et lapsed siiski eelistaksid pikemat hommikust uneaega, olgugi et see võib koolipäeva pikendada. Mitmes tekitas aga kõhklusi see, et nii lüheneks õhtune vaba aeg, sh nutiaeg.

Unisuse põhjus ei ole tingimata kellaaeg

Pikaajalise õpetajaameti kogemusega Kaire leiab, et õpilased on tänapäeval fenomenaalselt unised.  „Mul on hea võrrelda, sest olin õpetaja ka 20 aastat tagasi, siis oli paus, kuna olin ettevõtja, ja nüüd olen tagasi koolis. Ma ei mäleta, et 20 aastat tagasi oleks nii palju, kui üldse, õpilasi juba esimeses tunnis omadega nii läbi olnud, et nad ei suuda korralikult laua taga istuda ja et nad suisa magavad,“ räägib Kaire.

„Kuna õppimine on õpilase töö, siis tuleb seda tööd teha etteantud tingimustel ehk kui kool algab kell 8, siis nii on.“

„Minu arvates on 20 aasta tagusega võrreldes halvenenud nii õpilaste käekiri, keskendumisvõime, viisakus kui ka korrektsus. Kõik on kuidagi ühtlaselt lodev – füüsis, mida katab lohvakas riietus, aga ka vaim, mis ei keskendu ega pea kinni viisakusreeglitest. Tundub nagu oleks kooli juhtimine antud õpilastele ilma nende pädevust selleks hindamata. Kuidas muidu saab olla normaalne selline olukord, kus õpetaja vastutab, aga õpilane mitte? Tasub uuesti mõelda, mis on õppimine. Eesti keele seletav sõnaraamat ūtleb, et: „Õppimine on õpilase töö,“ on Kaire hämmeldunud.

„Kuna õppimine on õpilase töö, siis tuleb seda tööd teha etteantud tingimustel ehk kui kool algab kell 8, siis nii on. Hilisemas elus tööle asudes ei saa ju töövõtja esitada nõudmisi, millal talle sobib tööle tulla. Kindlate reeglite juurutamine nii koolis kui lasteaias aitab õpilasel paremini kohaneda hilisemaks tööeluks. Kui talle see ei sobi, on alati võimalus hakata iseenda tööandjaks, kuid paraku näitab järjest kasvav noorte töötute arv seda, et nad pigem ei tee midagi, kui teevad midagigi tingimustel, mis neile ei sobi,“ lisab ta.

Õpetajate liit muutuseks vajadust ei näe

Koolipäeva algusaja seadusega muutmiseks puudub hetkel vajadus, sest sotsiaalministri määruse „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele“ järgi on koolidel ja koolipidajatel selleks kõik võimalused olemas (§ 8.(1). Õppetunnid algavad koolis kell 8.00 või hiljem). Seega on koolitundide alguse kellaaeg pigem kohaliku tasandi kokkulepete teema.

Enamik õpilastest sooviks tõenäoliselt alustada oma koolipäeva pigem kell 9, olles juba rohkem ärkvel ning kodus hommikueinet söönud. „Paljudel õpilastel puudub varahommikuti söögiisu ning tihti jääb söömata ka kooli hilinemise kartuses. Seetõttu võivad esimesed tunnid uniste ja näljaste õpilastega mõnikord tavapärasest keerulisemad olla. Ka teadusuuringud viitavad sellele, et teismelise aju ei pruugi varahommikul tippvormis olla,“ kõneleb Eesti õpetajate liidu juhatuse liige Astrid Sildnik.

„Koolipäeva hilisem algus ja lõpp näib praegu kõige enam täiskasvanuid häirivat. Seda nii kohaliku omavalitsuse, kooli kui lapsevanemate tasandil, sest see muudaks liikumisgraafikuid, pärastlõunaste huviringide ja treeningute aegu ning kodude igapäevast rutiini. Järelikult peaksid kõik osapooled omavahel suhtlema parimate lahenduste leidmiseks,“ lisab ta.

Astrid leiab, et kui ajamuutmisest laiemalt mõelda, siis kogu elanikkonna vaimse tervise huvides on vaja lõpetada kaks korda aastas toimuv kellakeeramisemäng. Igal kevadel ilmuvad meditsiiniteadlaste artiklid selle kahjulikust mõjust lastele, vanuritele ja hapra tervisega inimestele. Ka majandusinimesed on märku andnud, et see ei too loodetud energiasäästu, kuid argumendid ei näi otsustajaid mõjutavat. Võib ju arutada, kas valida ühtseks ajaks talve- või suveaeg, aga see tuleks kiiresti ära otsustada, et panna piir igal aastal toimuvale organiseeritud segaduste korraldamisele.

Lapsevanemate seisukohad on erinevad

Sotsiaalmeedias levivate asjakohaste artiklite all võib lugeda lapsevanemate pahameelt. Tööpäeva algust ei nihuta mitte keegi ja seeläbi muutuks lapsevanemate elu keerulisemaks. Kui kool asub elupaigast kaugemal ja bussiliiklus ei ole sünkroonis koolipäeva algusega, sõltub laps täielikult vanemast.

„Laste tervise ja paremate õpitulemuste seisukohast, mida kinnitavad ka erinevad teadusuuringud, oleks tõepoolest hea, kui kõikides koolides fikseeritaks seadusega hilisem koolialguse aeg. Arvestades aga, et see muudaks väga paljude koolide ja ka perede olukorra tavapärasest keerulisemaks, vajaks see muudatus pikka ettevalmistusperioodi nii koolidele kui ka lastevanematele,“ leiab Eesti lastevanemate liidu arendusjuht Helen Rohumaa.

See, et õppetunnid algavad koolis kell 8 või hiljem, sätestatakse määrusega „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele“ § 8 lõikes 1. Õppetundide algusaja otsustab kool ning lapsevanemad saavad esitada selle muutmise kohta ettepanekuid. Mõistetav on, et koolid peavad algusaja hilisemaks muutmisel arvestama väga paljude oluliste ja erinevate aspektidega ja kõigi koolide jaoks ei pruugi muudatuse sisseviimine olla lihtne ja võimalik. Üleliia pikaks venivaid koolipäevi võiks lühendada õppe mahu vähendamisega.

Eesti lastevanemate liidu hinnangul koolidel olla vabadus koolitundide algusaja määramise osas ja otsustusõigus jääda iga kooli direktorile, kes koostöös hoolekogu ja õpilasesindusega saaks teha otsuse vastavalt kooli võimalustele ja eripäradele. „See soosib ka vanemate tihedamat ja tõhusamat koostööd kooli juhtkonnaga, mille eest meie liiduna seisame. Ühtlasi vähendaks ka vastandumist, mida ühiskonnas võib viimasel ajal palju märgata,“ lisab Rohumaa. 

HEA TEADA

Rahulik uni ja puhkeaeg on tähtsad

Unenõustaja ja psühholoog Kene Verniku sõnul mõjutaks kellaaja muutus eriti põhikooli ja keskkooli lapsi, kelle uni nihkub hilisemaks ja isegi hea unehügieeni puhul ei suuda nad väga vara uinuda. „Hea, kui koolialgus neile oleks 9. Väiksemate puhul on võimalik alustada ka varem, kuna nemad on ka võimelised varem uinuma, aga kõik oleneb siin nüüd heast unehügieenist, mida see laps enne magama minekut teeb,“ leiab Vernik.

Lapsed vanuses 7-11 peaksid magama vähemalt 9.5 – 11 h, hetkel magavad nad keskmiselt 8.5h. „Kui vaadata oma praktika kogemust, magavad nad veel vähem. Kui olen koolides loenguid andmas käinud, on nad siiski tunnistanud, et magavad 8 tundi, jäävad magama 11 ajal ja peavad ärkama juba 7. Nad tunnistavad ka seda, et võtavad omale nutiseadme kõrvale ja on vahetult enne uinumist ekraanis, mis kindlasti nihutab nende uinumist hilisemaks,“ räägib Vernik. Vanemad lapsed võiksid magada 7.5-9h.

The post Koolipäeva alguse nihutamine ei pruugi kaasa tuua olulist muutust appeared first on Harju Elu.

Teie sõiduki regulaarne hooldus ei ole pelgalt soovitus, vaid ülioluline nõue, et tagada selle pikaealisus, töökindlus ja ohutus teel. Kulumaterjalid on teie sõiduki komponendid, mis aja jooksul kuluvad ja vajavad optimaalse jõudluse ja ohutusstandardite säilitamiseks perioodilist väljavahetamist.

Selles juhendis uurime teie sõiduki hooldamise soovitatavat sagedust ja pakume üksikasjalikke protseduure suuremate kulumaterjalide asendamiseks koos strateegiatega, mis tagavad vahetuste korrapärasuse.

Sõiduki hoolduse sagedus

Sõiduki hooldamise sageduse määramisel tuleb arvestada erinevate teguritega, nagu teie sõiduki mark ja mudel, sõidutingimused ja tootja soovitused. Kuigi need tegurid võivad varieeruda, soovitab üldine juhis ajastada hoolduse iga kuue kuu või 8000–12 000 kilomeetri järel, olenevalt sellest, kumb saabub varem. Selle intervalli järgimine tagab, et teie sõiduk püsib suurepärases seisukorras ja vähendab ootamatute rikete ohtu.

Peamiste kulumaterjalide asendamine

Kuluvate detailide väljavahetamise sagedus teie sõidukis sõltub mitmest tegurist, sealhulgas kulumaterjali tüübist, sõidutingimustest ja tootja soovitustest. Siin on levinumate kulumaterjalide jaotus ja nende tüüpilised hooldustegevused.

• Mootoriõli ja õlifilter: mootoriõli tagab teie sõiduki elujõu, määrides olulisi komponente, et minimeerida hõõrdumist ja vältida enneaegset kulumist.
• Hooldus: alustage vana õli eemaldamisest, vahetage õlifilter välja ja lisage uus soovitatud viskoossusega mootoriõli, et tagada mootori optimaalne jõudlus ja pikaealisus.
• Õhufilter: õhufilter toimib tõkkena tolmu, mustuse ja prahi vastu, takistades nende sattumist mootorisse ja tagades põlemiseks puhta õhuvoolu.
• Hooldus: eemaldage vana õhufilter ja asendage see ettevaatlikult uuega, õhulekke vältimiseks ja mootori efektiivsuse säilitamiseks veenduge tihendi heas seisundis.
• Kütusefilter: kütusefilter mängib mootori kaitsmisel otsustavat rolli, eemaldades kütusest saasteained, kaitstes seeläbi kütusepihusteid ja muid kriitilisi komponente.
• Hooldus: leidke kütusefilter, ühendage lahti kütusevoolikud, asendage filter ja ühendage torud kindlalt uuesti, et säilitada kütusesüsteemi terviklikkus ja mootori jõudlus.
• Piduriklotsid ja rootorid: piduriklotsid ja rootorid on ohutu pidurdamise jaoks hädavajalikud. Kulunud piduriklotsid võivad kahjustada pidurdusjõudu ja põhjustada rootori kahjustusi.
• Hooldus: eemaldage rattad, kontrollige hoolikalt piduriklotside ja rootorite kulumist ning vajadusel vahetage need välja, et tagada optimaalne pidurdustõhusus ja ohutus.
• Süüteküünlad: süüteküünlad on mootori silindrites oleva õhu ja kütuse segu süütamisel määrava tähtsusega, hõlbustades õiget põlemist ja säilitades mootori jõudlust.
• Hooldus: mootori tõhususe ja jõudluse säilitamiseks eemaldage vanad süüteküünlad, hinnake kulumist ja sadestusi, asetage uued süüteküünlad vastavalt spetsifikatsioonidele ja paigaldage need hoolikalt. Vahetamine on vajalik iga 45 000–160 000 kilomeetri järel, olenevalt süüteküünla tüübist ja tootja spetsifikatsioonidest.
• Hammasrihm/kett: hammasrihm või kett sünkroniseerib väntvõlli ja nukkvõlli pöörlemist, tagades mootori täpse töö.
• Hooldus: vahetage hammasrihm/kett koos vajadusel pingutite ja rihmaratastega, järgides täpselt tootja juhiseid, et säilitada mootori sünkroniseerimine ja pikaealisus.

Asendamiste regulaarsusest kinni pidamine

Et olla kindel õigeaegses kulumaterjalide vahetamises ning tagada sõiduki pikaealisus tasub kasutada järgnevaid meetodeid.

• Säilitage üksikasjalik hooldusgraafik: pidage oma sõiduki hooldusajaloo kohta täpset arvestust ja järgige rangelt tootja soovitatud hooldusgraafikut, et vältida rikkeid ja tagada igakülgne hooldus.
• Valvsus hoiatusmärkide suhtes: olge valvas kulumis- või riknemismärkide suhtes, nagu ebatavaline müra, vähenenud jõudlus või armatuurlaua hoiatustuled, ning lahendage viivitamatult kõik probleemid, et vältida edasisi kahjustusi.
• Võtke kasutusele mõistlikud sõidutavad: teie sõiduharjumused mõjutavad oluliselt kulumaterjalide eluiga. Harjutage mõistlikke sõiduharjumusi, vältige agressiivseid manöövreid ja liigset tühikäigul töötamist, et pikendada kriitiliste komponentide eluiga.
• Otsige professionaalset juhendamist: kui te pole kindel kulumaterjalide asendamise või hooldusprotseduuride õiges ajas, küsige juhiseid kvalifitseeritud autotööstuse spetsialistidelt või vaadake üksikasjalike juhiste ja soovituste saamiseks sõiduki kasutusjuhendit.

Järeldus

Kokkuvõtteks võib öelda, et regulaarne hooldus ja kulumaterjalide õigeaegne vahetamine on teie sõiduki jõudluse, töökindluse ja ohutusstandardite säilitamiseks hädavajalikud. Järgides tootja soovitusi ja rakendades ennetavaid hooldusmeetmeid, saate tagada oma sõiduki pikaealisuse ja tagada selle optimaalse jõudluse aastateks.

The post Kulumaterjalide asendamine: kui sageli peaksin oma sõidukit hooldama? appeared first on Harju Elu.

Tolmulestad on mikroskoopilised olendid, kes kuuluvad ämblikulaadsete hulka ja elavad peaaegu igas kodumajapidamises üle kogu maailma. 

Need tillukesed organismid toituvad peamiselt inimese naharakkudest, muutes meie magamiskoha neile ideaalseks elupaigaks. Nimelt eelistavad tolmulestad sooja ja niisket keskkonda, mistõttu on nad omale mõnusa ja mugava kodu rajanud meie madratsitesse, patjadesse, vaipadesse ja pehmesse mööblisse. Näiteks võib ühes madratsis elada rohkem kui kümme miljonit tolmulesta. 

Tolmulestad ja allergia

Kuigi tihtipeale eeldatakse, et tolmulestade allergia tekib nende pisikeste olendite endi tõttu, ei ole tolmulestad ise allergiliste reaktsioonide otseseks põhjustajaks. Allergiat tekitavad tegelikult tolmulestade jäänused ja väljaheited, mis on suureks probleemiks inimestele, kes on nende suhtes eriti tundlikud. Seega hoolimata sellest, et tegemist on pisikeste ja nähtamatute tegelastega, suudavad siiski tolmulestad meile parajalt probleeme tekitada.

Tolmulestadest põhjustatud allergiad võivad avalduda aevastamise, nohu, silmade sügeluse ja punetuse ning nahalööbena. Lisaks on tolmulestadel võime süvendada astma sümptomeid, tekitades hingamisraskusi, õhupuudust või isegi astmahooge. 

Uuringud on kinnitanud, et kõrge tolmulestade tase kodukeskkonnas tõstab nii laste kui ka täiskasvanute riski astma ja allergiate tekkeks. Seetõttu on oluline regulaarselt kloppida tekke ja patju ning tolmuimeja abil madratsit puhastada. Voodipesu tuleks pesumasinas pesta ideaalis temperatuuril 60°C või kõrgemal ning allergiku toas peaks voodipesu vahetama vähemalt kord nädalas.

Miks peaksid oma madratsi välja vahetama?

Aeg teeb oma töö, isegi kui oled eelnevalt olnud hoolas patjade, tekkide ja madratsi puhastaja. Mida kauem oled oma vooditarbeid kasutanud, seda rohkem koguneb sinna tahes-tahtmata tolmulestasid ja ka teisi kehavedelikke, mis omakorda loovad soodsa keskkonna hallituse ja bakterite tekkeks. Näiteks Eesti Allergialiidu soovitusel tuleks padjad iga 2-3 aasta tagant ja tekid 5- 6 aasta järel uute vastu välja vahetada.

Madratsite eluiga varieerub sõltuvalt selle materjalist, ent üldjuhul on soovitus madrats iga 8- 10 aasta järel välja vahetada. Uut madratsit valides tuleks eelistada tolmulestadele ja allergeenidele vastupidavamaid materjale, nagu lateks või poroloon. Samuti on oluline pöörata tähelepanu madratsi regulaarsele hooldusele ning kasutada allergiavastaseid madratsikatteid, mis on kergesti pestavad ja puhastatavad. Selline lähenemine aitab vältida tolmulestade kolooniate teket sinu voodis ja tagab sulle tervislikuma ja parema une.

Ära lase hea une võimalusel käest libiseda! Tule ja astu samm tervislikuma unekeskkonna suunas. Poes ootavad sind proovimiseks mitmesugused madratsid – leia just see õige, mis toetab sinu une kvaliteeti parimal viisil. Meie sõbralikud klienditeenindajad on alati valmis jagama asjatundlikku nõu ja lisainfot eri tüüpi madratsite kohta. 

Tervislik uni algab Aatriumist – tule ja külasta meid juba täna!

The post Kuidas kaitsta end tolmulestade eest? appeared first on Harju Elu.

Kevad annab taas märku soojade ilmadega ning korda on tehtud jalgrattad ja tõukerattad, et aktiivselt väljas aega veeta. Õnnetusi võib juhtuda aga ka kõige paremate kavatsuste juures. Seetõttu on oluline juba ennetavalt teada, mida teha hambatraumade puhul, et võiksid muretult kevadet nautida. 

Kõige olulisem on teadmine, et õnnetuses ära tulnud või murdunud hamba saab päästa. Määravaks selle juures on aeg!  

Hambatrauma puhul käitu järgmiselt:

1. Säilita rahu ja/või rahusta kannatanut.

2. Hinda trauma ulatust – vajadusel kutsu kiirabi, helistades 112.

3. Otsi üles ära tulnud hammas või hambaosa. Hoia kinni ainult hambakroonist (laiemast osast). Hambajuurt ei tohi katsuda!

4. Puhasta hammas suuremast mustusest külma vee, piima, füsioloogilise lahuse või kannatanu süljega. Ära hõõru hammast ega puhasta seda desinfitseeriva ainega (nt alkoholiga).

5. Aseta hammas oma kohale tagasi, isegi kui see veritseb. Hilisemate tüsistuste vältimiseks on vajalik, et hammas saaks suhu tagasi asetatud maksimaalselt 15–30 minuti jooksul pärast traumat. NB! Piimahammast ei tohi tagasi asetada, kuna see võib kahjustada luu sees paiknevat jäävhammast.

6. Hammusta õrnalt salvrätikusse, et fikseerida hamba asend.

7. Kui hammast või hambaosa ei ole võimalik suhu tagasi asetseda, pista see põske või piima sisse. Hammast ei tohi hoida kuivana ega vee sees, sest nii kahjustub hambajuur.

8. Pöördu koheselt hambaarsti juurde! Hambaarsti vastuvõtuvälisel ajal pöördu EMOsse.

Aeg on oluline! Kui jõuad hambaarsti vastuvõtule hiljem kui 60 minuti möödudes ja hammast ei ole suhu tagasi asetatud, halvendab see oluliselt paranemisprognoosi. Seetõttu aseta hammas esimesel võimalusel tagasi oma kohale.

„Ühel patsiendil tulid kaks hammast oma pesast välja, kui ta unes kogemata voodist alla kukkus. Seega – tee selgeks hambatrauma esmaabivõtted, et saaksid rahulikult magada.“ 

Dr. Anna Firsova

Hambatrauma järelravi 

Traumeeritud hamba paranemine võib aega võtta 2 nädalat kuni mitu kuud. Sel ajal:

• Ära katsu traumeeritud piirkonda keele või sõrmega.

• Loputa suud kloorheksidiini sisaldava suuveega kaks korda päevas 1–2 nädala jooksul.

• Aseta haavale 0,2% kloorheksidiinigeeli puhta vatitikuga 2–3 korda päevas.

• Hoia head suuhügieeni: pese hambaid kaks korda päevas ning kasuta hambaniiti, v.a vigastatud piirkonnas. Halva suuhügieeni tagajärjel võib tekkida igemepõletik, mis halvendab paranemist. Esimesel nädalal tee suuhügieeni protseduure pärast igat söögikorda.

• Kahe nädala jooksul pärast traumat söö pehmeid toitusid ja mälu vastassuupoolega.

• Vajadusel võta valuvaigistit.

• Hoidu paar kuud füüsilisest koormusest.

• Jälgi traumeeritud hamba seisundit. Kui see muutub tundlikuks või liikuvaks, muudab värvi või tekib igemepõletik, siis pöördu hambaarsti poole.

Pärast traumat tuleb käia järelkontrollides, et jälgida paranemist ja hinnata hamba täiendavat ravivajadust (nt juureravi). 

+372 5309 9803

info@virmalisehk.ee

virmalisehk.ee

Virmalise 24, Tallinn

Tegevusloa nr L02026

The post Mida teha, kui hammas on õnnetuses ära tulnud või murdunud? appeared first on Harju Elu.

5. aprillil avati Lääne-Harju vallas Padisel, Kloogal ja Leholas kolm uut toiduringluskappi. Lisaks teenindavad taolised toidujagamise kohad Lääne-Harju valla kogukondi veel Paldiskis, Laulasmaal ja Vasalemmas.

„See on rekord, varem toidukappe nii palju korraga kasutusele võetud ei ole,“ sõnas projekti eestvedaja, MTÜ Roheline Vald juhatuse liige, toidukappide idee ellukutsuja Kairi Niinepuu-Mark. 

„Toiduringluskappide projekti hoogne laienemine vallas näitab siinsete inimeste keskkonnateadlikkust. Just kohalike initsiatiiv on üha laieneva toidukappide võrgustiku taga,” põhjendas projekti levikut valla küladesse ja alevikesse Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat. 

Elul omad reeglid

Esimene toidukapp Eestimaal paigaldati ikka sinnasamma Lääne-Harju valda, Laulasmaale, 16. mail 2021. „Peale esimese kapi paigaldamist valideerisime seda, jälgisime, kuidas inimesed selle omaks võtavad. Väike hirm oli – ehk lüüakse juba esimesel ööl pikali. Või lõpetab tugev vihmahoog kapi elu,“ meenutab Niinepuu-Mark hirme esimese toiduringluskapi paigaldamisel. Et kõik hästi läks, loodetust isegi paremini – kohalikud tunnistasid selle kohe omaks – ei kõheldud toidukappi ka järgmistesse asumitesse paigaldamast. Enne aga tuuniti kappi ajakohasemaks. 

Praegu paigaldatavad toidukapid koosnevad kahest osast, ühe poole kapist moodustab külmik temperatuuritundlikuma toidu tarvis, teine on tavaline kapp. Ka on kapil nüüd oma, energiat andev päikesepatarei. Esimeste kappide paigaldamisel otsustati kehtestada ka reegel, et toit ei tohiks üle 24 tunni seista. Aga elu on teinud omad reeglid. Ja märksa karmimad. „Hirm, et toit võiks kapis rikneda, on asjatu – heal juhul seisab toit seal tund aega,“ teab Niinepuu-Mark. Kui toit kiiresti ringleb, on kapil järelikult palju kasutajaid, seda tuleb puhastada. 

Nii ühendatigi kolm osapoolt – omavalitsus, ettevõtjad ja kogukond – toiduringlusse. Ja seda mudelit on üritatud järgida igal pool Eestis. 

„Kappe hoiab puhtana selle tellinud kohalik MTÜ, ühte kindlat inimest selleks ei ole,“ räägib eestvedaja. Ka inimesed, kes kappi täidavad, hoiavad sel silma peal. 

Uued kasutajad

Kuigi toidujagamise kappidega tundub kõik lihtne olevat, kohalik kogukond toimetab nendega, ei saa ikkagi küsimata jätta: kes rahastab? Sest projekti eestvedaja, Kairi Niinepuu-Marki kinnitusel maksab üks toidujagamise kapp koos paigaldusega üle 6000 euro. 

„Läksime Keila linnavalitsusse palvega, et omavalitsus panustaks teatud summa. Osa raha iga kapi juures on tulnud energiaettevõtetelt, Alexelalt ja taastuvenergia eksperdilt Sunly. Ja alati tahame projektiga kaasata ka mõne kohaliku ettevõtte,“ kõneles eestvedaja. Keilas olid kohalikeks ettevõteteks Glamox ja Ensto. Nii ühendatigi kolm osapoolt – omavalitsus, ettevõtjad ja kogukond – toiduringlusse. Ja seda mudelit on üritatud järgida igal pool Eestis. 

Läbirääkimised käivad ka sotsiaalministeeriumiga. „Kui kapp on juba tarbijate kasutuses, soovime kindlasti, et ringlusse oleks kaasatud vähemalt üks toidukäitleja, mõni kauplusekett, söögikoht, kool, lasteaed. Näiteks Vasalemmas saadab kool igapäevaselt ülejääva toidu ära,“ sõnas Niinepuu-Mark.

Tarbijateks võivad olla kõik kohalikud elanikud. Nende hulgas on palju õpilasi. On aga ka pensionäre. „Eks see tarbimine, aga ka kapi täitmine ole tugevasti seotud meie mõtteviisiga,“ usub eestvedaja. Kapid aga täituvad, aktiviste tuleb juurde. Ka Padise kool on hakanud kohalikku kappi täitma. Järelikult kasvab ka tarbijate arv.  

Madala ökoloogilise jalajäljega lokaalne toidujagamine levib, usun Kairi Niinepuu-Mark. Lisaks toiduraiskamise vähendamisele võimendavad toidukapid kohalikku kogukonnatunnet, säästva mõtteviisi juurdumist ning sillutavad teed ka teistele ringmajandussüsteemidele.

Taastuvenergial töötavad toiduringluskapid asuvad lisaks Lääne-Harjule ka Raplas, Keilas, Põltsamaal, Põlvas ja Haapsalus. Loodud on üle-eestiline toiduringluskappide MTÜ-de võrgustik. Toidukapi igapäevaelu saab jälgida kohaliku piirkonna Facebooki lehel. →

The post Lääne-Harju vallas avati kolm uut toiduringluskappi appeared first on Harju Elu.

Varjupaik. Siia sattunud loomadele on lahkumiseks kaks ust. Üks igavikku ja teine koju. See esimene paotub harva, hädavajadusel. Teise kohta võib aga öelda – see on alati lahti. 

„Meie püüame anda igale siia sattunud loomale võimaluse,“ ütleb Anni Anete Mõisamaa, kes peab Varjupaikade MTÜ-s korraga kahte ametit – tegeleb annetustega ja korraldab avalikke suhteid. Varjupaikade MTÜ on aga katusorganisatsiooniks kokku kaheksale loomade varjupaigale üle Eesti. Üks neist asub Tallinnas, Paljassaares, teenindades linna ja selle lähiümbrust. 

„Meie varjupaigad töötavad maailmas suhteliselt unikaalse, kaks-ühes-põhimõttel. Oleme omavalitsustele koostööpartneriks lemmikloomadega tegelemisel, pakkudes leitud loomadele peavarju seaduses ette nähtud kaks nädalat. Sealt edasi muutume aga päästekeskusteks, kus otsitakse annetajate abiga kodututele loomadele uut kodu,“ kõneleb Varjupaikade MTÜ tegevjuht Anneli Matsi. 

Seaduses ette nähtud kaks nädalat tähendab, et omavalitsused on kohustatud oma territooriumilt leitud kodulooma eest varjupaigale kaks nädalat tasuma. Et ühise MTÜ-na tegutseb kaheksa varjupaika, avardab see loomade võimalusi. Kui näiteks Valga- või Läänemaa varjupaigas pole mõnele loomale kodu leitud, tuuakse loom Paljasaarde. Tallinnas on rohkem tahtjaid, ehk läheb õnneks. Just üks selline sõbralik, vanemapoolne laika ootab praegu uut peremeest. „Ta leiti mahajäetult Läänemaalt. Kõik tundemärgid viitavad, et laika on olnud varem jahikoer, kes on peremehe poolt hüljatud,“ usub Anni Anete Mõisamaa. 

Kõik algab karantiinist

Siia majakesse varjupaiga tagahoovis tavaline loomasõber ei pääse. Siinsetesse puuridesse tuuakse varjupaika jõudnud koerad-kassid. Loomulikult igaüks omasse puuri – kassidel on omad ja koertel omad ruumid. Palju on ka tühje kohti. „Kevad on hoogsalt edenemas. See tähendab, et ka meie puurid hakkavad jõudsalt täituma,“ kõneleb Mõisamaa elust varjupaikades. Sest kevadel on kassidel poegimise aeg. Enamik varjupaika sattunud kassidest on leitud tänavalt. „Meile satub ka kiibistatud kodukasse, need saame tagasi koju toimetada,“ räägib Mõisamaa, tõdedes, et Harjumaa elanikud tavaliselt kiibistavad oma kasse. Mujal kiibistatakse oma lemmikuid vähem. 

Väike valge koerake siin karantiinis uurib oma suurte silmadega kõiki sisenejaid – ega nüüd tema järgi tuldud. Sest peremees oli ta parki puu külge sidunud ja ise lahkunud. Koer ootab ikka veel.

Probleemiks varjupaikadele on niinimetatud kassikolooniad. Mõisamaa kinnitusel tuuakse sellistest „kassikasvatustest“ vahel varjupaika poolsada looma. Probleemiks on ka suvilakooperatiivid, kuhu inimesed kevadel elama kolides ka kassipoja võtavad, sügisel „unustavad“ aga kassi linnakoju kaasa võtta. On aga ka märksa drastilisemaid juhtumeid. Väike valge koerake siin karantiinis uurib oma suurte silmadega kõiki sisenejaid – ega nüüd tema järgi tuldud. Sest peremees oli ta parki puu külge sidunud ja ise lahkunud. Koer ootab ikka veel.

Karantiinis olles läbivad kõik loomad veterinaarkontrolli. Vajadusel ravitakse ka silmapõletikku, kõhu- või muid hädasid, mis tänavaeluga kassikestel ikka kaasas käivad. Kassid ka steriliseeritakse. Kui karantiini kahe nädala jooksul selgub, et loomadega on kõik korras, lähevad nad juba sinna, kuhu pääsevad neid vaatama ka loomasõbrad. Et mõni loomake lemmikuks tunnistada. 

Kass pole karjaloom

Karantiinist kõik kassid veel suurde tuppa, avalike pilkude alla ei pääse. Vahepeal on väiksem tuba, kuhu satuvad arglikumad, sotsiaalselt mitte nii aktiivsed kassid. Need, kellel inimesega harjumine veel aega võtab. „Nad muutuvad peagi sotsiaalseks, aga pai ei lase nad endale veel nii pea teha,“ tunneb Mõisamaa oma neljajalgsete sõprade hingeelu. 

Suures kassitoas, kuhu pääsevad ka loomasõbrad-lemmikuotsijad, on koos palju kasse. Nii palju, et ega silm neid kõiki korraga püüagi – kes on pugenud pessa, kes turnib turnimispuudel, kes kükitab puuris, selg küürus. 

Ole sa tänava- või kodukass – häda tahab ikka tegemist. „Eks me neile seda liivakastis käimist ole siin õpetanud, tänavakassid ju sellest midagi ei tea,“ naerab Anni Anete Mõisamaa, kinnitades, et koju minnes on kassidel juba kõik vajalik selge. 

Mõni julgem kass marsib aga otse sisenejate juurde, sirutab käpa välja, üritab mängida. 

„Hoiame siin loomade arvukuse nii madala kui vähegi võimalik, sest muidu tulevad kassikaklused ja paikapanemised – kass pole karjaloom,“ tõdeb Mõisamaa.

Mõned kassid ootavad siin omale kodu mitu aastat. Teadja inimese Anni Anete Mõisamaa – ta on siin ametis juba seitsmendat aastat – kinnitusel leiavad kõige raskemini uue omaniku mustad kiisud. „Korraldamegi selle pärast sügiseti Musta kassi päevi, aitame inimestel ebausust üle olla,“ naerab ta. Kõige kiiremini leiavad uue kodu kolmevärvilised kassid ja – üllatus, üllatus – ka punased. Mõnele kiisukesele on kogunisti kümme tahtjat. Ja siis peab suhtekorraldaja Mõisamaa ilmajäänuile seletama, miks just nemad seda kassi ei saanud.

„Kui inimene tuleb siia kassi tahtma, ega see tähenda veel, et me talle looma tingimata anname. Kõigepealt peab soovija meie kodulehel täitma ankeedi, tõestamaks oma sobivust,“ räägib kommunikatsioonijuht. Ta võtaks isegi mõne kiisu koju – näiteks selle imearmsa, suurte roheliste silmadega natuke pelgliku kolmevärvilise sealt väiksest toast – aga… 

„Meie töötajail on kõigil koduloom kodus ootamas, töö nii öelda ka koju kaasa võetud. Minulgi on kodus koer. Ei taha koju veel mõnd lemmikut võttes sõbrale stressi tekitada,“ tunnistab Mõisamaa. Samas kutsub ta inimesi üles end vabatahtlikena proovile panema. Inimestest, kes leitud kassipoja enda juurde koju hooldada võtavad, neid lutipudelist toites nad kõige kriitilisemast ajajärgust üle aitavad, on ikka puudus. Eriti nüüd, kevadel. Siis saavad loomakesed ise juba varjupaiga abiga elule määratud uksest oma eluga edasi minna. →

ÜLESKUTSE

Toeta sinagi!

Kassihooaeg on algamas. Seaduse järgi peavad omavalitsused nende territooriumilt leitud loomade eest varjupaigale kaks nädalat tasuma. Edasi muutub varjupaik päästekeskuseks, kes peab loomi uue kodu leidmiseni üleval vabatahtlike annetuste abil. Loomade varjupaik vajab rahalist abi, aga ka loomatoitu, isegi tekke ja vanu pleede, linu ja rätikuid, mida saab kasutada pesamaterjalina. 

The post Varjupaik – aita avada see õige uks! appeared first on Harju Elu.

PISA uuringu tulemused näitavad, et väga hea eestikeelse hariduse kõrval pakutakse Eestis – vähemalt senini – ka maailma üht parimat venekeelset haridust. See jääb aga ikkagi alla eestikeelsele haridusele. Ka pole vene õppekeelega koolidele õpetajaid ette valmistatud juba mitu kümnendit. 

On loomulik, et Eestis minnakse järk-järgult üle eestikeelsele haridusele. Üleminek eestikeelsele haridusele algab lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aasta sügisel ja kestab kuni 2030. aastani. Selleks on vaja suurendada kõigil õppetasemetel eestikeelse õppe mahtu ning tagada vajaliku eesti keele oskusega haridustöötajate olemasolu. Paraku ei olda selleks kõikjal valmis või ei taheta igal pool eestikeelsele õppele üle minna.

Erandit taotleb Maardu 

Maardu linnavolikogu otsustas esitada Eesti vabariigi valitsusele taotluse Rukkilille ja Rõõmu lasteaedades 2024/2025. õppeaastaks loa andmiseks 50% muus keeles toimuvaks õppe- ja kasvatustegevuseks.

Maardu linnapea Vladimir Arhipovi (pildil) sõnul on eestikeelsele õppele üleminek oluline eesmärk ning linna toega panustavad vene õppekeelega lasteaedade pedagoogid aktiivselt oma eesti keele oskuse parendamisse. „Soovin tunnustada kõiki õpetajaid, kes osalevad keelekursustel, võtavad osa keelekohvikutest või õpivad eesti keelt eraõpetajate toel eesmärgiga sooritada keeleeksam C1 kategooriale. Samas peame tunnistama, et nõuetele vastavate lasteaia õpetajate puudus Maardu vene õppekeelega lasteaedades on väga suur ning keelenõuetele vastavaid pedagooge on väga raske leida,“ sõnas linnapea. 

Harju Elu toimetus palus Maardu linnavalitsuse taotlust kommenteerida linnavolikogu liikmel, endisel Maardu linna haridusnõunikul Eve Kislovil (pildil).  Eve Kislov on seisukohal, et linnavalitsuse taotlus ei ole põhjendatud. „Aasta on küll pikk aeg, aga endise pedagoogina ma ei usu, et see üks aasta laste keeleõppes midagi muudab. Selleks on aasta liiga lühikene. Kolme-nelja aastaga võib midagi muuta, aastaga mitte,“ põhjendas Eve Kislov oma seisukohta. Pigem näitab selline taotlus, et üleminekuga eestikeelsele õppele tahetakse venitada, on endine pedagoog kindel. 

Samas on Eve Kislov täielikult päri linnapea väitega, et õpetajaid on Maardusse raske leida, tuleb konkureerida naabrite, Viimsi valla ja Tallinna linnaga.

Mida Maardu taotleb?

Arvestades olemasolevat üleriigilist õpetajate puudust, linnas olevat olukorda ning toimunud lasteaiaõpetaja konkursside tulemusi, jõuti Maardu linnavalitsuses järeldusele, et 1. augustist 2024 on lasteaiad Rukkilill ja Rõõm suutelised ainult osaliselt ehk 50 protsendi ulatuses katma nõuet viia õppe- ja kasvatustegevus läbi eesti keeles. See tähendab, et kõikides rühmades toimuks pool päeva õppetegevus eesti keeles ning pool päeva muus keeles. Muusika ja liikumisõpetuse tunnid toimuvad täielikult eesti keeles.

Taotlusega palutakse lisaaega olemasolevatele õpetajatele C1 keeletasemele eksami sooritamiseks ja kvalifikatsiooninõudele vastavate pedagoogide leidmiseks Maardu vene õppekeelega lasteaedadesse.

„Ei saa öelda, et Maardus eesti keelt lasteaedades ei õpetata. Õpetatakse, õpetajate poolt tehakse tõsist tööd. Vene keelt kõnelevatest perekondadest pärit lapsed räägivad lasteaeda lõpetades eesti keelt üsna kenasti. Aga siis tuleb suvi vahele, koolieelikud lähevad oma vanavanemate juurde, kes räägivad nendega valdavalt ainult vene keelt. Ja kooli alguseks ei mäleta lapsed õpitust enam suurt midagi,“ leiab pedagoogiharidusega Eve Kislov. Samas tõdeb ta, et kord selgeks õpitut on lihtsam meelde tuletada kui nullist alustada.

Mida Maardus tehakse eesti keelele üleminekuks?

Viimase aasta jooksul on 34 Maardu venekeelse lasteaia õpetajat osalenud Maardu linna, töötukassa ja keeleameti toega korraldatud eesti keele kursustel. Samuti kasutatakse keeleõppeks nn keelekohviku formaati, kus rõhku pannakse suhtlemisoskuste arendamisele ning julgustatakse ja motiveeritakse pedagooge eesti keeles suhtlema. Keelekohvikutest võtab osa 43 Maardu lasteaia õpetajat.

„Eelduste kohaselt on 2025/2026. õppeaastaks Maardus juba piisavalt kvalifikatsiooninõuetele vastavaid pedagooge, et jätkata vene õppekeelega lasteaedades täielikult eestikeelse õppega,“ kinnitab Maardu linnapea Vladimir Arhipov, kes ise räägib väga head eesti keelt. 

„Kui töötasin Maardu linna haridusnõunikuna, käis minu juures vastuvõtul õige mitu lapsevanemat, aga ka vanaisa-vanaema, kes tahtsid oma last või lapselast panna eestikeelsesse lasteaeda. Siis polnud see alati võimalik. Nüüd aga, kui on lausa riiklik programm eesti keelele üleminekuks, tuleb see kindlasti ära kasutada, mitte viivitada,“ ei toeta linnavolinik Eve Kislov (pildil) linnapea Arhipovi arvamust. →

PROBLEEM

Maardus otsitakse uusi õpetajaid

Kristina Kallas ütles 28. märtsi Kanal 2 uudistesaates „Reporter“ välja oma isikliku seisukoha, et Maardu linnavalitsuse taotlus pikendada eestikeelsele õppele üleminekut on põhjendamatu. Samas lisas minister, et Eesti vabariigi valitsus kujundab kõigi taotlejate osas oma ametliku seisukoha aprillikuu jooksul. 

„Kindlaks plaaniks on uute kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate leidmine, millega aktiivselt tegeletakse juba praegu. Samuti kaalutakse erinevaid võimalusi õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks Maardu vene õppekeelega lasteaedades, millest on hetkel ennatlik rääkida,“ vastati Maardu linnavalitsusest Harju Elu päringule, mida tehakse Maardus juhul, kui nõusolekut valitsuselt ei saada. 

„Maardus ei tööta keegi sellele vastu, et eestikeelsele õppele üle minna, lihtsalt olukord on selline nagu on. Maarduga piirnevat Viimsi valda ja Tallinna linna ei suuda me õpetajate palkadelt küll ületada, aga olukorrale lahendus leitakse. Maardu saab eestikeelsele õppele üleminekuga hakkama,“ oli ka linnavolikogu liige Eve Kislov kindel. 

The post Keeleerand Maardu lasteaedadele? appeared first on Harju Elu.

Salmistu sadam on ilus. Justkui nõelasilmast tulnud rätsepaülikond noorel pringil kehal. Selja-
tükiks on sadamal vana, peatselt 570. sünnipäeva tähistav rannaküla. Pahemale ja paremale, käiste kohale jäävad kaunid liivarannad, eest, maniski kohalt, kaitseb sadamat tormituulte eest Pedassaar.

Oleks nagu kõik, et üks väikesadam hästi toimida saaks. Eriti arvestades, et vana sadamamuul on hiljaaegu täielikult renoveeritud. Seda on veel kõvasti juurdegi ehitatud. Sadama akvatooriumi kaitseb nüüd kolmest küljest kivimuul, suured maakivid täpselt paika saanud, reastatud nagu nööbid. Ka maapealsed tööd on tehtud – paigaldatud on elektrikaablid laevade varustamiseks vooluga, olemas on paatide veeskamise slipp. 

„Kuusalu vald renoveeris Salmistu vana, amortiseerunud sadama riigi toel,“ meenutab valla arendusjuht Andres Põdra  (pildil) sadama lähiajalugu. Renoveerimise maksumuseks kujunes 1,7 miljonit eurot, millest ligi 800 000 andis Riigi Tugiteenuste Keskus. Kuusalu valla omaosalus oli 915 000 eurot.

Andres Põdra 

Renoveerimistöödega alustati septembris 2020, täielikult uuendatud sadama andis ehitaja, Kaurits OÜ, vallale üle novembris 2021. Sadamasse on rajatud kaks muuli, parkla, ujuvkaid 45 alusele, vaatetorn. Kõik, et üks väikesadam hästi toimida saaks. Ja ajalooline ülesvuntsitud kaluriküla koos liivarandadega annab mereturismi harrastajale põhjuse oma paadi nina just Salmistu sadama poole keerata.

Sadama pidamine pole pillimäng

Ometigi on ülesvuntsitud sadamas veel midagi väga olulist puudu. Puudub sadamakapten. Ja meeskond, kes tema juhtimisel saabuvaid jahte ja kaat-
reid vastu võtaks, neile vajalikke teenuseid pakuks.

Pool aastat pärast uute sadamarajatiste valmimist, kevadel 2022, kuulutas Kuusalu vald välja konkursi sadamale operaatorteenuse osutaja ja hoonestaja leidmiseks. Sest meresadamas puudub veel ka vajalik hoone, kus merelt tulnud saaksid vajalikke maiseid toimetusi toimetada – tualetis ja duši all käia, keha kinnitada. Ja kus sadamakaptenil oleks oma tööruum.

Konkursile laekus neli pakkumist. Neist parima tegi Port Salmistu OÜ, mis siis kandis nime Rasta Music OÜ. Võitja äriplaanis, mis fikseeriti ka notariaalse lepinguna vallaga, oli sadamasse ehitada 800-ruutmeetrine kahekorruselise sadamahoone, kus paikneksid administratiivruumid sadamakaptenile, restoran, saunakompleks ja majutus. Ehituse maksumuseks arvutati kuni kaks miljonit eurot.

„Meil oli kindel investor, tema toel oleksime sadamahoone valmis ehitanud,“ meenutab Silver Rästa, endine Port Salmistu OÜ juhatuse liige. Paraku lõi koroona plaanid sassi, inimestel kadus huvi reisimise ja investoril sadama vastu. Tulemus: Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt  (pildil) ja OÜ Port Salmistu juht, tuntud muusik Raul-Stig Rästa allkirjastasid läinud aasta 13. detsembril taas notariaalse lepingu.

Terje Kraanvelt 

Seekord vastupidise esimesele: Port Salmistu OÜ andis sadama hoonestusõiguse tagasi Kuusalu vallale. Sellega lõpetati 30 aastaks sõlmitud Salmistu sadama hoonestusõiguse ja operaatorteenuse pakkumise leping. Lepingu lõpetamisega kaasnes Port Salmistu OÜ-le ka leppetrahv 32 500 eurot. Terje Kraanvelti kinnitusel seda pole vaidlustatud, aga samas ka ära veel makstud pole (seisuga 8. aprill 2024).

Teinegi konkurss ebaõnnestus

Pärast esimese konkursi ebaõnnestumist kuulutas Kuusalu vallavalitsus selle aasta 18. jaanuaril välja uue enampakkumise. 25. märtsiks laekus konkursile ainult üks pakkumine. Selle tegi eelmiselgi konkursil osalenud, aga siis kaotajaks jäänud osaühing Salmistu Sadam OÜ. Kuigi nüüd oldi ainukene pakkuja, ei võidetud enampakkumist ikkagi. Sest see tunnistati ebaõnnestunuks.

„Lubasime pakkumises rajada 100-ruutmeetrise kinnise pinnaga teenindushoone, esialgu oleks sellest piisanud nii olmeruumideks meresõitjaile kui tööruumideks sadamakaptenile,“ kinnitab pakkumise teinud Salmistu Sadam OÜ juhatuse liige Kristo Tiinas. 

Mittekvalifitseerumise põhjuseks peab Tiinas aga valla nõudmist, et sadamas oleks navigatsiooniperioodil neli täiskohaga töötajat. Salmistu Sadam OÜ pakkus aga ainult üht, sadamakaptenit. Ülejäänud töötajad oleksid toimetanud vastavalt vajadusele – kui sadamas parasjagu rohkem aluseid, oleks toimetanud ka rohkem inimesi. Kuusalu vald sellist pakkumist konkurentsikõlbulikuks ei arvanud.

Mis saab edasi?

Navigatsiooniperiood on kohe-kohe algamas. Kas looduskaunis kohas äsja renoveeritud sadam jääbki jahte ja kaatreid ootama? Sest pole ei sadamakaptenit ega sadamapersonali, kes neile vajalikke teenuseid osutaks… 

Andres Põdra kinnitab, et vald korraldab sadamale operaatori leidmiseks kolmanda konkursi. Millal see täpselt tuleb, seda Põdra öelda ei tea. „Eks selle aasta lõpus või järgmise alguses,“ arvab arendusjuht. 

Salmistu sadama renoveerimise maksumuseks kujunes 1,7 miljonit eurot, millest ligi 800 000 andis Riigi Tugiteenuste Keskus. Kuusalu valla omaosalus oli 915 000 eurot.

„Meie sellel enam kindlasti ei osale,“ kinnitab Silver Rästa. Tema sõnul on nende pere suvekodu küll Salmistus ja koos venna Stigiga tahavad nad kõigiti kaasa aidata kodusadama arengule, aga paraku… Vennad Rästad ei usu enam väikesadama kasumlikkusse.

Tiinas kinnitab, et temagi firma juhatuses on kohalikud inimesed, kes muretsevad sadama arengu pärast. Paraku on Kuusalu valla nõudmised ebareaalsed ja aegunud. Ei ole vaja, et neli inimest tööl oleksid.

„Aga ega me Kuusalu valda neis nõudmistes süüdista,“ möönab Tiinas samas. Ja põhjendab. Vald selle sadama suuresti eurorahadega renoveeris ja ju siis tuleb ka euronõudeid täita – neli inimest peab navigatsiooniperioodil tööl olema. „See nõuab sadama haldajalt vähemalt 22 000 eurot lisakulu,“ on Kristo Tiinas välja arvutanud. 

Andres Põdragi kinnitab, et konkursi tingimused olid aegunud, uueks konkursiks tuleb kehtestada uued nõuded.

Mis saab aga eeloleval navigatsioonisuvel? 

“Sellel navigatsioonisuvel korraldab sadama teenuseid Kuusalu vallavalitsus ning sadamasse saabuvad alused saavad kindlasti vajalikul moel teenindatud,” kinnitas Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt. →

The post Kuusalu vald Salmistusse sadamakapteniks appeared first on Harju Elu.

Lapsed on meie tulevik ja loomulikult soovime, et nad teeksid oma esimesed sammud iseseisvas elus läbimõeldult ja kindlalt. Kuna raha on paratamatult tähtis osa tänapäeva maailmast, on mõistlik raha väärtus, kasvatamine ja säästmine varakult selgeks saada.

Üha enam on lapsevanemad aastaid, isegi aastakümneid ette mõtlemas, et nende laste tulevik oleks hästi kindlustatud ja nad tuleksid hõlpsamini toime, kui vanemad ise oma teekonna alguses toime tulema pidid. Oma kogemustest räägivad investeerimise ja rahateemalise blogi autor ja kahe lapse ema Maarja Remmel (MR)  ning Ettevõtlikud Lapsed huvikooli programmijuht Kadri Kaasik (KK) .

Kui palju Sinu lapsed taskuraha saavad ja kuidas nad seda kulutavad või hoopis hoiavad?

MR: Minu lapsed on 13-aastane tütar ja 11-aastane poeg. Nad saavad iga kuu 50 eurot taskuraha, sellest 40 eurot saavad kätte ja 10 eurot läheb investeerimiseks. Nad saavad valida, kuhu nad investeerivad ja mina aitan. 40 eurot üldiselt kulutavadki lihtsalt ära, kuid kui kellegil on soov midagi saada, siis koguvad. Näiteks hiljuti soovis poeg saada uut arvutimonitori, selle jaoks kogus ta raha kolm kuud.

KK: Minu lapsed on hetkel kolme- ja üheaastane ning neile ma taskuraha ei anna.

Aga toidupoes on meil alati reegel, et kui mina ostan toiduaineid, saab ka kolmene tavaliselt endale midagi meeldivat. See õpetab, et endale võib asju lubada, kuid kogus peab olema mõistlik ja valida tuleb kõige meeldivam. 

Lasteaias õpetame lastele „Kulutan, säästan ja annetan“ süsteemi. Kus iga liigi jaoks on purk ja laps jagab oma saadud raha nende vahel ära. Kodus toimetame niimoodi sünnipäevarahadega. „Kulutan“ – see on mõeldud kohe ihaldatud asjade ostmiseks, „säästan“ on mõeldud suuremate ostude jaoks (jalgratas vms) või investeerimiseks ning „annetan“ on mõeldud heategevuseks. Proportsioonide osas lastele piiranguid ei sea, kuid igas purgis peab midagi olema.

Maarija Remmel 

Kadri Kaasik 

Kuidas ja millal alustasid lastele/lapsele investeerimisega? Mida teeksid teisiti? Millist nõu anda vanemale/lastele investeerimisega
alustamise osas?

MR: Ise alustasin investeerimisega 2023. aasta augustis ja lasteni jõudsin selle aasta alguses, kuid kindlasti oleksin pidanud kõige sellega varem alustama. Lastega investeerime nii, et mul on mõlemale lapsele avatud kasvukonto, kuhu tiksuvad sendid SP500 fondi. See tähendab, et kui nad ostavad midagi näiteks 3,30 euro eest, siis 70 senti läheb kasvukontole ja igal kolmapäeval toimub investeerimine. 

Kasvukontole saavad nad ka vabalt ise raha panna ja mõlemad on seda ka teinud. Lisaks olen enda nime alt kaks investeerimiskontot avanud, iga kuu saavad nad valida näiteks mingi aktsia, kuhu investeerida. Näiteks eelmisel kuul soovis tütar LHV aktsiat, sel kuul soovivad mõlemad Merko aktsiat. Nad küll tulevad minult nõu küsima, kuid otseselt ma midagi ei soovita, vaid jagan infot, milliseid aktsiad olemas on ja millised maksavad dividende jne.

KK: Lastele investeerimisega alustasime esimesest elukuust. Põhiliselt lähevad investeerimisfondi lasterahad ja sünnipäevarahad. Lastele on tehtud kasvukontod, kus raha paigutatakse laiapõhisesse indeksfondi.

Esimese lapsega tegin kontod tema nimele, teise lapse puhul jätsin kontod enda nimele. Enda nimel on rahasid lihtsam liigutada, kui peaks tekkima mingi hädaolu-
kord. Kõige parem on välja mõelda fikseeritud igakuine summa, mis läheb automaatselt kasvukontole ja nii ei pea sellega eraldi tegelema. Üldiselt ma ei usu sellesse, et lapsi tuleks 18-aastaselt rahapakiga visata. 

Meie pere plaan on, et õpetame varakult lastele, kuidas raha tekitada ja seda mõistlikult koguda ja investeerida. Teeme seda koos nende kontodel. Täna on väljakutseks see, et enamus arveldusi käib pangakaardiga ning raske on tunnetada, kas raha on vähe või palju. Seetõttu harjutame lastega sularahas.

Kuidas oled selgitanud raha tähtsust, teenimist, kasva-
tamist?

MR: Olen neile väga palju rääkinud sellest, et alati ei ole asjad nii nagu kõik teised räägivad. Head hinded, ülikool ja palgatöö ei pruugi sind rikkaks teha. Kui sa tahad tõsiselt edukaks ja finantsiliselt vabaks saada, tuleb olla ise aktiivne, otsida võimalusi ja eelkõige olla julge. Raha kasvatamise koha pealt olen näidanud lastele oma portfelli ja rääkinud, milline võlakiri palju raha sisse toob ning millised investeeringud mul on, raha tähtsuse koha pealt on meie pere saanud korraliku kriisi 2020. aastal korra tunda, kui pidin mõlema lapse taskuraha võtma ning ajutiselt nende trennid katkestama. Usun, et see oli neile ja ka mulle piisav kogemus, et raha on oluline.

KK: Meie laps käib ettevõtluse huviringis „Ettevõtlikud lapsed“, kus igal nädalal räägitakse rahast, selle teenimisest ja kasvatamisest. Selle huviringi algatamise idee sündiski sellest, et kui laps on päev otsa lasteaias ja ei näe kuidas vanemad päeva jooksul ettevõtluse ja rahadega tegelevad, siis vähemalt on neil lasteaias võimalik süsteemselt seda õppida. Kodus saame paljusid asju lisaks praktiseerida ja üle selgitada. Rohkem infot siin:
https://m.facebook.com/ettevotlikudlapsed.

Kas ja kuidas Sinu laps/lapsed endale ise raha teenib ja mida ta sellega teeb? Kuidas teenida, mida teha?

MR: Lapsed on mu tuttavate juures tööl käinud, kusjuures ma ise ei ole kunagi tunnihinda ega palka kokku leppinud, vaid olen õpetanud lapsi ise raha küsima. Poeg käis muru rehitsemas ja küsis viis eurot tunnis, sai 10 eurot ja pidi ise oma aega arvestama. Samuti said nad kunagi olla väiksed modellid ühe mu kunagise ettevõtte jaoks, maksin neile samamoodi selle eest tasu. Üldiselt nad teenivadki pigem raha nii, kui läbi tutvuste mingi väikse tööotsa saavad. Teenitud raha kulutavad ära ja kui on vajadus, siis säästavad.

KK: Praegu valmistub meie laps kevadlaadaks, mis korraldataks ettevõtluse huviringi raames lasteaias ja Facebooki lehel oksjonina. Ta on valinud, et laadal müüb endavalmistatud paberlennukeid. Hetkel tegeletakse reklaamplakatite joonistamise, hinna välja mõtlemise ning lennukite valmistamisega.

Kulutamise osas on ka kindel plaan paigas – vaja on osta uus autorobot. →

HEA TEADA

Rahatarkuse nippe

• Raha teenimine on lihtne! Tuleb lihtsalt märgata probleeme enda ümber, olla loov ja probleemidele lahendusi pakkuda. Näiteks, kui laps märkab, et naabritädil on lehed riisumata või muru niitmata, siis mingu pakkugu ennast appi ja küsigu selle eest tasu. 
• „Kulutan, säästan ja annetan“ süsteem. Nii saab laps osta asju, mis teda täna kõnetavad, koguda raha suuremate eesmärkide täitmiseks ning panustada ka ühiskonda. 
• Lasta lastel endal meisterdada rahakassa ja lasta neil sinna korjata kõik sendid, mis majapidamises vedelevad.
• Kulude ja tulude arvestus. Kui laps tahab raha teenida ja vajab selleks esimest investeeringut, siis on oluline pidada arvestust kulude ja tulude üle. Käive ei ole kasum!
• Unistada tuleb suurelt, küll see vajalik raha ka õigel ajal tuleb!

The post Lapsed rahatargaks – taskuraha ja investeerimine appeared first on Harju Elu.

Märtsi lõpus avati Harku vallas Rannamõisas esimene kogukonna pakiautomaat. Vallavanemal Katrin Krausel oli au saada Omniva nutipostkastide brändi Picapac tore tunnustuskiri: esimene koht uuendusmeelsete valdade arvestuses. Kogukonna pakiautomaadi eesmärk on tuua pakisaatmise ja -saamise teenus kodule võimalikult lähedale, vähendamaks tarbetut autosõitu ja soodustada liikumist.

KOMMENTAAR

Mida kujutab endast kogukonna pakiautomaat?
Vastab Omniva avalike suhete juht Reelika Lepp

Kogukonna pakiautomaadid toimivad avatud võrgus, mis teisisõnu tähendab, et seda saavad kasutada kõik Picapaci võrgustikuga liitunud kullerettevõtted. Omniva teenust kasutades on võimalik kogukonna pakiautomaadist pakke saata ning tagastada. Sarnaselt teistele Picapaci toodetele toimib ka kogukonna automaat rendi põhimõttel ja klient maksab Picapacile automaadi kasutamise eest kuupõhist tasu.

Picapaci 8-lahtriline automaat on mõeldud väiksematele kogukondadele, samas kui suur pakiautomaat teenindab suuremat hulka kliente ja on tihtipeale suurema asustusega kohtades.

Peagi jõuavad kogukonna pakiautomaadid ka Saue ja Viimsi valda ning Pirita ja Kristiine linnaosadesse.

The post Rannamõisas avati esimene kogukonna pakiautomaat appeared first on Harju Elu.

20. märtsi valitsuse pressikonverentsil teatas regionaal- ja põllumajandusminister Madis Kallas kõigile ootamatult, et kui  temale olulised algatused ehk omavalitsuste tulusid ümber jagav nn Robin Hoodi mehhanism edasi ei liigu, astub ta ametist tagasi. Tagasiastumise tähtajaks seadis ta aprilli keskpaiga.

„Ma ei teadnud siia tulles, kui palju inimesi mahub veel pärast niinimetatud Robin Hoodi plaani – võtta rikastelt ja anda vaestele – minuga ühte ruumi. Aga et teid on täna siin koos palju, siis see tähendab see – mahub küll. Kui me oleme aga ühes ruumis, siis tähendab – meie vahel on võimalik diskussioon. On võimalik milleski kokku leppida.“ Selliste sõnadega alustas Madis Kallas oma kohtumist Harjumaa omavalitsusjuhtidega.

Ministri nägemus ehk Robin Hoodi plaan

Ligi 20 aastaga on väljaspool Harju- ja Tartumaad elavate inimeste arv vähenenud ligi 20%. Väljaspool Tartu- ja Harjumaad on jäänud vähemaks lapsi ja tööealisi inimesi 26% (150 000 inimest), kuid samal ajal on kasvanud üle 65-aastaste arv 14% (17 000). Nooremaealised inimesed ja kõrgemapalgalised töökohad on kogunenud eelkõige Tallinnasse ja selle ümbruse omavalitsustesse. Sellest tulenevalt on regionaalsed erinevused SKP-s elaniku kohta suured ja ei ole viimase 10 aasta jooksul vähenenud. See väljendub ka keskmise palgataseme erinevustes. Sissetulekute erinevus omakorda tähendab väiksemaid tulusid vaesematele kohalikele omavalitsustele ehk nende kesisemaid võimalusi teenuste pakkumiseks ja elukeskkonna parendamiseks. 

Valitsusel on kavas tulumaksu muudatus, millega suurendatakse kohalikele omavalitsustele laekuvat tulumaksu pensionituludelt ja vähendatakse tulumaksu muudelt tuludelt, eelkõige palgatulult. Kavandatavad muudatused arvestavad tegeliku olukorra ja demograafiliste muutustega ning annavad vähem tulukatele omavalitsustele paremad võimalused kohaliku elu korraldamiseks. Tulumaks pensionitulult liigub enam piirkondadesse, kus on eakaid rohkem ning need KOV-id on üldjuhul vähem tulukad. Seega liigub muudatuse tõttu osa tulumaksust Harjumaa jõukamatelt omavalitsustelt (Harku, Jõelähtme, Keila, Kiili, Kose, Raasiku, Rae, Saku, Saue, Tallinn, Viimsi) mujale Eestisse. Tulubaasi vähenemine ei ole ühelgi omavalitsusel 2028. a suurem kui kolm protsenti, võrreldes olukorraga, kui midagi ei oleks muutunud. Sisuliselt väheneb neil KOV-idel tulevikus aset leidev tulumaksu kasv, mis on praegu Eesti keskmisest suurem. Koostamisel on täpne plaan.

Harjumaa omavalitsusjuhid pole nõus

Robin Hoodi plaani ehk mõtte jagada ümber valdade-linnade tulubaas nii, et omavalitsuste jaoks vähendataks üksikisiku tulumaksu osa ja kergitataks pensionitelt laekuvat tulumaksu osa, käis Kallas välja juba mitu kuud tagasi. Tema tahab, et riigikogu kohalike omavalitsuste seaduse enne suvepuhkusele minekut ära muudaks. Valitsuses pole selles aga üksmeelt.

Valitsusel on kavas tulumaksu muudatus, millega suurendatakse kohalikele omavalitsustele laekuvat tulumaksu pensionituludelt ja vähendatakse tulumaksu muudelt tuludelt, eelkõige palgatulult.

Küll on üksmeelselt seaduse vastu aga Harjumaa omavalitsuste juhid. Kuna Harjumaale on tulnud elama palju noori peresid, tähendab see, et kasvavatesse omavalitsustesse on vaja ehitada ka keskmisest rohkem lasteaedu ja rajada koolikohti. See nõuab raha. 

Ministri kinnitusel regionaalministeeriumis Harjumaa kui kasvupiirkonna leevendusmeetmetega ka tegeldakse.

Leevendusmeetmetest on oluline roll plaanil toetada Harjumaa omavalitsusi CO2 müügist laekuvate vahenditega nii, et need saaks endale uusi koole ja lasteaedu ehitada. Arutelu käib põhiliselt selle üle, kas nn kuldse ringi valdade omaosaluse nõuet alandada 70 protsendilt 50 protsendi peale. Lisaks räägitakse võimalusest kergitada ühele projektile ette nähtud toetuse piirmäära.

Minister pakkus omavalitsusjuhtidele välja ka idee tõsta maamaksu, mis on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Näiteks ka reklaamimaksu. Sellega polnud päri aga omavalitsusjuhid. Kas minister on sõnapidaja, selgub lähitulevikus. →

MEENUTUS

Madis Kallas on ennegi tagasi astunud

Täpselt neli aastat tagasi, aprillis 2020 teatas toona Saaremaa vallavanema ametit pidanud Madis Kallas, et võtab koroonakriisi tõttu poliitilise vastutuse ja astub maikuus vallavanema kohalt tagasi, et taastada vallavalitsuse töörahu. Valla FB lehel avaldatud postituses lausus Kallas, et on kriisi algusest peale öelnud, et tuleb poliitilise vastutuse küsimuse juurde niipea, kui kriisi raskuskese on ületatud ja saavutatud teatav stabiilsus.

The post Kas regionaalminister Madis Kallas astub tagasi? appeared first on Harju Elu.

15. aprillil algab lindude pesitsuse kõrgperiood. Aeg, kus seaduse järgi võib raietöö toimuda vaid erandjuhtudel. Mitmed linnud ja loomadki on oma esimesed pesakonnad juba veebruaris ilmale toonud, kuid suurem pesitsusperiood saab hoo sisse nüüd.

Eesti metsad vajavad pidevat kaitset ja nende eest seismist, pesarahu on aga aasta kõige hellem periood, kus tuleb ette ka rikkumisi. 2024. aastal viib keskkonnaamet läbi planeeritud järelvalvet 15. aprillist kuni 30. juunini.

Eesti linnustik vajab kaitset

Eesti metsalinnustiku arvukuse trend on negatiivne ja ohustatud metsalindude arv on tõusnud, nad vajavad kaitset. Keskkonnaamet teostab järelvalvet pesitsusrahu häiringute osas esmajärjekorras neis metsades, kus on häiringute puhul metsalinnustikule suurim mõju. „Kui kevadsuvine raie on tõepoolest vältimatu, siis tuleb vältida raiet vanemates linnurohketes metsatüüpides, eelkõige lehtpuu enamusega salu- ja laanemetsades,“ seisab keskkonnaameti kodulehel.

Välja on töötatud haudelindude asustustiheduse maatriks, mis tugineb puistu kasvukohatüübile ja vanusele. Metsakorraldusandmetele tuginedes on metsaeraldised grupeeritud ning seeläbi hinnatud kevadsuvise raie mõju linnustikule. Metsaomanikel on võimalus metsaportaalist oma metsa kasvukohatüüpi ning vanust kontrollida ja selle põhjal pesitsemise tõenäosust hinnata. 

„Pesitsusrahu saab riigimetsades läbi 30. juunil, mil lindude pesitsemine on veel täies hoos. Praktikas on sõlmitud justkui poliitiline kokkulepe, mis lubab lindudel kasvatada üles esimese kurna poegi, ent järgnevad kurnad linnupoegi võib metsaraietööde käigus hukkuda. Enamus linnuliike pesitseb märtsist augustini,“ kommenteerib olukorda Eesti Metsa Abiks esindaja Helena Eenok (pildil).

„Mets on roheline ja lopsakas paik, sellises keskkonnas on äärmiselt raske kui mitte võimatu märgata, kas kellegi pesa asub konkreetses puus või puuõõnsuses. Seega sellel perioodil mitmendale ringile läinud linnud kahjuks oma poegi suureks kasvatada ei saa,“ leiab ka Eesti Metsloomaühingu juhatuse liige Virge Võsujalg.

Kontrolli vajaduse hindamine

„Lindude pesitsusrahu häirida võiva raie kohta teate saamisel hinnatakse teatele reageerimise vajadust, ressursi olemasolu reageerimiseks ja teate prioriteetsust vastavalt maatriksile,“ on keskkonnaameti pesitsusrahu juhendis kirjas.

Prioriteetsemateks loetakse teateid raietegevusest kaitstavatel aladel ja tulundusmetsa vanemate puistute linnurikastes tüübirühmades (maatriksi punased). Kollase või sinisega tähistatud puistute asukohta tulnud raie osas on prioriteetse teatega tegemist juhul, kui teates esinevad selged viited lindude pesitsemisele. Mitmete teadete üheaegsel laekumisel tegeletakse juba menetluses olevate ja prioriteetsemate teadete kiire lahendamisega.Ametnikud teostavad kontrolli, kui teade on piisavalt täpne, raietegevuse toimumiskoht on kirjelduse põhjal üheselt arusaadav ning puude langetamine toimub teavitamise ajal. Liiga üldsõnaliste teadete puhul kohapealset kontrolli ei järgne.

„Looduskaitseseaduse järgi on küll lindude häirimine pesitsusajal keelatud, kuid sisuliselt seda seadust eiratakse. Metsamajandajatel piisab kontrolli korral väitest, et nad inspekteerisid puid ja ei leidnud pesi. Linnupesade märkamata jäämine on tegelikult tavaline, kuna linnud teevad suuri pingutusi, et oma pesi inimeste eest varjata,“ leiab Eenok. Ilma kogemuse ja väljaõppeta inimesed ei pruugigi linnupesi leida ning paljud pesad jäävad kahjuks märkamata. On aga terve hulk pesitsemisele ja poegade kasvata-
misele viitavaid märke, mida kogenematu silm ei oska leida.

Hiljutised uuringud on näidanud, et erametsades hukkub metsaraie tõttu igal aastal üle 71 100 linnupoja. Kui palju pesi riigimetsades väljaspool ametlikku raierahu perioodi hävib, pole paraku teada.

On juhtumeid, mille puhul järelvalvet ei teostata

Linnustikule väiksema mõjuga tegevusteks, mis ei ole planeeritud järelvalvel prioriteetseteks kontrollitavateks tegevusteks, on järgmised: kui puude langetamine on lõppenud ja toimub ainult metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu, kui metsakaitseekspertiisi alusel toimub aktiivsete üraskikollete likvideerimine ekspertiisis märgitud tingimustel, valgustusraie, väikesemahuline raie (kuni 20 tm/a kinnistu kohta), trassiraie kuni 4 m laiuselt kvartali- või piirisihi sisseraie, olemasolevat trassi, sihi või kaitsevööndi puhastus kuni 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puudest ja põõsastest, kui puhastatakse trassiraiena olemasolevat kuni 4 m laiust sihti, teeserva, kraavikallast ja -serva üle 8 cm rinnasdiameetriga puudest, juhul kui puhastatakse maaparandussüsteemi hooldamise käigus maaparandussüsteemi ja selle kaitsevööndit puittaimestikust, hakitakse raidmed kuni nädala jooksul ladustamisest või enne raidmete purustamist on veendutud, et raidmete hunnikus ei pesitse linnud. 

Hiljutised uuringud on näidanud, et erametsades hukkub metsaraie tõttu igal aastal üle 71 100 linnupoja. Kui palju pesi riigimetsades väljaspool ametlikku raierahu perioodi hävib, pole paraku teada.

Konkreetse linnuliigi kindla pesitsemise korral võidakse siiski piiritletud alal peatada ka eelpoolnimetatud tegevused.

Ole tähelepanelik ka aiatöid tehes!

Oma koduaias toimetades peame paratamatul arvestama elusloodusega meie ümber. Kui sügisesest ajast on jäänud seisma oksahunnik, tuleks see enne põletamist kindlasti ümber tõsta, et mõni talveunine siil ohtu ei satuks. Samuti võib mõni värvuline sinna juba oma pesa olla teinud.

Puude ja põõsaste lõikuseid tehes tuleks hoolikalt iga oks ja võre üle vaadata. Oravatel on juba pehmetes pesades pisikesed pojad ja lindudel esimesed kurnadki haudumisel. Samuti tuleks kevadtööde ajal hoolikalt jälgida, et näiteks kuuri korrastamisel, kuhu lindudel ja loomadel on kerge ligi pääseda, ei puruneks kogemata kellegi pesa.

Juhul, kui metsloomade ja lindude kooselu kuidagi ei sobi, tuleb ise veenduda, et nende ligipääs kõrvalhoonetele ja maja tuulekastidesse ning voodrilaudade vahele on välistatud. Ometigi on eluslooduse kasvamist liigse sekkumiseta tore jälgida!

Erinevas mõõdus pesakastide paigutamine tõstab pesakondade arvukust ja nii aia kui metsalindude pesitsemise sagedust. Lisaks saab pakkuda tuge, jättes näiteks koerakarva põõsa külge, kus linnul või oraval oleks seda hõlbus oma pesa vooderdamiseks kaasa korjata. 

„Soovitame lindude pesitsust enda lähedal ikkagi toetada! Mida rohkem võetakse metsasid maha, seda vähemaks jääb lindudel võimalust tavapärases kohas pesitseda. Seega tuleb soodustada kunstlikult head pesitsusvõimalust, et lindudel oleks koht, kus turvaliselt oma pojad ülesse kasvatada,“ selgitab Võsujalg.

„Kõik anumad, mis on paigutatud varju alt välja lindudele pesa meisterdamiseks, tuleb põhjast augustada, et vihmavesi saaks välja voolata. Nii annad väga suure panuse meie linnurikkusele ja saad jälgida kõrvalt seda imelist vaatmängu, mida loodus meile pakub,“ lisab ta. →

The post Pesitsusrahu aeg metsades nõuab pidevat järelvalvet appeared first on Harju Elu.

Valitsus soovib järgmisest aastast tõsta maamaksu ning kaotada kodualuse maamaksu vabastuse, mis seni on taganud, et igale kodanikule on lubatud üks kodu, mille eest maamaksu maksma ei pea. Plaanil on kaugele-
ulatuvad negatiivsed mõjud mitmes eluvaldkonnas, kuid kõige hullem on ühiskonna ebavõrduse süvendamine.

Automaks ja magusate jookide maks kehtivad paljudes riikides ning neis on loogika olemas. Autode puhul võib maksustada luksust ja saastamist. Suhkrumaksu mõte oleks suunata inimesed tervislikumalt tarbima. Nii on näiteks Islandiski poeriiulil kõrvuti suhkruvaba ja suhkruga Coca-Cola ning suhkruvaba on alati odavam. 

Aga kodualuse maamaksu vabastuse mõte on ju selge: igal Eesti elanikul võiks olla üks kodu, mille omamine tehakse soodsamaks. Kui sul on neid aga mitu, siis tuleb maksta. Sest elementaarselt on eluks hädavajalik siiski vaid üks kodu. Nüüd on aga regionaalministeeriumis valminud seaduseelnõu kodualuse maamaksu muutmiseks, mis vabastuse kaotab ja annab kohalikele omavalitsustele võimaluse tõsta maamaksu poole võrra. 

Andry Krass 

Omanike liidu juhi Andry Krassi (pildil) sõnul on valitsuse plaan järjekordne samm Eesti ühiskonna ebavõrdsemaks muutmisel, kus rikkad omanikud saavad rikkamaks ja vaesed jäävad vaesemaks. See ei ole hea plaan. Kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine puudutaks Krassi andmeil 520 tuhandet koduomanikku! Sealjuures on ühiskonna ebavõrdsemaks muutmise kava valminud sotsiaaldemokraadist (!) regionaalministri Madis Kallase juhtimisel. Isegi tema erakonnakaaslane, Tallinna abilinnapea Joosep Vimm teatas, et sotsiaaldemokraadid seisavad Tallinnas kodualuse maamaksu vabastuse eest hoolimata regionaalministri esitletud plaanist! „Kodude kättesaadavust ei tohi sellega halvendada,“ ütles Vimm, lisades, et maamaks ei tohi sundida ühtki eakat oma kodust välja kolima.

Selle plaani sisu hägustatakse ilusate sõnadega: eelnõu järgi saab kohalik omavalitsus ise otsustada maamaksu suuruse ja vabastuse üle, lähtudes kohalikest vajadustest, eesmärkidest ja kokkulepetest. „Eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ning anda neile laiem otsustusõigus oma territooriumi maamaksu suuruse üle,“ on Kallas selgitanud.  Kui regionaalset ebavõrdust võib plaan vähendada, siis ebavõrdsust ühiskonna sees paraku mitte.

Kodu on siiski pensionisammas

See tundub olevat olukord, kus must räägitakse valgeks. Omanike liit toob välja, et kodu on inimeste jaoks ka nende pensionisambaks. „Ei tohi lubada olukorda, kus omanik sunnitakse kodust loobuma kõrgete maksude tõttu ja kinnisvara koondub veelgi enam suuromanike kätte. Meie kodud on seoses hoonete energiatõhususe direktiiviga juba täna suures remondivõlas ja vajavad massiliselt renoveerimist, mistõttu on koduomanike sõnamurdlik lisamaksustamine veelgi küünilisem,“ ütles Krass.

Kodualuse maa maksuvabastuse kaotamise tõttu tõusvad kodukulud kasvataks oluliselt hoonete remondivõlga ning töötaks vastu ka eestlaste kodude energiatõhusateks muutmise eesmärgi täitmisele.

Pealegi rikub see plaan 2022 aastal kodu- , metsa- ja maaomanike esindajatega sõlmitud kokkulepet, mis jõustusid alles äsja – 1. jaanuaril 2024. Ühe olulisema kokkuleppe osana fikseeriti, et kui maade hindamise tulemusena tõuseb elamumaa maksustamishind kordades, siis ei saa maks kasvada rohkem kui 10 % aastas. Regionaalministeerium soovib nüüd sätestada, et koduomaniku maamaks tõuseb omavalitsuse otsusel 50% aastas ning hiljem kaob see piir üldse ära. 

Eesti erametsaliidu juhi Jaanus Auna arvates on äärmiselt väheusutav, et maamaksu tõusu piiri kaotamine ei tähendaks enamuse omavalitsuste puhul maamaksu tõstmist maksimaalsele tasemele, sest senine praktika kinnitab, et pigem kasutavad omavalitsused seadusega antud võimalusi täies mahus.

Nagu omanike liit õigustatult märgib, loob koduga seotud maamaksu omavalitsuste otsustada andmine olukorra, kus maamaksu vabastus ei ole enam tagatud. Sõltuvalt omavalitsuse jõukusest tekib situatsioon, mis kehtib täna ühistranspordis, kus ühe omavalitsuse elanikud sõidavad tasuta ja teised maksavad hingehinda. 

Omanikud: valitsus käitub sõnamurdjalikult

Valitsuse plaani vastu on sõna võtnud lausa kuus erialaliitu: Eesti Erametsaliit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Jahimeeste Selts ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit. Oma ühispöördumises ütlevad nad, et maamaksu tõusu piiri ja kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine on riigi poolt sõnamurdjalik käitumine.

Kallasele saadetud pöördumises rõhutatakse, et maamaks ei tohi ühelgi juhul tõusta aastas rohkem kui 10%. Säilima peab ka kodualuse maa maksuvabastus. 

„Valitsuse plaan on järjekordne samm Eesti ühiskonna ebavõrdsemaks muutmisel, kus rikkad omanikud saavad rikkamaks ja vaesed jäävad vaesemaks.“
Omanike liidu juht Andry Krass

Liidud märgivad, et plaanitavad seadusemuudatused oleks ohtlikult suure mõjuga nii metsanduse kui ka põllumajanduse valdkonnas. Metsanduses tooks eelnõu planeeritud kujul vastu võtmine kaasa raietegevuse aktiivsuse kasvu, kuna metsaomandi haldamine muutub kulukamaks. Põllumajanduses põhjustab maksutõus aga toiduainete kallinemist. 

Liitude hinnangul annaks eelnõu elluviimine üldisemas plaanis ränga hoobi maaettevõtjate õiguskindlusele ja suunaks maaomanikke omandist loobumise teele.

„Kui mõned aastad tagasi otsustati maadele hakata uut hinda arvutama, siis lubati maaomanikele selgesõnaliselt – ärge muretsege, maamaksu tõusul saab piir ees olema, üle 10% aastas maks tõusta ei saa,“ ütles Jaanus Aun. Maade hindamine tehtigi ära ja nii on maa-ameti andmetel metsamaade väärtus tõusnud varasema hindamisega võrreldes 4,6 korda, põllumajandusmaa väärtus aga lausa 22,5 korda. 

„Ilma lubatud maksutõusu piiranguta võib maamaksu kasv olla mõnedel juhtudel röögatu. Selline kulude kasv on hoop nii metsakasvatusele kui põllumajandusele. Riik ei tohi oma inimesi petta, anda ebameeldiva otsuse tegemiseks välja lubaduse ja see hiljem tagasi võtta. Kellele siis veel loota, kui isegi oma riiki usaldada ei saa?“ küsis Aun. 

Liidud ootavad eelnõu kohta mõjuanalüüsi, mis näitaks muudatusega kaasnevat reaalset kulu just maa tegeliku kasutaja vaatest.

Tagatipuks saatis ministeerium eelnõu erialaliitudele arvamuse avaldamiseks märkusega „Sisus on poliitikud kokku leppinud“, mis tähendab, et sisuliselt ei taheta ühiskonnas isegi mingit arutelu niivõrd suure mõjuga otsuste üle. Masendav. →

The post Kodualuse maamaksu tõstmine on halb plaan appeared first on Harju Elu.

Maksuamet tagastab praegu enammakstud tulumaksu, mis annab võimaluse raha kasvama panna. Kui börsil tegutsemine nõuab rahatarkust, siis säästmiseks ja raha kogumiseks on ka muid ja lihtsamaid võimalusi.

Eesti Panga andmed Eesti elanike hoiuste kohta näitavad, et pankades hoiustatud säästud kasvasid aastaga 609 miljoni euro võrra 11,8 miljardi euroni. Swedbanki eraisikute panganduse juhi Tarmo Ulla sõnul on kõige tähelepanuväärsem selle juures inimeste hüppeliselt kasvanud valmisolek hoida oma sääste tähtajalistes hoiustes. 

Kui kõikide hoiuste kasv kokku ulatus üle 5 protsendi aastas, siis tähtajaliste hoiuste maht on kasvanud lausa 142 protsendi võrra 4,1 miljardi euroni. Swedbanki klientide tähtajaliste hoiuste maht suurenes jaanuaris võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kaks ja pool korda, ulatudes 2,5 miljardi euroni. „Selline kasv ja tähtajaliste osakaalu kiire suurenemine viitab selgelt Eesti inimeste taiplikkusele kasutada ära tähtajaliste hoiuste intresside kiiret tõusu eelmisel aastal, et oma sääste pikaajaliselt kasvatada,“ selgitas Tarmo Ulla.

Teise samba osalusprotsenti saab tõsta

Niisiis on üks soovitus paigutada säästud tähtajalistesse hoiustesse. Ent kaaluda tasub ka teise ja kolmanda samba võimalusi. Aasta alguses avanes võimalus teise pensionisambasse kogunevat raha jõudsamalt kasvatada. Nimelt saab nüüd tõsta teise samba omaosaluse kahelt protsendilt nelja või kuue protsendini. Kas tõsta või eelistada kolmandasse sambasse kogumist? Nii teise kui kolmanda samba puhul kehtib tulumaksusoodustus. 

Endriko Võrklaev 

SEB Varahalduse fondijuhi Endriko Võrklaeva  (pildil) sõnul oleks esimeses järjekorras mõistlik ära kasutada maksusoodustusega investeerimisvõimalused – kolmas pensionisammas ja nüüdsest ka suurema sissemakse võimalusega teine sammas. „Alles seejärel tasuks kaaluda lisainvesteeringuid mujale väärtpaberitesse või tavafondidesse,“ ütles Võrklaev.

Sissemakseid kolmanda pensionisamba fondidesse ei pea tingimata tegema regulaarselt iga kuu. „Võimalikud on ka ühekordsed sissemaksed endale sobival ajal ja suuruses. Tulumaksutagastuse kohene paigutamine kolmanda samba fondi võimendab pensionivara kasvu ja laseb liitintressil teha oma tööd,“ selgitas Võrklaev. 

Kolmanda sambaga alustamine ei sõltu sissetulekust, sest esialgu võib panustada ka väikeste summadega. Mida varem kogumist alustada, seda suurem on kogutud kapital, sest pikema aja jooksul hakkab enda poolt säästetule olulist mõju avaldama ka fondi poolt juurde teenitud osa.

Millist pensionisammast eelistada?

„Teise sambaga liitunute palgast läheb igakuiselt pensionifondi raha enne, kui sealt tulumaks maha võetakse. Nii jõuab teise sambasse suurem summa kui see, mille muidu palgana kätte saaks. Kolmandasse sambasse investeerimisel saab seda märkida tuludeklaratsiooni ning järgmisel aastal on sambasse tehtud maksetelt võimalik tulumaks tagasi saada. Kui on tekkinud kogumisharjumus ning seda suudetakse hoida, ei pruugigi märkimisväärset vahet olla, kas valida teine või kolmas pensionisammas,“ selgitas SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin. (pildil)

Peeter Schamardin 

Sissemaksete maksemäära tõstmine on paljude jaoks mugav viis pensioniks rohkem koguda – avalduse peab tegema vaid ühe korra. Sissetulekute kasvades kasvavad automaatselt ka sissemaksed pensionisambasse. „Seega maksemäära tõstmine aitab pika perioodi jooksul pensionivara aktiivsemalt kasvatada,“ lisas Schamardin. 

Neile, kes kogumisel peavad end distsiplineerima, annab tema sõnul eelise teine sammas: maksed on automaatsed ning võetakse maha enne kontole jõudmist. Teise pensionisamba maksete suurendamiseks tuleb hiljemalt novembri jooksul teha avaldus. Üle 18 000 inimese on hetkeseisuga juba seda võimalust kasutanud.

Kolmanda pensionisamba puhul oleks mõistlik teha püsikorraldus, kuid suurendamiseks on vaja seda ise mõne aja pärast muuta. Suurima võidu annab see, kui mõlema samba võimalused maksimaalselt ära kasutada.

Kuhu läheb maksutagastus?

SEB korraldatud ja Norstati läbi viidud uuringust selgus, et kuigi enamasti kasutatakse tulumaksutagastust igapäevakulutusteks, siis 29% vastajatest investeerib selle ja umbes
viiendik vastanutest (21%) paneb tagastatud raha kõrvale mingil kindlal eesmärgil. 

Neile, kes kogumisel peavad end distsiplineerima, annab eelise teine sammas: maksed on automaatsed ning võetakse maha enne kontole jõudmist.

Tulumaksu tagasi saajatest 42% tunnistasid, et see läheb igapäevakulutusteks. 19% kinnitas, et investeerib saadud raha uuesti ning teeb sissemakse kolmanda samba pensionifondi. 10% kasutavad tagastust, et aktsiatesse ja väärtpaberitesse investeerida. Uuringu käigus küsitleti 1000 inimest vanuses 18–74 eluaastat. →

HEA TEADA

Soovitused hoiustamisel

Üks võimalik strateegia on jaotada oma hoiused erinevate tähtaegade ja toodete vahel, et maksimeerida tulu ja minimeerida riske. Näiteks on üks võimalus n-ö redeli meetod. See tähendab, et algselt on tähtajalised hoiused tehtud näiteks võrdsetes osades 3-kuu, 6-kuu, 9-kuu ja 12-kuu tähtaegadega ning iga tähtaja kukkudes seejärel pikendatud hoiust 12-kuulisele hoiusele. Selline astmeline lähenemine tagab, et iga 3 kuu tagant vabaneb osa hoiusest, mida on võimalik kasutusele võtta, aga intress on suurem, kui hoida seda 3-kuulise tähtajaga hoiuses.

Tee selgeks, kui paindlik soovid rahakasutamises olla. Kui raha ei ole plaanis pikalt kasutada, siis võiks mõelda 1–2 aastase hoiuse peale. Kui on aga oluline paindlikkus, siis tuleks eelistada lühemaid tähtaegasid. 

Ka hoiuste puhul tuleks jälgida turu võimalikke muutusi. Tasub regulaarselt üle vaadata pakutavate intresside suurus, et sellele vastavalt oma hoiustamisstrateegiat kohendada. Samuti võivad lühema tähtajaga hoiused pakkuda suuremat paindlikkust ebakindlatel aegadel.

Enne tähtajaliste hoiuste tegemist võiks mõelda oma finantseesmärgid ja vajadused läbi. Kas vajate raha lühiajaliste kulutuste jaoks või soovite pikemaajalist säästmist ja investeerimist? Kas on teada, et mingi suurem kulutus on vaja teha poole aasta pärast ja kas seni saab seda summat hoiustades kasvatada? 

Allikas: Swedbank

The post Kuidas paremini raha kasvatada? appeared first on Harju Elu.