Kunagise suure ja silmapaistva Kurna mõisakompleksi osadel on väga erinev saatus – kui uhke puidust peahoone on aastakümnetega muutunud kummituslikuks ja eemalepeletavaks varemeks, siis näiteks endine ait, karjakastell ja kellamaja on korralikult renoveeritud ning elavad uut ja ilusat elu. Kirju minevikuga mõisakompleks on näinud erinevaid omanikke, alustades kunagistest aadlikest, jätkates eelmise vabariigi aegse Tallinna linnavalitsusega ja lõpetades tänapäevase Tallinna Sadamaga. Kui suurem osa omanikest on mõisaga hästi ümber käinud, siis taasiseseisvumisaegsed omanikud enamjaolt mitte. Näiteks praegu kuulub puidust mõisahäärber, mis tontliku varemena hämaruses möödakäijaid ehmatab, ärimees Jaan Mugrale, kes pole peale häärberi ostmist seal midagi teinud. Viimati 2002. aastal tulekahjus kõvasti kannatada saanud peahoone on loodusjõudude meelevallas ja vajub tõenäoliselt lähiaastatel lihtsalt kokku. Kurna külavanem Aivar Aasamäe, kes on küla ja mõisa ajalugu põhjalikult uurinud, on ise mõisa peahoones sündinud. Aasta oli siis 1960. Toona ja ka järgneval paarikümnel aastal oli peahoone tema sõnul väga heas korras. „Mõisa mäletan veel väga ilusana. Oli kuni 1970ndate keskpaigani väga šeff L-kujuline hoone,“ rääkis ta. „Siin oli 70ndatel oma kauplus, suur saal, kus kino näidati. Peahoones olid korterid.“ Sõltub omanikust Aasamäe elas peahoones 1970ndate keskpaigani, siis koliti ema-isaga Jürisse, kus elas veerand sajandit. Aastast 2001 on Aasamäe taas Kurna elanik. Loomulikult ei ela ...
Artikkel "Kurna mõis: hiilgav ajalugu ja argine tänapäev" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.