18.-19. oktoobril 1986 toimus Jüris Eesti muinsuskaitseklubide esimene kokkutulek. Liikumisest kasvas veidi rohkem kui aasta pärast Eesti Muinsuskaitse Selts, paljud toonased aktivistid olid hiljem tegevad taasiseseisvumises ning riigi juhtimises. Harju Elu palus neid sündmusi meenutada Ants Kraudil. Toona töötas arheoloog pika nimega asutuses ehk juhtis ENSV kultuuriministeeriumi muuseumide ja kultuurimälestiste teaduslik-metoodilist nõukogu. “Asutus loodi aastal 1982. Nimi oli küll väga kohmakas ja nõukogulik. Kuid tegelikkuses oli võrreldav tänase muinsuskaitseameti või selle registriosakonnaga,” ütles praegune Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) juhatuse liige Kraut. “Nõukogu oli suhteliselt vaba asutus, kus sai teha muinsuskaitse kihutustööd.” Jüri kokkutulekust möödus äsja 30 aastat. Kuidas EMS seda tähtpäeva märkis? Kokkutulek toimus 18.-19.oktoobril 1986. Meenutasime seda EMSi juhatuse koosolekul. Plaanis oli aastapäeva ka Jüris tähistada, kuid kahjuks tuli muid tegemisi vahele. Viis aastat tagasi, kui kokkusaamisest möödus veerand sajandit, pidasime Jüris pea samasuguse kokkutuleku. Talguid küll ei korranud. Kuid kirikus toimus jumalateenistus ning koolis kõnekoosolek. Mida Jüris 1986 räägiti ning otsustati? Klubide kokkutulek ise oli väike ning tagasihoidlik. Kuid see-eest peaaegu täielikult omaalgatuslik. Palju aitasid korraldada ka toonaste rajoonide kultuurimälestiste kaitse metoodikud. Harjus siis Elsa Paju ning Pelle Lall. Ja minu juhitud pika nimega nõukogu korraldas ka. Väga aktiivsed olid osakonnajuhatajad Heiki Valk ja Anton Pärn ning ajalooõpetaja ...
Artikkel "“Jüri kokkusaamine oli omaalgatuslik ja tähtis”" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.