Viimase paari aasta jooksul on teravamalt kui kunagi varem tõusnud päevakorda nn Tartu maantee delta ehk Tallinna väikese ringtee rajamine. Selle pooldajad on Harju maavalitsus ning Tallinna linn ja Rae vald, riik ei pea praegu väikese ringtee rajamist aga oluliseks. Aprilli lõpus saatis Harju maavanem Ülle Rajasalu (viimase kolme aasta jooksul juba neljanda) ettepaneku majandus- ja taristuministrile, et väike ringtee lisataks riigi teehoiukavasse 2012-2027. Põhjus on lihtne: kui juba praegu on lennujaama juures ja Ülemiste liiklussõlmes koormus peaaegu 40 000 autot ööpäevas, siis järgmiste aastatega, mil Tallinna-Tartu mnt ehitatakse Mäoni neljarealiseks, rajatakse Ülemistele Rail Balticu reisiterminal ning tõenäoliselt jätkab kasvamist ka sealse piirkonna asumite rahvaarv, võib Ülemiste liiklussõlme läbilaskevõime ammenduda. „Selle lahenduseks oleks Tallinna väike ringtee, mis ühendaks ühelt poolt Smuuli tee pikenduse (Peterburi mnt ja Suur-Sõjamäe vahelise viadukti – M.T.) Tartu maanteega Peetri küla piirkonnas ning teiselt poolt suubuks Viljandi maanteele Valdeku tänava piirkonnas,“ kirjutas maavanem ettepanekus. Raha läheb mujale 2007. aastal koostas Tallinna kommunaalameti tellimusel K-Projekt AS väikese ringtee uuringu, kus esitati ka ligikaudne trassikoridor. Uuringu järgi vähendaks väikese ringtee rajamine Ülemistel liikluskoormust u 13 000 auto võrra ööpäevas. Ometi pole see riigi jaoks piisav argument. Harju maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Joel Jesse arvates on väikese ringtee ...
Artikkel "Väikese ringtee ehitus seisab riigi taga" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.