Kassituba. Tuba, kus on koos kari kasse. Kus haiseb kassikuse järele. Kus on ärakraabitud jalgadega toolid ja lauad, kari inimpelglikke vigaseid ja nälginud, poolmetsikuid kasse ja kuhu neid aina juurde sigib. Tegelikult pole eelkirjutatus kübekestki tõtt. Välja arvatud see, et on kasside tuba, õigemini kaks avarat ruumi. Ja need on kasse täis. Aga kassid ei ela sugugi puurides, jooksevad vabalt ringi, vajadusel igaühele ka pehme pesapaik puhkamiseks või peitu pugemiseks. Võimatu on kokku lugeda, kui palju neid loomi siin ringi uudistab. „Kasse on siin praegu sadakond,“ ütleb MTÜ Loomade Hoiupaik juhataja Larissa Kozõreva. Koeri on kuuekümne ringis, aga nemad on ilusa ilmaga õues. Üks suuremat sorti kass, seljas särav mustvalge kasukas, ronib perenaisele sülle. Teine, kollakavalgetriibuline, üritab ajakirjanikuga tutvust teha, nühib ennast sõbralikult vastu jalga. Ei jälgegi inimpelglikkusest ega metsikust olekust. „Meil on valdavalt sõbralikud kassid, ei hüppa üksteisele turja ega küünista teineteist. Aga kui ikka küünistavad ja omavahel kaklema lähevad, eks siis tule lahutada, eraldi puuridesse panna,“ räägib perenaine ekstreemsematest juhtudest. Sellestki, kuidas need sada kassi siia sattunud on, ei tee Larissa Kozõreva saladust. Loomal olgu kiip „Loomad jõuavad enamikus meieni nii, et inimesed helistavad hulkuva kassi või koera olemasolust, kutsuvad meid välja. Loomapüüdja siis läheb kohale, vajadusel uinutab ...
Artikkel "Kevad – kassihooaeg on algamas" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.