Täna, 5. mail 105 aastat tagasi (vana kalendri järgi 22. aprillil 1912) ilmus esimene Vladimir Iljitš Uljanovi (Lenini) poolt toimetatud ajaleht Pravda, mis peagi tõusis VSDT(b)P, hilisema Nõukogude Kommunistliku Partei Keskkomitee häälekandjaks. Ja ilmub siiamaani – Venemaa kommunistide ajalehena. Jäägu selle Pravda ja nende kommunistidega seal idapiiri taga nii nagu ta on – võim pole ammu nende käes – meil siin Eestis on 5. maist põhjus rääkida hoopis teisel põhjusel. 5. mai oli vanasti (et mitte öelda N Liidus) ka ajakirjanike päev. Ja kes siis ajakirjanikest ikka nii väga hoolis või mõtles selle üle, miks see pidupäev just 5. mail on. Tähtis oli pidu, mitte päev. Siis võtsid ajakirjanikud napsi, tantsisid ja trallisid. Nii nagu teistegi elukutsete esindajad oma pidupäevadel – miilitsad ja toiduainete töötajad, keemikud ja kalurid, ehitajad ja õpetajad. Ülemused, partei ja valitsusjuhid jagasid aga ajakirjanikele tunnustust sel päeval, aukirju ja aunimetusi. Enamik tunnustuse pälvinuist olid loomulikult seda ka väärt – tööd tehti ju ausalt. Mis sellest, et samal ajal ridade vahel natuke ka õõnestati suurt riiki. Kauge aeg, unustatud kombed? Riik on meil vaba ja ajakirjandus veel vabam – äsja said teatavaks Ameerika Ühendriikides tegutseva ja ajakirjandus- ning sõnavabadust analüüsiva organisatsiooni Freedom House uusimad andmed. Värskes ajakirjandusvabaduse ...
Artikkel "Kes kaitseb ajakirjanikku?" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.