Hiljuti on palju jutuks olnud ettevõtete tootmise kolimine Eestist ära odavama tööjõukuluga riikidesse. See on kindlasti raskeks löögiks neile sadadele inimestele, kes selletõttu oma töökoha kaotavad ja peavad uut otsima hakata. Eestis on siiski ka üks vanuserühm, kellele me igapäevaselt võib-olla niipalju tähelepanu ei pööra. Need on noored, kuni 30-aastased töötud. Euroopa Liidus on 20–29-aastaste noorte jaoks üks suuremaid probleeme tööturule sisenemine ja töötus, eriti madalama haridustaseme puhul. Need probleemid paistavad kõige teravamalt silma just Vahemere äärsetes riikides. Eesti madalama haridusega noorte tööturupositsioon pole kuigi hea, aga olukord on Euroopa Liidu keskmisest parem. Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal tööturult, õpingutest ning koolitustest eemal ligemale 30 000 noort vanuses 15–29 aastat. See moodustab vastavast vanuserühmast tervelt kaheksandiku. Nendest ligi kolmandik olid töötud ja kaks kolmandikku mitteaktiivsed ehk ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Mittetöötamise põhjuseid on erinevaid ning laias laastus võib need jagada kolmeks, millest kõige levinum põhjus on vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest. Teiste põhjustena võib loetleda soovi edasi õppida haigusest või puudest tingitud olukord, kus noor inimene ei ole võimeline sisenema tööturule. Selle probleemiga on tegelemas ka Eesti Töötukassa. Nimelt on käivitatud riiklik tegevuskava nimega noortegarantii, mille eesmärk on tagada, et noored saaksid töötuks jäämisel ...
Artikkel "Noored tööturul" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.