Tartu ülikooli viroloogiaprofessor Irja Lutsar räägib Harju Elule koroonaviiruse eri tüvedest, vaktsineerimisest ning koletu viiruse seljatamisest.
Mida peaks praegu koroonaviiruse eri tüvedest teadma?
Uutest tüvedest teame nii palju, et on UK ehk Ühendkuningriigi variant, mis ei ole väga uus, see on nagunii terve Euroopa üle võtnud. Siis on Brasiilia ja Lõuna-Aafrika variandid, mis on mõlemad Euroopas olemas, aga kumbki ei ole Euroopas väga laialt levinud. Nad kas ei suuda UK variandist üle minna või on asjad hästi kontrolli all. Siis on veel India variandid, mis ka minu arusaamist mööda veel Euroopas laialdaselt ei levi. Vietnami variandi kohta olen ainult ajakirjandusest lugenud, ma ei ole kuskilt leidnud, et oleks täpselt kirjeldatud ja järjestusse pandud.
Mida nende eri versioonidega peale hakata?
Need variandid alluvad mingil määral vaktsiinidele, mõned kehvemalt, teised paremini, aga nad siiski alluvad. Minu jaoks on kõige halvem versioon see, kui tuleb mingi uus viiruse variant, mis ei allu üldse vaktsiinidele. Kui viirus on vaktsiinidega piisavalt maha surutud, siis on ka uue variandi tekkimine raskem.
Muidugi peame arvesse võtma, et kogu maailma rahvastikust on väga vähe vaktsineeritud.
Mida arvate vaktsineerimise käekäigust Eestis?
Eesti saab vaktsineerida ainult nii palju, kui vaktsiini on. Need vaktsiinid, mis meil on, on ka ära tehtud, võib-olla mõni päev hiljem, selle asemel et teha mõni päev varem. Minu arvates see vaktsineerimise kriitika, mis algas 28. detsembril, ka meile kõigile kasu ei too – meil oli plaan paigas, aga selle järgi ei lastud rahulikult tegutseda, sest kriitika hakkas pihta. Minu isiklik arvamus on, et meil on piirkondi, kus on väga hästi vaktsineeritud.
“Juba praegu on vähemalt pooltel inimestel olemas antikehad, nad on kas haiguse läbi põ-denud või vaktsineeritud või mõlemat.”
Kuidas edasi toimida?
Praegu peaksime suvist aega ära kasutama vaktsineerimiseks ja vaktsineerima neid, kes on ohustatud mõnest raskest haigusest, haiglasse sattumisest ja suremisest ehk ennekõike eakaid. Sõltume suures osas sellest, et praegu ei ole ühelgi riigil vaktsiine üle. Mis puudutab Astra Zenecat, siis paljud keelduvad sellest, aga on veel palju küsimusi, kas selle vaktsiiniga saab üldse teha tõhustusdoose. Küsimusi, millega kogu aeg tegeldakse, on palju. Me saame iga päevaga targemaks, aga lisaks noorte inimeste vaktsineerimisele ei tohiks ära unustada, et meil on ikkagi ka palju eakaid vaktsineerimata.
Mida arvate vaktsiiniturismist?
Mina arvan, et pigem võiksid vaktsiinid sõita sinna, kus inimesed elavad, mitte ainult vaktsiini pärast turismi soodustada. Kui inimesed tahavad Ida-Virumaal mererandu ja Narva linna vaatama minna, siis selle vastu ei ole mul midagi, aga vaktsineerimine peaks olema ikka kodu lähedal. Mida aeg edasi, seda paremini jaotatakse vaktsiine ja pigem sõidavad vaktsiinid sinna, kus on inimesed.
Inimesed, kes ei kanna maski ega vaktsineeri – kui suur oht on nemad rahva tervisele?
Kui inimesel on head argumendid, siis ma olen alati nõus temaga vaidlema. Aga need, kes lihtsalt põhimõtte pärast ei tee midagi – nende valemist puudub see, et ma ei kutsu endale ka arsti. Kui ma olen raskelt haige, siis paratamatult ei ole vahet, kas ma ignoreerisin või ei ignoreerinud ettekirjutusi, inimene võetakse haiglasse, kus talle antakse maksimaalne ravi. Kellessegi ei suhtuta erinevalt, inimesed võiksid mõelda, miks ma seda teen? Miks ma panen ühelt poolt enda ning teiselt poolt ka teiste elu ohtu?
Mis edasi saab?
Olukord on praegu väga erinev sellest, mis oli aasta tagasi – et viirus väheneb, seda näeb igaüks, iga päev ja nädal on vähem nakatunuid kui oli eelmisel päeval või nädalal, seega võime öelda küll, et tegu on sesoonsete viirustega. Seda näeme mujal maailmas ka – Indias oli pikka aega olukord, kus nakatumine oli väga väike ja siis jälle tõusis. Nende sesoonid on muidugi teistmoodi kui meie omad, aga mingi sesoonsus on kogu maailmas olemas. Suveks langeb nakatunute osakaal ka looduslikult. See, et viirus eelmisel sügisel tagasi tuli, ei olnud mingi uudis, sest meil oli 1% Eesti elanikest antikehadega. Viirus sattus täiesti immuunnaiivsesse populatsiooni, kus ta ka kiiresti levima hakkas.
Milliseid üllatusi võib tuua pärast suve saabuv sügis?
Juba praegu on vähemalt pooltel inimestel olemas antikehad, nad on kas haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud või mõlemat. Nii et viirusel ei ole enam nii kerge siin järgmisel sügisel tegutseda. Ta kohtab palju immuunseid inimesi. Suvist aega peaks vaktsineerimiseks kasutama, nii et sügiseks oleks juba 70% inimesi antikehadega – siis saab viirusel juba väga raske olema siin möllata ja leida naiivset populatsiooni.
Veelgi olulisem on, et esimese põlvkonna vaktsiinid ei ole loodud selle jaoks ja neil ei olegi võimet, et viirus maailmast täiesti ära kaotada, aga need vaktsiinid on väga head selleks, et vältida rasket haigust. Kui meil ei ole enam raskelt haigeid, inimesed ei satu enam haiglasse aga intensiivravisse, nad ei sure ära, võib-olla ongi mõned köhad-nohud, siis sellega me suudame elada!
Millist vaktsiini peaks eelistama?
Ma arvan, et praegu ei ole me veel sellises olukorras, et saaksime öelda, et see vaktsiin on esimesel, see teisel ja too kolmandal kohal. Immuniseerimise komisjon on soovitanud, et Astra Zeneca vaktsiin sobib väga hästi 50 + vanuses inimestele – see hoiab väga hästi ära raske haigestumise. Spetsiifilised kõrvalnähud on pigem nooremaealiste probleem.
MRNA-vaktsiinid sobivad hästi noorematele. Mina soovitan inimestele võtta seda vaktsiini, mida parasjagu pakutakse.
Kas igal aastal peab hakkama vaktsineerima?
Õige vastus on: ei tea. Esimeste vaktsineeritute uurimine näitab, et immuunsus püsib vähemalt 11 kuud ja püsib ka rakuline mälu, nii et lümfotsüüdid ja B-rakud on kohe võimelised hakkama antikehi tootma.
Kui palju inimorganism eri vaktsiine kannatab?
Inimese organism kannatab väga palju, sest ta puutub iga päev kokku tuhandete antikehadega, vaktsiinid on sellest väga väike osa. Võib-olla kunagi tuleb individuaalne vaktsineerimine, aga sellest oleme veel väga-väga kaugel.
The post Irja Lutsar: “Me saame iga päevaga targemaks!” appeared first on Harju Elu.