Martin Buber on üles kirjutanud loo kellestki väga haritud valgustajast, kes soovis tuntud Berdištševi rabi Levi Jitshakiga väidelda usu üle ning põrmustada tema tagurlikke veendumusi. Tuleb see valgustaja rabi juurde ja leiab ta mõtiskledes toas edasi-tagasi käimas. Rabi ei pööranud sisenejale tähelepanu. Lõpuks jäi ta seisma, vaatas korraks tulija poole ning ütles: “Aga võib-olla on see tõsi.” Õpetatud mees püüdis ennast tulutult kokku võtta, need rabi lihtsad sõnad tundusid talle nii kohutavad. Rabi ütles talle rahulikult: “Mu poeg, toora suured mehed, kellega sa oled vaielnud, on sinu peale oma sõnu raisanud. Lahkudes oled sa nende üle naernud. Nad ei saanud sinu ette lauale laotada Jumalat ja tema riiki, ega minagi suuda seda. Kuid, mu poeg, mõtle järele, võib-olla on see siiski tõsi.” Buber jätkab, et see väike sõnake “võib-olla” murdis haritud valgustaja vastupanu. Hea lugeja. Sa oled astunud terve aasta kõige olulisemasse nädalasse. Seda nimetatakse Suureks Nädalaks või Kannatusnädalaks. See algab palmipuudepühaga ja ees seisab Kristuse ülestõusmise püha. Nende vahele jääb armulaua seadmise mälestuspäev suur neljapäev, Jeesuse surmapäev suur reede ja vaikne laupäev tema hauarahu mälestuseks. Kui suur reede on mõistusele ehk veel kuidagi hoomatav (surmast on olemas teatav kogemus, küll ennekõike teiste surmast), siis ülestõusmispüha toob sõnumi millestki enneolematust. ...
Artikkel "Võib-olla on see siiski tõsi" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.