Ajakirjandust jälgides tundub juba pikemat aega meie tähtsaim teema olevat alkoholi aktsiis ja Lätist alkoholi toomine. Isegi riigi sajandal sünnipäeval tegeleti sellega. Meediasõda algas siis, kui hakati lahja alkoholi aktsiisi ühtlustama kange alkoholi aktsiisiga. See ei meeldinud õlletootjatele. Hiljem süüdistati valitsust selles, et meie riigieelarvesse laekus alkoholiaktsiisi oluliselt vähem kui planeeriti. Esialgsest prognoosist laekus eelmisel aastal alkoholiaktsiisi 54 miljonit vähem. Seda serveeriti nii, nagu oleks kogu saamata raha läinud Läti riigile. Kogu selle meediasõja käigus ununes, milles on tegelik probleem. Keegi rääkis aktsiisidest ehk rahast ja keegi alkoholi liigtarvitamisest. Algpõhjuste juurde Mõned aastad tagasi olime alkoholi tarbimise poolest inimese kohta maailma absoluutses tipus ja alkoholitootjad lootsid tootmist veelgi kasvatada. Otsiti ikka uusi ja uusi segmente, kellele oma toodangut müüa: noored, naised. Lisaks õllele ka siider. Kangemast kraamist rääkimata. Ikka rohkem ja rohkem. Nii nagu kapitalismile kohane. Loomulikult saab kaupa rohkem müüa siis, kui hind on madal. Alkohol oli ja on endiselt meil väga odav. Kui me võrdleme tänast aega näiteks kaheksakümnendate algusega, on alkohol võrreldes keskmise palgaga täna kolm korda odavam. Rääkimata kättesaadavusest ja kvaliteedist. Sotsiaalvaldkonna eksperdid olid läbi töötanud erinevate riikide uuringud ja kogemused ning tutvustanud materjale erinevatele poliitikutele. Aga kellelgi ei jätkunud julgust selle teemaga tegelda. Jevgeni Ossinovskil ...
Artikkel "Ossinovski kaitseks ehk kogu tõde alkoholist" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.