Maanteeameti tellitud ja aasta alguses valminud harjumaalaste liikuvusuuring näitas, et ülekaalukalt suur osa igapäevastest liiklejatest kasutab liikumiseks isiklikku autot. Kuidas suunata inimesi kasutama rohkem ühistransporti või eelistama jalgrattaga või jalgsi liikumist? Harju Elu käis sel teemal rääkimas maanteameti liikuvuskava eksperdi Mari Jüssiga, kes veebruaris käis koos paarikümne ametnikuga maanteametist, Tallinna linnast ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist Helsingis uurimas, kuidas on suutnud põhjanaabrid samasuguste probleemidega hakkama saada ning mida oleks meil soomlastelt õppida. „Külaskäigu mõte oli tutvuda nende linnapiirkonna liikluse strateegilise korraldusega. Näiteks on neil 14 Helsingi regiooni omavalitsuse peale ühine transpordiamet, mis ühendab kõik transpordiliigid ja tagab piirkonna liikluse toimimise. Meil on pealinna regioonis kõik veel eraldi: Tallinna liinid, Harju liinid ja kommertsliinid, lisaks rongid ja autoliiklus,“ rääkis Jüssi. Kui palju me oleme soomlastest maas ühistranspordi ja linnaliikluse korraldamisega? Helsingist korralduslikus mõttes 20 aastat. Soomlaste põhimõtteks on olnud, et peab olema ühtne piletisüsteem ja ühtne liinivõrk. Meil peab inimene praegu mõtlema, et millist kuukaarti ja piletit kuskil osta. Millised on ülejäänud erinevused Helsingis ja Tallinnas liiklemise vahel? Helsingiga me oleme päris sarnased, aga nad on suutnud teha nii palju, et linna lähipiirkonnast linna suundudes kasutatakse rohkem ühistransporti. Helsingi on väga palju ära teinud jalakäijate liiklusohutuse tõstmiseks, praktiliselt kogu kesklinn on järk-järgult ...
Artikkel "Harjumaalaste autoarmastus võtab hirmuäratavaid mõõtmeid" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.