Statistikaameti ajaveeb kirjutas sel nädalal Eesti regionaalarengu strateegiast ja tutvustas eelmise aasta lõpus valminud raamatut „Eesti piirkondlik areng 2015“. Nimelt lõppes 2015. aastal perioodiks 2005–2015 kohaldatud Eesti regionaalarengu strateegia elluviimine, et anda teatepulk edasi uuele, aastateks 2014–2020 määratud strateegiale. Ajaveeb võttis vaatluse alla kolm näitajat – müügitulu puhasrentaablus, tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel ja põhivarainvesteeringud hõivatu kohta. Oluline on ära märkida, et võrdluses jagatakse Eesti kaheks – Harju- ja Tartumaa, koos mõlema piirkonna suurema linnaga ning ülejäänud maakonnad. Põhimõtteliselt peaks üks neist heitma pilgu linnalisele piirkonnale ning teine maalisele regioonile Eestis. Müügitulu puhasrentaabluse võrdluses tuleb välja, et võrreldes 2005. aasta näitajat 2013. aasta omaga, siis Harju- ja Tartumaa näitaja langes, samal ajal teistes maakondades oli märgata kerget kasvu. Müügitulu puhasrentaablus näitab, mitu senti kasumit saadi igalt müügitulu eurolt. Siiski oli Harju- ja Tartumaal hõivatu kohta loodud kasum ning müügitulu kõrgem kui teistes maakondades. Näiteks on ka tööviljakus Harju- ja Tartumaal püsinud aastatel 2005–2013 oluliselt kõrgemana kui ülejäänud maakondades. Samas on teised maakonnad seda vahet Harju- ja Tartumaaga vähendanud. Selle strateegia üldisem eesmärk ongi kindlustada Eestis tasakaalustatud areng. Oluline on, et kõik piirkonnad üle Eesti oleksid atraktiivsed nii elamiseks kui ka äritegevuseks. Iga piirkond Eestis peaks toetama oma arengut tulenevalt eripärast ...
Artikkel "Piirkondlik areng" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.