Pärast lumerikast ning üle aastate ilusat talve jõudis Keila tervisekeskus otsusele: terviserajad jäävad nautijate hulgale kitsaks. Laiendada tuleb stardi- ja finišipaika, et suusatajad ning ka nende sõidukid lahedalt ära mahuks. Suusastaadioniks nimetatav sportimisala saab valmis juba suve alguseks.

Tervisekeskuse juht Toni Meijel ütleb tulevase laienduse servas seistes, et suusarajad olid tänavu avatud mitu kuud. Üle aastate oli talv ka hea ja lumerohke ning suusatajate hulk ka väga suur. “Seni on suusavõistluste ajal stardi- ja finišisirgena kasutatud terviseradade parklat, mis aga võtab ära märkimisväärse hulga parkimiskohti. Rahvas ei mahu ära. Seega ajas meid tegutsema ning äratas unest üle aastate saabunud korralik talv,” seletab Meijel.

Ta räägib, et tuli tervisekeskusse tööle aastal 2014 ning juba siis olid plaanid laienduseks. “Tahtsime eelmisel kümnendil Keilasse Swedbanki noortesarja. Aga Raul Olle Suusaliidust ütles kohe: “Kulla sõbrad, teil ei ole korralikku staadionit.” Ja nii me jäime sarjast ilma,” ütleb Meijel. Ometi on Keila radadel suured arenguvõimalused ning need asuvad Tallinnast vaid poole tunni autosõidu kaugusel.

Nüüd on asutud tegutsema, et staadion suve alguseks valmis saada. See on siledal maal asuv 40×150 meetrine ala. “Ehk siit madalama mäe küljelt 40 meetrit vana stardi-finišiala poole ning laius on 150 meetrit. Staadion ulatub seega veidi ka metsa sisse,” seletab Toni Meijel.

Ühtegi rajatist sinna ei tule. Küll aga on piisavalt ruumi nii võistlejatele kui ka suurtel võistlustel vajalikule tehnikabussile.

Puud maha, pinnas siledaks

Firma Iriscorp Transport OÜ alustas värskelt toimetamist. Maha võetakse 15 suuremat puud, millest saab palki. “Ülejäänud on käe- ning jalajämedused, millest saab saematerjali. Kuu keskpaigaks ehk raierahu alguseks peaks metsaööd lõppema. Kännud välja, pind tasaseks ja lõpuks multš peale. Tahame juba hiliskevadeks kõik valmis saada,” räägib mees plaanidest. Töödeks kuluv summa tuleb tervisekeskuse enda eelarvest. Abikäe on andnud ka linn. Lisaks rajatakse terviseradadel linna kaasava eelarvega ka madalseiklusrada.

Mis saab aga esimesest tankimäest Paldiski maantee poole seisvast madalamast künkast, mille alla staadion rajatakse? “Mäega on nii, et seda püüame täita. Paar aastat tagasi sai tõstetud ja iga nõlv on nüüd erineva kallakuga,” viipab Meijel sinnapoole.

Ta seletab, et staadioni kõrval saab tänu sellele harjutada murdmaasõitu, õppida lumelauaga laskumist või sõita lumerõngaga (snowtube-iga). “Tahaks, et lumega oleks siin võimalikult laiad tegutsemisvõimalused,” arvab Meijel.

Laienduseks võetakse maha mõnikümmend puud. Fotod Allar Viivik 

Et talved on väga erinevad ning looduslikku lund kipub nappima, on Keila radadel olemas ka lumekahurid. Kahjuks on veega kitsas, sest ühtegi looduslikku veekogu läheduses pole. Siiani võetakse vajalik kogus linna torustikust. “Aga see ei ole hea variant, sest vaja on avaveekogu. Tahame kaevata madalama mäe ja Paldiski maantee vahele tiigi. Sinna saab siis vett koguda,” ütleb Meijel.

Kasutusel aasta läbi

Lisaks plaanib tervisekeskus paari aastaga uuendada ka suusamäe ning staadioni valgustust. Tänaseks on vahetatud radade valgustus ning seal säravad säästvad ja töökindlad LED lambid.

Koos staadioni uuendamisega soovib tervisekeskus, et kogu kompleks saaks rohkem kasutust just soojal ajal. “Praegu harjame ja puhastame asfaltradasid, et saada need rullivalmis. Kettagolfi rahvas on juba soovid edasi andnud, neil algavad kolmapäevased võistlused. Vutimehed on jõudumööda talv läbi staadionil liigutanud. Ehk saab suvel paar rattavõistlust neile, kes tahavad suuremaid mägesid,” arutleb Toni Meijel.

“Huvi on suusaliidul, laskesuusaliidul, ratassportlastel ning jooksjatel. Tehvandi-Otepääga me ei võistle ning MK-etappe siia ei too. Aga Eesti tasemel võistlusi saab kindlasti teha,” jätkab mees. Peatselt valmival suusastaadionil saab samuti kogu suve toimetada. Meijeli sõnul võib seal kasvõi enne jalgpallitreeningut sooja teha, sest väljakud asuvad sealt vaid mõnisada meetrit eemal.

The post Keilasse rajatakse varasuveks senisest suurem suusastaadion appeared first on Harju Elu.

Ehkki Eestis möllab koroonapandeemia, kavandab enamus Harjumaa omavalitsusi siiski õpilasmalevat. Organisaatoriteks ja rühmajuhtideks on valdavalt kohalikud noorsootöötajad. Harju Elu uuris, kuidas ja mismoodi tänavu õpilasmalevad toimuvad.

Reeglid näevad ette, et malevlane teeb päevas neli-viis tundi tööd. Tema tunnipalgaks on 3,48 eurot, mis on riiklikult kehtestatud miinimumtasu.

Malevatest suurim ehk Tallinna õpilasmalev on seadnud eesmärgiks pakkuda suveks ligemale 1000 malevakohta 13–19-aastastele noortele. See tähendab 50–60 rühma moodustamist, mida veavad 90–100 rühmajuhti, kes ise on valdavalt tudengid.

“Planeeritud on, et ca 40 protsenti malevakohtadest on Tallinnas ehk tegemist on ööbimiseta malevakohtadega ja ca 60 protsenti on väljaspool Tallinnat ehk ööbimisega malevakohad,” selgitab SA Õpilasmalev juhataja Ott Väli.

Aktiivseim taas Maardu

Väljaspool Tallinna linna on Harjumaa omavalitsustest kõige aktiivsem Maardu, mis loodab tööd pakkuda lausa 300 noorele vanuses 13–17. Esimene vahetus tegutseks 14. juunist 5. juulini Maardus, teine 7.–23. juulini Maardus ja Muugal ning kolmas 27. juulist 12. augustini Maardus.

Maardu gümnaasiumi sotsiaaltöötaja Erika Tiganiku eestvedamisel, kes on ühtlasi Maardu õpilasmaleva komandör, on noorte peamised tööd rohealade puhastamine, kõnniteede äärekivide puhastamine, prahikoristus, teede puhastamine, laste mänguplatside korrastamine ja metsapargi koristamine.

Rae õpilasmalevat kavandatakse 170 noorele 12 rühmas. Malevavahetused toimuksid 25. juunist 4. juulini, 28. juunist 9. juulini ja 16.–27. augustini. Noorte vanus jääb vahemikku 15–26, millega Rae vallas on konkurentsitult Harjumaa vanimad malevlased.

“Malevlased töötavad Rae valla territooriumil heakorratöödel nagu pühkimine, riisumine, umbrohu kitkumine, prügi koristamine ja erinevates asutustes nagu lasteaiad, koolid, hooldekodu, vallamaja ümbrus, aga ka parkides ja ettevõtetes,” selgitab valla noorsootöö spetsialist Kädi Kuhlap.

Saue valla noortemalevasse võetakse tööle 150 noort. “Ainsad tingimused, millele noor peab vastama, on vanus 13+ ning ta peab ise tahtma tööle tulla,” teatab Kristi Paas Saue noortekeskusest. Ehkki vanuse ülempiiri pole ametlikult seatud, kipub selleks olema 17–18.

Viimsi õpilasmalevlased eelmise aasta suvel Haabneemes tänavakive umbrohust puhastamas. Foto Kertu Vahemets 

29. juunist 9. juulini ja 9. –19. augustini toimuvad malevavahetused piirkondades nagu Saue linn, Laagri, Turba, Riisipere ja Laitse, 21.–29. augustini on välisvahetus Pivarootsi õppe- ja puhkekeskuses. “Need tööd on valdavalt puhastus- ja koristustööd, pakkimistööd, kaupade väljapanek, lastehoius lastega mängimine, koolimajade korrastamine, eakate inimeste abistamine ja palju-palju muid vajalikke lihtsamaid abitöid,” lisab Paas.

Malevlastele soovime pakkuda mitmekülgseid töid ja tutvustada neile meie oma valla ägedaid ettevõtteid.

Sarnaselt Sauele võetakse Viimsi õpilasmalevasse 150 noort vanuses 13–19. “Õpilasmalevasse registreerimine algas 24. märtsil kell 10. Kohad täitusid 15 minutiga ning hetkel me rohkem osalejaid kahjuks vastu võtta ei saa,” üllatab Viimsi noortekeskuse juhataja Kaire Tobias, kes on ka Viimsi õpilasmaleva juhataja.

Viimsi õpilasmaleva 1. vahetus tegutseb 14.–18 juuni ja 28. juunist 2. juulini, 2. vahetus 2.–13. augustini. “Mõlemas vahetuses töötab viis heakorrarühma, kes koristavad, rohivad, riisuvad jne. Lisaks pakuvad tööd Viimsi ettevõtted, kus malevlased teevad eakohaseid töid,” täpsustab Tobias.

Koristamine ja praktika ettevõtetes

Lääne-Harju vald võtab õpilasmalevasse 95 noort vanuses 13–18. Paldiski 1. rühm tegutseb 14.–27. juunini, Paldiski 2. rühm 28. juunist 11. juulini, Paldiski 3. rühm 12.–25. juulini, Rummu rühm 28. juunist 4. juulini, Padise rühm 14.–20. juunini, Ämari rühm 5.–11. juulini, Klooga 1. rühm 14.–20. juunini ja Klooga 2. rühm 28. juunist 4. juulini.

“Noored koristavad mereranda, metsaaluseid, puhastavad mälestusmärke ning ausambaid, abistavad koolides, rohivad lillepeenraid, koristavad parkides, hooldavad spordiväljakuid jne,” selgitab Lääne-Harju õpilasmaleva juhendaja Viktoria Visbek.

Jõelähtme õpilasmalev toimub 14.–22. juunini kuues piirkondlikus rühmas ja 28. juunist 2. juulini ühes välisrühmas. “Loodame malevasse võtta vähemalt 90 Jõelähtme valla noort. Malevas osalemiseks peab noor olema 13–19-aastane,” selgitab vallavalitsuse noorsootöö- ja spordispetsialist Liisi Vesselov.

“Maleva korraldamisse kaasame erinevaid vallas asuvaid ettevõtteid, kus noored saavad töökogemusi ja teadmisi ettevõtetes nii heakorra- kui ka hooldustöid tehes, aga ka töövarjuks olles või otse ettevõtetes töötades. Lisaks soovime pakkuda erinevaid farmitöid – loomade toitmine, talli puhastus, silorullide teipimine, puude ladumine, okste lõikamine. Lisaks erinevad heakorratööd Jõelähtme valla allasutuste juures ja territooriumitel – riisumine, rohimine, prügi korjamine, lillele istutamine ja kastmine, siseruumide koristamine,” lisab Vesselov.

Keila töömalevasse võetakse 60 Keila linnas elavad 13–15-aastast noort. Malev ise on kavandatud 9.–19. augustiks. “Maleva noored saavad tööd Keila linna erinevates allasutustes ja ettevõtetes – lasteaedades, raamatukogus, koolides, noortekeskuses jne,” selgitab Keila noortekeskuse töötaja Lisett Liiv, kes on ühtlasi Keila töömaleva koordinaator.

Tagasihoidlikumad plaanid

“Saku õpilasmalev toimub 9.–19. augustini, ühes vahetuses ja kokku 40 noorele, kes on vanuses 13–17,” teatab Evelin Küberson Saku valla noortekeskusest. Saku malevlase päev algab kahe ja poole tunni tööga, siis puhatakse pool tundi, siis töötatakse veel kaks ja pool tundi, millele järgnevad vabaaja tegevused.

Kiili vallas loodetakse õpilasmalev korraldada 34 noorele vanuses 13–17 kahes vahetuses, millest esimene oleks 14.–18. juulini, teine 28. juunist 2. juulini. “Malevlased teevad heakorratöid,” täpsustab Kiili noortekeskuse juhendaja Anet Takking.

Anija vald moodustab õpilasmaleva 20 noorele vanuses 13–17 eluaastat kahes rühmas. Täpseid kuupäevi ei ole veel paika pandud, eeldatavasti leiab malev aset augusti teisel või kolmandal nädalal. “Malevlased teevad heakorratöid Anija vallas,” kommenteerib valla noortekeskuse juhataja Kristiina Püi.

Ka Raasiku õpilasmalevas on 20 noort vanuses 13–18, kuid ühes vahetuses, mis toimub juulis. “Malevlastele soovime pakkuda mitmekülgseid töid ja tutvustada neile meie oma valla ägedaid ettevõtteid,” selgitab Aruküla noortekeskuse töötaja Maarja-Ly Teino, kes on ühtlasi Raasiku õpilasmaleva rühmajuht.

Kuusalu vallas plaanitakse õpilasmalevat 12 noorele 28. juunist 9. juulini. “Malevasse võtame noori vanuses 13–17 ja noor peab registreerimisel esitama motivatsioonikirja ja CV. Õpilasmalevas pakutakse noortele heakorratöid, aga toimuvad ka ühised mängud, väljasõidud ja koolitused,” teatab Kuusalu noortekeskuse noorsootöö koordinaator Krista Allik.

Kõik veel lahtine

Kose vallas tänavu õpilasmalevat ei toimu, küll aga korraldatakse 14.–18. juunini viieteistkümnele 13+ vanuses noorele kihelkonnalaager, kus heakorratööde käigus korrastatakse Kose kirikiku ümbrus. “Päevakavas on 3–4 tundi tööd ja teine pool päevast on Kose kohaliku ajaloo ja pärandiga tutvumine, temaatilise interaktiivse mängu valmimine ja Kose kiriku pärandit tutvustava videoklipi valmimine,” selgitab Kose avatud noortekeskuse direktor Angela Kiik.

“Kuna meil on töökohtade otsimine ja planeerimine alles pooleli, siis kahjuks ei oska me teile veel vastuseid anda. Kõik malevaga seonduv on veel lahtine,” teatab Harku õpilasmaleva kohta Tabasalu noortekeskuse töötaja Teisi Teresk.

“Õpilasmaleva tegemine on kindlalt plaanis, aga kõik on alles väga organiseerimise algusjärgus,” arvab Loksa õpilasmaleva kohta abilinnapea Hilleri Treisalt.

The post Kuidas korraldatakse malevat aastal 2021? appeared first on Harju Elu.

Riisipere keskuse ligi 2 miljonit maksnud ümberehitustöö kestis kolmveerand aastat. Ühe katuse all jagavad maja nüüd viis asutust: halduskeskus, lasteaed, kultuurimaja, raamatukogu ja noortekeskus. Selles on kammersaal ning suur saal, jõusaal, käsitöö- ja savituba. Hoonesse rajati ka asula esimene avalik lift.

Ehitus ja ümberehitus lõppes Riisiperes (tegelikult ajalooliselt Nissi kihelkonna keskuses) tänavu jaanuaris. Pärast seda on käinud ruumide sisustamine, mööbli, köögitehnika ning muu vajaliku lahtipakkimine ja kohalepaigutamine. “Maja on valmis,” ütleb Saue vallavalitsuse majandusosakonna juhataja Silver Libe. “Raamatukogu juba toimetab, teised lõpetavad ettevalmistusi.” Esmaspäeval, 19. aprillil kolib tema sõnul ruumidesse halduskeskus. Lasteaed töötab omas majas veel südasuveni. Praegu käib nende uutes ruumides sisustamine.

Kahekorruseline hoone on omal ajal ehitatud Riisipere sovhoosi (riigimajand) kontoriks ja kohalikuks kultuurimajaks. 2017. aasta sügiseni töötas seal Nissi vallavalitsus. Kuid lisaks kultuurikeskusele ja vallavalitsusele on hoones toimetanud ka näiteks pangaesindus.

Täiesti uue tiivana rajati hoonele kahekorruseline lasteaiaosa. 

“Kultuurimaja pool jäi enam vähem samaks. Esimesel korrusel on väike kammersaal, läbi kahe korruse ulatub suur saal. Samasse tiiba tuli juurde jõusaal, mida ilmselt paljud hakkavad kadestama kaugelt. Ühte nurke on rajatud noortekeskus oma sissepääsuga. Lasteaia ning noortekeskuse vahel on kahel korrusel suure Saue valla kohalik halduskeskus,” tutvustab Libe maja.

Savitoas sünnib kultuur

Teisel korrusel on juba uksed lahti raamatukogul. Nende pind laienes kunagise Nissi vallavolikogu istungiteruumi arvelt.

Uute paikadena on samal korrusel käsitöö- ja savitoad. Nende ustel on muuhulgas sildid: “Meil on savi” ja “Siin sünnibki kultuur”. “Saviahi on kohal. Käsitööruumis saab korraldada kasvõi koosolekuid või mõttetalguid. Ruumis on ka kunagise Nissi volikogu ümmargune retro-istungitelaud,” räägib valla kultuuri- ja huvikeskuse juht Ede Teinbas.

Fotod Allar Viivik 

Täiesti uue tiivana ehitati hoonele juurde kahekorruseline lasteaia osa nelja rühmaruumiga. “All kaks ja üleval kaks rühma. Ühes rühmas kuni 24 mudilast,” ütleb lasteaia juht Katrin Õisma. “Suurim ruum on muusika- ja võimlemissaal. Ühele seinale tuleb ka puutetundlik ekraan. Õues on lasteaia mängukoht ja ka avalik mänguala,” jätkab Õisma.

Elmar Kitse teost tuli hoida

Kas ja kui palju oli ehitusel ebameeldivaid üllatusi ja probleeme? Silver Libe ütleb, et eks neid ikka tuli. “Kvaliteet oli kohati kehvapoolne. Mõni vahesein kukkus küljeli, kammersaali põrand seisis ka peaaegu õhus,” toob ta näiteid.

Kammersaali seinal asub ka kunstnik Elmar Kitse 1971. aastal valminud kuivmaal ehk sgrafiitoteos “Lõikuspidu”. Maal on juba 2004. aastal EKA tudengite poolt restaureeritud. “Eks selle teose hoidmine oligi suur katsumus: katus oli ju maha võetud ja ventilatsioon ei toiminud. Aga “Lõikuspidu” säilis hästi ja see korrastati pärast remonti veekord,” meenutab Libe.

Ede Teinbas räägib kultuurimaja suures saalis, kuidas seda uuendati. Varem olid akende ees maast laeni paksust riidest tumedad kardinad, mistõttu oli saal olematu akustikaga ja lisaks oli ruum pidevalt külm. “Nüüd on laes puidust plaadid ning aknad näha. See peaks andma saalile hea kõla. Lava kardinad olid varem tumesinised, nüüd on need sauevallalikult punased. Saal on ka soe,” seletab Teinbas.

Keskusemaja sai ka Nissi asula esimese avaliku lifti. See asub halduskeskuses ja sõidab teisele korrusele. Alumisel korrusel on vastuvõtusekretäri ja sotsiaalametniku töökohad, ülevad toimetab veel seitse ametnikku. Seega on halduskeskuses kokku üheksa töökohta.

Keskusehoone uuendamine

• Ehitustööd tellis Saue vallavalitsus ning töid finantseeris 100% omavalitsus.
• Ehitustööd kestsid aprillist 2020 kuni jaanuarini 2021.
• Projekteerimismaksumus oli ligi 50 000 eurot + käibemaks.
• Ehitusmaksumus oli ligi 1 900 000 eurot + käibemaks.
• Sisustus maksis ligi 135 000 + käibemaks.
• Põhiprojekti koostas P.P. Projekt OÜ.
• Hoone ehitas ehk peatöövõtja oli Megaron-E AS.
• Omanikujärelevalvet tegi ATLM Group OÜ.

The post Riisipere keskus: lift, seinamaal ja lasteaed appeared first on Harju Elu.

Peetri aleviku Selveris töötab alates 9. aprillist plast- ja plekktaarat sorteeriv automaat. Ükshaaval purke ja pudeleid automaati pannes kuluks aega kordades rohkem, kui sealses kiires vastuvõtus.

Eestis on Tomra R1 automaat neljas, kuid Harjumaal alles esimene. Senised on avatud Pirital Kadaka Selveris ja Tallinna sadamas. Maailmas võtsid sama tüüpi automaadid esmakordselt kasutusele 2019. aastal Norra, Rootsi ja Soome kaupmehed. Kadaka Selveris käivitati Eesti esimene automaat sügisel 2020. Tomra Service OÜ müügijuht Jüri Lillemägi räägib, et Peetri Selveri taaraautomaat alustas tööd 9. aprillil. “Harjus ei ole jah selliseid segataarat sorteerivat automaati varem olnud,” ütleb Lilleväli.

Kuidas vastuvõtt toimib? Lilleväli räägib ja näitab, et varem tuli taarat (purke, pudeleid jms) ükshaaval ette anda.

“Nüüd saab valada suure kotitäie automaadi avasse. Seejärel hakkab masin sorteerima ja hinda arvutama. Kui ükshaaval sortimine võtab kõvasti aega, siis nüüd saab plast- ja alumiiniumtaara anda ära viis korda kiiremalt,” ütleb Lilleväli.

Näiteks 200 taaraühikut sorteerib automaat mõne minutiga. “Kui ma neid ühekaupa “tilgutan”, siis võtab see kordades rohkem aega,” lisab ta.

Automaati Tomra R1 saab valada korraga suure kotitäie pudeleid-purke. Fotod Allar Viivik 

Siiski on uuel segaautomaadil ka kitsendusi, sest vastu ei võeta klaasitaarat. Ning samuti kokkukäkerdatud pudeleid-purke. “Klaastaarale ning ka plastile-alumiiniumile on kõrval eraldi automaat. Aga sinna tuleb pudelid-purgid sisse laduda ükshaaval,” seletab müügijuht.

Põhiliselt antaksegi automaatidesse ära alumiinium- või plastpakendeid. Klaastaara osa on mehe sõnul pidevalt vähenemas.
Peetri Selveris automaadi avamise kasuks rääkis see, et ümbruskonnas (Peetri, Järveküla, Mõigu ja Assaku) elab vähemalt 10 000 inimest.

Samuti ka mugavus. “Siin saab kohe ukse ette sõita ning hästi parkida. Tallinna kesklinna ei ole vaja enam sõita,” lisab Lilleväli.

Endiselt saab ka uute automaatide puhul soovi korral osa või kõik tagatisrahast annetada Aitan Lapsi heategevusfondile. Eelmisel aastal täitus inimeste annetatud miljones euro. Möödunud aastal vajutasid Harjumaa inimesed automaatidel olevat annetusnuppu 81 124 korda ning annetasid üle 112 000 euro. Harjumaa on sellega suurim annetaja.

The post Peetris avati esimene kiire taaraautomaat Harjumaal appeared first on Harju Elu.

Vaid kolmandik kaevuveeproovidest vastas kõigile nõuetele. Inimesed ei suuda ei lõhna, maitse ega ka värvuse järgi eristada, kas vesi on mikrobioloogiliselt saastatud.

Keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud uuring hajaasustusega piirkondade kaevude kohta näitas, et vaid kolmandikus uuritud kaevudest vastas joogivesi kõigile kvaliteedikriteeriumitele.

Ühtekokku uuritud 998 kaevust 71% puhul oli probleemiks kas joogivee mikrobioloogiline saastus (48% juhtudel) või liiga kõrge raua ja mangaani sisaldus (35% juhtudest).

Eestis saab eraveevärkidest vett ligikaudu 12% Eesti elanikkonnast ehk umbes 160 000 inimest, kelle kaevude üle riik ei teosta riiklikku järelevalvet.

Uuringu eesmärk oli saada ülevaade hajaasustusega piirkondade kaevude ja joogiveesüsteemide seisukorra ja nendest võetava joogivee kvaliteedi kohta, et vajadusel suunata meetmeid – järelevalve, nõustamine, rahastamine – hajaasustuspiirkondade joogiveesüsteemide korrastamisele tagamaks kvaliteetne ja tervisele ohutu joogivesi.

Sageli tuleneb mikrobioloogiline saastus inimese enda tegevusest – reoveepuhastit või mahutit ei hooldata, see ei vasta nõuetele või tühjendatakse seda kas põllule või oma krundile.

Keskkonnauuringute Keskuse peaspetsialisti Vallo Kõrgmaa sõnul tuvastati uuringu käigus, et väiksem tõenäosus mikrobioloogilise saastuse leidumiseks on nendes omaveevärkides, mida kasutatakse aastaringselt, kus vesi on toodud majja ning kaevu ümbrus ja kaev ise on hooldatud – kaevurakked on parandatud, kaev on kaetud ning liigvesi ning võõrised ei satu kaevu.

“Sageli tuleneb mikrobioloogiline saastus inimese enda tegevusest – reoveepuhastit või mahutit ei hooldata, see ei vasta nõuetele või tühjendatakse seda kas põllule või oma krundile,” selgitas Kõrgmaa.

Kõrgmaa lisas, et sageli inimesed ei suuda ei lõhna, maitse ega ka värvuse järgi eristada mikrobioloogilist saastust. “Viiendikul tarbijatest ei olnud mikrobioloogiliselt reostunud veele mingeid kaebusi, peamised kaebused olid seotud vee kareduse ning rauasisaldusega.”

Uuringu tulemusena selgus, et hajaasustuspiirkondade joogiveevarustusse on vaja teha investeeringuid ca 259 miljoni euro eest, millele lisanduvad investeeringud kanalisatsioonirajatistesse ca 63 miljonit eurot. Ühtekokku oleks seega vaja investeerida 322,7 miljonit eurot.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõuniku Liisi Armi sõnul on juba aastaid avatud Rahandusministeeriumi eestvedamisel hajaasustuse programm, millest toetatakse elamu heitvee nõuetekohase kanaliseerimissüsteemi rajamist ning majapidamises joogivee kättesaadavuse tagamist. Suure tõenäosusega jätkub programm ka 2021. aastal.

Keskkonnaministeerium on esitanud uude Euroopa Liidu eelarveperioodi ettepaneku hajaasustuspiirkondade joogiveesüsteemide korrastamiseks, aga hetkel otsused meie ettepaneku suhtes puuduvad, lisas Arm.

Puhas joogivesi – see on rikkus

Inimese organism koosneb 70% veest ja vee kvaliteet määrab meie organismi tegevuse ning tugevuse.

Milline on vesi, mida meie organism vajab ja millega on harjutud kogu inimkonna arengu jooksul?

Puhas joogivesi on rikkus ja aegade jooksul on inimene püüdnud allutada mageveevarusid oma vajaduste tarbeks – nii joogiks kui ka toidu tootmiseks. Meid on saatnud nii edu kui ka ebaõnn. Sama suund jätkub tänapäevalgi.

Üle kahe miljardi inimese elab täna kõrge veestressiga riikides ja kolmandikku maailma põhjaveest kasutatakse jätkusuutmatult (ÜRO 2018). Saastunud vesi on röövinud viimase saja aasta jooksul rohkem inimelusid kui mis tahes muu põhjus. Enamik suurlinnu on joogivee puuduses. See on andnud hoogu määratule joogivee tööstuse arengule üle maailma. Veega varustamiseks on inimkonna arengu jooksul ehitatud tohutult veetrasse ning kanaleid ja nõnda jääb see ilmselt ka tulevikus.

Arenenud riikides tarbib inimene keskeltläbi 120 l vett ööpäevas, lisaks vajavad vett töötlev tööstus,karjakasvatus ning põllumajandus. Mida suuremaks on kujunenud vee tarbimise vajadus, seda kehvemaks on vee kvaliteet muutunud ja kõikide soovijateni ei ole võimalik vett tarnidagi. Mageda vee kvaliteet langeb pidevalt veetöötlejate püüdlustest ja teaduse abist hoolimata, kuna toorvesi ise on maapõues inimtegevuse tõttu halvenenud. Põhjuseks on meie oma maakasutamise efektiivistamine loodusest mittehoolival viisil.

Mugavuse ja puhtusearmastuse tõttu toodame ise saastunud vett. Linnade ja tihedalt asustatud alade veepuhastusjaamad ei suuda eraldada vees lagunenud kemikaale, ravimeid ega ka viiruslikke haigustekitajaid. Suurlinnade alla valguv reovesi imendub maasse, sealt edasi põhjavette, millest meie veetöötlusjaamad vett uueks tarbeveeks ümber töötlevad. Paljudes piirkondades on ka looduslikult esinevaid maakihte, mis oma geokeemiliste omaduste tõttu nö rikastavad vett kahjulike ühenditega, näiteks plii, raua ja radooniga. Eestiski esineb taolisi lademeid, mis võivad vee kvaliteedile mõju avaldada isegi suurel sügavusel.

Asulate jaoks töödeldakse vesi selliste nõutavate omadusteni, mis ei riku seadmestikku veetöötlusjaamades ega ka kodudes ja samas hävitatakse ka maapinnast tulevaid ja torustikes arenevaid mikroobe. Taolised meetodid on vajalikud ja möödapääsmatud. Tihti tekib ka olukordi, mil veemagistraalide vesi muutub halvamaitseliseks ja -lõhnaliseks ja mis võib kesta päevi ning nädalaid. Nii nagu mujal maailma suurlinnades ja riikides, on hakanud ka eestlased tarbima pudelivett, mis on pealtnäha väga puhas, kirgas ja heamaitseline.

Milline on pudelivesi ja selle mõju tervisele?

Peamiselt võetakse vesi pudelitesse villimiseks linnatrassidest ja filtreeritakse ning töödeldakse vajalikel viisidel, olenevalt vee algupärastest omadustest. Mikroobide hävitamiseks lisatakse erinevaid elu arengut pärssivaid ühendeid ning vesi ongi joogikõlbulik vähemalt kaks aastat! Teinekord lisatakse ka tundmatut päritolu, ehkki tuntud koostisega mineraale. Sellise vee kvaliteedi tasemega ongi tarbijad harjunud.

Plastpudelid on teinud suure võidukäigu ja tarbijad on võtnud plasti omaks. Kahjuks teist nii odavat, mugavat ja pakendamist võimaldavat materjali tööstuse tarbeks veel leiutatud ei ole. Aga plastil on oma mõjud, sageli ohtlikud, ka inimese organismile. Suurimaid ohte tervisele joogivee plastpudelite materjalis ja ka muudes plastpakendites on bisfenool A(BPA). BPA häirib organismis endokriinsüsteemi toimimist ning mõjutab hormanaaltasakaalu. Vee üks võimsamaid omadusi on lahustada kokkupuutepindadelt endasse erinevaid keemilisi ühendeid määral, mida ükski teine toiduaine ei tee.

BPA joogivees mõjutab söögiisu, võivad kaasneda kehakaalu tõus, unerütmihäired, sugutungi muutused, langeda viljakus, tekkida isegi vähirakkude kasv. Viimasel ajal on tööstuses siiski hakatud kasutama uudset kallimat materjali, mille sisekiht on BPA-vaba. Lisaks sisaldavad plastpudelitesse villitud vesi, mahlad ja muud joogid tootjast olenevalt plastmassipritsmeid ja muid plastosakesi. Pudelitesse villimine toimub sellise survega, mille jõud lagundab vedelikuga kokkupuutuvat seadme pinda ja haarab pudelivette kaasa mikroosakesi.

Kahjuks puudub tarbijal veel enamasti teadlikkus, millised materjalid ja tootmise protsessid kahjustavad võimalikult vähe toiduaineid ja jooke. Ohutumaid pakendimaterjale on aga kaupluste riiulitel juba märgata. Need on näiteks tugevad mitmest kihist koosnevad paun (pouch) pakendid, mille sisekiht on BPA-vaba, vastav info on märgitud ka pakendi peale. Nendesse on pakitud nii lastele kui ka täiskasvanutele mõeldud toite ja jooke. Uudsed ja kahjutud materjalid on hinnalised ja valiku teeb tarbija – kahjuks tihtipeale enda tervise arvelt.

Millist vett Eesti maapõuest saame?

Meie vähese rahvaarvuga riigis on jagunud head vett looduse rüpes tänu meie kliimale ja vihmasadudele. Eesti rahva mälus on mitmeid allikaid, millest on vähemalt tuhatkond aastat vett joodud ja mille hea maine ei ole kadunud tänapäevani. Rikkumata veega allikaid on jäänud üsna väheks ka Eestis ja igast allikast tõepoolest pidevalt vett tarbida pole mõistlik, juhul kui me ei ole neid pikemat aega kontrollinud ega nende ümbruses toimuvat jälginud.

Pinnaallikate vee võib ära rikkuda halb juhus ja kõikide allikate veekvaliteet polegi kontrollitav, kuna meie ümbrus muutub jõudsalt iga päev. Vajame ju eluks metsaraiet, põllumajandust ja karjakasvatust. Levinuim inimese poolt tekitatud oht meie allikatele ja põhjaveele on pestitsiidid – põllumajanduses laialt kasutatavad mürgid. Sellele lisaks esineb paljudes põhjavee kasutuspiirkondade sügavates maakihtides raskmetalle, mida vesi endaga kaasa haarab ja mida teadmatult tarbime.

Eestile õnneks on Pandivere kõrgustik, mis toodab head joogivett tänu kivimite iseloomulikele geokeemilistele omadustele ja pinnavormi kõrgusele merepinnast. Pandivere kõrgustik on kui lame kauss, mis korjab sademeid ja filtreerib läbi puhaste maakihtide meile joogivett, millel on kraanid (jõed) igas ilmakaares. Pandivere kõrgustikus asub allikaid, mis veel tänapäevalgi on tuntud puhta vee poolest ja mida inimene ei ole ära rikkunud.

Sellised allikad on tavaliselt eemal inimtegevusest ja nendest vee võtmine on aegavõttev ja kallis protsess. Mainest ja usust allikate puhul üksi ei piisa – vee omadusi peab tootja pidevalt jälgima ja kontrollima tänapäeva nõudeid ja teadmisi kasutades. Ehtsa allikavee tootjaid Eestis, kus vett villitaks allika vahetus läheduses, võib üles lugeda ühe käe sõrmedel. Eesti allikavete kiituseks peab mainima, et see on kõige sobilikum inimese organismile – paljud meist ei soovi juua ülemineraliseeritud vett, mida võetakse väga sügavatest maakihtidest ja mis nõuab erinevate meetoditega töötlemist ja puhastamist.

Millele peaksime pöörama tähelepanu vett joogiks valides?

Millistelt aladelt vesi on pärit – kas tihedalt asustatud Euroopa mäestikest või hõredalt asustatud maalt? Fakt on see, et kui paik, kust vett ammutatakse, on tiheda elanikkonnaga, on veel kvaliteeti halvendavaid omadusi. Peaaegu igal müüdaval veepudelil olev teave on eksitav, kuna vee villimise protsess nõuab töötlemist, mis mõjutab tugevasti vee kvaliteeti ja muudab selle omadusi. Mida kaugemalt vett tarnitakse, seda ebatõenäolisem on, et vesi on looduslikult puhas ja selle omadused pole muutunud.

Peame arvestama, et õhusaaste, mis vihmaveega alla langeb, kahjustab samuti veekvaliteeti, eriti kõrgmägedes, kus vesi ei filtreeru maakihtide kaudu, vaid voolab vabade pinnapealsete allikatena. Järgmiseks peab vaatama vee pH märget. Organismi oma vere pH on 7,35–7,42 ja sellest parameetrist ei tohiks palju kõrvale kalduda vett valides. Pidevalt juues alla 7 pH ja üle 8 pHga vett, mõjutab see organismi vastupanuvõimet keskkonnale. Eesti looduslikule veele on omane üsna suur kaltsiumi hulk vees, mis tihti jahmatab tarbijat. Selle eemaldamine kergendab vee töötlemist, pikendab säilivusaega ja kaitseb seadmeid tarbija köögis. Töötlemata vett trasse pidi ei ole võimalik tarnida.

Ent inimene vajab kaltsiumit koos raua ja magneesiumiga ning muude vajalike looduslike mineraalidega. See tähendab, et töödeldud vesi ei kaitse ega toida organismi, vaid kurnab seda. Et teada, milliseid mineraale rohkem kasutada, oleks vaja enda organismi vajadustega sügavamalt tutvuda. Looduslikult puhas (mitte puhastatud) vesi kasutab mineraale kui toitaineid meie tarbeks parimal viisil. Ära siis liialda võõraste mineraalidega, mida loodus pole sulle pakkunud koos veega.

Soovitame valida uudne veepakend, mille teadurid on välja töötanud järgmise põlvkonna jaoks. Iga lonks ehtsat töötlemata allikavett Pandivere Lavi allikast on võit tervisele! www.lavivesi.com

The post Joogivee võlu ja valu appeared first on Harju Elu.

Füüsiliste kaupade ja teenuste ostmise kõrval kulutavad tarbijad üle maailma aina enam raha ka digitaalsetele tegevustele. Prognoosi järgi toovad erinevad mobiilirakendused 2023. aastaks nende loojatele juba kokku 785 miljardit eurot tulu. Maailma ühe suurema mobiilsete seadmete tootja Huawei ekspert toob välja kolm kriteeriumi, mida tasub edukat mobiilirakendust planeerides silmas pidada.

“2020. aastal laadisid tarbijad erinevaid rakendusi maailmas alla üle 218 miljardi korra ja keskmiselt on ühes mobiilseadmes 80 äppi, kuid ainult 9 neist kasutatakse igapäevaselt. Sellisel küllastunud turul on arendajatel keeruline eristuda ja leida kliente, kuid rakenduste edukust saab suurendada, kui planeerida oma tegevusi õigesti,” ütles Huawei Mobile Service’i äriarenduse juht Vitali Donskoi.

Leia idee mingi vajaduse rahuldamiseks

Tasub meeles pidada, et nagu muudeski valdkondades, tuleb ka mobiilirakenduste puhul enne tulu teenima hakkamist investeerida palju aega, energiat ja loomingulisi ning rahalisi ressursse. Kõige olulisem edu tingimus on rakendusele õige algidee leidmine. Sagedamini saavutavad edu rakendused, mis vastavad tarbijate vajadustele – lahendavad nende jaoks mingi probleemi või aitavad meelt lahutada. Näiteks globaalse pandeemia ajal on Huawei ametlikus rakendustepoes AppGallery oluliselt kasvanud meelelahutuslike rakenduste populaarsus, mida saab põhjendada inimeste sooviga karantiini ajal reaalsusest põgeneda.

Tunne turgu ja tarbijat

Hea idee leidmise järel tasub ette võtta põhjalikum turuanalüüs veendumaks, kas arvamused ja faktid konkreetse turu kohta kattuvad. Võib-olla on mõni sarnane lahendus juba olemas, võib-olla tarbijad seda ei vajagi? Kui vaadata näiteks Eestis väga populaarseid häkatone, siis tihti tulevad noored seal välja ideedega, mis tegelikult on juba maailmas olemas. Sellisel juhul peab väga hoolikalt läbi mõtlema, mis on see uus nurk või lisaväärtus, mille pärast tasub uus äpp ette võtta. Oluline on läbi mõelda ka äriline pool – kus on tõenäoline teenida tulu ning kas tarbijad on valmis selle eest maksma? Tasu planeerimisel võib olla mitmeid mudeleid. Ka AppGallerys on saadaval palju rakendusi, mis oma põhifunktsioonides on tasuta, kuid maksta tuleb lisavõimaluste eest. Selline mudel on osutunud maailmas väga populaarseks.

Eristu ja kasvata tuntust

Töö ei lõpe sellega, kui rakendus on loodud – pigem on see algus. Seejärel tuleb suuta väga konkurentsitihedal turul oma rakenduse tuntust kasvatada. Seda saab teha nii makstud reklaami kasutades kui ka muid, nutikaid kommunikatsioonivõimalusi leides. Reklaam on kallis ja nõuab suuri investeeringuid, seega tasub alustava rakenduse puhul keskenduda ennekõike muudele võimalustele. Üks odavamaid võimalusi on panna oma kliendid ise teenust kiitma ja turundama – selline suust-suhu (word of mouth) turundus on ka üks tõhusamaid.

Lisainfo Kätlin Hundimägi, kommunikatsioonispetsialist, +372 5347 6314, katlin.hundimagi@huawei.com

Rohkem informatsiooni Huawei toodete kohta.

The post Tahad äpiga rikkaks saada? Kolm soovitust arendajatele, mis aitavad saavutada edu appeared first on Harju Elu.

Salva Kindlustus maksis käesoleva aasta esimeses kvartalis välja üle 3 miljoni euro eest hüvitisi. Suurimad kahjud moodustasid põlengud, näiteks Maardu sotsiaalmaja, ning masinate ja seadmete avariid. Muuhulgas suutis mitmetuhande euro eest vara hävitada ka autosse pääsenud hiir.

“Võrreldes selle aasta esimest kvartalit 2020. aasta omaga on välja makstud hüvitiste kogusumma üldiselt enam-vähem samaks jäänud, kuigi vahekorrad kategooriate vahel on muutunud. Viiruse mõjul on ühest küljest vähenenud sõidukite seotud kahjud, sest liiklustihedus on endiselt mõnevõrra madalam kui enne pandeemiat. Samas veedavad inimesed rohkem aega kodukontorites, mistõttu on sagenenud erinevad koduseinte vahel toimunud õnnetused. Seda nii inimeste endiga kui koduse varaga. Suuremad on ka ettevõtete ja põllumajandustehnikaga seotud kahjud,” selgitas Salva Kindlustuse kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt.

Esimeses kvartalis oli Salvas suurimaks kahjuks aasta alguses toimunud põleng Maardu sotsiaalmajas, mille kogukahju ulatus üle 820 000 euro. Tules hävines hoone kolmas korrus ja parem tiib täielikult ning kustutusvee kahjustused ulatusid keldrini. Esimest kvartalit möödunud aasta omaga võrreldes tõusid Salva väljamaksed tulekahjude tõttu lausa kolm korda. “Põlengute kõrval on kodukindlustuse puhul muidugi alati suurte kahjude tekitajateks ka veekahjud. Ka seekord on klientidel olnud mitmeid ootamatuid juhtumeid, kus näiteks jõulupuu eemaldamisel on avastatud, et sellele pandud vesi oli tükk aega põranda alla lekkinud. Kahju kohe mitutuhat eurot,” märkis Kivirüüt.

Viiruse tõttu on inimesed vähem liikuvad ja sellega seoses on juba mõnda aega olnud languses sõidukitega toimunud õnnetuste arv ja seega ka need kahjud. “Võimalik, et just pikemalt seisma jäänud sõiduki tõttu pöördus meie poole ka klient, kellel autosse oli pääsenud näriline, kes oli suutnud üle kolme tuhande euro väärtuses seal polstrit ja muud sisustust hävitada,” lausus Kivirüüt. “Kuigi meile saadetud ühe pildi peal on pere kass koos tabatud paharetiga, siis tegelikult läks kliendil mitu päeva, et hiir lõksuga kinni püüda.”

Möödunud aasta esimese kvartaliga võrreldes on suure tõusu, lausa ligi 170%, teinud ka ettevõtete seadmete ja masinate kahjud. Eelkõige põhjuseks mõned suuremad ühekordsed kahjujuhtumid. Näiteks veebruaris vajus ühe kindlustatud ettevõtte harvester läbi turbapinnase. Veekahjude tagajärjel oli kogukulu üle 35 000 euro.

Kokku on Salva maksnud 2021. aasta esimeses kvartalis välja natuke üle 3 miljoni euro ulatuses hüvitisi. Liikluskahjusid hüvitas Salva oma klientidele 1 miljoni euro ulatuses, kaskokindlustuse hüvitisteks läks ligi 750 000 eurot. Kodu- ja varakindlustuses hüvitati ligi 950 000 eurot.

Lisainfo Urmas Kivirüüt, Salva Kindlustuse AS kindlustusdirektor, 680 0500, urmas.kiviruut@salva.ee

The post Kindlustuse esimene kvartal: suurtest põlengutest näriliseni autos appeared first on Harju Elu.

Anija valda Aegviidu alevi lääneossa kavandatakse 3,4 hektari suurusele Laoplatsi kinnistule päikeseparki võimsusega 1,5 MW. Jaama tellijaks on eelmisel aastal loodud Aegviidu Energiajaam OÜ, mille taga seisavad ärimehed Jüri Vau ja Harri Ambur.

Vau firma Gregore Consulting OÜ ostis eelmise aasta 11. augustil riigi maaoksjonil 40 900 euroga Aegviidu alevi lääneosas paikneva Laoplatsi kinnistu suurusega 34 081 m2.

Kinnistu osteti alghinnaga, sest teisti peakkujaid peale Gregore Consultingu ei olnudki. Maaüksus piirneb põhjast väikeelamutega, lõunast raudteega, idast ja läänest looduslike haljasaladega.

Vald ideega päri

Kolm nädalat hiljem ehk 2. septembril registreerisid Jüri Vau ja Harri Ambur ettevõtte nimega Aegviidu Energiajaam OÜ. “Krundi ostu mõte oligi seotud ideega rajada sinna päikesepark, n-ö taastuvenergiajaam,” selgitab Vau.

“Harri Ambur ja Jüri Vau, kes moodustavad ettevõtte Aegviidu Energiajaam koos oma planeerijaga, käisid Anija vallas kohtumas vallavanemaga ja uurimas, kas oleks võimalik rajada Laoplatsi kinnistule päikeseparki. See oli suvel 2020. Kuna tegemist on tootmismaaga ja samuti üldplaneeringukohaselt, siis vallavalitsusel selle vastu midagi ei olnud,” täpsustab Anija valla arhitekt-planeeringuspetsialist Inga Vainu.

Tänavu 30. märtsil algatati Anija vallavalitsuse korraldusega Laoplatsi maaüksuse detailplaneering. Detailplaneering võimaldab kinnistule rajada kuni 1,5 MW võimsusega päikeseelektrijaama.

Päikesepargi eraldamiseks elamupiirkonnast on planeeritud kõrghaljastusega puhverala. Päikesepaneelide alune ala ümbritsetakse võrkaiaga. Maa sihtotstarve on tootmismaa ja seda ei muudeta.

Joonest OÜ arhitekt Kadri Randoja koostatud detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 22. aprillist 6. maini. Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada detailplaneeringu kohta arvamust.

“Praegu on päikesepargi detailplaneering avalikul väljapanekul. Kui olulisi ettepanekuid ei tule, siis läheb kehtestamisele, tõenäoliselt juunis. Seejärel tehakse ehitusprojekt ja taotletakse ehitusluba ja ehitamisega saaks alustada suve lõpul,” arvab Vainu.

Varasemalt pole ei Jüri Vau ega Harri Ambur päikeseparke rajanud. “See on meil mõlemal esimene projekt ja no vaatame, kuidas see välja tuleb,” on Ambur lootusrikas.

Miljon eurot

“Ma olen päikeseparkide arendust ja ehitust hoolikalt jälginud ja juba aastaid mõtteid veeretanud, et sellise loodusele tagasiandva projektiga end siduda. See on pikaaegne tulevikku suunatud investeering,” lisab Vau.

“Nüüd me siis saame alles hakata tegema tasuvusanalüüsi, kui ruttu ja missuguse ehitajaga me edasi läheme,” räägib Vau.

Eelkalkulatsioonid näitavad, et Aegviidu päikesepargi rajamine läheb maksma ligi miljon eurot.

“Meil ei ole isegi ehitushanget. Me isegi ei tea täpselt, mis moodul sinna peale tuleb, sest erinevad moodulid on erineva kestvusega. Mõnel on 20 aasta pärast 60 protsenti jääkväärtus, mõnel on 20 aasta pärast 85 protsenti jääkväärtus,” ütleb Vau.

Kitsaskohaks on seegi, et viimase poole aasta jooksul on päikesemoodulite hind ja nende paigaldamise kulu järsult tõusnud. See omakorda pikendab arendatava päikesepargi tasuvusaega.

“Hetkel piirdub me ambitsioon Aegviiduga, millest on ka ettevõtte nimi Aegviidu Energiajaam. Kui kõik läheb hästi, siis valmib Aegviidu päikesepark eeldatavasti juba selle aasta lõpus,” ütleb Vau. Riigilt loodetakse dotatsiooni. “Taastuvenergia toetus on väga oluline selle otsuse juures, kas üldse ehitamiseks läheb või mitte,” tunnistab Vau.

12 000 päikesejaama

Kui palju päikeseelektrit praegu Eestis kokku toodetakse? “Täna on võrguühendusega tootmisüksuste maht 476 megavatti ning omajagu päikeseparke on veel võrguühenduse rajamise ootel,” selgitab Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Mihkel Annus.

Päikesejaamu on Eestis kokku ligi 12 000. “2020. aastal toodeti päikeseelektrit elektrivõrku 119 GWh, mis moodustas elektrienergia kogutarbimisest 1,41 protsenti. Aasta-aastalt on osakaal jõudsalt kasvanud,” lisab Annus.

Nii on Anija valda varemgi päikeseparke rajatud. Näiteks Anija küla Kooli kinnistul laiub 2,8 hektaril päikesepark, mille ehitas OÜ FootonVolt aastal 2018. Ühemegavatine päikesepark varustab elektriga muuhulgas Anija mõisa.

“Päike paistab veel neli ja pool miljardit aastat. Kui suudaks Eesti suuruse ala päikesepaneele täis panna, siis sellega kataks kogu maailma energiavajaduse,” arvab Vau.

Mehe arvates võiks tulevikus olla lausa 100 protsenti Eesti elektrist taastuvenergia. “Kõik on tahtmise taga,” ütleb ta.

The post Aegviidu alevisse kerkib uhke päikesepark appeared first on Harju Elu.

Toidupüramiidis moodustavad teraviljatooted koos kartuliga tärkliserikaste toitude grupi, mida soovitatakse koguseliselt, koos puu- ja köögiviljade ning marjagrupiga, süüa kõige enam.

Eestis kasvatatakse eelkõige rukist, nisu, otra ja kaera. Teised maailmas levinuimad teraviljad on riis, mais ja hirss. Tihti vaadeldakse teraviljadega koos nn pseudoteravilju (tatart, amaranti ja kinoad), mis botaaniliselt ei ole küll teraviljad, kuid oma toiteväärtuselt ning kasutusvõimalustelt meenutavad teravilju.

Teraviljade gruppi kuuluvat maisi kipuvad paljud inimesed aga ekslikult pidama köögiviljaks.

Teraviljadest saab valmistada näiteks jahusid, tange, kruupe, helbeid, kliisid ning neist omakorda leiba, hommikuputru, lisandeid prae kõrvale ning muid toite.

Eesti inimesed söövad täisteraleiba ja -saia liiga vähe

Igapäevaselt soovitatakse 2000 kcal päevase energiavajaduse juures süüa umbes 3–4 viilu leiba ning 200–400 g putru ning suurema energiavajaduse korral enamgi.

Leivatoodetest peaks eelistama rukki-, täistera- ja seemneleibu, sepikut ning täisterasaia. Samas näitavad aga värskelt ilmunud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu 2020. aasta tulemused, et rukki- ja täisteraleiba ei söönud uuringule eelneva nädala jooksul endi sõnul veidi üle neljandiku (27%) ning sepikut-täisterasaia ligi kaks kolmandikku (59%) vastanutest.

Rukki- ja teraleiba ja/või sepikut ja terasaia sõi vähemalt kolm viilu päevas ehk vastavalt minimaalsele soovitusele vaid umbes neljandik (27%) vastanutest.

Millist toodet saab pidada täisteratooteks?

Leivatoodete jaotus rukki- ja peenleivaks ei ole reguleeritud, ka rukkileiva koostises võib olla nisujahu. Küll aga tohib täisteraleivaks-saiaks nimetada vaid sellist toodet, milles kasutatud jahudest vähemalt pool on täisterajahu. Täisteratoodetes on üldjuhul veidi suurem mineraalainete (nt magneesiumi, raua, tsingi, vase) sisaldus kui mitte täisteratoodetes, kuna mineraalained paiknevad rohkem tera kestades ja selle läheduses. Terade koorimisel need eraldatakse.

Vitamiinide (B-grupi) poolest ei pruugi täisteratooted olla teistest toodetest rikkamad, kuna vitamiinid paiknevad sageli pigem tera keskel.

Samas suurendavad vitamiinide ja mineraalainete sisaldusi leibadesse-saiadesse lisatud seemned. Kaerahelveste puhul kasutatakse üldjuhul alati ära kogu tera, mis tähendab, et kõik kaerahelbed on täisterakaerahelbed. Küll aga võib erinev olla kaerahelveste tootmise protsess – nende hüdrotermiline töötlemine, rõhu all töötlemine, erinev kuivatamisprotsess, peenestusaste.

Näiteks helveste peenestusastmest, aga ka nende eelnevast hüdrotermilisest töötlemisest sõltub pudru valmistamise kiirus. Kaerahelbed on oluliseks koostisosaks ka mitmeviljahelveste koostises.

Teraviljatooted sisaldavad rikkalikult kiudaineid

Kiudaineid vajavad eriti meie jämesooles elavad meile kasulikud bakterid, kes aitavad hoida soolestiku tervist. Samuti on teada kiudainete soodne mõju vere kolesteroolitaseme langetamisele ning glükoositaseme normis hoidmisele.

Kui toode on suure kiudainesisaldusega (s.o ≥ 6 g kiudainet 100 g kohta või ≥ 3 g kiudainet 100 kcal kohta), tohib vastavate kiudainete olemasolul panna pakendile ka kiudaineid puudutavaid tervisealaseid väiteid: rukkikiudained aitavad kaasa normaalsele sooletalitlusele, nisuklii kiudained aitavad kiirendada soolestiku tööd, kaeratera, odratera ja nisuklii kiudained aitavad suurendada väljaheite hulka.

Igal juhul tasub poest leivatoote valimisel otsida tooteid, mille kiudainete sisaldus on suurem. On olemas isegi selliseid leivatooteid, mille kiudainete sisaldus 100 g toote kohta on üle 10 grammi.

Söö rohkem täisteratooteid ja varieeri neid

Toitainelist koostist arvestades võiks seega teraviljade söömisel suurendada eelkõige täisteratoodete osakaalu, kuid kuna täisteraviljade puhul võib esineda mõnikord ka vähest hallitusseentega saastumist, siis oleks kõige mõistlikum tooteid varieerida. Seetõttu soovitataksegi süüa vaheldumisi rukki-, täistera- ja seemneleiba ning sepikut-täisterasaia.

Putrudest on parima toitainelise koostisega (toor)tatra-, mitmevilja- ja kaerahelbepuder. Toitainete poolest vaesemateks on riisi-, manna- ja maisimannapuder. Ka koogitegemisel tasub retsepte ise loominguliselt täiendada – asendades traditsioonilisest nisujahust vähemalt mingigi osa eri teraviljadest jahude või helvestega.

Ära ei tasu põlata ka meie üht rahvustoitu – kama. See on segu jämejahvatatud ja pruunistatud kaunviljadest (hernes) ja teraviljadest (nisu, rukis, oder).

Kama võib süüa hapupiima, keefiri või jogurtiga ning sinna juurde saab lisada marju, seemneid või muud, mis maitseb. Kama võib lisada ka smuutidesse.

Ja lisaboonuseks – hommikuse pudruportsjoni sisse või peale lisatud pähklid-seemned ning marjad aitavad kaasa ka nende toidugruppide söömise suurendamisele. Nende lisamine aitab omakorda muuta pudru maitsvamaks ilma suhkrut, mett või muud magustajat lisamata ning vähendada seeläbi magusaportsjoneid, mida enamik meist kipub sööma mitmekordses soovituslikus koguses.

The post Teraviljad – mis ja milleks? appeared first on Harju Elu.

“Palun aidake meil need kingitud jalgrattad nüüd komplektsetena ka lasteni toimetada,” kutsub MTÜ Igale Lapsele oma facebooki seinal kõiki Eestimaa ettevõtteid ja eraisikuid endale appi ning nende tegevjuht toob välja täpse loetelu, kus ja millises osas abi oodatakse.

“Kui meie esialgne plaan oli kevade ja suve jooksul ühtekokku koguda 500 kuni 1500 kasutuna seisma jäänud jalgratast, siis head inimesed üle Eesti on meile kuu ajaga kinkimiseks registreerinud juba üle 1200 jalgratta, millest väike osa on tänaseks omade jõududega ka kokku kogutud ja saanud vajaliku hoolduse ning ootavad nüüd endale uut lõbusat sõpra!” rõõmustab MTÜ Igale Lapsele tegevjuht ja üle-eestilise heategevusliku suurprojekti “Igale lapsele jalgratas” ellukutsuja Lembit Arikainen. “Sisimas tunneme, et see meie esmane plaan 1500 jalgratast saab suve jooksul suure-suure kuhjaga täis ning iga Eestimaa laps, kes seda vähegi soovib, saab oma enda isikliku hooldatud ja sõidukorras jalgratta koos uue kiivriga. Aitäh teile kõigile!”

“See aktsioon on ellukutsutud mitmel põhjusel,” rõhutas MTÜ tegevjuht. “Esmalt muidugi sellepärast, et igal lapsel ja noorel oleks see  rõõmus ning õnnelik kogemus lapsepõlvest eluteele kaasa võtta – omada päris enda jalgratast – kuid vähem oluline ei ole ka see, et tänane olukord maailmas on kahjuks sundinud üha enam ja enam lapsi ning noori arvutite taha ja füüsilist aktiivsust jääb paraku aina vähemaks.“

“Head inimesed, me vajame kiiresti teie abi, et kõik need juba kingitud jalgrattad ka kokku koguda, hooldada ja koplektsetena puuduses elavatele lastele toimetada,” kutsub MTÜ Igale Lapsele Facebooki seinal kõiki Eestimaa inimesi ja ettevõtteid üles algatust toetama.

“Kui Sa tunned, et see algatus on Sinu jaoks sama vajalik, kui see meile tundub ja soovid selles kaasa lüüa, siis palun mine MTÜ Igale Lapsele kodulehele www.igalelapsele.ee ning leia sealt endale sobiv võimalus, kuidas Sa saaksid aidata meil aidata,” ütleb Arikainen. Ta loetleb üles kõik olulised kohad, milles ja millises osa nad algatusele toetust ja abi ootavad ning rõhutab, et seda siis üle Eesti.

“Me ootame abi jalgrataste transpordi osas, hoiustamiskohtade osas, lisaks ootame endaga ühinema piirkondlikke aktiivseid inimesi ja organisatsioone, kes aitaksid meid jalgrataste kogumise, hoiustamise ja hooldamisega. Muidugi ootame abi ka nende laste leidmisel, kes neid rattaid soovivad.”

Lisaks ootab MTÜ ka rahalist abi. Prognoositavalt kulub iga kingitud jalgratta transpordile, hooldusele ja komplekteerimisele keskmiselt 45–50 eurot. Arikainen jätkab: “Algatusel on juba täna häid toetajaid: näiteks elekrtitõukside tootja Tuul kingib projektile 1500 uut kiivrit, mis jõuavad meieni juuni lõpus ja osad rattad on koostöös Ampleriga ka juba üles vuntsitud. Kuid, kuna me soovime ning suudaksime juba täna oluliselt rohkem neid jalgrattaid lastele ja noortele edasi jagada, siis vajaksime kohe täna teie kõigi rahalist abi nii kiivrite soetamiseks kui ka muu vajaliku toetuseks,” nendib Arikainen.

Heategevuslikule suurprojektile on tänaseks oma õla alla pannud üsna mitmed partnerid nagu näiteks Transpordiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Lasterikaste Perede Liit, Respo Haagised, Ampler Bikes, Tuul, Gospa, Aqva Spa, kogu Eesti meedia ja mitmed teised.

Panga rekvisiidid rahaliste annetuste tegemiseks:
Saaja MTÜ Igale Lapsele
a/a number EE587700771005850063

MTÜ Igale lapsele on puuduses elavatele lastele ja noortele suunatud heategevuslik organisatsioon, mille peamiseks eesmärgiks on kutsuda ellu erinevaid laste ja noorte arengut toetavaid heategevuslikke projekte ning koondada enda alla võimalikult palju neid heategijaid, kes üheskoos soovivad, et igal Eestimaa lapsel oleks täisväärtuslik, mitmekesine ja õnnelik lapsepõlv.

Lisainfo Lembit Arikainen, MTÜ Igale Lapsele tegevjuht, +372 508 0674

The post Uskumatu! Kingitud on üle 1200 jalgratta! appeared first on Harju Elu.

23. aprill ehk jüripäev on märkinud eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt.

Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Samas on päevaga seotud töö ja talude edendamise maagilised kombed, põllundustavad ning ka suurem koristamine.

Leheküljelt www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-juripaev.php võib lugeda muuhulgas järgmist: “Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Oma mitmekesisuses oli see suuremaid ja olulisemaid aastaringi pühi veel 20. sajandi alguse rahvakalendris. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedaid jõude, õnnetusi, metsloomi jmt. Tingimata tehti jürituld.

Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon püha Jüri jüripäeval huntide suu kinni ja nad ei rünnanud koduloomi.”

Edasi saame teada, et veel 19. sajandil oli jüripäev mõisaga teenistuslepingute lõppemise ehk kolimise päev.

Töine aeg ehk tulevased sulased-tüdrukud teemapäeval puid saagimas. Foto Valdur Vacht 

Tänapäeval on 23. aprillil koristuspäev, skautide ja gaidide suurlaagri päev (püha Jüri, õilis rüütel, on skautluse kaitsepühak, skaudid aga – tänapäeva rüütlid). Paljudes kohtades on see jüripäevajooksu aeg, mida algatavad koolid ja seltsid, Tartus aga näiteks Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts.

Jüripäev kuulub tänini koolis tähistatavate kalendripühade hulka. Nii on ka Keilas asuvas Harjumaa muuseumis jüripäev alati au sees.

Mitmesuguste õpetlike programmidega ning mängudega on lastele tutvustatud päeva tähendust ja tavasid.

Kaupleme sulaseid ja valmistame võid

Eelmisel aastal ning ka tänavu ei lase piirangud suuremaid kogunemist ette võtta. Ometi kinnitab mäluasutuse muuseumipedagoog Aili Hagala, et tähtpäev on neil endiselt au sees. Vaatamata sellele, et ühtegi üritust ei toimu. Ehk saab neid korraldada järgmisel aastal. Tänavu piirdutakse vaid FB ja kodulehe pakutavaga.

Kõigepealt meenutab ta eelmisi aastaid. “Programm algas muuseumi eest, kus talu perenaised tervitasid lapsi ja siis mindi koos tutvuma jüripäeva tegemistega talus. Vaatasime, kes sobivad sulasteks ja tüdrukuteks tallu. Kõigepealt proovisime sead aeda ajada (puust kaigas ja puust klots),” ütleb ta.

Edasi tuli kartuli kaalumine kaaluvihtidega ja õpilastele tutvustati margapuud. “Sulased proovisid saagida ka puid. Talutüdrukud pesid pesu vannis pesulauaga ja pärast tuli pesu ka vaalida. Sai ka aimu, kuidas käis hobuse rautamine (hobuseraud ja puu pakk). Kõik katsed edukalt kõigil läbitud, läksime lõkke äärde, kus kõrvetasime puuvitsa otsas leiba, panime võid pääle ning jõime teed kõrvale,” meenutab Hagala.

Sellel aastal oli plaanis ka lastele näidata ning lasta neil ka ise proovida, millega ja kuidas vanasti võid tehti. “Lasin selleks tarbeks spetsiaalsest valmistada võimasinast koopia. See osav kätetöö on tehtud Kalle Kuusalu poolt,” lisab Hagala.

Tähista omas peres

Harjumaa muuseum on puha Jüriga ehk tähtpäevale nime andnud tegelasega ka otseselt seotud. Nimelt on üks väärtuslik museaal püha Jüri kujutisega ripats, mis leiti Keila linnuse väljakaevamistel 1993. aastal. Seda juhatas toona arheoloog Mati Mandel. “Tutvustame ka oma muuseumi FB lehel jürikuu raames suurepärast leidu ning jagame ka lugu jüripäeva legendist. Kodulehel avaldame ka virtuaalse mängu, kus saab oma teadmised jüripäevast proovile panna,” teatab naine.

Kui kaua on muuseum 23. aprillil suuremaid või väiksemaid üritusi korraldanud? “Algusaegadel tähistati seda päeva jüritule ja jõepargi korrastamisega. Pedagoogilist programmi on tehtud juba üle kahekümne aasta ning jüripäev on õppeasutuste seas väga populaarne. Lapsed said õues olla ja proovida erinevaid talutöid,” selgitab Aili Hagala.

Edasi räägib muuseumipedagoog veel mõnest 23. aprilli tavast ja nüansist. Mis juhtub näiteks siis, kui ülestõusmispühade Suur Reede ning jüripäew on ühel ajal? “Kui nüüd vanarahvakalendri kohaselt võtta, siis tegelikult paljud kombed on jüripäeval ja Suurel Reedel sarnased.

Näiteks oli suurpuhastuse aeg, kehtis mürarikaste tööde tegemise keeld (pikse/äikese oht), külas ei käidud ja asju ei laenatud. Oli maagiliste toimingute tegemise ja tumedate jõudude tõrjumise aeg,” seletab ta. Hagala arvab, et tähistada võis ikka mõlemat päeva ning ka jüriöö tuld võiks ikka teha.

Jutustab Aili Hagala, muuseumipedagoog

Kukerpall päästab seljavalust

Et praegu kehtivad mitmed piirangud, siis soosib aeg tähtpäevade pidamist kodus ja pereringis. Aili Hagala soovitab: igaüks saab sellel päeval näiteks kukerpalli teha. “Vanarahva kombe kohaselt pääseb sellega seljavalust. Võib kasemahla või allikaveega nägu pesta, mis pidavat hoidma sind nahaprobleemidest eemal ja kaunina,” soovitab ta.

Kindlasti võib 23. aprillil koristada. Seda eriti just õues. Kokku saab korjata oksad ja vanad lehed ning jüriööl süüdata lõke. Lõkketuhast saab teha kapsaseemne lava, kust pidid suured ja mahlased taimed tulema.

“Samuti pidavat jüripäeval istutatud puu hästi kasvama minema. 23. aprill on ka looduse tärkamise ja looduse tundmaõppimise aeg, seega väga sobilik matkaks loodusesse koos mõnusa taimetee ja musta leivaga,” ütleb Hagala.

Leegitsev jüriöö ehk ülestõus 1343

Kindlasti mahuvad need tähtpäevad ühele päevale. Tänapäevalgi on traditsiooniks saanud tõrvikutega jooksmine, millega võib tuua paralleele Ed. Bornhöhe “Tasuja” jutustusega, mis toimus 1343. aastal. Eelmise sajandi alguses ja teisel poolel mälestati tulega vahel ka jüripäeva ülestõusu.

Kirikus on tähtsal kohal püha Jüri surmaastapäev (303. a, 23. aprill). Ristisõdade aegu tekkis legend, mille kohaselt päästis ta süütu tütarlapse lohemao käest ja vabastas rahva paganlikust kurjusest, selle järgi sai jüripäev oma nime.

Eestlastele on Jüri olnud karjakaitsja. Vanasõna ütleb, et Jüri paneb võtmega rohu kasvama ja ühe vana regilaulu algus on: “Jüri taskus taevavõtmed…”. Nurmenuku rahvapärane nimetus on taevavõti. Legendi kohaselt olevat Peetrus kuldsed taevavõtmed maapinnale pillanud ja sellest sirgunud esimene nurmenukk. Lille õis on võti, mis taevaluugid lahti päästab, lastes päikesekiirtel senisest rohkem maapinnale jõuda.

The post Jüripäev – koristamise, maagia ja karja kaitse päev appeared first on Harju Elu.

Vaatamata koroona vohamisele ning sellega kaasnevatele piirangutele pole need mured väiksematele maakauplustele suuremat peavalu valmistanud. Hoopis vastupidi, sest järjest rohkem on kodus töötavad täiskasvanud või õppivad lapsed enda jaoks avastanud lähima kaupluse.

Lääne-Harju vallas Ruila külapoes toimetav Laivi Ilves ütleb, et neil käib rahvast varasemast rohkem. “Loomulikult ostetakse ka enam. Pandeemia alguses ehk oli veidi pelgust, et kas tasub poodi tulla. Aga nüüd läheb asi ülesmäge,” räägib Ilves. Ta nimetab huvi kasvu põhjusena kindlasti kodukontoris töötajaid, kes saavad kauba elukoha lähedalt mugavalt kätte.

Lisaks kodusele kauplusele Ruilas majandatakse ka nn Laitse mäe ehk Lossi poes. Sealne rentnik lõpetas alates 1. märtsist tegutsemise, olles majas toimetanud viimased neli aastat.

Laivi Ilvese sõnul jäi müügisaal maha üsna tühjana, sest rentnikul on õigus endasoetatud mööbel kaasa võtta..

Igapäevaselt Ruila poodi (fotol) pidavad daamid toimetavad märtsist ka Laitse Lossi poes. 

“Minu 81-aastane ema Elvira Allikmets pani siis 20. märtsil keset poeruumi laua üles ning hakkas müüma, sest Laitse raudteepeatuse juures asuv ühistu kauplus on eelmise aasta novembri algusest remondis. Kohalikud aga tahavad kaupa,” kinnitab Ilves. Tasapisi on soetatud ka müügisaali mööblit.

Rahvas käib Ilvese sõnul tublisti ostmas. “Ootame ikka, et päris Laitse kaupluse remont lõppeb ja kohalikud saavad sealt taas sisseoste teha,” loodab Laivi Ilves.

Saavad kodukohast kauba kätte

Anija vallas Soodlas toimetab kohalik pood praegusel kujul alates juunist 1990. Nähtud on nii rublaaja lõpu äärmist kaubanappust kui ka hilisemat turumajandust. 60 elanikuga külale on kaupluse olemasolu väga tähtis. Tänavu veebruaris vääristas Anija vald poepidajad-omanikke Virve Jõeranda ja Ingmar Kuusikut valla teenetemärkidega.

Kuidas on Soodla pood viimased kuud elanud ning kas ostmine on kasvanud? “Elame stabiilselt ja ühtemoodi. Suuremat kasvu või kahanemist märgata pole,” ütleb Ingmar Kuusik. Jätkuvalt peab kohalik ning kaugema kandi rahvas ise Soodla poes käima, sest kullerteenust seal ei pakuta.

Jah, käibed on suuremaks läinud ja rahvast käib.

Samas Anija vallas toimetav Alavere pood kuulub tillukesse kaubaketti Kodupoed. Harjus on samas ketis veel Laura pood Kosel ja Meierei pood Raasikul. Mullu sügisel pälvis Alavere pood maakonna tegijate konkursil tiitli Aasta panustaja.

Kiir- ja pooltoit on au sees

Kauplust peab Alavere tulundusühistu Alvar MÜ tütarettevõte OÜ Alavere Pood. Mõlemaga toimetab põllumees ning Anija volikogu juht Jaanus Kalev. “Jah, käibed on suuremaks läinud ja rahvast käib,” ütleb ta Harju Elule.

Soodla kaupluse sisevaade. Fotod Allar Viivik 

Seoses koroonapiirangutega on tema sõnul hakatud enim ostma valmistoite ja poolfabrikaate. Et oleks lihtsam süüa teha ja kohe ka süüa. “Muidugi on oma osa ka sellel, et Alaveres on kaks suurt ehitusobjekti, kus on suht palju töömehi. Nemad ongi päevasel ajal põhilised valmistoidu soovijad, aga muidugi ostavad ka kohalikud,” ütleb Kalev.

Erilist sortimendi muutust koroonaajal ei oska ta välja tuua.

“Mis kaup üldse ei lähe – ei oskagi öelda. Ajapikku on erinevad liikuvad kaubagrupid välja kujunenud. Müüme seda, mida inimene maapiirkonnas vajab,” ütleb Jaanus Kalev.

The post Maapoodide omanikud: rahva huvi ning ostukogused suurenevad appeared first on Harju Elu.

Eestis on praegu kolm planetaariumi – Tallinnas Energia avastuskeskuses, Tartus AHHAA teaduskeskuses ja Pärnus Pernova loodusmajas. Neljandat planetaariumi rajatakse haridus- ja kultuurikeskuse Viimsi Artiumi osana Viimsi valda nõukaaegsesse kütusemahutisse.

Viimsi vallas Lubja klindi all on kokku seitse kütusemahutit, mis omal ajal kuulusid Nõukogude Liidu mere-sõjalaevastiku Viimsi kütusebaasi koosseisu. Kütusebaas rajati 1950. aastatel ja kütust hoiti seal kuni 1980. aastate lõpuni.

“Inimesed on mõelnud, et mida nendega võiks teha. Ideid on olnud väga palju. Praegusel juhul on ühele mahutile leitud funktsioon Artiumi planetaariumina,” räägib Viimsi valla kultuuriosakonna juhataja Villu Veski.

Viimsist kosmosesse

“Planetaariumi rajamise idee sai alguse juba Viimsi Artiumile kindla asukoha leidmisega. Arhitektidelt sooviti lahendust, mis hõlmaks kogu ala tervikuna,” selgitab valla pressiesindaja Martin Jaško. Lahenduse töötas välja arhitektuuribüroo Kavakava.

Õigupoolest renoveeritakse kaks kütusemahutit, millest üks hakkab täitma planetaariumi, teine väliõppeala funktsiooni. “Mahutite diameeter on 19 meetrit, planetaariumi kõrgus põrandast kuni tipuni umbes 16 meetrit,” täpsustab Jaško.

Märtsis alustati kütusemahutite paekivist ja tellistest seinte puhastamisega. Hoonete kõrval on praegu virnades tellingud. Millal siis Eesti neljas planetaarium uksed avab?

“Me nimetame seda hellitavalt Kosmosekeskuseks. See valmib meil Artiumi teise osa ehitisena, mis puudutab just sisustuse osa rajamist. Kui oleme optimistlikud, siis 2023. aasta alguses,” arvab Viimsi kooli direktor Peeter Sipelgas, kes on üks projekti eestvedajatest.

“Ainuüksi planetaariumi sisustus, mis puudutab tehnoloogilist poolt, läheb maksma 250 000 eurot. Lisandub hoone väline renoveerimine. Raha planetaariumi jaoks tuleb Viimsi valla eelarvest,” teab Sipelgas. Kogu Artiumi ehitusprojekti maksumus on 14,4 miljonit eurot.

Kütusemahuti sisevaade. Fotod Andres Tohver 

Vajaminevad seadmed planetaariumi tarbeks hangitakse tõenäoliselt väljastpoolt Eestit. “Siin me oleme teinud koostööd põhjanaabritega. Eks siis selgub, kui hankeks läheb, et kes selle hanke võidab,” arvab Viimsi kooli direktor.

Eelkõige koolilastele

Kui palju inimesi hakkab Artiumi planetaariumi aastas külastama? “Planetaarium rajatakse eeskätt õpilaste astronoomiaalase huvi arendamiseks Viimsi valla koolidele. Siin hakkavad toimuma iganädalased huviringid, nii arhitektuuri- kui kosmosering,” jätkab Sipelgas.

Viimsi vallas on nimelt viimased neli aastat tegutsenud kosmosering “Päikesesüsteem ja kosmos”, mis tutvustab õpilastele astronoomiaalaseid oskusi ja teadmisi, äratab huvi tähistaeva sündmuste vastu. “Iganädalaselt käib kosmoseringis 20 huvilist. Nad on vanuses 3.–8. klass. Koos käime praegu Viimsi kooli ruumides,” ütleb Sipelgas.

“Ega siin hinnangulist arvu ei oska täna veel välja öelda, aga ma usun, et väga palju huvilisi me leiame eelkõige Viimsi enda asutuste näol, mitte ainult koolide, vaid ka lasteaedade näol. Ja ka Tallinn on väga lähedal. See huviliste arv, kes planetaariumi külastama hakkab, on väga suur,” räägib direktor.

“Tulevikus, kui me saame programmid koos sisustusega korralikult tööle, hakkame seda teenust pakkuma kõikidele koolidele üle Eesti,” unistab Sipelgas.

Villu Veski arvates saab tulevases planetaariumis korraldada ka näitusi, väiksemaid kontserte ja rahvusvahelisi koostööprojekte.

“Me kõik oleme otsimas seda midagi, mis teeks Viimsis atraktiivseks ka kultuuriturismi,” ütleb Veski.

The post Viimsi saab 2023. aastal planetaariumi appeared first on Harju Elu.

Oxford Sustainable saavutas 70 miljoni eurose Baltikumi projektiga kõigi aegade parima Breeami/Leedi tulemuse.

Harjumaal asuv ettevõte Oxford Sustainable OÜ, mis tegeleb kinnisvaraarenduse ja nõustamisega, sai eile Suurbritannia teadusasutuselt BRE-lt (British Research Establishment) Breeami või Leedi kombineeritud kontori- ja jaemüügiprojekti eest kõigi aegade parima tulemuse Baltikumis.

Muljetavaldavaid tulemusi saavutanud Origo projekt on mitmeotstarbeline arendus, mis koosneb Riia südames asuva keskrongijaama ja Rail Balticu terminali kõrval asuvatest büroo- ja kaubanduspindadest.

“Origo projekt on meie jaekaubandus- ja büroopindadest tähtsaim keskus Riias. Oxford Sustainable / Green Baltics on olnud väga edukas juba kümme aastat ja peale kõiki neid aastaid on meil hea meel teatada veel ühest erakordsest tulemusest. Ettevõte sai Balti riikides büroo-/jaekaubanduspindade kombineeritud valdkonnas jätkusuutlikkuses (Breeam) kõrgeima hinde,” sõnas Linstowi projektijuht Andis Kublačovs.

Oxford Sustainable’i ja Green Balticsi tegevjuht Hadley Barrett lisas: “Erinevalt enamikest kinnisvaraarendajatest oleme oma projektides alati arvestanud nii kasumi, inimeste kui ka planeediga. Oleme selle põhimõtte alusel arendanud ja nõustanud juba üle 17 aasta, ammu enne seda kui see teema oli populaarne ja oluline – nagu see peaks olema. Arvestades meie kogemusi eri riikides, võin öelda, et leidub vähe inimesi või ettevõtteid, kes suudaks jätkusuutliku kinnisvaraarenduse valdkonnas meie teadmiste ja saavutustega konkureerida.”

Erinevalt nendest erasektori saavutustest on paljud eraettevõtted öelnud, et Eesti valitsus, standardiinstituudid, ülikoolid ja vabaühendused võitlevad endiselt jätkusuutlikkuse ideega. Üldiselt järgivad nad lihtsalt ELi norme, tehes ise vähe uuendusi või jagavad toetusi valedele inimestele või valdkondadele. Isegi õigusaktides on selle kohta ainult mõned read ja vaid lõiguke energiatõhususest, mis on ainult üks väike osa jätkusuutlikkusest.

Ühe alternatiivi sellele seisukohale esitab Piibe Lind Eesti GBC’st: “Selles on omajagu tõde, kuid vabaühenduste lipu all tegutseva eraettevõtete rühmana oleme püüdnud olla eeskujuks taastuvenergia ja jätkusuutliku kinnisvara valdkonnas, vahetades teadmisi (rahvusvaheliselt), pakkudes kogemusi, asjatundlikkust, koolitusi ja õppeprogramme ning arendades üht ekspordiprogrammi, mis tutvustab meie Eesti liikmetele umbes 200 miljoni euro väärtuses jätkusuutlikke projekte. Meie panuseks on olnud juhtivate advokaadibüroode koostatud juriidilised tekstid, täielikult koostatud standardid, uuendused ja uued tööviisid. Kahjuks on endiselt liiga palju väljakujunenud otsustajaid, kes on praeguse olukorraga rahul, seega avalikus/teadussektoris tekivad paljude nende algatuste ette ületamatud takistused.”

Samal ajal on Eesti GBC arendatud algatusi võetud kasutusele ka meie naaberriikides Põhja- ja Baltimaades. Nii Läti kui ka Leedu on nüüd kinnisvaravaldkonnas jätkusuutlikkuse ja innovatsiooni osas Eestist tublisti ees.

Mida saame siit õppida? Võib-olla seda, et Eestis on mõned suurepärased ja uuendusmeelsed inimesed ja ettevõtted, kuid riigina peame nende inimeste toetamiseks tegema palju rohkem kui teised riigid, kui Eesti tahab saavutada maailmas juhtpositsiooni, mida ta väärib.

The post Oxford Sustainable Breeam appeared first on Harju Elu.

Eesti suurim kütusemüüja Olerex vahetab järgneva kahe kuu jooksul oma kõikides tanklates asuvad kohvimasinad uute vastu, investeering ulatub üle kahe miljoni euro, mis on teadaolevalt suurim investeering kohvikultuuri arendamisse Eestis.

“Lisaks kütusemüügile on Olerex kasvanud suurimaks kohvikuketiks Eestis. Toome kevadel Eestisse kõige moodsamad kohvimasinad, uuendame kohvioa valikut ning soovime viia kõige parema kohvi Eesti igasse nurka,” märkis Olerexi tegevjuht Piret Miller.

“Tegemist on unikaalse projektiga Eestis, seda nii vahetusprojekti mastaabi kui spetsiaalse erilahenduse tõttu – kõik 150 kohvimasinat on esmakordselt disainitud kliendi värvides ja kohandatud vastavalt Eesti kliendi nõudmistele,” lausus kohvimasinad tarninud Coffee Address OÜ tegevjuht Ermo Rae.

Esimesed Šveitsi päritolu Schaerer Soul 12 kohvimasinad on juba paigaldatud Olerexi Tallinna Peetri, Harku ja Ahtri täisteenindusjaamades. Tegemist on kõige kaasaegsemate kohvimasinatega Eesti turul ning täiesti uudne on ka kahe piima kasutus – jook valmib kas tavalise loomse või kaerapiimaga.

Kliendil on uut masinat lihtsam kasutada tänu uuele 12-tollisele ekraanile, lihtsale ja intuitiivsele menüüle, kus endale meelepärase joogi saab koostada vaid kolme puudutusega. Schaerer Soul 12 võimaldab valida nii külmi kui kuumi jooke ning valmistab suurepärast vahtu.

Kuna masina esipaneeli reguleerimise amplituud on varasemast oluliselt laiem saab nüüd klient mugavalt kasutada ka oma termostassi.

Ettevõtte vaates võimaldab masin senisest paremini jälgida ja planeerida tarbimist, näha millised on populaarsemad joogid ning millisel ajal toimub suurim tarbimine. See omakorda võimaldab valmistuda tipptunniks ning klient saab oma joogi kätte ka kõige kiiremal ajal.

Masin õpetab oma kasutajat ise kui jälgida masina puhastamisel ekraanil eestikeelseid juhiseid ja pilte.

Masinates kasutatav uus kohviuba on valitud arvestades Eesti inimeste kohvieelistust. Kohv ei ole mõru ega liigselt hapu, järelmaitses on tunda kerget marjasust ja šokolaadi. Uba on tumeda röstiga, kuid mitte liiga kõrvetatud. Antud uba on valitud spetsiaalselt Olerexile ning saadaval ainult Olerexi tanklates.

Eesti suurima kütuste jaemüüja Olerexi müügivõrku kuulub tänaseks 99 täisteenindusjaama ning kiirtanklat üle Eesti. 1994. aastal asutatud ettevõte põhineb 100% Eesti kapitalil ja annab tööd ligi kaheksasajale inimesele.

The post Olerex investeerib kaks miljonit eurot kohvimasinatesse appeared first on Harju Elu.

Vanal ajal öeldi, et põllumehel on viis vaenlast, lisaks rahvusvahelisele imperialismile veel kevad, suvi, sügis ja talv. Nüüd on Eesti põllumees neist jagu saanud, tekkinud on aga uued ja hullemad – hallhaned ja krooniline tööjõupuudus.

Tarmukas põllumees nendega võitlust peabki. Peletades hallhanesid ja kaasates võõrtööjõudu.

“Päevas käime viis korda hanesid põllult minema peletamas,” kõneleb Keila külje all Kumnas toimetava AS Metsaküla Piim juhataja Jaan Metsamaa. “Mina olen täna käinud neli korda, ettevõtte tegevjuht ühe korra. Ja nii iga päev – vilistame, plaksutame, karjume…!”

Muidugi tekib küsimus – miks tänapäeval, mil igas kandis on jahiseltsid ja jahimehed, kes võiksid mõne peletuslasu kas või õhku tulistada, peab nii algelisel moel – näiteks kaikaid kokku kolistades – hanesid peletama?

Ehmatuspaugud keelustati

“On meilgi tublid jahimehed, kes olid varmad appi tulema, Keskkonnaamet andis isegi jahiloa, võinuks ühe hane päevas lasta – tegu olnuks ikka rohkem hoiatuslaskudega kui tõsiselt võetava jahipidamisega –, aga Eesti Ornitoloogide Selts vaidlustas selle tegevuse kohtus,” kõneleb põline põllumees Jaan Metsamaa. Kohus keelustaski hoiatuspaugud: ei tohi pesitsusrändel olevaid hanesid häirida. Ja andiski ornitoloogidele õiguse.

“Igal aastal kahjud kasvavad ja pole tänavunegi aasta mingi erand. Rahalises mõõtmes võib ühe suure põllu peal hanede tehtav kahju küündida 40 000 euroni,” ohkab põllumees.

Rändel olevad haneparved ei söö ära ainult talivilja haljendava orase, nahka pistetakse ka esimene, vasttärganud rohi.

“Hanedel on nagu radar peal, teavad täpselt, kus milline põld asub, et see siis puhtaks teha. Esimesest niitest jääme selgi aastal mitmel rohumaal ilma,” ütleb Eesti ühe edukaima põllumajandusettevõtte juht.

Muidu aga Kumna kandis aasta üle ei kurdeta. Talivili on säilinud hästi. “See külm, mis 17. märtsil põldudest üle käis, teraviljapõlde küll natuke kahjustas. Aga ei midagi hullu. Ka liigniiskuse kahjusid ei ole täheldanud. Rapsipõllud on samuti ilusad. Kõik eeldused heaks saagiaastaks on olemas,” võtab Jaan Metsamaa startinud saagiaasta kokku.

Välistööjõud pole odavam

AS-i Metsaküla Piim farmides on kokku 1250 looma, neist 600 lüpsilehma. Põllumaad on kokku 2000 hektarit, sealhulgas 700 ha teravilja ja rapsi, ülejäänud heinamaa. Firma põhiliseks tuluallikaks on ikka olnud piimatootmine. Aastas toodetakse kokku 5700 tonni piima, mis lehma kohta teeb 11000 kilogrammi aastas.

Et kogu selle majapidamise eest hoolt kanda, on firmas palgal 23 töötajat, suvel mõni hooajatööline rohkemgi.

23 põhitöötajast 14 hinge on tegev loomakasvatuses. Ja siin teeb tegevpõllumees mõttepausi otsustajatele-poliitikutele.

“14-st loomakasvatusega tegelevast inimesest on viis inimest ehk kõva kolmandik võõrtöölised, pärit Ukrainast,” ütleb Jaan Metsamaa. Ja kes arvab, et Ukrainast tuuakse tööjõudu selle tõttu, et see odavam on, see eksib.

“Võõrtöölistele anname me tasuta elamise,” kõverdab Metsamaa esimese näpu. Selleks on Kumnas korralikult remonditud ja soojustatud vana hoone, tehtud igasse tuppa avar duširuumgi.

“Üks ukrainlane, kes varem oli ka Inglismaal töötanud, ütles, et meil on väga head tingimused, Inglismaal peeti võõrtööjõudu nagu orje,” teab Metsamaa kõnelda.

Fotod Ülo Russak 

“Ukrainlaste eest tuleb hoolitseda, neid vähemalt esialgu sõidutada siia-sinna, testimiselegi viia,” kõverdab Metsamaa teise näpu.

“Kui võõrööjõud tuleb, peavad nad esialgu kümme päeva karantiinis olema, alles siis pääsevad tööle,” kõverdab Metsamaa kolmanda näpu.

Kõik selle maksab kinni tööandja.

“Arvamine, nagu oleks võõrtööjõu kasutamine oluliselt odavam – see on vale,” ütleb teenekas põllumees kindlalt.

Miks siis võõrtööjõudu kasutatakse? “Lihtsalt muud võimalust ei ole, eestimaalased pole huvitatud põllumajanduses, eriti laudas töötamisest,” vastab Metsamaa.

Loomakasvatuses töötab Eestis hinnanguliselt 450–500 võõrtöölist, mis moodustab 25 % loomakasvatustöötajate arvust.

Ukrainlanna Inna

Inna töötab Eestis kolmandat aastat, ja ikka Kumnas, AS-is Metsaküla Piim. “Tingimused on head ja Jaan on hea ülemus,” ütleb Inna. Ja püüab isegi mõne sõna eesti keelt rääkida. Ikkagi kolmas aasta juba Eestimaal – kaks esimest korda tööloaga, nüüd aga juba elamisloaga.

Isegi sõiduauto, halli Mazda, on Inna juba jõudnud osta.

“Aga koju tahan ikka,” ütleb noor naine, kelle kodu asub Kesk-Ukrainas, 200 kilomeetrit Kiievist.

“Innal on kõik koolitused läbi tehtud, saab ka keeruliseima lüpsirobotiga hakkama,” kinnitab Jaan Metsamaa. Vähemalt üks naine on Metsaküla farmist peagi pensionile minemas. Kes tema asemele tuleb?

“Meie inimesed käivad Soomes ja Norras suuremat raha teenimas. Ukrainlased siin. Ehk peaksime uhked olema, et oleme võõrtööjõule saanud tõmbekeskuseks?” arvab Eestimaa Aasta Põllumees 2018.

Mida arvavad poliitikud?

Politsei seisukoht, Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Aru

Kui palju võõrtööjõudu Eestisse ja Harjumaale nädalas/kuus saabub?

Riiki sisenedes kontrollitakse isiku õiguslikku alust Schengenisse (Eestisse) sisenemiseks. Eestisse sisenemiseks annab õiguse viisa ja/või registreeritud töötamine. Mõlemate viibimisaluste kohta tehakse piirikontrollis päringud vastavatesse registritesse. Kui isikul puudub Eestis viibimise alus, siis saadetakse ta piirilt tagasi või riigist välja. Sise- ega välispiiri ületusel ei tehta andmebaasidesse märget selle kohta, mis eesmärgil inimene on riiki sisenenud.

Küll aga saab välja tuua, et käesoleva aasta kolme kuuga on lühiajalise töötamise õigus antud 6669 korral (jaanuar – 1672, veebruar – 1965, märts – 3034), neist 3584 puhul oli märgitu töökoha aadressiks Harju maakond.

Kas kõik see töövägi on oma kodumaal nõuetekohaselt testitud?

Kuigi välismaalastel on õigus Eestisse siseneda töötamise ja õppimise eesmärgil, võib haigustunnusteta inimestele kohalduda Eestisse saabudes eneseisolatsiooni ja koroonaviiruse testimise kohustus sõltuvalt sellest, millisest riigist nad teekonda alustasid või millist riiki läbisid. Eneseisolatsiooni kohustusest vabastatud riikidest teavitab Välisministeerium.

Kas Eestis, konkreetsemalt tööandja juures, peab võõrtööjõud eneseisolatsiooni reeglitest kinni? Kas keegi seda kontrollib?

Kontrollime eneseisolatsiooni reeglitest kinnipidamist tavatöö käigus ehk siis, kui kontrollime seda, kas võõrtööjõuliste dokumendid on korras. Üldjoontes peetakse piirangutest kinni. Juhul kui eneseisolatsiooni reegleid rikutakse, fikseerime olukorra ja edastame andmed Terviseametile. Eeskätt lasub aga eneseisolatsiooninõuete reeglitest kinnipidamise kohustus inimesel endal ja ettevõtjal.

The post Poliitikud, hallhaned ja ukrainlanna Inna appeared first on Harju Elu.

Kui keegi mõtleb elegantsele ja stiilsele ehtevalikule, mõeldakse automaatselt kuldehetele. Niiviisi ongi saanud tavaks, et kallima käe palumisel ostetakse ikka alati kuldsõrmus või kui soovitakse lihtsalt end hellitada kauni ehtega, on kullast sõrmused ainuõiged. Kuld on armastuse, jõukuse ja kvaliteedi sümbol, mis on vankumatult süübinud meie stiilitajusse.

Kuldsõrmuse valimine ei pruugi olla aga kõige lihtsam ülesanne. Enne, kui teed suurema ehteinvesteeringu, loe allolevaid soovitusi, mille abil saad endale välja valida kõige kaunima ja kvaliteetsema kuldsõrmuse.

Tee suurus selgeks

Kui ostad sõrmuse endale, on suuruse määramine selge – vali sõrmus, mis sobib täpselt parajalt ning pole ei liiga suur ega liiga kitsas.
Kingituseks on sõrmuse valimine pisut keerulisem. Kõige turvalisem valik on kasutada suuruse määramiseks mõnda olemasolevat sõrmust. Pea aga meeles, et isegi, kui see ei ole võimalik ja kingitud sõrmus ei sobi hästi, saab alati lasta juveliiril sõrmuse suurust muuta.

Vali sobivat värvi kuld

Kas teadsid, et kuldsõrmuseid on saadaval kolmel erineval kujul? Enamikes ehtepoodides on müügil kollasest kullast, roosast kullast ja valgest kullast sõrmused, mis on kõik pisut erinevad:

• kollane kuld on kõige klassikalisem versioon ning ühtlasi nö kõige puhtam variant, ent see võib kõige kergemini kriimustada saada, olles teistest pisut pehmem;

• roosa kuld on kõige soodsam, olles segatud vasega. Seetõttu on see ka väga vastupidav, ent mõnele ehtekandjale võib roosa kuld põhjustada allergilisi reaktsioone;

• valge kuld on kõige väärtuslikum versioon, olles segatud enamasti plaatinaga. Tegemist on väga vastupidava ja kauni materjaliga, mis meenutab välimuselt väga läikivat hõbedat.

See, milline nendest kolmest on parim, on suuresti maitse-eelistuse küsimus. Kõik kolm versiooni on väga kvaliteetsed, ehkki pikas perspektiivis on roosa kuld kõige vastupidavam. Lõpuks aga tasub valida maitse ja eelarve järgi.

Viimistluse valimine

Kuldsõrmuseid on saadaval mitmel erineval kujul. Kõige levinum viimistlusliik on läikiv poleeritud pinnaga versioon. Mõnes ehtepoes on saadaval aga ka mati viimistlusega sõrmuseid või hoopis klaasi- või jäätekstuuri meenutavad sõrmused.

Kui sa pole kuldsõrmuseid kunagi kandnud ega ostnud, on soovituslik jääda siiski tavalise läikiva pinnaga versiooni juurde – see on kõige kindlam valik, milles ei pea kindlasti pettuma.

Detailide ja kalliskivide valimine

Kui kõik muud eelistused on paika pandud, tasub mõelda täpsemale disainile. Kas eelistad sõrmust, millel on üks suurem kalliskivi või mitu väikest? Kas eelistad teemante või muid kalliskive? Kalliskivi valikust sõltub suuresti sõrmuse hind: on suur vahe sellel, kas osta ehtsa teemantiga kuldsõrmus või tsirkooniga kuldsõrmus.

Lisaks hinnale tasub mõelda ka vastupidavusele ja järelhooldusele. Ehtsad kalliskivid nõuavad ka delikaatsemat hoolitsust. Samas aga peavad kalliskivid vastu kas või terve elu, kui sõrmust õigesti hooldada.

Erilaadse disainiga võib olla ka sõrmus ise: näiteks on saadaval pisikeste graveeringute, lisadetailide või isegi lillekestega kuldsõrmuseid.

Mõistagi muudavad detailid sõrmuse jällegi kallimaks.

Nagu näha, siis kuldsõrmuse valimine ei ole väga lihtne, ent kõige olulisem on leida endale usaldusväärne ehtepood ning hakata lehitsema valikuid. Ühe õige sõrmuse tunned ära südametunde järgi – seni, kuni oled rahul materjali ja kalliskivide valikuga, toob sõrmus sulle rõõmu veel kümneid aastaid.

Kvaliteetseid kuldsõrmuseid saab mugavalt osta otse internetist e-poe Jahonts vahendusel. Leia sadade disainide hulgast oma lemmik kuldsõrmus ja telli juba täna, nautides kiiret tarnet üle kogu Eesti!

The post Mille järgi valida välja parim kuldsõrmus? appeared first on Harju Elu.

Pärast seda, kui Harju Elu oli avaldanud 19. märtsil artikli “Miks lõpetas Maardu bussifirma Temptrans pankrotiga?”, võttis ajalehega ühendust Muugal elav 61-aastane bussijuht Aarne Saar, et omalt poolt ettevõtte riukaid paljastada.

Saar sõlmis AS-iga Temptrans töölepingu 14. juulil 2017. Mehe ülesandeks sai bussijuhina Tallinna-Kiievi liini teenindamine. Buss väljus Tallinnast kolmapäeva hommikul kell seitse, tegi peatuse Pärnus ja sõitis sealt Läti ning Valgevene kaudu Ukrainasse, kus Kiievisse jõuti neljapäeva hommikul seitsme paiku. Tagasisõitu Kiievist alustas buss laupäeval kell kaksteist. Seegi sõit kestis ligikaudu 24 tundi.

60-kohalise Volvo Jonckheere bussi peamisteks reisijateks olid Ukraina võõrtöölised. Kohe ilmnesid ka Temptransi eripärad.

Must palk ja võltsitud sõidumeerikud

Saare töölepingus oli ametlikuks kuupalgaks ette nähtud 505 eurot brutopalka ehk siis 433,54 eurot netopalka. See laekus pangaarvele.

Ametlikule kuupalgale lisandus 320 eurot päevarahasid mustalt ümbrikus. Nimetatud rahade eest tuli kuus neli korda Kiievisse ja tagasi sõita.

Eesti seadused näevad ette, et bussijuht ei tohi ööpäevas roolis olla rohkem kui üheksa tundi. Seega oleks Temptrans pidanud 24-tunnise sõidu puhul rakendama kolme juhti, kuid tegelikult oli neid bussis vaid kaks – Saar ja tema paarimees.

Kolmanda juhi sõidumeerik tekitati juurde nii, et sellele kirjutati lihtsalt suvaline nimi. Nii näiteks on 28. septembri 2017 sõidumeerikul Temptransi Tallinna-Kiievi bussijuhiks märgitud Dmitro Gricak Novjarilov – mees, keda bussis ei olnud.

Probleemiks oli seegi, et Tallinna-Kiievi-Tallinna sõitude ajal kippusid bussist kaduma Saare isiklikud asjad nagu ergonoomiline kaelapadi, sussid ja Ipad.

Sellega Temptransi eripärad aga veel ei lõppenud.

Arvukalt altkäemakse

“Mulle anti teise mehe “obrazets” ette, kes seda liini varem oli sõitnud,” jätkab Saar. Selle “obrazetsi” ehk aruandelehe peal oli kirjas, kui palju ühte või teist ametnikku määrida tuleb. Õige pea pidi ta ise sellist “obrazetsi” täitma, nagu on näha näiteks 29. novembrist 3. detsembrini 2017 toimunud Tallinna-Kiievi-Tallinna komandeeringu aruandelehelt.

Dmitro Gricak Novjarilovi nimele võltsitud sõidumeerik 28.09.2017 

Nii tuli Valgevene transpordipolitseinikule anda 10 dollarit altkäemaksu, et ta ei hakkaks bussi kontrollima. Ukraina passikontroll sai 5 dollarit, Ukraina toll 5 dollarit, Ukraina piirivalve bussiülevaatus 5 ja Ukraina tolli bussiülevatus 5 dollarit altkäemaksu.

Rahavahetuseks pangas oli Temptransi bussijuhile ette nähtud 65 dollarit. Ukraina piiriületuse eest tuli maksta 190 grivnat. Need mõlemad asjad olid Saare sõnul siiski ametlikud.

Tagasi Eestisse sõites määrimine jätkus. Ukraina passikontroll sai 5 dollarit, Ukraina toll 5 dollarit, Ukraina piirivalve bussiülevaatus 5 dollarit, Ukraina tolli bussiülevaatus 5 dollarit ja Valgevene transpordipolitseinik 10 dollarit altkäemaksu. Tagasisõidu eripärana anti Läti piirivalvele 10 eurot ja Läti tollile 10 eurot altkäemaksu.

Käsud ja raha altkäemaksudeks sai Saar enda sõnul nii Temptransi peadispetšerilt Larissalt kui ka tegevjuhilt Katerina Klorenilt. “Kui sa sellega nõus ei olnud, siis tööd ei saanud,” ohkab mees.

Lisaks Tallinna-Kiievi liinidele teenindas Temptrans ka Tallinna-Peterburi, Tallinna-Minski ja Tallinna-Pihkva liini. “Võib arvata, et ka nende puhul rakendati sama skeemi,” ütleb Saar.

Ja jäädigi teele

Piirivalvurite ja bussiülevaatajate määrimisel olid tõsised tagajärjed. “Bussi üle ei vaadatud, nii nagu peab. Viimane reis, mis mul Temptransiga Kiievist Tallinnasse oli, me jäimegi tee peale. Käigukast ütles üles,” tunnistab Saar.

Saar sõitis Kiievist välja 3. jaanuaril 2018. Rike ilmnes Lätis peale Daugavpilsi 4. jaanuari öösel kella nelja-viie ajal. “Buss oli pilgeni ukrainlasi täis. See oli ju pühade aeg. Kuna käigukast ütles üles, ei saanud bussi töös ja soojana hoida. Läks päris mäsuks. Kutsuti kohalik politsei, see viis ukrainlased lähedale kirikusse sooja,” meenutab bussijuht kriisiolukorda.

Kuidas kriisiolukord lahenes? “Helistasime Tallinnasse, sealt saadeti teine buss. See jõudis päeval kohale. Inimesed olid ikka päris vihased. Ukraina inimesed, kui nad on purjus…,” jätab Saar lause lõpetamata.

Juhid juhtideks, aga Temptransi dispetšerid tegid ropult vigu. Nad ei saanud sinust aru.

“Siis oligi kõik. Siis võeti mind Tallinna-Kiievi-Tallinna liinilt maha,” ütleb Saar.

Otsekohene mees meenutab ka, et lisaks Tallinna-Kiievi-Tallinna liini teenindamisele oli ta seoses 2017. aasta kohalike valimistega sõidutanud Maardus Temptransi bussiga linnapea Vladimir Arhipovit.

Temptransi altkäemaksude aruandeleht perioodist 29.11.–03.12.2017. Fotod Andres Tohver 

“Tegin valimisreklaami. Sõitsin bussiga, tema oli bussis. Iga kord oli buss erinevaid inimesi täis ja sõitis mööda Maardu piire – käisime teisel pool Peterburi teed mõisas, Muugalt läbi Kabelikivisse jne,” meenutab ta.

Need sõidud maksis kinni Maardu linnavalitsus. “Sõite oli üksjagu,” ütleb Saar, kelle väitel olid Maardu linnavalitsus ja Temptrans omavahel läbi põimunud.

Õiglase palga nimel kohtusse

Saar sõitis mõned nädalad ka Tallinna-Rohuneeme liini. Seal oleks brutopalgaks olnud kõigest 505 eurot kuus ja ilma päevarahadeta. Mees pöördus 2018. aasta jaanuaris Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu poole.

Ametiühingust teatati, et vastavalt sõitjateveo üldtöökokkuleppele ei tohtinud täistööajaga töötava bussijuhi miinimumkuupalk olla 2017. aastal väiksem kui 835 eurot bruto, alates 2018. aasta algusest väiksem kui 895 eurot bruto. Mees nõudis Temptransilt palka juurde, mis viis aga töölepingu lõpetamiseni 20. jaanuaril 2018.

Nüüd pöördus Saar töövaidluskomisjoni, et saada vaheraha varasemalt maksmata jäänud palga arvelt. Töövaidluskomisjon mõistiski Temptransilt Saare kasuks välja vaheraha, kuid firma sellega nõus ei olnud ning pöördus kohtusse.

Harju maakohus otsustas 25. aprillil 2019, et Temptrans peab maksma Aarne Saarele saamata jäänud töötasu 1900,93 eurot, kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitist 149,34 eurot, välislähetuse päevaraha 320 eurot ning lisaks veel hüvitist 417,5 eurot – ühtekokku 2787,77 eurot.

Tallinna ringkonnakohus kinnitas 30. oktoobril 2019 üldjoontes Harju maakohtu otsuse, kohustades Temptransi maksma Saarele lisaks juba välja mõistetud summadele ka viivist, ehkki ei täpsustanud, kui palju.

Riigikohus otsustas aga 15. juunil 2020, et kuna Aarne Saar ei olnud Temptransis töötamise ajal Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liige ja kuna Temptrans ei olnud liitunud Autoettevõtete Liiduga, siis jäetakse Saare töötasu ja puhkusehüvitise nõuded rahuldamata.

Tõsi, selle otsusega ei nõustunud riigikohtunikud Henn Jõks ja Kai Kullerkupp. “Aga kuna nemad jäid vähemusse, siis otsustati, et minu nõue on alusetu ja mina selle eest raha ei saa,” ohkab Saar.

Riigikohus mõistis Saare kasuks välja vaid ühe komandeeringu rahad, mis Temptrans oli jätnud maksmata – 320 eurot –, kuid mehe kanda jäid kohtukulud – ligemale tuhat eurot.

Bussijuhiks enam ei võeta

“Ja pärast seda ei saagi enam bussijuhina tööd. See tuli ju igalt poolt välja, et ma pöördusin tööandja vastu kohtusse,” kurdab Saar, kes kujunenud olukorras on sunnitud keerama kalluri rooli.

Paradoksaalne küll, aga varasemad Temptransi töötajad on praegu valdavalt AS Sebe töötajad. “Sebe alustas ju Tallinna-Maardu liinide teenindamist. Sinna läks Tallinna osakonna juhatajaks Juri Jegorov, kes oli Temptransi juhtkonnas. Kõik need Temptransi umbkeelsed dispetšerid ja bussijuhid, kes ei valda eesti keelt, võttis ta kaasa,” väidab Saar.

“Juhid juhtideks, aga Temptransi dispetšerid tegid ropult vigu. Nad ei saanud sinust aru. Tõin neid asju seal välja ja lõpuks pidin sealt ära tulema,” ohkab Saar, kelle sõnul valdas Temptransi seltskonnast enam-vähem normaalsel tasemel eesti keelt kümme protsenti. “See Jegorov ei mõika üldse eesti keelt.”

Saar juhtis nimetatud probleemide osas tähelepanu Sebe juhatuse esimehele Üllar Kaljustele. “Aga kõik see seltskond töötab Sebes edasi,” lisab ta.

Küsimused, millele Juri Jegorov ei vastanud

• Temptransi buss sõitis Tallinnast Kiievisse tavaliselt 24 tundi. See oleks eeldanud kolme bussijuhi kasutamist, aga juhte oli vaid kaks, kolmanda juhi sõidumeerik võltsiti juurde. Miks seda tehti?

• Temptransi juhtkond nõudis bussijuhtidelt ka altkäemaksude andmist Valgevene, Ukraina ja Läti piirivalvuritele. Miks juhtkond seda vajalikuks pidas?

• Miks maksis Temptrans bussijuhtidele osa raha mustalt?

• Miks valdav osa Temptransi bussijuhtidest ja dispetšeritest eesti keelt ei osanud?

Kommentaar, Jelena Katsuba, Maardu linna pressiesindaja

Maardu linn korraldas suvel 2017 oma kodukoha tundmisele ja inimestes kohaliku identiteedi tugevdamisele suunatud ekskursiooni läbi märkimisväärsete kohtade, millel on oluline koht Maardu ajaloos (st Rootsi-Kallavere küla muuseum, endine Fosforiiditehas, Muuga kabelikivi, Maardu järve piirkond, Maardu mõis ja Rebala karjäärid. Ekskursiooni vastu oli meeletu huvi ning pidime korraldama mitu samasugust ekskursiooni, et kõik soovijad saaksid sellest osa võtta. www.facebook.com/MaarduLinn/posts/1436820703076134.

Valimispäeval transportis Maardu linn Muuga elanikke Muuga Aedlinnast (Maxima X kauplus, Altmetsa tee 1) Maardu linna valimisjaoskonda nr 3 (Vaba Aja Keskus, Keemikute 12b), sest Muugal ei olnud oma valimisjaoskonda ning Muuga inimesed pidid hääletama VAKis. Kokku oli kolm väljumist sinna ja tagasi.

Mõlemal korral oli linnal tellitud Temptransi buss, kuid Keskerakonna või poliitilise agitatsiooniga ei olnud ega saanud olla mingit pistmist.

Intervjuu

Kui palju AS Temptransi töötajaid on viimase kahe aasta jooksul AS Sebe ridadesse üle tulnud?

Üllar Kaljuste, AS Sebe juhatuse liige: Numbrit kindlasti öelda ei suuda. 2019. aasta juulist, kui AS Sebe alustas põhjasuuna liinide teenindamist, alustasid ka üsna mitmed endised Temptransi juhid töösuhet AS Sebega. Samuti olen teadlik, et endiseid Temptransi juhte läks 2019. aastal tööle TLT-sse ning Temptrans ise jäi teenindama veel mõningaid väikebussi kommertsliine. AS Sebe ei ole teinud statistikat, palju töötas varasemalt AS Temptransis bussijuhte ning palju siis neist on viimase kahe aasta jooksul meile tulnud ja palju ka juba ära läinud.

Millal sai Juri Jegorov AS Sebe Tallinna osakonna juhatajaks? Mis põhjustel?

Juri Jegoroviga algas töösuhe 2019. aasta maikuus. AS Sebel oli vajadus osakonna käivitamiseks ja juhtimiseks leida piirkonda ja olusid tundev pädev isik ning selleks osutus 2019. aastal otsuseid tehes parima valikuna Juri Jegorov.

Kas AS Sebe ridades töötavad ka Temptransi endine tegevjuht Katerina Kloren ja peadispetšer Larissa?

Ei tööta.

Kuidas on lood Temptransist Sebesse üle tulnud töötajate eesti keele oskusega?

Oskused on erinevad ja jällegi ei oska välja tuua statistikat. Peame keeleoskust oluliseks, aga samas tõdeme, et bussiliinid suunaga Maardu-Tallinn pigem eeldavadki bussijuhilt head vene keele oskust.

The post Temptransi bussijuht paljastab: mind sunniti sõidumeerikut võltsima ja altkäemaksu andma appeared first on Harju Elu.

Kevadised metsaistutused algasid külma kevade tõttu 3. aprillil ehk tavapärasest pisut hiljem. Riigimetsa majandamise keskus (RMK) istutab tänavu üle Eesti 24 miljonit puud, millest 11 miljonit on männid, 10 miljonit kuused, 2 miljonit kased, lisaks veel pisut musta leppa, tamme ja lehist. Puudest pisut alla 2 miljoni istutatakse Harjumaale.

Kuusalu vallas Aru küla lähistel müttab John Deere’i metsatraktor värskel pohlamänniku raiesmikul. Traktori taga on Bräcke ketasader, mille labadega kettad lõikavad mulda vagusid uute puude istutamiseks. Koos adraga 21 tonni kaaluv masin liigub kolm ja pool kilomeetrit tunnis.

Hektari kündmise peale kulub traktoristil Üllar Rajal laias laastus tund aega. “Ta puhastab maapinna, teeb okstest ja samblast puhta vao. Jääb puhas muld ja liiv,” kiidab masinat Raja.

Vagude vahe on natukene alla kahe meetri. “Eks istutajad saavad puid oma käe järgi panna,” arvab Raja.

1500 taime päevas

Nõukogude ajal oli ka selliseid masinaid, mis tegid vagu ja istutust korraga, näiteks Maardu 1. “Aga nende kinnisurumissüsteem ei kõlvanud. See jättis taime juured õhku ja taim ei läinud kasvama. Loobuti neist juba enne uue Eesti aja algust,” selgitab RMK Kirde metsakasvatusjuht Ilmar Paal.

Hea aastaga viskab noor mänd pikkust lausa 70 sentimeetrit.

RMK Kirde regioon hõlmab Harjumaa idaosa, Järvamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa ja tükikese Jõgevamaast.

Tõsi, John Deere’ile paigaldatud Sigma metsakülvik on võimeline samaaegselt ka puuseemneid külvama. “Praegu me istutame vaid 7 protsenti masinatega ja 93 protsenti käsitsi,” lisab Paal.

Metsaistutus Soodlas. Ailar Puhasmets ja Hado Alapert istutustorudega tööhoos. 

Mõned kilomeetrid ida poole Soodlas, mis jääb Kuusalu ja Anija valla piirimaile, käibki käsitsi noore metsa istutamine. “Suletud juurekavaga taime toruistutamine maksab 8 senti tükk. Suurema avajuurse taime istutamine maksab 12–14 senti tükk,” teab Paal hindu.
“Istutan päevas üheksa või üheksa ja pool kasti,” ütleb Tapal elav Ailar Puhasmets. Et kastis on 160 männitaime, tuleb päeva saldoks poolteist tuhat. Mehel on taimed märssi meenutava vakaga üle õla.

“Taimed istutatakse vahega meeter-poolteist,” jätkab Ailar. Väikese mullapalliga mänd pistetakse 63-millimeetrise läbimõõduga Pottiputki istutustorusse. Toru all on kaks kangi. Neist ühele vajutatakse, et mullapalliga mänd maasse läheks. Teisega tõmmatakse tühi toru tagasi.

Ilmar Paal ja Üllar Raja Aru külas neljatonnise ketasadra ees, mis on kinnitatud John Deere’i traktori taha. 

“Kui on õiged töövõtted ja töövahendid, siis ei ole hullu,” arvab Hado Alapert, kes on samuti Tapa mees ja Puhasmetsa kamraad. Sõbrad alustasid kevadise istutustööga 19. aprillil. “Ma arvan, et kokku kestab istutus kuu-poolteist,” arvab Alapert.

Palju sellise töö eest aga palka makstakse? “Ega see oleneb, palju istutad. Tubli istutaja teenib päevas kuskil 50–100 eurot,” kalkuleerib Alapert. On see hea palk? “Ma usun küll. Ega peab kiiresti ja kvaliteetselt istutama, siis saab paremat palka ju,” arvab ta.

“On hea, kui muld on natuke niiske. Siis on parem seda taime kinni saada,” räägib Alapert. Kui suur osa taimedest aga kasvama läheb?

“Kui ma istutan siia hektari kohta 3000 taime, siis mõne ikka sööb põder ära. Valgustusraie ajal ma pean noorendikku harvendama, sest männid ei saa nii koos suureks kasvada. Peale valgustusraiet jääb puudest hektarile 2000–2200,” selgitab ta.

Noor mets kasvab mühinal

Ehkki värskeid raiesmikke on valus vaadata, taastub mets kiiresti. Selles võib veenduda sealsamas Aru külas 2014. aastal lageraie ja metsaistutuse läbi teinud langil. Seitsmeaastased männid on juba kahe-kolme meetri pikkused, tunduvalt pikemad kui keskmine metsamees.

Tiit Ruus mõõdulindiga seitsmeaastaste mändide kasvu takseerimas. Fotod Andres Tohver 

RMK Harjumaa piirkonna juht Tiit Ruus võtab taskust mõõdulindi. Riistapuu ei valeta. Hea aastaga viskab noor mänd pikkust lausa 70 sentimeetrit. “See on männile sobilik pinnas. Mänd kasvab siin ilusti,” arvab ta.

“Eks aktiivne kasvuperiood on suvi. Mänd on siin põhiline puuliik. Ta kasvab siin nii suht märgadel aladel kui nõmmealadel. Aga üldiselt on ta liivaste pinnaste taim. Liivastel aladel kasvab ta kõige paremini,” selgitab Ruus.

Noortele männikutele teeb RMK kultuurihooldusi, et lehtpuuvõsa peale ei tungiks ja taimi ära ei lämmataks. Et kasvada kümnemeetriseks, kulub männil kakskümmend-kolmkümmend aastat. Neljakümneaastane mänd on juba ligemale kakskümmend meetrit kõrge.

Praegustel raiesmikel mühavad 90 aasta pärast taas küpsed männikud, kus hektari kohta on keskmiselt 400–600 puud.

The post Harjumaa metsadesse istutatakse ligi kaks miljonit puud appeared first on Harju Elu.

Raasiku vallavalitsus korraldas hanke Aruküla Rukkilille lasteaia küttesüsteemi rekonstrueerimiseks ja juurdeehituse tegemiseks – kolmest hinnapakkumisest soodsaima tegi OÜ Tesron Ehitus, küsides 1 079 606 eurot.

Vallavanem Andre Sepp ütles, et lähipäevil on kavas ehitajaga leping sõlmida. Ehitus peaks algama sel kuul ning kavandatud tööd lõppema novembris.

Aruküla nõukogudeaegse tüüpprojekti järgi ehitatud lasteaiahoone on U-kujuline, selle kaks tiiba on kahekordsed, keskmine osa ühekordne. Juurdeehituse käigus ehitatakse ühekordsele osale peale teine korrus, esimene korrus ehitatakse ümber, remonditakse hoone üks tiib ning rekonstrueeritakse küttesüsteem.

Juurdeehitatava osa hoovi rajatakse trepikoda esimese ja teise korruse ühendamiseks. Liikumisraskustega inimeste jaoks paigaldatakse uude trepikotta platvormtõstuk. Uue osa teise korruse ruumid ühendatakse ka praeguste teise korruse ruumidega. Lasteaed saab juurdeehitusega uue aula-spordisaali, praegune aula ehitatakse ümber ning sinna tuleb erivajadustega laste rühm kuni 12 lapsele. Praegune muusikaklass ja õpetajate tuba ehitatakse ümber rühmaks kuni 24 lapsele, sinna kavandatakse sõimerühm.

Uus suur saal, mida saab kasutada nii aktuste pidamiseks kui sporditegevusteks, tuleb juurdeehituse teisele korrusele. Saali saab vajadusel helikindla lükandseina abil jagada kaheks. Samale korrusele rajatakse ka muusikaklass, õpetajate tuba, logopeediruum, sanitaarruumid ja panipaigad.

Laiendatava osa sissepääsu kohale on projekteeritud varikatus ning fassaadile paigaldatakse lasteaia silt analoogse suuruse ja kirjatüübiga nagu on lasteaia kõrval asuval Aruküla koolimajal. Projektis on laiendatava osa välisfassaad kollane ning selle kõrvaltiivad osaliselt rohelised.

Juulikuus on Aruküla lasteaed kinni, töötajad on kollektiivpuhkusel, soovijaile on avatud suvine valverühm Raasiku lasteaias. Aruküla lasteaia küttesüsteemi renoveerimine ja juurdeehituse tegemine oli esialgu kavas möödunud aastal, kuid koroonakriisi tõttu võttis vallavolikogu mullu vastu negatiivse lisaeelarve ning lasteaia juurdeehitus lükati edasi. Tänavuses eelarves kavandati Rukkilille juurdeehitusele ja küttesüsteemi rekonstrueerimisele 1,2 miljonit eurot, selleks võetakse laenu.

The post Aruküla lasteaed saab tänavu üle miljoni maksva juurdeehituse appeared first on Harju Elu.