Eesti raudteejaamade lugu algas peaaegu 150 aastat tagasi, kui esimesena valmis Paldiski-Tallinna-Tosno liin. Seni viimane ehitati Koidulasse ja valmis sai see viis aastat tagasi. Neid kõiki ühendab 12. märtsist Arhitektuurimuuseumis avatud Kaido Haageni fotonäitus, milles on jäädvustatud Eesti raudteejaamade paremik. Raplast pärit, kuid tänaseks Leppneemes elav ja tegutsev fotomees Kaido Haagen ütleb, et Soolalao kelder andis raamid ette. Sinna mahtus vaid 32 jaama fotot üle Eesti. Kokku pildistas ta aastatel 2014-2015 vähemalt sadat jaama, vaksalit ja peatuskohta. See moodustab peaaegu poole säilinud jaamahoonest. Paljud neist on aga jäänud kasutuseta ja lagunevad. Pileteid müüakse rongides ning neid liigub mõnel liinil vaid paar-kolm päevas. Paari reisija pärast pole mõttekas vaksalit lahti hoida. “Seda tuleb kütta, koristada, inimesi palgal hoida. Sama on näiteks tuletornidega või tuulikutega, mille funktsioon on kas kadumas või juba kadunud,” arutleb Haagen. Mida teha, et auväärne ja igati esinduslik ehitiste liik taas huvitavaks ning külastatavaks teha? “Inimesi peaks ikka jaamadesse tagasi tooma. Näiteks Tapal tehakse vaksalis teatrit, kuigi hoone on maha jäetud. Jõgeval on jaamas A ja O kauplus ja Keilas söögikoht Kegel,” loetleb ta. Samas pakub mees välja, et näiteks Valga hiigelhoones võiks avada kontserdisaali. Suur foto on detailirohke Kokku on näitusel 32 värvilist fotot erinevatest jaamadest. Formaat ...
Artikkel "Leppneeme fotograaf jäädvustas vaksaleid" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.