Kui soovite teada, kuidas mõjutab kommunaalteenuse hindu nende tarbimist toetav taristu, heitke pilk oma viimasele elektriarvele. Täiesti võimalik, et tarbitud elekter ja selle kohale toimetamise võrgutasu on seal peaaegu võrdsed summad. Internetiühenduse puhul määravad võrgu omadused lisaks hinnale väga selgelt ka teenuse kvaliteedi. Kiire lairibaühendus valguskaabli või õhu kaudu nõuab märkimisväärset investeeringut seda võimaldavasse taristusse. Mis loomulikult kasseeritakse hiljem klientidelt tagasi ühes kasumimarginaaliga. Möödunud aastal eraldas valitsus 20 miljonit eurot neljas maakonnas kiirete internetiühenduste loomise toetuseks. Eesmärk oli tagada kiire võrguühendus ka nendes külades ja metsatagustes, kuhu ettevõtted selleks vajaliku taristu rajamist majanduslikult põhjendatuks pole pidanud. Kandev idee oli kasutada kulude kokkuhoiuks olemasolevate elektriliinide poste, lisades nendele valguskaablid. Rajatavate võrkude omanikuks pidanuks jääma kohalikud omavalitsused, kes pidid täiendavalt investeerima ühtekokku 60 miljonit eurot. Esmalt suured elektri- ja sidevõrkude omanikud Elektrilevi ja Telia ei huvitunud antud projektist. Seega tulid valitsusse pääsenud sotsid välja initsiatiiviga, et viimase miili internetiühendused võiksid rajad omavalitsused. Projekti eestkõnelejateks sai riigikogu liige Tanel Talve ning IT-minister Urve Palo, kes kinnitasid omavalitsusjuhtidele korduvalt, et 20 miljoni ulatuses toetusi riigilt tuleb. Initsiatiivi võttis ka Harjumaa Omavalitsuste Liit, kes tänavu kevadel käivitas projekt DigiMaa. Kõik kulges suvel jooksul ladusalt – inimesed registreerisid, projektijuht Olav Harjo teatas võrkude projekteerimisega alustamisest. Avalikkusele ...
Artikkel "Kui minister Palo koob võrku" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.