Kunagi ammu räägiti ühest nukuteatri lavatöölisest, kes pidi etenduse ajal avama dekoratsiooniks olnud värava. Kui ta selle unustas ja talle seda ainsat kohustust meelde tuletati, vastas mees rahulikult: „Mis loeb universumi seisukohast üks nukuteatri jalgvärav!“ Tal oli mõneski mõttes õigus, sest maailmas on palju tähtsamaid asju, mille peale mõelda. Ehkki töö tegemata jätmist ei saa muidugi heaks kiita, kulub selle mehe suhtumine praegusesse aega väga ära. Kui me muul ajal ei suuda argiasju unustada või igapäevaseid uudiseid ignoreerida (need on lihtsalt igal pool!), siis hingedeajal tasub seda rutiini muuta. Selle aasta kohalikud valimised olid intensiivsed ja täitsid pikka aega enamiku meediakanaleid. Paljud muud elulised uudised jäid selle kõrval märkamatuks. Meediaportaalides võis kogeda inimeste pahameelt, aga ka tõsist viha nii Eestis kui maailmas toimuva ja kaasinimeste vastu, ka lootusetust, usu puudumist tulevikku. Vastuoluline on see, et kui inimestega rääkida, siis enamik tegelikult ei mäleta, kuidas läksid eelmised valimised või kes olid ministrid paar aastat tagasi (rääkimata kaugemast ajast), ei mäletata enda kunagisi argiprobleeme ega uudiseid, mis ilmumise ajal lõid justkui jalust maha. Kui me neid asju tegelikult sügaval sisimas ei väärtusta, siis kas tasub lasta neil enda üle võimust võtta? Kui paljud meist mäletavad, mis probleemid olid meil aasta, viis või ...
Artikkel "Mõned mõtted mõtlemiseks" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.