Juris Smalinskis (45) alustas 26. juunil Leedu-Läti piirilt rannikumatka põhja poole. 2. septembril jätkas ta Lääne-Eesti rannikualadel. Lätlane soovib nõnda luua Baltikumi pikima matkaraja – ühtekokku 1170 kilomeetrit. Kolmapäeva hommikul sirutas Smalinskis selga juba Padise kloostri ees. Sealt edasi viis teekond Harju-Madise kirikusse ja Paldiski linna – ühtekokku 20 kilomeetrit, mille peale kulus viis hommikutundi. Kolmapäevasteks saatjateks olid ränduril metsamehest kaasmaalane Juris Vemanis, Haapsalus taimetoidukohvikut pidavad Beguta Kevvai ja Liisi Ansip, Lääne-Harju Koostöökogu aktivistid Kerli Lambing ja Ede Teinbas, ettevõtluskoolitaja Ege Jaanso ning Harju Elu ajakirjanik. Retke vältel on Smalinskise kaasrändurid vahetunud. Suurim seltskond – 45 matkajat – saatis teda ühel Põhja-Läti lõigul. Tõstamaa-Matsi lõik Pärnumaal tuli mehel seevastu läbida omaenda seltskonnas ehk üksinda. 1170 kilomeetrit Kust ikkagi on pärit idee nii Läti kui Eesti läänerannik jalgsi läbida? “Paljud inimesed, kes Lätis turismiga tegelevad, unistavad ultrapikast matkarajast,” ütleb Smalinskis. Seni on Läti matkarajad piirdunud kolme, viie, kümne, 20 või 25 kilomeetriga. “Lätis ei ole ühtegi saja kilomeetri pikkust matkarada,” tunnistab Smalinskis. Seetõttu käivitas mees sõpradega matkaraja projekti, mis algaks Leedu-Läti piirilt Nida külast. Sealt piki rannikut Ainažini-Heinasteni Eesti piiril on 550 kilomeetrit, mille läbikõndimist ta alustas tänavu 26. juunil. Sellest on Smalinskisele aga veel vähe. 2. septembril jätkas ta matka ...
Artikkel "Lätlane soovib luua Baltikumi pikimat matkarada" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.