Täpselt kümme päeva tagasi lõppes kohalike valimiste kandidaatide registreerimiseks esitamine. Valimisteni on jäänud omakorda täpselt üks kalendrikuu. Võrreldes eelmiste valimistega on Harjumaal kandideerijaid mitusada vähem, kuid vähem saab olema ka omavalitsusi. Eelmistel, 2013. aastal toimunud kohalikel valimistel oli Harjumaal volikogudesse kandideerimas 2133 inimest. Tänavune koguarv on 1765. Võrdluseks: volikogusid oli toona 22, peale tänavusi valimisi jääb Harjumaale neid alles 15. Peale oktoobrikuu valimisi pole Eesti halduskaardil enam Saue ja Paldiski linna ega Keila, Nissi, Padise, Vasalemma, Kernu ja Aegviidu valda. Alles jääb nimeliselt küll Saue vald, kuid seda uue ühendvallana. Seega on tänavune kandidaatide väiksem arv igati loogiline. Enim kandidaate on tekkivas Saue ühendvallas – 191. Järgnevad Viimsi vald 184 ja uustulnuk Lääne-Harju vald 178 kandidaadiga. Kõige napimalt on kandidaate Loksa linnas (46) ja Kiili vallas (51). Suurim võitlus Viimsis Enne kohalikke valimisi vaatavad volikogud üle, kui palju on rahvaarv nelja aasta jooksul kasvanud/kahanenud ning määravad seadusega ette antud piirides uue volikogu liikmete arvu. Mida suurem on rahvaarv, seda suurem on vahemik otsustamiseks, kui palju võib volikogus liikmeid olla. Nii on tekkinud olukord, kus rahvaarvu poolest väiksemas Rae vallas on uues volikogus rohkem liikmeid (25) kui suuremas Viimsi vallas (21). See on ka põhjuseks, miks Viimsi vallas on ühele volikogu ...
Artikkel "Harju keskmine: 5,9 kandidaati volikogu kohale" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.