Kuigi Harjumaal on igasuguseid probleeme, mis panevad inimesi nii riiki kui ka omavalitsusi kiruma, on vähemalt üks, mille eest peab harjumaalane tänulik olema, et ta just siin elab. See õnn on kinnisvara. Kusjuures polegi tähtis, kas see on korter või maja, laenuga või ilma ostetud, tähtis on, et see asub Harjumaal. Õnn tähendab muidugi raha, kinnisvara väärtust, mis jääb tõenäoliselt püsima ja mida ei mõjuta poliitilised tõmbetuuled ega majanduse tõusud-mõõnad. Kui kehv see kinnisvara ka poleks, siis Eesti mõistes on Harjumaa kinnisvara väärtus igal juhul kõrge. Igal suvel teeme alati ühe suure ringsõidu Lõuna-Eestis. Ehkki olen Tallinnas sündinud-kasvanud, veetsin oma lapsepõlvesuved Tartumaa lõunapiiril. Vanad talud ja mägisem maa mõjusid teistmoodi. Kuid kui aastakümneid tagasi tajusin Põhja-Eesti paremust või isegi ajast ees olekut, siis nüüd enam mitte. Iga suvi toob rohkelt vaimustust, siirast imetlust, kui kiiresti kõik Lõuna-Eestis muutub ja areneb. Kui uhked on majad, kui korras on teed ja ilusad vaated. Milline elamus on sõita Tartust Põlva või Võrru, Valgast-Tõrvasse, Karksi-Nuiast Kilingi-Nõmme kaudu Pärnusse… Põllud on justkui joonlauaga tõmmatud, teed mustad kui siidilint. Iga kord tunnen, nagu oleks käinud välismaal. Harjumaal on isegi viletsa kinnisvara omanik hea olla. Kahjuks ei reeda Lõuna-Eesti väline pilt seda, et nende majade või viljakate ...
Artikkel "Harjumaalase elu kinnisvaraparadiisis" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.