September, see tarkusekuu, mil kõik on kooliminejatel jälle uus, on taas kätte jõudnud. Aga sel aastal on meil Eestimaal koolimineku aeg pisut teisiti tulnud. Kas Sina oled juba „kohtunud“ Tanel Padariga, kes poliitreklaamiga võisteldes kõiki täiskasvanuid, kel haridustee mingil põhjusel pooleli on jäänud, enda eeskujul jälle kooli minema ärgitab?! Minule tõi see reklaamikampaania taas meelde iseenda loo. Olen kasvanud viielapselise pere noorimana ning kaotanud oma isa väga õrnas eas. Ega elu polnud sellel ajal kellelgi liiga kerge, aga minuga läks igatahes nii, et abiellusin väga noorelt ja kooli jaoks hakkas aega nappima. Lõpetasin keskkooli täiskasvanute gümnaasiumis ja töötasin kaubanduses, kuni tundsin, et karjääriredeli järgmisele pulgale jõudmine eeldab täiendavaid teadmisi ja diplomit. Nii juhtuski, et ühel kaunil päikselisel 1. septembril, kui minu tütar läks esimesse klassi, alustasin taas kooliteed ka mina. Seekord siis Tartus alma materis, kust saadud haridus on andnud mulle võimaluse töötada elu jooksul mitte ainult maavanema, linnaosa vanema või abilinnapeana, vaid ka eduka eraettevõtjana. Minu jaoks on elukestva õppe kampaaniamotol „Õppimine seob põlvkondi“ selgelt hoomatav isiklik sisu. Täna on juba üsna tore meenutada tol ajal koos lastega kirjutuslaua taga igaühe saadud hinnete võrdlemist – kellel on paremad, emal või lastel. Ja milliseks heaks õpimotivaatoriks oli mulle suisa hirm, ...
Artikkel "Jälle kooli – ja mitte ainult lapsed, vaid koos lapsega!" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.