Viimase aja arengutest Toompeal on kindlasti kõige olulisem sel esmaspäeval peaministri poolt riigikogule üle antud haldusreformi eelnõu. Riigihalduse minister Arto Aas on oma sõnavõttudes tabavalt märkinud, et see on esimene kord praeguses Eesti Vabariigis, kui haldusreformi teeme, ajaloos juhtus see viimati vallareformi ajal aastatel 1937-1938. Peaminister Taavi Rõivas, kes valitsuse tegevuskavas on ka isiklikult haldusreformi ellu viimise eest vastutavaks määratud, märkis eelnõud riigikogule üle andes, et haldusreformi põhieesmärk on tagada kvaliteetsed avalikud teenused ja tugevad omavalitsused üle kogu Eesti. Haldusreformi vajadusest on räägitud kaua, erinevaid kontseptsioone ja plaane on tehtud lausa 1990ndate keskpaigast. Arvan, et pikk protsess on olnud oluline ja vajalik, et plaan, kuidas tugevate omavalitsuste ja parema kohaliku elu korralduseni jõuda, oleks tõesti just koha peal ja kohalike elanike poolt kokku lepitud. Tänaseks on ka riigikontroll oma kooskõlastuses eelnõule kinnitanud, et Eesti avalikkus, poliitikud, nii kohalik tasand kui valitsus on ühel meelel, et haldusreform tuleb nüüd ära teha. Sama näitavad rahvaküsitlused, tugi reformile on olemas. Tänaseks on ka vallajuhid võtnud reformimise prioriteediks, tehtud on 59 ametlikku ettepanekut naabritele liitumisteks/liitmisteks. Need ettepanekud hõlmavad kolme neljandikku kõigist Eestimaa valdadest ja linnadest. Samuti on juba toimunud ühinemisi, kust võib tuua näiteid tugevama omavalitsuse mõjudest kohalikule elule ja elanikule. Üks eluline näide ...
Artikkel "Haldusreform – esimene peale 1938. aastat?" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.