Kui puhkajale ilm halb, siis põllumehele hea. See vana tõde kehtib ka selle kevade ja suve alguse kohta. „Rohukasv oli soodne, silo sai ühe hooga valmis tehtud,“ kinnitavad Kuusalu valla Kursi külas paikneva Karukämbla talu peremehed Ants Aaman seenior ja Ants Aaman juunior nagu ühest suust. Muidugi – nende kari on ka natuke vähenõudlikum kui enamikul teistel loomapidajatel. Ikkagi maakari. Küsib vähem ja annab natuke vähem. „Eks me sellepärast maakarja kasuks otsustasimegi, et need loomad väärindavad sööta paremini, annavad söötühiku kohta rohkem ja kvaliteetsemat piima,“ loetleb seenior maakarja eeliseid. Pealegi on nad väiksema kondiga kui enamlevinud holsten-friisi tõugu loomad, sobivad meie pidamistingimustega. Väheoluline pole seegi, et PRIA toetab oma rahadega maakarja pidamist „Eks PRIA sellepärast toetagi, et see tõug pole globaliseeruvas maailmas veel globaliseerunud. On meie paikkonale omane, on nagu maainimene – visa ja sitke,“ loeb Ants Aaman juunior üles sensitiivsed põhjused, miks Kursil otsustati mustakirju karja pidamiselt üle minna just maatõugu karjale. Uudishimulik veis Alustati ehk viis aastat tagasi paari loomaga. Nüüd on karjas 20 maatõugu piimaandjat, lisaks tosin mullikat ja kuus vasikat. „Eesti peale kokku on ehk 600 maatõugu lehma – need, mis tõuraamatus kirjas,“ teab Aaman seenior. Nüüd saab tootja 30 senti liitrilt – sellega elab ära, ...
Artikkel "Aamanid pälvisid maakarjakasvataja hõbekarika" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.