Viimsi vabaõhumuuseumi territooriumil võib kindlatel kuupäevadel näha ringi jooksmas siberi haskisid. Neid elegantseid koeri on Siberi ja muu maailma lumistel aladel kasutatud töökoertena. Nende põhiline aretussuund on olnud kelgukoerteks ja just seda sai näha ja proovida muuseumi alal. 17 kelgukoera, kes pakkusid eelmise nädala pühapäeval talvist rõõmu ja sõidulusti, tulid Paasiku koertemõisast. Huvilisi, kes tahtsid koertega tutvuda ja kelgusõitu teha, oli paarikümne ringis. Paasiku koertemõisa peremees ja koertejuht Viljar Krohv ning tema abilised pakuvad poole kilomeetri pikkust kelgusõitu. Ja tuleb öelda, et huvilisi oli rohkem kui neid, kes said kelgule. „Järjekord oli pikk ja nii mõnigi loobus ootamisest,“ ütles Krohv. Tol päeval tehti ligemale 30 sõitu. „Algul mõtlesime, et teeme 25 sõitu ja vaatame siis, kuidas koerad kestavad ja kuidas rada vastu peab,“ lisas Krohv. Kelku veavad kuus koera. Kamba peale suudavad nad tõmmata liikuma kuni 240 kilogrammi. „Kuna kelgu kaal on ka päris suur – umbes 30 kilogrammi –, siis jääb 200 juhi ja reisijate jaoks,“ rääkis Viljar Krohv. Korraga mahuvad kelgule üks täiskasvanu ja kuni kolmeaastane laps või kaks kuni kuueaastast last. Vähem kaalu – suurem kiirus Lapsed oli kelgusõidust mõistagi elevil. 7-aastasele Mirovile meeldis kelgusõit väga. „Koerad on ilusat värvi. Sõit meeldis, sest kiirus oli suur,“ rääkis ...
Artikkel "Kelgukutsud Viimsis: kõik soovijad kelgule ei mahtunud" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.