Mida ütleb põllumees tänavuse kevade kohta? Et polnud õiget talve, polnud ka kevadet. Kevad paneb aga saagile aluse – see on vana põllumehetarkus. Kui pole aga kevadet, kas siis on nälg näpistamas? „Nälg nüüd Eestimaad kimbutama küll ei tule,“ muigab Lauri Lepassaar, põllumajandusettevõtte AS Metsaküla Piim agronoomist tegevjuht. „Eestimaal on need kevaded ikka nii erinevad olnud, et ega seegi, natuke tavatu, veel külvajat kohuta.“ ASile Metsaküla Piim kuulub Harku vallas 680 hektarit põllumaad. Teraviljakülv lõpetati läinud pühapäeval, selle nädala kolmapäevaks oli suviraps kah külvatud. „Seega võime öelda, et mai keskpaigaks saime kevadkülviga ühele poole. Kui viimaseid aastaid võrdleme, siis oleme täiesti graafikus. Alustasime küll natuke hiljem, aga jõudsime lõpule nagu tavaliselt,“ räägib Lauri Lepassaar. Nendelgi, kes mõni nädal varem külviga alustasid, pole viljad rohkem võrsunud. „Ega külmas mullas tera ju idanema hakka, sellepärast polnud liiga vara sel aastal põllule mõtet minna,“ arvab agronoom. Kummaline kevad Lauri Lepassaar on pärit Lõuna-Eestist, Mulgimaalt. Sellepärast teab ta hästi, et Põhja-Eestis on kevad ikka kaks nädalat tulekuga hilisem. „See aasta on aga kummaline – veel nädal tagasi oli 15-sentimeetrine lumekiht Saaremaal, Mulgimaalgi tuli lund, aga meie siin külvasime. Tavatu kevad.“ Talivili, mida Metsaküla maadel on natuke üle 200 hektari, on agronoomi hinnangul suuremas jaos ...
Artikkel "Kevade tavatus põllul ja heinamaal" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.