7. mail kuulutati Keilas Harjumaa muuseumis avatuks esimene maakondlik nõuandekoda, mis annab teavet rahvarõivastest, nende valmistamisest ja kandmisest. Samal päeval esitleti ka Keila kihelkonna abielunaise rahvarõivaste täiskomplekti. Eesti rahvakunsti- ja käsitöö liidu, MTÜ Rahvarõivas, maakonna muuseumi ning meistrite koostöös avatud nõuandepaik on Eesti maakondades esimene. Põhjuseid selle avamiseks on mitu. Muuseum tähistab tänavu augustis 29. sünnipäeva ning selle fondides on nii mõndagi, mis rahvariidehuvilisi rõõmustab. Oluline “süü” on ka värskelt 25. taasloomise aastapäeva tähistanud Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidul. Just nemad on rõhunud sellele, et igas Eesti maakonnas oleks konsultant. Rahvas on avastanud mitmeid kursusi ja koole, kus õpetatakse ning õpitakse riiete tegemist ning kandmist. Korraldatud on mitmeid rahvariiete programme. Kuidas aga valmis Keila kihelkonna naise rõivakomplekt? Tekstiilikunstnik Lembe Sihvre rääkis, et maakonna muuseumis on kaunid ja väga rohke tikandiga originaalsed rahvarõivakäised. Need on annetatud Tutermaalt, pärit 18. sajandi algusest ning olid pühapäeval ka rahvale vaadata. Tavaliselt hoitakse neid fondides . Kuid ikkagi on Keila kihelkonnast materjali vähe. Eesti ajaloomuuseumis on küll kaks Laulasmaa seelikut – üks neist on alusseelik ja teine on ilmsete rannarootsi mõjudega. “Kujunes nii, et ühest tekinäitusest algas nelja naise tegevus muuseumis. Nüüd oli pikalt avatud Harju pottmütside näitus,” ütles Sihvre. Äsjavalminud komplekt on osa suurest ...
Artikkel "Keila emand oli rikkalt ja uhkelt riietatud" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.