Eesti Jäähokiliit otsib omavalitsuste ja eraettevõtjate seast huvilisi, kes võtaks rajada jäähalle, mille järele on liidu hinnangul Eestis suur nõudlus. Paar nädalat tagasi käidi kohtumas ka Harju valdade-linnade juhtidega, kuid siiani pole omavalitsused suurt huvi üles näidanud. Üks jäähokiliidu põhilisi argumente on, et tänapäeval pole jäähall enam koht, kus ainult sportlased trenni teevad, vaid tegu on vaba aja keskusega, millel on laiem sotsiaalne mõju ning seega sobiks jäähalli rajamisega oma kogukonnale tegelda just valdadel-linnadel. See, ning lisaks väljatöötatud n-ö odava jäähalli projekt on kaks põhilist argumenti, millega jäähalli ideed üritatakse üle Eesti omavalitsustele ja eraettevõtjatele „müüa“. Eesti Jäähokiliidu juhatuse esimees Rauno Parrase sõnul on nad liidus välja töötanud lihtsate ja odavate jäähalli kontseptsiooni. „Meie eesmärk on murda kaks müüti: et jäähalli ehitamine on tohutu investeering ja et kui sa selle ehitad, siis pead kogu aeg raha juurde panema, sest see ei majanda end ära,“ räägib ta.“Esiteks ei pea investeering olema miljonites ja teiseks pole halli opereerimiskulud midagi müstilist – hallist tulevate rahavoogudega on võimalik halli majandada.“ Jäähokiliit lähtub oma arvestustes Kanada praktikast – see näitab, et 50 000 elanikuga asumis või piirkonnas on juba mõistlik jäähalli pidada. „Meie oleme selle piiri nihutanud 35 000 inimese peale. Oleme Eestis kaardistanud kohad, ...
Artikkel "Harjumaal võiks olla kaks-kolm jäähalli" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.