Miks peaks üks õige õpetaja sukelduma poliitikasse? Eriti kohalikku poliitikasse – kas pakub siis pedagoogi töö vähem väljakutseid kui amet linnavalitsuses? Või on amet linnavalitsuses just väljakutseks? Ailar Lyra tuli Maardusse õpetajaks aastal 2000, kohe peale Tartu Õpetajate Seminari lõpetamist. Väikesest Misso vallast Lõuna-Eestis – kokku jooksevad seal Eesti, Vene ja Läti piir – pärit noormeest ei heidutanud, et enamasti venekeelne elukeskkond oli vastandiks tema harjumuspärasele miljööle. „Tulime erinevatest kõrgkoolidest Kallavere Keskkooli noore teotahtelise meeskonnana: minuga koos veel inglise keele, loodusõpetuse ja kehalise kasvatuse õpetaja,“ meenutab tänane Maardu abilinnapea 17 aastat tagust tulemist. “Maardu polnud hoopiski see, mis mujal kõneldi ja kirjutati, siin oli küll sadam ja tööstus, aga ometi oli see heakorrastatud linnake oma sügavate traditsioonidega,“ kõneleb Ailar Lyra esimesest muljest. Ailar Lyrale hakkas Maardu linn ja töö nii meeldima, et otsustas siia jäädagi. Mis sellest, et kõrval helklesid Tallinna virvatuled, mis sellest, et teised noored pedagoogid on aja jooksul valinud teise elutee – kes on tänaseks mujal koolis direktoriks, kes spordiinstruktor. Klassiõpetaja haridusega Ailar Lyra otsustas küll ka Tallinnasse minna, kuid see oli seotud uute õpingutega Tallinna Ülikoolis. „Ajalugu ja ühiskonnateadused on ikka mu kirg olnud, otsustasin siis õpinguid just neil aladel jätkata,“ meenutab abilinnapea. Pedagoogilisel ametiredelil tõusis ...
Artikkel "Ailar Lyra: „Maardu on ideaalne linn eneseteostuseks“" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.