27. jaanuaril 1967 moodustati toonase “Töösangari” ühismajandi ning A. Sommerlingi riigimajandi kahest osakonnast Vaida sovhoos. Riigimajand tegutses kuni likvideerimiseni 27 aastat ning andis tööd sadadele inimestele. Kuidas majandis elati ning mida kasvatati, sellest räägiti eelmisel laupäeval Vaida raamatukogu ajaloopäeval. Kui paljude omaaegse Harju rajooni majandite või ettevõtete arhiivid kadusid 1990ndatel teadmata suunas, siis Vaidal on vedanud. Alles on August Nahkuri koostatud viis paksu köidet majandi kroonikat ning sadu tema pildistatud fotosid. Ajaloo talletamise eestvedajad on kohaliku raamatukogu juht Reet Raudkepp ja viimane Vaida sovhoosi direktor Peeter Böckler. Raamatukogu töötab praegu kunagises sovhoosi kontoris. Sealsesse saali koguneski väärikas seltskond, et meenutada olnut ja rääkida tänasest päevast. Kodu-uurijast publitsist Peeter Böckler lubas, et sügiseks tahab ta ilmutada Vaida majandi ajalooraaamatu. “Kokku tuleb vast 300 lehekülge paljude fotodega. Neid peab ka arvutiga töötlema, sest kõik Nahkuri pildid pole teravad. Praegu kogun ettemakse, et MTÜ saaks asja kirjastada,” ütles ta. Südasuvel plaanitakse korraldada ka retrostiilis “lõikuspidu”, sest õige juubelipäev on talvel. Esimene riigimajand Konverentsi esimene ettekanne oli kauaaegselt põllumajandus- ning kodukaunistamise tegelaselt Jüri Murult. “Harjuga olen seotud aastast 1958, kui olin Sakus põllumajanduskooli praktikal,” meenutas ta. Mäluvärskendamiseks rääkis mees, mida kujutasid endast sovhoosid ja kolhoosid. Esimesed olid NLi riigimajandid, teised aga ühis- ehk kogukonna ...
Artikkel "Elu riigimajandis: köögivili, krõbekartulid ja lõhkenud katel" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.