2015. aastal tuvastas keskkonnainspektsioon Harjumaal kokku 381 rikkumist, mille osas alustati väärteomenetlusi. Enim rikuti kalapüügiseadust. Mis on Harju maakonna peamine probleem? „Tallinna elanike arv, mis paneb suure koormuse Tallinna ümbruse puhkealadele. Siin on ka tööstust, mis annab suure koormuse kogu sellele keskkonnale,“ vastab keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov. 2015. aastal hoidis Harjumaal konkurentsitult esikohta kalapüügiseaduse rikkumine – 178 korral. Selguseta kuuluvusega püügivahendite osas tehti 87 protokolli, trahvida sai 158 kalameest kogusummas 12 120 eurot. Röövpüügiga tekitatud keskkonnakahju suuruseks hinnati 14 621 eurot. Pahategijaid aitasid tabada muuhulgas lõhejõgede kontrollkavad. Lõhe ja meriforelli püügikeeld kehtib 30. oktoobrist 30. novembrini. Üheksa põhilist jõge, mida Harjumaa büroo kalakaitseinspektorid lõheliste kudemisajal valvavad, on Keila, Vääna, Vasalemma, Valgejõgi, Loobu, Jägala, Pudisoo, Pirita, Vihterpalu, lisaks veel mitmed ojad. Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroos töötab 25 töötajat, kellest 16 on mehed ja 9 naised. „Vabatahtlikke kasutame eelkõige lõhe kudemisperioodil ja peamine suhtlemine käib 1-2 vabatahtlike juhiga, kes siis korraldavad omalt poolt Eesti Kalastajate Seltsi liikmete osalust reididel,“ ütleb büroo juht Monica Rand. Keskmine trahv 192 eurot Jäätmeseadust rikuti 86 korral. Trahvitud isikuid oli 51, ent trahvide kogusumma küündis 36 416 euroni. Jäätmeseaduse rikkumise eest trahviti seega keskmiselt kümme korda karmimalt kui kalade röövpüügi eest. „Jäätmeseaduse rikkumised on väga erinevad – metsa ...
Artikkel "Tallinn kurnab Harjumaa loodust" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.