Sügisel saab Eesti endale uue presidendi. Seekord ilmselt jälle Estonias, valijameeste abiga. Seetõttu on ka Harjumaa omavalitsustel anda oma kaalukas hääl Eesti järgmise riigipea valimisel. Lennart Meri, Arnold Rüütel ja Toomas Hendrik Ilves on kõik olnud eripalgelised presidendid. Igal ühel omad plussid ja miinused. Nii nagu inimestel ikka. Seepärast pole ka järgmine meie president mingi üliinimene. Ei peagi olema. Küll aga just meie aeg määrab ära mõne olulise mõõdupuu, mille järgi hinnata kandidaate ning teha oma lõppotsus. Aeg on keeruline, tiine meie julgeolekut puudutavatest teemadest ning samas Eesti majanduse ees seisvatest väljakutsetest. Presidendiks pürgivad naised ja mehed peavad omama inspireerivat, mitte unist nägemust Eesti tulevikust. Edasiminekuks vajab Eesti värskeid ja kartmatuid ideid. Kuigi riigipea roll on meil põhiseaduses tugevasti raamistatud, on ta ikkagi suunda näitav ning karidest hoiatav majakas meile kõigile keerulise aja tormistel vetel. Võib olla on meil siin vaja sõna otseses mõttes presidenti 2.0. Presidendivalimiste aasta on suurepäraseks võimaluseks Eesti poliitikas horisondi taha kiikavate visioonide väljatoomiseks ning läbivaidlemiseks. Kuna riigipea kandidaadi taga on ikka erakonnad, siis oleks Eestile kasutoov, et kahasse persoonide mõõduvõtmisele oleks loovas debatis ka laiem avalikkus. Siin tegi otsa lahti Isamaa ja Res Publica Liit, pakkudes välja kevadiseks aruteluks ISAMAA 2.0 idee Eesti suuremaks tegemisest. ...
Artikkel "President 2.0 ja Eesti tulevik" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.