Kallis karusnahk ei jäta kedagi külmaks, annab sooja – eriti praegusel talvisel ajal – ja elegantsi. Aga kus elegants, seal on ka kired. Karusloomakasvatusel on sama palju vihkajaid kui toetajaid. Karusloomi kasvatatakse nende naha pärast maailmas enam kui 200 aastat. Eestis ulatub esimeste karusloomafarmide sünd 90 aasta taha, siis rajati Tallinna külje all Rakus esimene kasvatus, käivitati karusnahkade tootmine. Ka tänases Eestis toodetakse valdav osa kalleid nahku Harjumaal, Keila lähedal Karjaküla karusloomafarmis, kus opereerib Baltimaade suurim karusloomakasvataja, Soome kapitalile kuuluv AS Balti Karusnahk. Ja seda varsti juba 20 aastat. Peale ameerika naaritsa (mingi) kasvavatakse Karjakülas praegu veel sini- ja hõberebaseid. „Rebaseid on meil põhikarjas 6000 looma, minke ligi 17 000,“ kõneleb farmi juhataja, AS Balti Karusnahk juhatuse liige Alar Kõre. Põhikarja loomaks olemine tähendab seda, et põhikarja emasloomad paarituvad ja poegivad. Aastas sünnib rebastel 17 000 poega ja naaritsatel 120 000. Suurem osa 8-9 kuu vanuseid noorloomi nahastatakse ja saadetakse Soome. Seal nahad pargitakse ja müüakse maha karusnaha oksjonitel. 98 protsenti Karjaküla farmide toodangust läheb ekspordiks. Ei ole Eestis just palju ettevõtteid, kes sellise ekspordinumbriga uhkeldada võiksid. Nagu kaunid daamid kaunite karusnahkadega. Farm annab aastas stabiilselt tööd 75 inimesele, olles piirkonna üheks suuremaks tööandjaks. Kontroll Euroopast Peale Karjaküla farmi on ...
Artikkel "Karusloomakasvatus –suured kired väikeste loomade ümber" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.