Inimesed peaksid suuremat rõhku panema enda kaitsele viirushaiguste vastu, sööma immuunsust tõstvaid toiduaineid või -lisandeid, käte puhtuse eest hoolitsema ja võimalusel rahvarohketes kohtades kaitsemaski kandma, ent ravimeid üle tarvitada ei maksa, ütleb Benu apteegi farmatseut Lauri Baar intervjuus Harju Elule.
Missuguste tervisemuredega praegu sagedamini apteeki pöördutakse?
Sagedamini pöördutakse apteeki praegusel ajal külmetushaigustega – köha, nohu, kurguvalu.
Samuti on külmad tuuled ja temperatuuride suurem kõikumine hakanud segama inimeste silmi, mistõttu kasutatakse varasemast rohkem silmatilku, samuti põletikuvastaseid tilku. Seetõttu võib arvata, et inimesed ei desinfitseeri käsi niipalju kui varem, mistõttu levivad bakterid kes tekitavad silmapõletikke ja külmetushaiguseid.
Kas saate anda mõned nõuandeid ja ravivõtteid enamlevinud tervisemurede leevendamiseks?
Minu arvates tuleks suuremat rõhku panna enda kaitsele viirushaiguste vastu. Süüa tuleks immuunsust tõstvaid toiduaineid või toidulisandeid, desinfitseerida või pesta rohkem käsi ja võimalusel rahvarohketes kohtades kaitsemaski kanda.
Samuti tuleks apteegist rohtu ostes kindlasti üle küsida nõuanded, mida apteeker annab ravimite õigeks kasutamiseks, sest ka leebemate ravimite valesti tarvitamisel võib teha endale rohkem kahju kui kasu.
Lisaks tasuks meeles pidada, et kui tekib külmetushaigus, siis ei ole vaja madalat palavikku kohe alla suruda pärnaõietee- või käsimüügiravimitega, kui palavik ei ole üle 38 kraadi, siis võiks lasta sel olla, sest nii saab keha ise pisikuid hävitada.
Kas tervisemuredega tegelemisel on mingeid väärarusaamu?
Üldjuhul eksitakse ravimite tarvitamisel, kõige tavalisemaks veaks on nohutilkade kasutamine, mida võivad täiskasvanud maksimaalselt nädal aega kasutada ja lapsed veel vähem. Kui neid pikemalt tarvitada, siis hakkavad nad ise nohu tekitama ja selle ravimine on palju pikem, kui tavalisel külmetusel, ning vajab tihti arsti kaasamist.
Samuti eksitakse, kui tarvitatakse valuvaigisteid ja külmetusrohtusid liiga suurtes annustes. Kehal on ainult teatud ressurss, mis suudab ravimeid lagundada, ja kui neid liiga palju tarvitada, siis nad ei anna tugevamat toimet, ainult rohkem kõrvaltoimeid. Ravimitega ei tohi liialdada! Viimast võib öelda ka toidulisandite kohta.
On mõningaid erandeid, kuid üldjuhul on optimaalne annustamine pakenditel juba kirjas ja nende liigtarbimisel võivad osad ained kehas kuhjuda ning hakata tervise parandamise asemel seda rikkuma. Soovitaks lähtuda põhimõttest, et rohkem ei ole parem ja kui ei ole milleski kindel, siis apteekriga konsulteerida.
Apteeker on selle jaoks, et kui sa midagi ei tea, või ei ole kindel millegi funktsioonis või tarbimisküsimustes, siis temalt kindlasti üle küsida. Isegi, kui tundub, et kõik on teada, võiks lasta uuesti üle seletada, sest ravijuhised ja teadmised erinevate preparaatide kohta muutuvad seoses teaduse arenguga ning seetõttu võib mõni aasta tagasi saadud info olla juba uuenenud.
Kuidas viirushooajal immuunsust tõsta?
Immuunsuse tõstmise esmane abivahend on tervislik käitumine. Ehk siis meelemürkide tarbimise vähendamine ja kvaliteetsema toidu söömine. Toit peaks eelistatavalt olema värske ja mitte liigselt töödeldud, nagu seda on näiteks kiirtoidud.
Sügisel on saagikorjeaeg ja seetõttu on rohkem värskeid saadusi soodsamalt saadaval.
Kui see variant ei sobi, või ei ole aega ise köögis nii palju toimetada, siis võib tarvitada toidulisandeid, mis tõstavad immuunsust. Võib tarvitada vitamiine, taimeekstrakte või raviteesid, olenevalt sellest, mis kellelegi sobib.
Samuti on praegusel ajal saadaval ka ninaspreid, mis takistavad viirushaiguste levikut limaskestadel ja seeläbi vähendavad riski haigestuda nii külmetushaigustesse kui koroonaviirusesse.
Kõige lihtsam oleks võtta C- ja D-vitamiini, kuna neist kipub tavaliselt meie kliimas inimestel rohkem puudust olema. Hästi tõstavad immuunsust ka tsink ja päevakübara-, greibi- või küüslauguekstrakt. Kui on võimalik, siis rohkem puhata ja magada – nii saab ennetada stressist tulenevat immuunsuse langust ja see annab kehale võimaluse end ise turgutada.
Inimesed peaksid suuremat rõhku panema enda kaitsele viirushaiguste vastu, sööma immuunsust tõstvaid toiduaineid või -lisandeid, käte puhtuse eest hoolitsema ja võimalusel rahvarohketes kohtades kaitsemaski kandma, ent ravimeid üle tarvitada ei maksa, ütleb Benu apteegi farmatseut Lauri Baar intervjuus Harju Elule.
Missuguste tervisemuredega praegu sagedamini apteeki pöördutakse?
Sagedamini pöördutakse apteeki praegusel ajal külmetushaigustega – köha, nohu, kurguvalu.
Samuti on külmad tuuled ja temperatuuride suurem kõikumine hakanud segama inimeste silmi, mistõttu kasutatakse varasemast rohkem silmatilku, samuti põletikuvastaseid tilku. Seetõttu võib arvata, et inimesed ei desinfitseeri käsi niipalju kui varem, mistõttu levivad bakterid kes tekitavad silmapõletikke ja külmetushaiguseid.
Kas saate anda mõned nõuandeid ja ravivõtteid enamlevinud tervisemurede leevendamiseks?
Minu arvates tuleks suuremat rõhku panna enda kaitsele viirushaiguste vastu. Süüa tuleks immuunsust tõstvaid toiduaineid või toidulisandeid, desinfitseerida või pesta rohkem käsi ja võimalusel rahvarohketes kohtades kaitsemaski kanda.
Samuti tuleks apteegist rohtu ostes kindlasti üle küsida nõuanded, mida apteeker annab ravimite õigeks kasutamiseks, sest ka leebemate ravimite valesti tarvitamisel võib teha endale rohkem kahju kui kasu.
Lisaks tasuks meeles pidada, et kui tekib külmetushaigus, siis ei ole vaja madalat palavikku kohe alla suruda pärnaõietee- või käsimüügiravimitega, kui palavik ei ole üle 38 kraadi, siis võiks lasta sel olla, sest nii saab keha ise pisikuid hävitada.
Kas tervisemuredega tegelemisel on mingeid väärarusaamu?
Üldjuhul eksitakse ravimite tarvitamisel, kõige tavalisemaks veaks on nohutilkade kasutamine, mida võivad täiskasvanud maksimaalselt nädal aega kasutada ja lapsed veel vähem. Kui neid pikemalt tarvitada, siis hakkavad nad ise nohu tekitama ja selle ravimine on palju pikem, kui tavalisel külmetusel, ning vajab tihti arsti kaasamist.
Samuti eksitakse, kui tarvitatakse valuvaigisteid ja külmetusrohtusid liiga suurtes annustes. Kehal on ainult teatud ressurss, mis suudab ravimeid lagundada, ja kui neid liiga palju tarvitada, siis nad ei anna tugevamat toimet, ainult rohkem kõrvaltoimeid. Ravimitega ei tohi liialdada! Viimast võib öelda ka toidulisandite kohta.
On mõningaid erandeid, kuid üldjuhul on optimaalne annustamine pakenditel juba kirjas ja nende liigtarbimisel võivad osad ained kehas kuhjuda ning hakata tervise parandamise asemel seda rikkuma. Soovitaks lähtuda põhimõttest, et rohkem ei ole parem ja kui ei ole milleski kindel, siis apteekriga konsulteerida.
Apteeker on selle jaoks, et kui sa midagi ei tea, või ei ole kindel millegi funktsioonis või tarbimisküsimustes, siis temalt kindlasti üle küsida. Isegi, kui tundub, et kõik on teada, võiks lasta uuesti üle seletada, sest ravijuhised ja teadmised erinevate preparaatide kohta muutuvad seoses teaduse arenguga ning seetõttu võib mõni aasta tagasi saadud info olla juba uuenenud.
Kuidas viirushooajal immuunsust tõsta?
Immuunsuse tõstmise esmane abivahend on tervislik käitumine. Ehk siis meelemürkide tarbimise vähendamine ja kvaliteetsema toidu söömine. Toit peaks eelistatavalt olema värske ja mitte liigselt töödeldud, nagu seda on näiteks kiirtoidud.
Sügisel on saagikorjeaeg ja seetõttu on rohkem värskeid saadusi soodsamalt saadaval.
Kui see variant ei sobi, või ei ole aega ise köögis nii palju toimetada, siis võib tarvitada toidulisandeid, mis tõstavad immuunsust. Võib tarvitada vitamiine, taimeekstrakte või raviteesid, olenevalt sellest, mis kellelegi sobib.
Samuti on praegusel ajal saadaval ka ninaspreid, mis takistavad viirushaiguste levikut limaskestadel ja seeläbi vähendavad riski haigestuda nii külmetushaigustesse kui koroonaviirusesse.
Kõige lihtsam oleks võtta C- ja D-vitamiini, kuna neist kipub tavaliselt meie kliimas inimestel rohkem puudust olema. Hästi tõstavad immuunsust ka tsink ja päevakübara-, greibi- või küüslauguekstrakt. Kui on võimalik, siis rohkem puhata ja magada – nii saab ennetada stressist tulenevat immuunsuse langust ja see annab kehale võimaluse end ise turgutada.
Inimesed peaksid suuremat rõhku panema enda kaitsele viirushaiguste vastu, sööma immuunsust tõstvaid toiduaineid või -lisandeid, käte puhtuse eest hoolitsema ja võimalusel rahvarohketes kohtades kaitsemaski kandma, ent ravimeid üle tarvitada ei maksa, ütleb Benu apteegi farmatseut Lauri Baar intervjuus Harju Elule.
Missuguste tervisemuredega praegu sagedamini apteeki pöördutakse?
Sagedamini pöördutakse apteeki praegusel ajal külmetushaigustega – köha, nohu, kurguvalu.
Samuti on külmad tuuled ja temperatuuride suurem kõikumine hakanud segama inimeste silmi, mistõttu kasutatakse varasemast rohkem silmatilku, samuti põletikuvastaseid tilku. Seetõttu võib arvata, et inimesed ei desinfitseeri käsi niipalju kui varem, mistõttu levivad bakterid kes tekitavad silmapõletikke ja külmetushaiguseid.
Kas saate anda mõned nõuandeid ja ravivõtteid enamlevinud tervisemurede leevendamiseks?
Minu arvates tuleks suuremat rõhku panna enda kaitsele viirushaiguste vastu. Süüa tuleks immuunsust tõstvaid toiduaineid või toidulisandeid, desinfitseerida või pesta rohkem käsi ja võimalusel rahvarohketes kohtades kaitsemaski kanda.
Samuti tuleks apteegist rohtu ostes kindlasti üle küsida nõuanded, mida apteeker annab ravimite õigeks kasutamiseks, sest ka leebemate ravimite valesti tarvitamisel võib teha endale rohkem kahju kui kasu.
Lisaks tasuks meeles pidada, et kui tekib külmetushaigus, siis ei ole vaja madalat palavikku kohe alla suruda pärnaõietee- või käsimüügiravimitega, kui palavik ei ole üle 38 kraadi, siis võiks lasta sel olla, sest nii saab keha ise pisikuid hävitada.
Kas tervisemuredega tegelemisel on mingeid väärarusaamu?
Üldjuhul eksitakse ravimite tarvitamisel, kõige tavalisemaks veaks on nohutilkade kasutamine, mida võivad täiskasvanud maksimaalselt nädal aega kasutada ja lapsed veel vähem. Kui neid pikemalt tarvitada, siis hakkavad nad ise nohu tekitama ja selle ravimine on palju pikem, kui tavalisel külmetusel, ning vajab tihti arsti kaasamist.
Samuti eksitakse, kui tarvitatakse valuvaigisteid ja külmetusrohtusid liiga suurtes annustes. Kehal on ainult teatud ressurss, mis suudab ravimeid lagundada, ja kui neid liiga palju tarvitada, siis nad ei anna tugevamat toimet, ainult rohkem kõrvaltoimeid. Ravimitega ei tohi liialdada! Viimast võib öelda ka toidulisandite kohta.
On mõningaid erandeid, kuid üldjuhul on optimaalne annustamine pakenditel juba kirjas ja nende liigtarbimisel võivad osad ained kehas kuhjuda ning hakata tervise parandamise asemel seda rikkuma. Soovitaks lähtuda põhimõttest, et rohkem ei ole parem ja kui ei ole milleski kindel, siis apteekriga konsulteerida.
Apteeker on selle jaoks, et kui sa midagi ei tea, või ei ole kindel millegi funktsioonis või tarbimisküsimustes, siis temalt kindlasti üle küsida. Isegi, kui tundub, et kõik on teada, võiks lasta uuesti üle seletada, sest ravijuhised ja teadmised erinevate preparaatide kohta muutuvad seoses teaduse arenguga ning seetõttu võib mõni aasta tagasi saadud info olla juba uuenenud.
Kuidas viirushooajal immuunsust tõsta?
Immuunsuse tõstmise esmane abivahend on tervislik käitumine. Ehk siis meelemürkide tarbimise vähendamine ja kvaliteetsema toidu söömine. Toit peaks eelistatavalt olema värske ja mitte liigselt töödeldud, nagu seda on näiteks kiirtoidud.
Sügisel on saagikorjeaeg ja seetõttu on rohkem värskeid saadusi soodsamalt saadaval.
Kui see variant ei sobi, või ei ole aega ise köögis nii palju toimetada, siis võib tarvitada toidulisandeid, mis tõstavad immuunsust. Võib tarvitada vitamiine, taimeekstrakte või raviteesid, olenevalt sellest, mis kellelegi sobib.
Samuti on praegusel ajal saadaval ka ninaspreid, mis takistavad viirushaiguste levikut limaskestadel ja seeläbi vähendavad riski haigestuda nii külmetushaigustesse kui koroonaviirusesse.
Kõige lihtsam oleks võtta C- ja D-vitamiini, kuna neist kipub tavaliselt meie kliimas inimestel rohkem puudust olema. Hästi tõstavad immuunsust ka tsink ja päevakübara-, greibi- või küüslauguekstrakt. Kui on võimalik, siis rohkem puhata ja magada – nii saab ennetada stressist tulenevat immuunsuse langust ja see annab kehale võimaluse end ise turgutada.
TEAVE
Gripi riskirühmi oodatakse tasuta vaktsineerima
Tervise- ja tööminister Peep Peterson allkirjastas immuniseerimiskava muudatused, millega laiendas tasuta gripivastase vaktsineerimise sihtrühma.
Tasuta gripivaktsiin on alates oktoobri keskpaigast kättesaadav üld- ja erihoolekandeasutuste elanikele, kogukonnas elamise teenusel olevatele inimestele, kõigile üle 60-aastastele, rasedatele, kuue kuu vanustele kuni 7-aastastele lastele ning gripi riskirühma kuuluvatele alaealistele.
Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikidest üks kõrgema gripi tüsistustesse suremusega riikidest. Viimase kümne aasta jooksul on grippi surnud üle 300 inimese, nende seas kaheksa last, kellel kõigil olid rasked kaasuvad haigused.
The post Lauri Baar: „Ravimitega ei tohi liialdada!“ appeared first on Harju Elu.