Maardu lähedal Jõelähtme valla alal laiuvad endiselt potipõllumeeste peenrad, kasvuhooned, kuurid ja osmikud. Kokku on krunte 1150, neid haldavaid MTÜsid 23. Auto või bussiga Maardusse sõites jäävad vasakut kätt keemiakombinaadi varemed, paremal võsas peidab end pilpaküla. Ehkki pilpakülas puuduvad tänavanimed ja seda ei leia kaartidelt, on asum hingitsenud juba 35 aastat. Millest siis pilpaküla ehitatakse? Silma hakkavad lauad ja plekk, tuhaplokid ning isegi vanad raudteeliiprid. Mõni hoone meenutab väheldast kioskit, ent on ka kobedama suvila ja lausa eramaja mõõtu võtvaid ehitisi. Kes küll säärases asumis elada võiks? Saun ja kanad Pensionärist santehnik Ivan Rešalets (67) töötas varasemalt Maardu Elamu ASis. Pilpakülas askeldab ta elukaaslane Nadežda Nestertšukiga (78), kes oli treial-juurdelõikaja Koplis. Ivan saab pensioni 388 eurot kuus, Nadežda 370. Oma krundi suuruseks nimetab Ivan 25 sotnikut ning täpsustab siis, et see on umbes veerand hektarit. Seal seisab tõrvapist katusega majake, mis on Ivani sõnul kaheksa meetrit pikk ja viis lai. “Siin oli raba,” meenutab Nadežda. “Igaüks ehitas oma jõududega. Mõistagi ei ole see erastatud,” tunnistab Ivan. Lisaks majakesele hakkab silma mitu kasvuhoonet, tiik ja rida peenraid. Potipõllumeestena kasvatavad Ivan ja Nadežda kartulit, kurki, tomatit ja hernest, kuid peenardelt saab ka maasikat, sibulat ja küüslauku, puudelt õunu. “Iseenda jaoks, laste jaoks,” ...
Artikkel "Pilpaküla Maardu külje all püsib visalt" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.