Eesti elanikest umbes üks kümnendik pistab rinda vaegkuulmise probleemiga. Kuulmise langust on võimalik pidurdada kuuldeaparaadiga, mille hankimise kulust enamuse katab sotsiaalkindlustusamet. 2. novembril korraldati Keila sotsiaalkeskuses vaegkuuljate tervise- ja kuulmisohutuse päev, mida vedas Tallinna ja Harjumaa Vaegkuuljate Ühing. Selle juhiks on 34-aastane Mallori Lemsalu, kes on hädaliste probleemidega kursis omaenda elukogemuse kaudu – ta nimelt kannab kuuldeaparaati mõlemas kõrvas. “Parem kõrv kuuleb pahasti,” kurtis üks osalejatest. “Aparaati ei kasuta? Aga olete mõlenud sellele,” küsis Lemsalu. “Hiljuti see hakkas. Käib pea ringi ja on tasakaaluhäired,” kurtis osaleja. “Kui te tunnete, et teil on kuulmise langus, siis soovitan teil audiomeetria test ära teha ja siis vaadata, kas teil on vaja kuuldeaparaati,” soovitas Lemsalu. “Öeldakse küll, et kuuldeaparaat peaks tooma kuulmise 100 protsenti tagasi, aga tegelikult toob kuuldeaparaat kuulmise 50-60 protsendi peale,” täpsustas Lemsalu. “Kui teil on kuuldeaparaat, siis on suur tõenäosus, et teil ei lähe kuulmine halvemaks. Kui te käite ilma aparaadita, siis teil läheb kindlasti kuulmine halvemaks.” Aparaadid 3400 eurot Lemsalul endal tekkisid probleemid kuulmisega kümne aasta eest, aga esialgu ta ei tegelenud sellega: “Aparaadi ma sain kuus aastat tagasi, siis kui sain aru, et kuulmislangus on nii suur.” Kõigepealt sai ta aparaadi vasakusse kõrva, aga kuna kuulmine langes järgneva viie ...
Artikkel "Keilas said kokku vaegkuuljad" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.