Esimest korda luges metsaomanik Tarmo Tõntsu chaga ehk musta pässiku kasvatamise ja tarbimise kohta Ameerika ajakirjandusest. Just Alaska piirkonna kogemus innustas teda teemat süvitsi uurima ja ka ise chaga‘t kasvatama.
See on seeneliik, mis kasvab peamiselt kasepuu otsas, millelt ta omandab kõikide teiste taimede ja seentega võrreldes kõige enam tervist toetavaid bioaktiivaineid.
Tarmo hakkas uurima, kuidas seent ise oma kaasikus aretada. „Jõudsin juba ka nii kaugele, et chaga‘st endast puurisin välja tüübli moodi asjad, tahtsin hakata neid istutama,“ kirjeldab mees plaane, mis tundusid esmapilgul kavalad.
Peagi selgus, et chaga paljundamine nii lihtsalt ei käi. Vaja on eoseid, mida seen hakkab lennutama alles pärast peremeespuu surma. Seetõttu on üsna harv nähtus ravimseent oma silmaga metsas kohata – hinnanguliselt on looduses ainult üks chaga seen 10 000–20 000 puu kohta.
Soov oma metsas chaga‘t kasvatada ei andnud rahu
Teema jäi küll aastakeseks soiku, kuid siis sattus Tarmo lugema eestikeelset artiklit, mis tutvustas Eesti ettevõtet OÜ Chaga.
Toiduainetööstuse pärusmaaks on justnimelt chaga-ravimseenest tehtava eliksiiri tootmine, mida nad ka ise Eesti kaasikutes kasvatavad.
„Ja siis oli juba lihtne edasi minna,“ kirjeldab Tarmo. „Hakkasin ennast kursis hoidma nende artiklite ja kodulehtedega.“ Õige pea võttis ta kontakti OÜ Chaga esindajaga, kes oli meeldivalt üllatunud Tarmo põhjalikust eeltööst ja ettevalmistusest.
Ja nõnda jõudis Tarmo avastuseni, et vajaminevad tüüblid on juba olemas ja chaga eostega nakatatud. Praeguseks on metsaomanik pannud oma metsa kasvama 1500 chaga-tüüblit, kuid eesmärk on veelgi suurem: „Loodaks 10 000-ni jõuda,“ tutvustab Tarmo suuri plaane. Esimesed 500 tüüblit paigaldas mees iseseisvalt kaks aastat tagasi jaanuaris, kui oli hästi pehme talv ja pidevalt oli sula. Ülejäänud 1000 paigaldas Tarmo juba koos lastega kevadel: „Kes toksis, kes vahatas ja kes märgistas.“
Oma metsa chaga-saagiga priisata ei saa
Oma metsast leitud chaga‘st on mees teinud tervist toetavaid jooke juba mitu aastat. „Alaska kirjandus ongi see, mismoodi ma hakkasin keetma ja kuivatama ja tegema,“ kirjeldab ta. „Mõnedele olen oma tehtud jooki andnud ja kiidetakse.“ Kuid oma metsast korjatud saagiga priisata ei saa.
Nõudlus ravimseent sisaldavate toodete vastu on suur ning seetõttu vajab ka OÜ Chaga eliksiiride tootmiseks Eesti metsaomanike abikäsi, kes on nõus oma metsas chaga‘t kasvatama ja saaki ettevõttele edasi müüma. Just seetõttu annab toiduainetööstus kõikidele chaga-tüüblite ostjatele kaasa garantii saak aastate pärast tagasi osta ja nõnda metsa alternatiivselt väärindada.
Uus hobi tavapärase metsamajandamise kõrvale
Iga päev klaasitööstuses töötavale Tarmole kuulub 16 hektari suurune metsaala Jõgeva maakonnas. Metsaomanik sai temast kunagise isakodu pärimisega: „Mingi osa oli metsa ja siis olen siit kõrvalt järjest tükke juurde ostnud.“
Pärast chaga 20 aasta pikkust eluiga on plaan metsa majandamisega jäänud Tarmol varasemaga võrreldes samaks. „Normaalne majandamine, ega seal muud midagi. Need tööd, mis vaja teha, need teen,“ kirjeldab metsaomanik.
„Minu jaoks on mets mingil määral tuluallikas ja huvitav hobi ja töö ka,“ tutvustab Tarmo oma metsa, kus ta igal nädalavahetusel jalutustiiru teeb. Ka kodu asub põhimõtteliselt oma metsa kõrval. „50 meetrit ja olen juba esimeste tüüblite juures. Kõik on kontrolli all,“ selgitab Tarmo.
Praeguseks on tüüblid ilusasti kasvama läinud. „Otsad on juba mustad ja sellised kergelt nagu kobrutavad. Noh, eks sel aastal peaks esimesed nupud välja tulema,“ avaldab Tarmo lootust.
Tasuta chaga-kasvatuse õppepäev 14. aprillil kell 15 Harjumaal, korraldajad OÜ Chaga ja Eesti Metsamajandajate Selts
Õppepäeva kava
Räägime chaga‘st ehk mustast pässikust ja selle kasvatamisest.
Kui tasuv on selline väärindamine?
Mida teha saagiga ja mis on maailmaturu nõudlus?
Õpime, kuidas tüübleid istutada.
Lisainfo ja registreerumine Elisabeth Tamm, chaga-kasvatuse konsultant, OÜ Chaga, elisabeth.tamm@chagahealth.eu, 5371 4100
Toimumiskoht Aruküla tee, Munalaskme, 76318 Harju maakond
Koordinaadid 59.207593, 24.159268
Katastritunnus 51802:001:0281
Kestus ca 1–2 tundi
Autod jätame tee äärde ja liigume koos edasi kinnistule. Õppepäev on osalejatele tasuta!
The post Erametsaomanik: plaan on panna kaasikusse kasvama 10 000 chaga-tüüblit appeared first on Harju Elu.