Ajaloolase Valdo Prausti andmetel oli mõisate hiilgeajal ehk sadakond aastat tagasi Eestis kokku 1245 peamõisat. Siia lisandus veel 108 pastoraati ehk kirikumõisa ning ligi kuussada karjamõisat. Seega oli neid kokku üle kahe tuhande. Ajalooline Harjumaa (selle piiridesse jäi ka praegune Raplamaa) on olnud mõisakompleksidest rikas. Siin on asunud veidi üle 230 mõisasüdame. Praeguseks on neid kaasaegse Harjumaa piirides muidugi tunduvalt vähem alles. Kaitse all on 33 maakonna mõisakompleksi. Muinsuskaitseameti Põhja-Eesti järelevalveameti Harjumaa vaneminspektor Ly Renter ütleb, et korrastustööd maakonna mõisates on toimunud või nad on plaani võetud. Neid on restaureeritud ja korrastatud. Muinsuskaitseamet eraldab igal aastal avariilistele hoonetele toetusraha. “Anija mõisa peahoone juures on tehtud pargi rekonstureerimistöid. Paigutatud on pinke ja valgusteid ning korrastatud peenraid. Mõisas toimuvad üritused ning on avatud raamatukogu,“ ütles Renter. Kostivere mõisa peahoonele pandi uus katus ning see sai valmis oktoobriks. Viletsas seisus Habaja Kolga mõisa peahoone katus läks juunikuus välgutabamusest põlema. “Muinsuskaitseamet eraldas kahjude likvideerimiseks 4024 eurot,” ütles Renter. Raasiku valla Perila mõisast on alles vaid kokkuvarisenud varemed. Peningi mõis on kehvas olukorras ning selle peahoone katus varises aastal 2011 lume raskuse all sisse. “Peningi peahoone sai tänavu uue katuse peale. Ei Perila ega Peningi ei ole riikliku kaitse all,” ütleb Renter. Avariilises olukorras on ...
Artikkel "Kuidas saada omanik mõisa eest hoolt kandma?" avaldati esmalt Harju Elu veebilehel.