Paljud aiaomanikud on sügisel dilemma ees, kas haarata reha ja asuda langenud puulehti innukalt kokku riisuma või jätta need looduse hoolde loomulikku ringlusesse.
Lehtede koristamisse tasub üldiselt suhtuda laisalt – teha seda nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Paikades, kus lehed meid tegelikult ei sega, tasub need jätta looduse loomulikku aineringlusse.
Sügiseste lehtede kõrvaldamiseks on mitu alternatiivi. Kõige paremini sobivad need kohapeal kompostimiseks, sest nii jõuavad toitained kõige lihtsamini jälle mulda tagasi ning ressursid jäätmete transportimiseks jäävad kulutamata.
Aia- ja haljastujäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistul lahtiselt aunas.
Elurikkuse toetamiseks soovitame vähemasti mõnes kohas kinnistul jätta lehed riisumata. Aeglasemalt lagunevaid lehti sobib kasutada näiteks põõsaste all multšina, talvel kaitsevad langenud lehed ka puujuuri külma eest. Lehed pakuvad talvekorterit ka näiteks siilidele, selgrootutele ja aiakahjuritest toituvatele putukatele.
Kui siiski tekib vajadus anda haljastujäätmed üle korraldatud jäätmeveo raames, siis tuleb äraveo tellimiseks ühendust võtta valla jäätmevedajaga Eesti Keskkonnateenused AS tel 640 0800 või 1919, andes teada äraantavate haljastujäätmete ligikaudse koguse. Haljastujäätmete vedu toimub 30.novembrini.
Äraantavad haljastujäätmed peavad olema pakitud pealt suletud ja kergesti teisaldatavatesse kilekottidesse ning sisaldama üksnes haljastujäätmeid. Kilekotid tuleb paigutada jäätmevedajaga kokkulepitud asukohta, nt olmejäätmete mahuti vahetusse lähedusse. Haljastujäätmete äraveo eest tuleb tasuda vastavalt vedaja hinnakirjale.
The post Sügislehed kui väärtuslik ressurss appeared first on Harju Elu.