Eesti keskkonnaagentuuri juhtiv sünoptik Taimi Paljak lubab, et talv tuleb praeguseid ilmamudeleid vaadates pigem soojem – mis peaks ju elektri- ja gaasihindu arvestades tooma rõõmu kõigile neile, kes oma maja muul moel kütavad.
Paljaku sõnul on järjepidev ilmamudelite arendustöö viinud selleni, et lähipäevade prognoos on väga heade tulemustega. „Kuid pikemaajalisem prognoos kuuks-kaheks või veel enam pooleks aastaks on ikka üsna küsitava väärtusega. Teisalt varasem statistikal põhinev analoogmeetod ei toimi samuti,“ räägib Paljak.
Põhjuseid selleks on palju, ta toob välja Maa telje kaldenurga või atmosfääri koostise muutumise õhku paiskuva vulkaanilise tolmu ja tahma või inimese tekitatava saaste tõttu või mitme teguri koosmõju.
„Laiemalt vaadelduna on kliima aastasadade vältel ikka kõikunud ja tõenäoliselt ei ole paigalseisus ka praegu. Eelneva kokkuvõtteks võib öelda, et pikema vaatega prognoosi koostamist see kindlasti lihtsamaks ei tee,“ ütleb sünoptik. Kindlasti tuleb arvestada, et Maa looduskeskkond ning atmosfääri seisund on muutunud ning kindlasti ka Maa kaldenurk – see on konkreetselt näha tsüklonite ehk madalrõhkkondade trajektooride muutumisest.
Ka sünoptik ei tea vastust
„Need on enam kaldunud põhjapoolsele trajektoorile. Kui varem liikusid need rohkem mööda 60.–65. laiuskraade, siis nüüd on need rohkem 70. laiuskraadide lähistel, nii et põhjuseid võib olla palju!“
Küsimusele, milliseid veebiavarustes leitavaid ilmateateid usaldada, vastab Taimi Paljak: „See oleks väga hea, kui mina ka sellist vastust teaksin!“ Pikaajalised prognoosid näiteks lähemaks kuuks ja lähemaks kolmeks kuuks on väga muutlikud. „Osa ilmateenistusi on pikaajalise prognoosi vahepael üldse oma kodulehtedelt eemaldanud, sest see toob mainele pigem kahju kui kasu,“ ütleb Paljak.
Ta ütleb, et Maa 60. laiuskraadidel, kus ilm on väga muutlik, ei olegi praegu selliseid allikaid, mis annaks pikaajalise usaldusväärse prognoosi.
Samas on tehnika ja teaduse areng viinud selleni, et lähimate päevade ja lähima perioodi prognoos on enamikus allikates väga täpne. „Ma arvan, et seda on igaüks kogenud, et prognoosid on küllaltki täpsed,“ ütleb Paljak. Ilmamudelite arendustöö on olnud väga tõhus ja tulemused on Paljaku hinnangul kindlasti igaühele näha – eriti lähima ööpäeva prognoos näiteks tunniajalise sammuga on muutunud väga täpseks. „On muidugi erandeid, aga prognoos on küllalt täpne,“ ütleb Paljak.
Samas ei julge ka tema täie kindlusega väita, et kõik praegused prognoosid tuleva talve kohta on tõde. „Me kasutame väga paljusid allikaid, vaatame tõenäosuslikke prognoose ja analoogaastaid, aga ükski neist ei ole sedavõrd usaldusväärne, et ma julgen täie kindlusega väita, et nii tulebki,“ sõnab Paljak.
Näiteks ei maksa enam sajaprotsendiliselt uskuda vanarahvatarkust, et kuumale suvele järgneb külm talv ja vastupidi.
Paljaku sõnul leidub möödunud aastate talvedest ja suvedest mitmesuguseid näiteid. „Kui nii oleks, oleks kõik väga lihtne,“ kinnitab Paljak, „ilm ei anna nii lihtsalt oma mõistatuste lahendusi teada.“
Rahvatarkus sünoptikuid ei aita
Eestis on pikk traditsioon rahvalikel ilmaennustajatel, kelle kohta ütleb professionaalne sünoptik, et vahel läheb täppi ja vahel mitte.
„Meie rahvatarkuste järgi ei ennusta, näiteks Vadim Želnini järeltulija proovib olla Arvo Saidla, kes ennustab Želnini eeskujul seapõrna pealt ilma. Lugesin intervjuud, kus ta ennustas detailselt kuni maikuuni seda, mis tulemas on,“ räägib Paljak, „aga seda võib küll öelda, et varasemalt kasutusel olnud analoogmeetod statistiliste näitajate õhutemperatuuri ja sademete alusel – need ennustused ei pea praegusel ajal küll enam eriti hästi paika. Ei ole nii lihtsalt leitav möödunud aastatest mõni kuu, mis oleks täpselt sarnane ja teha järeldus, et järgnev kuu tuleb sarnane.“
Novembri soe algus
November algab Paljaku sõnul tavapärasest soojema nädalaga, aga siis taandub õhutemperatuurifoon paljuaastase keskmise lähedale.
„Kuu vältel on aga nii keskmisest soojemaid perioode kui külmalaineid. Kuu lõpus võib temperatuurikõver alla 0 °C langeda ja ka detsembri alguses veel külma teha. Püsivalt külmaks detsember vaevalt jääb, jagub nii lumist kargust kui ka vesist hallust ning sellisel muutlikul meelel võib ilm jätkata ka jaanuaris,“ prognoosib Paljak.
Veebruaris püsib temperatuur tema sõnul pikemat aega alla 0 °C, aga siiski tagasihoidlikul viisil, tugevat pakast meie maile laskmata.
„Talvekuude temperatuurinäidud kokku annavad tõenäoliselt pigem keskmisest veidi soojema talve mõõdu välja,“ ütleb Paljak.
Arvo Saidla. „Tuleb korralik talv – mitte väga külm!“
Ilmatark Arvo Saidla sõnul tuleb eeloleval talvel lund, aga üldiselt võib siiski öelda, et talv tuleb normaalne. „Kohati võib Kagu-Eestis ja Otepää ning Haanja kõrgustiku kandis olla rohkem lund,“ näitab Saidlale seapõrn. Oma kodukandi Raplamaa kohta võib ta öelda, et lund tuleb normaalselt. Lund ega ilma külmenemist ei näe Saidla varem kui novembrikuu lõpupoole, pärast kadripäeva läheb natuke külmemaks. „Ida-Eestis võib juba olla 3–4 kraadi külma ja võib-olla natuke rohkem lund ka,“ avaldab Saidla. Tema sõnul ei ole terves detsembris oodata eriliselt palju lund ega ka külma.
Saidla sõnul näitab seapõrn, et jõulud tulevad valged, aga ta ei välista, et on kohti, kus ei ole nii palju lund.
Saidla kihk ilma ennustada sai alguse sellest, et ta kohtus Vadim Želniniga mitu korda. Tartust pärit Saidlale oli lihtne külastada Vellaveres elanud Želninit, kes hea meelega rääkis, kuidas seapõrna pealt ilma ennustada. „Kui ma Luua koolis metsandust õppisin, käis ta seal rääkimas loodusest, pärast jäi kriipima ning võtsin temaga ühendust, sealt läks lumepall veerema,“ räägib Saidla.
Lähiajaks ennustab Saidla, et 1. novembril tuleb päikesepaisteline ilm – kümmekond kraadi sooja, see võib muidugi natuke muutuda. „Ei ole pilves, on hea ilm, novembri algus tuleb tervikuna üsna soe, 5–7 kraadi piires, aga aeg-ajalt võib isegi natuke rohkem olla,“ ütleb Saidla.
Tõsised öökülmad tulevad ilmselt novembri teises pooles, aga siis ka ei tule kohe kiirelt kõrgeid külmatemperatuure. Kui külm ükskord tuleb, on oodata ilusat lumist talve. Saidla sõnul ei ole põhjust liiga suurt ja tugevat külma oodata, kuigi teatud perioodil võib tulla ka kõvem külm. „Minu arvates tuleb normaalne, keskmine Eesti talv,“ ütleb Arvo Saidla.
Ilmatarkusest veel niipalju, et kõvemad tegijad ennustavad Saidla sõnul ilma ka ahvenauime ning metsakuklaste pesade põhjal. „Ja ka kuusekäbide järgi saab öelda – kui kuusekäbid on alt kuni üles välja, ütleb vanarahvas: siis tuleb sügav talv!“ teab Arvo Saidla.
The post Taimi Paljak: Talv tuleb pigem soojem appeared first on Harju Elu.