Kümme aastat tagasi kirjutasid ajalehed Kuusalu vallas Valkla kandis asuvast Suurekivi farmist ja tolle omanikust Helje Veskarust ainult kiitvas kõneviisis. Nüüd avaldab Julianus Inkasso Postimehes võlateateid. Mida on vahepealsed aastad tuntud piimatootjaga teinud?
“Ma ei taha sellest rääkida, see on nii valus…” nutab Suurekivi farmi endine omanik, kunagine aasta põllumehe kandidaat (2013) Helju Veskaru telefonitorru. Ja klõpsab telefoni kinni.
Suurekivi OÜ praegune tegevjuht Anti Likk lubab ajakirjanikuga farmis küll kohtuda ja juttu rääkida, aga kui lehemees kokkulepitud ajal farmi jõuab, kaob viimanegi traktorist traktoriroolist teadmatusse. Ainult lauda ees popsuv traktor ja 223 kurblikult vaatavat silmapaari jäävad ajakirjanikku uudistama. Kuskil pole inimhingelistki.
Võiks ju loo kirjutamata jätta, mõtleb ajakirjanik. Aga siis muutuks nende 223 silmapaari pilk äkki veel kurvemaks, ehk koguni ahastavaks.
Ei tähenda farm ju ainult piimakilogramme ja rahanumbreid, see tähendab ennekõike loomi.
Näpuga mälestusi
Kohalik ajaleht Sõnumitooja kirjutas 4. detsembril 2012 järgnevalt: Eelmisel neljapäeval kogunesid Kuusalu vallas Valkla külasse Suurekivi OÜ uue ja veel tühjalt seisva farmihoone avamisele ümberkaudsete ettevõtete juhid, põllumehed-loomakasvatajad Harjust ning kaugemalt, vallamaja rahvas, ehitajad ja teised koostööpartnerid.
Farmi omanik ja tegevjuht Helju Veskaru tõdes, et lauda ehitamise otsus tuli raskelt ja alles siis, kui lapselapsed lõpuks oma jah-sõna ütlesid: “Natuke on hirmutav, kas saame kogu selle arvutitehnoloogiaga hakkama ning suur mure on laenu tagasimaksete pärast. Mina jään tasapisi kõrvaltvaatajaks, meie pere noormehed toimetavad edaspidi.”
“Loomad selle imemasinaga ära ei harjunudki, olid poolnäljas.”
Eesti tõuloomakasvatajate liidu juht Tanel Bulitko lausus, et see farm on maailmatasemel: “Suurekivi on ainulaadne Eestis, vanades tingimustes saadakse lehmadelt keskmiselt üle 10 000 kilogrammi piima aastas. Tavaliselt tuleb uues laudas vähemalt 10 protsenti juurde.”
Vallavanem Urmas Kirtsi toonitas Suurekivi ja selle juhi innovaatilist ettevõtmist: “Sellise riskantse alaga tegeleda pole kerge. Suurekivi on vallas olnud hea tööandja, muidu ei oleks suurejoonelist investeeringut ette võtnud.”
Swedbanki põllumajandusdivisjoni juht Meelis Annus märkis, kuidas liisinguotsuse puhul sai kaalukeeleks see, et Suurekivi juhib niisugune omanik.
Siis söödarobotid
Esimesena Eestis, aga ka Balti- ja Põhjamaades pani Helju Veskaru tööle unikaalse iseliikuva söödamikseri Vector. Nii ongi Tallinnast mitte väga kaugel uus laut saanud uurimismagnetiks. Siia tuuakse põllumajandusdelegatsioone Uus-Meremaalt, Soomest ja Saksamaalt.
Uudistamas käivad ka meie omad põllumehed, et mõni nipp oma laudas üle võtta, kirjutas Maaleht (20. juuni 2013), seades Helju Veskaru aasta põllumehe nominendiks Harjumaalt.
Käis siinkirjutav ajakirjanikki seda imemasinat söödarobotit vaatamas. Inimesekõrgune monstrum liikus silohoidlasse, segas ja toimetas seal, siis sõitis söödakäiku pidi loomade eest mööda, andes valmissegatud sööda ootajaile ette. Nii lihtne see oligi.
Robotid lüpsid siis piima lehma kohta 10 173 kilo, laudas oli 180 looma. Farmil oli võlgu 1,7 miljonit ja selle omanik Helju Veskaru – aasta põllumehe tiitli kandidaat. Aastanumbriks kirjutati 2013.
Inimene jahib, jumal juhib
Ehk lihtsamalt öeldes – alati ei lähe kõik nii, nagu plaanitud. Tõdes ju Helju Veskaru kohalikule lehele antud intervjuus, et lauda ehitamise otsus tuli raskelt ja alles siis, kui lapselapsed lõpuks oma jah-sõna ütlesid. “Mina jään tasapisi kõrvaltvaatajaks, meie pere noormehed toimetavad edaspidi,” uskus siis 60. eluaastale lähenev Veskaru.
Paraku läks teisiti. Lapselapsed olid esialgu farmist ja moodsast tehnikast küll huvitatud, aga see huvi polnud nii sügav, et neid loomade külge siduda. Kurjad keeled külas kõnelevad veel enamat – Helju Veskaru kodakondne, kes firma varade üle rehnutit pidas, lasknud kogemata – või pahatahtlikult? – osa varast vasakule. “Kui seda poleks olnud, oleks farm oma maksekohustusega toime tulnud,” on farmi hilisem omanik Jaanus Roots naabritele tunnistanud.
Suurekivi oma maksekohustustega toime ei tulnud, firma läks müüki.
“Ega laenukoorma all ägaval farmil tahtjaid olnud,” mäletab kõrvalkülas Saunjas tegutseva põllumajandusettevõtte Mikumardi OÜ juhatuse liige Mihkel Reimann. Lõpuks ostis Suurekivi farmi tuntud puidu- ja metsaärimees Jaanus Roots. “Rootsil oli raha teistest äridest võtta, kahe aastaga maksis pangale 200 000 eurot tagasi,” teab Reimann ja kiidab endist naabrimeest: “Jaanus oli hea inimene, ütles kokku saades alati, et naabrid peavad hästi läbi saama, ei keelanud vajadusel abi!”
“Jaanus oli liigagi hea inimene – ladus metsaga teenitud raha farmi, tegi kõvasti ära, suurendas karja, vähendas võlga, aga ise oli mujal.
Keegi teine juhtis farmi, kirjutas arveid, Jaanus Roots maksis. Ükskord pidid ju rahad hakkama otsa saama, nõuded tekkima,” räägib teine farmiga seotud olnud isik.
Nii jätkus Jaanus Rootsil tegutsemislusti ja head läbisaamist naabritega 25. jaanuarini 2020. Siis vapustas kõiki Jaanus Rootsi tuttavaid uudis: 25. jaanuaril 2020 sai häirekeskus teate, et Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Altkülas on põlema süttinud mahajäetud maja. Päästjad kustutasid tulekahju ning leidsid majast tundmatu mehe surnukeha. Hukkunu isiku tuvastamiseks saadeti surnukeha ekspertiisi. Tänaseks on selgunud, et tulekahjus elu kaotanud mees oli 24. jaanuaril oma kodust lahkunud ning kadunuks jäänud Jaanus. Seni kogutud teave ei anna mehe surmas põhjust kuritegu kahtlustada. (Postimees, 31. jaanuar 2020)
“Mis oli Jaanuse enesetapu põhjuseks – kas võlad või…” arutleb Jaanus Rootsi hästi tundnud inimene. Oli mees ju vahetult enne surma ka kodust elukaaslase juurest ära tulnud. Samas on teada seegi, et 2018. aasta lõpetas Suurekivi OÜ 400 000-eurose kahjumiga. Võlanõuded kuhjusid.
“Kui sa oled aastaid olnud lugupeetud ärimees, kelle sõna hinnatakse ja lubadusi usutakse ja korraga hakkavad tarnijad helistama, võlgu sisse nõudma, see toob ikka mustad mõtted pähe küll,” teab tuttav. Igapäevases ettevõtluses tähendab võlanõuete kuhjumine aga seda, et ettevõttele keegi enam krediiti ei anna, mingit teenust ilma ettemaksuta ei osuta. Põllumajandusettevõttes toimetamise teeb see ülimalt raskeks, kui mitte võimatuks. Tahad naabri abi saagikoristusel – maksa kombaini töötunnid ette; tahad sööta osta – maksa ette.
Piimarahad laekuvad reeglina aga kaks kuud hiljem…
Jälle uus juht
Pärast Jaanus Rootsi ootamatut lahkumist oli pärijatel kibekiire uue tegevjuhi leidmisega. Ja see ka leiti – firma tegevjuhi kohused võttis üle Raasiku vallas Arukülas seni väikefarmerina toimetanud Anti Likk – mees, kes senini sai oma väikemajapidamisega vaevu hakkama, pidi nüüd raskustes olevat suurtootmist vee peale vedama.
“Tema juhtimis- ja suhtlemisstiil ongi hoopis teine kui Jaanusel,” kõneleb Mihkel Reimann. “Ei võta telefoni ega vasta kirjadele.”
Mikumardi kombain oli nagu varasematelgi aastatel läinud sügisel Suurekivi põldudele abiks viljavõtule. “Kui tasu tahtsime – seda oli 2700 eurot – polnud maksjat enam kuskil,” räägib Mihkel Reimann koostööst Suurekiviga. Jaanipäeva eel sai Mikumardi kohtu ja kohtutäituri abiga oma raha siiski lõpuks kätte.
Krediidiinfo andmetel on Suurekivi OÜ-l 11. augusti seisuga maksuametile võlgu 90 287 eurot (9. augustil oli võlg veel 85 623 eurot), millest ajatatud on 78 543 eurot.
“Eks nende olukorra teeb raskemaks ka see, et näiteks renditud rohumaad, mida farm kasutas enne loomade söödamaade ja heina varumisel, on käest ära võetud, rendilepinguid ei ole enam pikendatud,” teab Eesti tõuloomakasvatajate ühistu esimees Tanel Bulitko. Ta lisab: “Majandusanalüüs on näidanud, et nii väikesed farmid nii kalli tehnikaga ei õigusta ennast. Suurekivi farm ei ole algusest peale kahjumist välja saanud. Ja vaevalt ta praeguse piimahinna ja tekkinud keerulise majandusliku olukorra tõttu võlgadest vabanebki! Kui nad just põldudelt imesaaki ei korista…” jätab Tanel Bulitko Suurekivi farmile pisikese lootusekiire.
“Ühte tegi Jaanus Roots küll targasti, viskas söödaroboti lüpsikarja laudast välja. Ega loomad selle imemasinaga ära harjunudki, olid poolnäljas. Nii tekkisid söötmisel pusklemised, kes loomadest sai sinise silma, kes lonkas peale söötmist,” kõneleb laudaga seotud isik.
Imesaakidega on aga nii, nagu ta on. Kui tuleb imesaak, on ka vilja hind maailmaturul madal. Seepärast pole rohkem mõtet ka urgitseda, kes, kus ja milles on kümmekonna aasta jooksul vigu teinud, et toonane tipptootja täbarasse olukorda sattus. Targem on küsida: mis saab edasi? Ennekõike loomadest, kui Suurekivi OÜ-ga peaks midagi juhtuma.
Kommentaar, Vladimir Vahesaar, põllumajandus- ja toiduameti Põhja regiooni juhataja
Juhul kui ettevõte satub raskustesse ning karja pidamine tuleb lõpetada, siis tuleb teha seda selliselt, et loomad ei jää abitusse seisu. See, kas ja kuidas toimub karja pidamise lõpetamine, on ettevõtte otsustada, näiteks on võimalik loomi müüa. Põllumajandus- ja toiduamet teostab farmi ja karja kontrolli, kus vaadatakse üle varutud sööt ja loomade pidamistingimused.
The post Suurekivi – suur kivi tegijatel kaelas appeared first on Harju Elu.