Circle K juht Kai Realo alustas karjääri Statoili müügiosakonnas, kus tema tööks oli ka välja mõelda toite ja retsepte, mida klientidele pakkuda. Praeguseni on mõned tema välja käidud ideed Circle K-s saadaval. Realo ise on aga suundumas uutele jahimaadele.
Olete öelnud, et lähete Ragn-Sellsi oma südame sunnil. Miks jäätmeteema teile oluline on?
Ma arvan, et see ei ole ainult jäätmeteema, Circle K-s töötades olen kokku puutunud sama teemaga kütuse kontekstis: kliimapaketid, mootorikütused, oleme pidanud kasutusele võtma üha suurema osakaaluga taastuvenergiaid ehk biokütuseid. Vaadates seda protsessi nii riigi kui ka inimeste poole pealt, näen, et sarnased protsessid toimuvad ka teistes riikides ning ka seda, kui abitud me mõnes mõttes oleme – nii riigi- kui ka inimeste tasandil.
Tegelikult tekkis kurb meel, et me oleme ühiskond, kes seda teemat isegi arutamata otsustab, et biokütuse koht ei ole kütuses. Me pidime klientide survel loobuma biokütuse komponendist bensiinis. Jah, ma mõistan neid hirme ja mõistan ka võib-olla kõiki neid olukordi, kus ei viitsita sellesse teemasse süveneda, aga selle ümber ei tekkinud diskussiooni ka riigi tasandil – riik lihtsalt ignoreerib seda ja mõtleb, et las siis kütusemüüjad mõtlevad välja, kuidas nad oma eesmärke täidavad. Aga riik ei tee midagi selleks, et välja mõelda, kuidas jalajälge väiksemaks teha. Kõike seda nähes tekkis mul kurb tunne, et miks me oleme riigina sellised.
Millised on teie ettepanekud?
Miks me inimestena ei räägi millestki muust kui ainult metsast! Mets on muidugi väga tähtis, loomulikult on lageraiet raske vaadata, teinekord on piinlik sellepärast, et me võtame väärispuu maha ja teeme sellest pelletid ja saadame teise riiki kütmiseks. Aga ainult metsateemaga ei saa asi piirduda ja tuleb mõelda selle üle, mida me riigina teeme ja mida riik teeb selleks, et inimestel oleks siht teada.
Keda tooksite meile eeskujuks?
Näiteks Skandinaavias teeb eraettevõtlus väga palju keskkonna nimel, aga raamistik tuleb ikka riigilt ja mitte ainult seadusandlusest, et me keelame teil teha seda ja seda, vaid alati on seal juures ka suunav pool. Me mõistame, et muutused on rasked ning keelamised vajalikud. Aga sellega kaasneb mõtteviisi muutus ehk neid samme tehakse pikaajaliselt ning järk-järgult selgitatakse selle käigus inimestele, miks seda tehakse.
Peatselt töökohta vahetav tippjuht Kai Realo ütleb, et senine töö ammendus ning tegusa inimesena vajab ta uusi väljakutseid. Fotod erakogu Eestis on see praktiliselt olematu, kliimateema fookus tuleb Eestisse pigem läbi suurte rahvusvaheliste kontsernide, kus tänapäeval on väga oluline hügieenifaktor, sest suured rahvusvahelised investorid ei investeeri enam ettevõtetesse, millel pole jätkusuutlikku plaani. Et Eestis midagi liikuma läheks, siis mõtlesin enda jaoks välja järgmise plaani, olen oma loomult tööandjatele väga lojaalne. Mulle meeldib pikem plaan nii, et ei lähe ainult raha teenima, vaid midagi tegema.
Kuidas “millegi tegemine” praegu kokku võtta?
Mõtlesin, millega ma järgmise etapi oma elus täidan ja sain aru, et see peaks olema seotus jätkusuutlikkusega ja sellega, kuidas me tarbime. Ning kuidas sellest, mille oleme juba ära tarbinud, saaks midagi uut toota. Nii et Ragn Sells tuli maailma kõige sobivamal ajal.
Kas nemad leidsid teid või teie leidsite neid?
Ma arvan, et leidmine oli vastastikune, ka mina ise olin huvitatud, kui ma kuulsin, et Ragn Sellsi juhid lahkuvad. See pani mind jälgima, millal konkurss välja kuulutatakse. Personali otsingufirma pöördus minu poole ja ma olin ise selleks juba valmis.
Kui erinev uus töö hakkab olema – te olete ju professionaalne tippjuht?
Igapäevatöös ma ei usu, et see väga palju erineb. Valdkond on teine, organisatsiooni struktuur on teine: Ragn Sellsil on Eestis mitu tütarettevõtet ning nende osalises omanduses olevaid ettevõtteid, aga põhimõtteliselt ikkagi tekib minu ümber tuumik, kellega koos seda äri juhtida. Tippjuhina ma arvan, et kindlasti läheb oma pool aastat, enne kui ma suudan oluliste otsuste langetamisel objektiivselt osaleda.
Mida jääte taga igatsema?
Minu käest on palju küsitud, et kas ma ei jää taga igatsema jaekaubandust ning müüki – kindlasti jään. Olen müügiga olnud seotud pea kogu elu, aga armas on see, et Ragn Sell-sil on Eestis erakliendid, kellele pakutakse nii prügiveoteenust kui ka pakendi korjamist kollaste kottidega, nii et kui mul väga suur igatsus müügitöö järele tekib, on mul võimalik end ka selle osaga siduda.
Jaekaubandusega jääb meil aga väga huvitav side, pakendid on hetkel väga kuum teema. Euroopa Liidu direktiivide täitmine selles osas, et kui palju suudetakse pakendeid kokku koguda, Eesti on selles väga põdur. Kaupmehed on üks seltskond, kellega siin koostööd teha, et pakendite kogumine kuidagi käima läheks.
Kui vaadata naaberriike, siis kuhu selles pingereas asetuks Eesti?
Pean kahjuks tunnistama, et meie naaberriikidega võrreldes oleme mentaliteedilt viimased. Alati võib võrrelda arve, aga teatav mentaalsus ja teadlikkus nende inimeste seas, kes otsuseid langetavad, on Lätis mõnevõrra kõrgem kui meil.
Skandinaavia riikidest ei ole mõtet rääkida, nad on kogu maailmas eestvedajad. Kanada ja Ameerika Ühendriigid on muidugi väga selgelt tipptasemel, rohepöörde osas läbi mõelnud, millised on riikide strateegiad, millesse nad panustavad. USA-s erineb elluviimine kindlasti väga palju osariigiti, sest kohalikul võimul on palju mõju niisugustele protsessidele.
Kui roheline te ise olete?
Kindlasti on minu jalajälg üsna suur. Viimase viie aasta jooksul olen püüdnud tarbimist vähendada seeläbi, et püüan hankida asju, mis on püsivamad. Kuidas pigem remontida ja parandada asju, mida saaks veel kasutada, selle asemel et uusi osta. Olen kogu aeg sorteerinud jäätmeid, mida mul sellel hetkel selles elukohas on võimalik olnud teha – kindlasti ma saan ennast parandada. Aga minu jaoks on keskkonna säästmisel kõige suurem väljakutse lihasöömise lõpetamine. Ma arvan, et ma olen avatud meelega eestlase staadiumis ja võib-olla ongi hea neid asju läbi mõelda.
Milliseid iseloomuomadusi on vaja, et olla edukas professionaalne tippjuht?
Peab olema head tahet. Elu viib kokku väga erinevate inimestega, sageli ei saa valida ei juhte ega ka alluvaid. Hea tahe olla kannatlik ning anda inimestele võimalus, olla paindlik. Olen õppinud, kuidas oma juhtimisstiili kohandada inimese vajadusele ning samal ajal säilitada tema omapära. Ma olen kiire mõtleja, kiire otsustaja ja väga kõrgete ootustega, aga see kindlasti ei ole kõigi inimeste jaoks jõukohane ega peagi olema – vaja on ka stabiilsemaid ning rahulikumaid ja läbimõtlevamaid inimesi.
Kui palju tunnete oma tulevasi alluvaid?
Eelmisel nädalal olin oma vahetusejuhiga ringreisil teenindusjaamades ja külastasime Ida-Virumaad. Seisime Jõhvi jaamas veel enne äraminekut, kui tuli uksest sisse üks päris vahva mees, kõva jutuga ja arutas juba ukselt teenindajatega kõike, mis tal pähe tuli. Kassa ees küsis ta valju häälega üle saali, et kuule, mis te oma bossiga tegite? Ta tuleb meie juurde, kas te tegite midagi sellist, et ta peab ära minema?
Vaatasin aknast välja ja nägin, et tankla ees on Ragn Sell-si auto, sain aru, et tegu on nende autojuhiga. Minu teenindajad olid hämmingus, aga üks ütles, et äkki küsite bossilt ise, et seisab teine seal nurgas. Autojuht ei olnud suu peale kukkunud, tuli kohale, tutvustas ennast, tegime koos pilti ja puha!
The post Kai Realo: keskkonnateemadel räägime ainult metsast! appeared first on Harju Elu.