Sedakorda on kuumalaine küll taandunud, kuid kõik märgid näitavad, et suve jooksul võib kuumus siiski tagasi tulla — sellistel puhkudel on oluline teada, mida süüa-juua.
Kui söögiisu muutub, on tegu ilmselt keha reaktsiooniga pidevale kuumusele. Näiteks kuuma kliimaga maades süüakse lõunaks enamasti puu- ja köögivilju, suuremat sorti toidukord jääb õhtuks.
Kohalike toitumidteadlaste arvates võiks ka meie sama põhimõtet järgida: päeval võiks süüa salateid ja teisi rohke vedelikusisaldusega roogi.
Tervele inimesele ei tee aeg-ajaline natuke väiksemate koguste söömine ohtik ning tasub meeles pidada, et kogu läänemaailmas on probleemiks pigem ülesöömine. Toitaineid ei pea inimene saama iga päev ning iga inimene võib aeg-ajalt paastu pidada, kui vaid hoolitseb selle eest, et tema keha saab piisavalt vedelikku.
Mitte janu, vaid söögiiisu
Paljudel inimestel väljendub kuumatunne aga söögiisus, nad tunnevad janu asemel nälga ning see võib viia selleni, et inimene sööb kogu aeg — üks kord päevas hommikust õhtuni. Üleliigsest söömisest saab hoiduda piisavalt vedelikke tarbides.
Kindlasti on tähtis teada, et keskpäeval peaks vältima otsest päikesepaistet ning kuuma keskkonda, kes töötab kuumades oludes, peaks jooma mitu liitrit vett päevas. Inimene, kes on osa päevast jahutatud ruumides, peaks jooma päevas 1,5-2,5 liitrit vedelikku.
Tavaliselt saab inimene 20-30% vedelikust oma toidust, kui inimene sööb vähem, peaks jooma senisest rohkem ning tarbima ka vedelikurikkaid toite. Oma vedelikuvajadust saab igaüks kontrollida, astudes pärast hommikust tualetiskäimist kaalule. Kui kehakaal on tavalisest madalam, võib tegu olla vedelikuvajadusega.
Kuuma ilmaga on parimateks jookideks vesi või mineraalvesi. Lisaks tasub katsetada ka mahla ja piimaga. Väidetavalt ei ole uuritud, kas moodsad taimsed piimad annavad sama efekyi kui vana kooli lehmapiim. Mahla ei soovitata tavaliselt igapäevaselt väga palju juua, sest need sisaldavad kaloreid, kuid kui suurem söömine jääb kuuma tõttu vahele, sobivad ka mahlad hästi joogiks.
Neid toite tasub süüa
Paljud inimesed higistavad kuuma ilmaga märgatavalt palju ning üldlevinud arvamus on, et higistades peab hoolitsema selle eest, et keha saaks piisavalt soola. Toitumisteadlaste arvates ei maksa soola söömist kindlasti teadlikult suurendada.
Inimesed, kes harrastavad intensiivset füüsilist tegevust, võivad kuumalaine ajal vajada rohkem süsivesikuid kui tavaliselt, sest kuuma ilmaga ja suure koormusega kasutab keha tavalisest suurema osa energiast süsivesikutest
Kuumalaine ajal tasub süüa suppe, pajaroogi, hautisi selle asemel, et vitsutada raskepoolset liharooga. Ainevahetus toodab soojust, nii ei ole rammusa toidu söömine alati parim lahendus.
Kindlasti tasub toidulaual hoida puuvilju, marju, köögivilju, mahlu, smuutisid, kuid kindlasti tasub korralikul söögiajal süüa ka pisut tugevamaid toite.
The post Kuuma aja toitumisel on oma reeglid appeared first on Harju Elu.