“Olen mesindusega tegelenud umbes 32 aastat,” ütleb Kehra mesinik Heiki Kruusalu, kes korraldab koos kahe abilisega 4. juulil Anija mõisapargis meepäeva.
Kruusalu ütleb, et mõned aastad jäid vahele, mil ta korraldas oma noore pere elu ning tuunis kodumaja elamiskõlbulikuks, tõsisemalt võttis mesinduse käsile aastal 2015. “Siis võtsin mesinduse tänapäevasel moel käsile, tehnoloogia on päris palju muutunud,” jutustab Kruusalu.
Ta möönab, et mesindus on tema käes sujunud üsna edukalt ja hästi ning Kehra lähistel asuva Anija mõisaga on koostöö sujunud juba kolm aastat. Ühtlasi on Kruusalu ka mõisa mesinik ning mõisa aias seisavad tema mesitarud.
Tulemas on apimajad
Järgmine suurem plaan on rajada Anija mõisaparki apimajad: need on mesilasteraapia majad, kus elavad mesilased sees. “Need on võrguga kaetud, aga luugi saab lahti teha, nii et inimesed saavad istuda ja lamada seal peal, kuulata mesilaste suminat, kogu maja ja hoone on tarulõhna täis, seal on taruvaigu ja mesilaspesa lõhn,” kirjeldab Kruusalu. Tema sõnul on see kõik väga tervistav ja rahustav ning aitab unehäirete ning mitme muu tõve ja häire vastu veel.
Apiteraapiat harrastatakse Lääne-Euroopas praegu veel vähe, ent endistes idabloki maades on see rohkem levinud ja hinnatud. Nii on Eesti apimajade entusiastidel plaan minna esmalt Lätti ning seejärel Ukrainasse.
Heiki Kruusalu Mardi talu tooted. Fotod Meelis Piller Kruusalu räägib, et apiteraapia ei hõlma ainult mesilasperede peal magamist, vaid sinna juurde kuulub väga palju muid mesindustooteid.
“Mesilased teevad väga palju rohkem kui ainult mett. Mesilane on ainus putukas, kelle toodangut inimene tarbib,” selgitab Kruusalu ja loetleb näiteid toodetest: mesi, õietolm, taruvaik, hapendatud õietolm ehk suir, emapiim, mesilasmürk.
“Need on lihtsad tooted, aga nende baasil saab teha palju-palju muud,” teab Kruusalu. Nende hulka kuuluvad lesehaudmed, kärjekoi tooted, mida saab kasutada, aga mis näiteks Kruusalu enda sõnul hakkavad talle natuke vastu.
Tooted surnud mesilastest
“Küll aga olen hakanud tõsiselt uskuma mesilaste langetisse ehk surnud mesilaste toodetesse, siiani suhtusin eelarvamusega. Talvel sureb palju mesilasi, aga nende kitiinkestas on palju glükosamiini ja kui seda natuke piirituselahuses hoida, saab väga hea ravimi liigesevalude vastu,” räägib mesinik.
“See rohi pühib valu kui peoga ära ning kõlbab nii pealemäärimiseks kui ka sissevõtmiseks,” teab Kruusalu. Kellele tundub võõrastav mõte surnud mesilaste tõmmist sisse võtta, see teadku, et tõmmist tehakse ainult puhastest mesilastest, mitte hallitanutest. Tõmmist ei võeta pitsi kaupa, vaid kümme tilka päevas.
Kruusalu teab ka, et surnud mesilaste tõmmiseid ning taruvaigutõmmiseid on hea teha puskariga, mitte tavalise viina või piiritusega.
Lisaks on apimajades plaanis hakata pakkuma meemassaaže ning muid lõdvestavaid ja rahustavaid teraapiaid. Kruusalu ütleb, et võimalusi on palju ning see teeb ka mesinike elu huvitavaks.
“Aeg-ajalt tundub, et seda tavamesindust juba oskad, aga see on hea uus väljakutse ning arendab ka mesinikku,” tõdeb Kruusalu, sest vastasel juhul oleks tegu paigalseisuga, mis tähendaks üksiti ka tagasiminekut. “Minna tuleb ikka edasi,” ütleb ta.
Kruusalul on 40–50 mesitaru, kuid mesindust nimetab ta põhitegevuse täiendavaks tegevuseks. “Ütleme nii, et mul on mitu täiendavat tegevust,” naerab mees.
Apimajades on plaanis hakata pakkuma meemassaaže ning muid lõdvestavaid ja rahustavaid teraapiaid.
Lisaks mesilastele tegeleb ta ka mesindusinventari maaletoomise ja müügiga. Üks täiendav tegevus on jõulukuuskede kasvatamine ja müük ehk jõulukuuseturism. “Kuusk on värske ja mu kuused on väga hästi hooldatud, võid võtta suvalise kuuse ja ta ongi ilus,” kirjeldab Kruusalu.
Meepäev Anijal
Kruusalu sõnul ei ole sellist üritust Eestis varem korraldatud. Tema ise on käinud meefestivalil Leedus, mida on korraldatud üle 45 aasta – seega on tegu väga kindla traditsiooniga.
Mesinik ja tema linnukesed. Foto erakogu “Seal on festival väga suurejooneline, algab mee sisseõnnistamisega, meie nii suurejooneliselt praegu veel ei tee, aga seal on ka igasugu muud kaltsu ja nänni, mille ma meie festivali puhul välistaksin,” ütleb Kruusalu.
“Me eristume juba selle poolest, et hoiame eemal kogu sellise nänni, mida saab igalt poolt,” tõdeb Kruusalu ja rõhutab, et pearõhk on siiski meel, mesindusel ja meega seotud tegevustel.
“Panime asjad kokku, et päev oleks nii meesõbrale kui ka mesinikule, sest mesinikele ei ole ühtki sellist üritust olnud – kõik, mis toimub, on seotud meega, ka toidud, mida pakutakse, on kas kerge meemaiguga või on valmistamisel kasutatud mett,” selgitab Kruusalu. Lisaks palutakse osalejatel võimalusel tulla kohale mesilastele viitavas kostüümis.
The post Mesinik Heiki Kruusalu: mesi pakub väga palju võimalusi appeared first on Harju Elu.